Jäta menüü vahele Vaegnägijale

Etnoloogia ajalugu

Eesti etnoloogia (etnograafia) keskseks uurimisobjektiks on ikka olnud eesti rahvas ning sellisena on sel teadusharul olnud oluline roll eestlaste enesetunnetuse kujunemises ning Eesti ühiskonna ülesehitamisel. Meie arvates väärib see suhteliselt väike, kuid kaugeltki mitte marginaalne teadusharu senisest suuremat tähelepanu. Eesti etnoloogia on osa Eesti kultuuriloost!

Me uurime etnograafiliste teadmiste sündi ja mõju vaheldunud poliitiliste režiimide, ideoloogiate ning teaduslike teooriate pingeväljas. Me ei vaatle Eesti etnoloogiat isoleeritult, vaid avaras ajaloolises ja regionaalses kontekstis. Toome välja ka seni varju jäänud uurijad, ettevõtmised ja arengud. Meie eriliseks huviobjektiks on etnoloogia kui rahvusteaduse roll Eestis läbi 20. sajandi. Samas ei unusta me ka Eesti etnoloogia varast perioodi, enamasti baltisaksa päritolu uurimisreisijaid, kes pöörasid muuseas tähelepanu ka kaugete maade rahvastele, kes  seni eurooplastele veel vähetuntud.

Valik publikatsioone: 

Allikapublikatsioonid:

  • Jääts, Indrek (toim.) 2019. Ekspeditsioonid läänemeresoome muinasmaale. Eesti etnograafide vepsa välitööde päevikud (1962-1969). Tartu: Eesti Rahva Muuseum. 
  • Карм, Светлана (toim.) 2022. Густав Рянк, Водские дневники (1942,1943). Tartu: Eesti Rahva Muuseum. https://www.erm.ee/sites/default/files/vadja_paevikud_gustav_rank.pdf   
  • Karm, Svetlana (toim.) 2006. Aleksei Peterson, Udmurdi päevikud. Удмуртъёс дорын чаклам-гожъямъёс. Tartu: Eesti Rahva Muuseum. 
  • Metslaid, Marleen, Indrek Jääts (toim.) 2023. Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939−1948. Tartu: Eesti Rahva Muuseum