ERMi teadusseminar keskendub sel korral asjade parandamisele ja selle kultuurilistele tähendustele.
ERMi teadur Tenno Teidearu ettekanne käsitleb asjade parandamise tähenduse muutumist Eestis, vaadeldes ühelt poolt nõukogude aja argikogemusi ja teiselt poolt kliimakriisi tingimustes esile kerkinud uusi motivatsioone. Asjade parandamisel kui argisel isetegemise praktikal on postsotsialistlikus kontekstis eriomane ajalugu ja kultuuriline tähendus, mis on tihedalt seotud nõukogude aja pärandiga.
Nõukogude majanduslikku ja sotsiaalset konteksti on teaduskirjanduses käsitletud „parandusühiskonnana“, kus tarbekaupade defitsiidi tingimustes säilisid mitmed traditsioonilised tarbimispraktikad, nagu parandamine, taaskasutus ja isetegemine.
Parandamine on osa meie kultuurimälust. Vanema põlvkonna esindajate jaoks on see olnud eelkõige vajadusest lähtuv ja igapäevane tegevusviis, mida peetakse sageli praktiliseks ja väärtuslikuks ka tänapäeva tarbimisühiskonnas. Noorema põlvkonna jaoks on parandamine aga tihti keskkonnateadlikust mõtteviisist ajendatud õpitud (käsitöö)oskus.
Viimastel aastatel on Eestis tekkinud parandusliikumine, mille väljendusteks on avatud parandustöökojad, temaatilised üritused ja arvukad paranduskursused. Parandamist võib mõista kultuuripärandina, mis on tänapäeva parandusliikumises seotud jätkusuutlikkusega ja vastupanuga masstarbimisele.
Üritus toimub ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ja veebis.
Kõik huvilised on väga oodatud!
