Eesti Rahva Muuseumi etnoloogiline teadustöö uurib inimesi, nende argielu ja kultuuri muutumist ajas. Meie eesmärk on mõista, kuidas inimesed elavad, milliseid väärtusi ja traditsioone nad oluliseks peavad ning kuidas ühiskondlikud muutused kultuuri ja identiteeti mõjutavad.
Kogume, uurime ja vahendame teadmisi Eesti argikultuurist nii minevikus kui ka tänapäeval – alates igapäevastest harjumustest ja elulaadidest kuni selleni, kuidas globaliseerumine ja moderniseerumine inimeste elu muudavad. Meie huvi keskmes on see, kuidas inimesed oma igapäevast elu korraldavad ja mõtestavad. See aitab paremini mõista kultuurilisi muutusi kogu ühiskonnas.
Analüüsime, kuidas poliitilised ja sotsiaalsed muutused mõjutavad Eesti rahvuslikku, piirkondlikku ja kultuurilist identiteeti. Meie töö aitab hoida ja väärtustada Eesti kultuuri erinevaid väljendusvorme – nii materiaalseid kui ka vaimseid – ning hoida kultuurilist mitmekesisust. Oluline osa meie tegevusest on kultuuripärandi tänapäevase rolli uurimine. Vaatleme, kuidas pärandit kasutatakse ettevõtluses, turismis, kogukondade arendamisel ja identiteedi hoidmisel ning kuidas see inspireerib loometööd ja rahvakultuuri.
Meie uurimistöö keskendub seni vähem uuritud 20. ja 21. sajandi argielu aspektidele: kodukultuur, puhkusekultuur, ööelu, toidukultuur, materiaalne kultuur ja taaskasutus.
Töörühm: Anu Kannike (juht), Aivar Jürgenson, Karin Leivategija, Tiina Kull, Tenno Teidearu, Anu Järs
Projektid
Baltisaksa ellujäämiskunstid – baltisakslaste lapsepõlvekogemused ja kodumaa (taas)loomine
KUM-TA58
01.01.2025−31.12.2027
Baltisaksa kultuur on olemuslik, kuid hästiunustatud ja tihti mahavaikitud, ajuti isegi taunitud osa Eesti kultuurist. Baltisakslaste tunnistamine Eesti kultuuri osana on hädavajalik selle mõistmiseks ja tervikpildi täpsemaks tajumiseks. Tavaettekujutuse järgi lahkusid baltisakslased 1939 Eestist ja Lätist ning sellega nende ajalugu lõppes. Kas see oli aga nii? Kaugeltki mitte.
Projekt “Baltisaksa ellujäämiskunstid – baltisakslaste lapsepõlvekogemused ja kodumaa (taas)loomine” () keskendub sellele, kuidas tulid aastatel 1939-1941 Eestist (järel)ümberasumise käigus lahkunud isikud toime 20. sajandi pöördelistes sündmustes ning kuidas taasloodi enda jaoks kodumaad – milline oli nende Heimat Revisited. Uuritakse, milline oli (järel)ümberasunute lapsepõlvekogemus, kas ja kuidas see aitas toime tulla kodumaakaotuse ja uuel kodumaal kohanemisega. Fookuses on ka see, mil viisil suhestuti endise kodumaaga, hoiti selle mälestust ja taasloodi kodumaakogemust erinevate praktikatega ning üritati anda kodumaatunnet edasi järgmistele põlvkondadele. Projekti raames töötatakse nii trüki- kui arhiiviallikatega ning tehakse intervjuusid lapsena ümberasunute ja/või nende täiskasvanud järeltulijatega. Ootame mälestusi ka neilt, kes hoidsid või leidsid baltisakslastega kontakti pärast Teist maailmasõda või Seni süsteemselt uurimata teemasse süvendes tõmmatakse võrdlusjooni ka väliseestlastega – otsides vastust küsimusele: mis sai pärast ühise kodumaa kaotust? Ja milline on selle seos meiega siin ja praegu?
Projekti täitja: Anu Kannike, anu.kannike@erm.ee
Projekti koduleht: https://heimatrevisited.ut.ee/
KUM-TA64
01.01.2025–31.12.2026
Puhkeaja suurenemine on XX sajandil olnud üks peamisi elulaadi ja -keskkonda kujundavatest teguritest, millel on oluline mõju nüüdisaegsetele elu- ja ruumikasutusviisidele. Linlaste vajadus hoida kontakti maaga sünnitas uut tüüpi ruume, millest iseloomulikumad on nõukogude ajal linnalähitsooni rajatud suvilarajoonid. Põimides arhitektuuriajaloolist vaatenurka etnoloogilisega võtame eesmärgiks luua seniste kitsamate valdkondlike sissevaadete kõrval terviklik ruumikultuuriline käsitlus teise kodu rollist vaba aja veetmise kohana XX sajandi Eestis. Keskendume eeskätt nõukogudeaegsele peresuvilale kui iseloomulikule ehitus-ruumilisele kompleksile, argielu ja vaba aja koondumispunktile. Uurimisprojekt hõlmab tööd arhiivi-, suulise ajaloo ja materiaalse kultuuri allikatega ning interdistsiplinaarseid välitöid. Projektil on rakenduslik perspektiiv museoloogilises kontekstis, aidates ette valmistada ühe nõukogudeaegse suvila ületoomist ja eksponeerimist Eesti Vabaõhumuuseumis.
Projekti täitjad: Anu Kannike, anu.kannike@erm.ee; Anu Järs anu.jars@erm.ee
Projekti töörühm: Epp Lankots (EKA, vastutav täitja), Mart Kalm (EKA), Dagmar Ingi (EVM), Vivian Siirman (EVM), Maret Tamjärv (EVM), Triin Ojari.
Projekti koduleht: https://evm.ee/meist/koostooprojektid/linlane-maal
Värv kombineerimiseks, ümberkujundamiseks, rakendamiseks, tulevikuks, muutmiseks ja venitamiseks (2023–2026)
Projekti koduleht: Projekt “Colour4CRAFTS” | Eesti Rahva Muuseum
- Eesti agraarne diasporaa asunduskolonialistlikus perspektiivis. Eestlased Kaukaasias. (2024)
- Eesti toidukultuuri moderniseerumine ja toidupärandi tänapäevased rakendused (2016-2024)
- Ööelu etnoloogia (2020-2024)
- Mobiilsed elulaadid Eestis nõukogude ajal ja postsostsialistlikul perioodil (2020-2022)