Eesti Rahva Muuseumi ümbrus, Tartu linn ja Tartumaa pakuvad võimalusi jalutamiseks, rattasõiduks, linnuvaatluseks ning looduses puhkamiseks. ERMi külastuse järel tasub võtta aega ka Raadi ala, Emajõe kallaste ja Tartumaa loodusradade avastamiseks.

Raadi rajad ja ERMi väliala

Alusta otse muuseumi juurest. ERMi hoone ja seda ümbritsev maastik moodustavad terviku, mille kujundamisel on teadlikult väärtustatud elurikkust. Muuseumi välialade haljastus ei ole loodud üksnes dekoratiivseks taustaks: eriilmelised rohealad, kõrgema rohustuga alad ja mitmekesine taimestik pakuvad elupaiku putukatele ning teistele linnalooduse liikidele. Muuseumihoone ümbruse pehmem ja liigirikkam haljastus loob teadliku kontrasti hoone range arhitektuuriga ning toob looduse külastajale lähemale.

Roosi tänava ja ERMi ümbruse kujundamisel on lähtutud inimkeskse linnaruumi põhimõttest. Roosi tänavast kujundati endise sõjaväelennuvälja poole viivast tänavast jalakäijaid ja rattureid arvestav avalik ruum. Tänav ja muuseumi välialad seovad kesklinna, muuseumi ning Raadi maastiku üheks liikumisteekonnaks. Haljastus aitab tänavaruumi liigendada ja toetab linnalooduse mitmekesisust.

Muuseumi maastikulahenduse oluline osa on eri tüüpi taimestiku ja kasvukohtade vaheldumine. Välialadel võib märgata nii madalaks hooldatud alasid kui ka kõrgema rohustuga ja õitsvaid taimekooslusi. Selline mitmekesisus loob erinevaid mikroelupaiku ning aitab suurendada liigirikkust rohujuure tasandil. Elurikkus on siin osa muuseumi ja selle ümbruse ruumilisest ideest, mitte üksnes eraldiseisev looduskaitseteema.

ERM paikneb ajaloolisel Raadi alal, kus loodus- ja kultuuripärand on tihedalt põimunud. Raadi mõisa ajalugu ulatub sajandite taha ning piirkond on seotud Eesti Rahva Muuseumi varasema tegevusega. Lähedal asuv Raadi järv on Tartu linna ainus looduslik järv ja oluline elupaik mitmetele vee- ja kaldakeskkonnaga seotud liikidele. Raadi radu mööda liikudes saab tutvuda mõisa, järve, endise sõjaväelennuvälja ja siin eri aegadel tegutsenud inimeste lugudega.

Võta aega, liigu jalgsi või rattaga ning vaata muuseumihoonest kaugemale: ERMi väliala ja Raadi ümbrus jutustavad lisaks kultuuriloole ka lugu sellest, kuidas arhitektuur, avalik ruum ja linnaloodus saavad ühes paigas kokku.

Lisainfo: https://www.erm.ee/raadi-rajad/

Emajõe kallasrada

Kui soovid linnast lahkumata loodusele lähemale jõuda, suundu Emajõe kallasrajale. Turu silla juurest, Emajõe ja Anne kanali vahelt algav umbes nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb Natura 2000 alal. Teel avanevad vaated Emajõele, Anne kanalile, Karlova sadamale ning jõe laeva- ja paadiliiklusele. Raja ääres on teabetahvlid, piknikukohad ja purded. Kevadise suurvee ajal võib rada olla vesine, kuid just siis avaneb võimalus näha üleujutatud luhta ja Emajõe muutlikku veemaastikku.

Lisainfo: https://visittartu.com/et/objekt/emajoe-kallasrada/

Emajõe Riviera promenaad

Tartu kesklinnas saab Emajõge kogeda linnalooduse ja linnaruumi kohtumispaigana. Emajõe-äärsed rajad sobivad rahulikuks jalutuskäiguks, puhkamiseks ning laeva- ja paadiliikluse jälgimiseks. Promenaad on eriti elav suvel, kuid jõeäär pakub eriilmelist vaadet igal aastaajal. See on lihtne valik külastajale, kes soovib pärast muuseumikülastust värskes õhus liikuda, kuid ei plaani linnast välja sõita.

Lisainfo: https://visittartu.com/et/objekt/emajoe-riviera-promenaad/

Tähtvere dendropark ja Emajõe-äärne puhkeala

Tähtvere dendropark on Tartu üks suuremaid rohealasid ning oluline puhkamise ja liikumise piirkond. Dendropargis kohtuvad eriilmelised puistud, avatud rohealad ja loodusliku või poolloodusliku ilmega alad. Lähedusse jäävad Tähtvere spordipark ja Emajõe vabaujula ning piirkond sobib nii rahulikuks jalutamiseks kui aktiivsemaks liikumiseks. Emajõe lähedus seob dendropargi Tartu jõeäärse rohevõrgustikuga.

Lisainfo: https://tartusport.ee/hooned/tahtvere-puhkepark/dendropark-2/

Ilmatsalu–Kärevere Linnutee ja linnuvaatlusala

Tartu lähedal Ilmatsalu kalatiikide ja Kärevere looduskaitseala ümbruses saab avastada üht piirkonna tuntumat linnuvaatlusala. Siin on kohatud üle 200 linnuliigi. Maastikku kujundavad kalatiigid, jõgi, luhad ja metsad ning linnuvaatlustornist avaneb hea vaade ümbrusele. Kevadine ja sügisene rändeaeg on eriti liigirikas, kuid looduse vaatlemiseks tasub piirkonda külastada ka muul ajal. Liigu rahulikult ja väldi lindude häirimist.

Lisainfo: https://visittartu.com/et/objekt/linnutee-matkaraja-linnuvaatlustorn-2/

Emajõe õpperada Peipsiveere looduskaitsealal

Kui sul on rohkem aega ja võimalus Tartust veidi kaugemale sõita, tasub külastada Emajõe õpperada Kavastu lähedal Peipsiveere looduskaitsealal. Ligikaudu kolme kilomeetri pikkune rada kulgeb Emajõe-äärsel lammil, madalsoo heinamaal ja sookaasikus. Infotahvlid tutvustavad kohalikku taimestikku, loomastikku ja Emajõe tähtsust. Rajal on puhkekohad ja luhavaatlusplatvorm; esimesed 700 meetrit laudteest sobivad ka lapsevankri või ratastooliga liikujale. Kaitsealal järgi kohapealseid juhiseid ja liigu olemasoleval rajal.

Lisainfo: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/1199

Hoia loodust

Liigu tähistatud radadel ja järgi kohapealseid juhiseid ning kaitsealade eeskirju. Ära häiri loomi ega linde, ära kahjusta taimi ning võta oma prügi kaasa. Piknikuks ja puhkamiseks eelista selleks ette nähtud kohti. Märgaladel ja jõgede ääres arvesta hooajalise suurvee ning muutuvate rajaoludega. Nii aitad hoida loodus- ja kultuurikeskkonda ka järgmistele külastajatele.