6. novembril avatakse Eesti Rahva Muuseumis näitus „Eestiaegne hõbe. Tuntud ja tundmatud kullassepad 1918–1944“. Tegu on seni kõige põhjalikuma ülevaatega selle perioodi kullasseppadest, nende elust ja loomingust. Näitusele eelnenud uurimistöö käigus seostati enam kui 200 meistrimärki neid kasutanud kullasseppadega.
Aastatel 1918–1944 tegutses Eestis üle 400 kullassepa. Nende seas oli nii oma äri ja töökojaga meistreid kui ka suuremate ettevõtete tellimusi täitnud käsitöölisi. ERMi uus näitus „Eestiaegne hõbe“ näitab, kui palju meisterlikkust, ilumeelt ja loomingulist rikkust peitus toonaste kullasseppade töödes.
Näitusele eelnes mitmeaastane uurimistöö, mille jooksul töötati läbi tuhandeid arhiivisäilikuid ja uuriti eri kogudes leiduvaid esemeid. Lähtepunktiks oli mõne aasta eest Eesti Ajaloomuuseumisse jõudnud ajalooline meistrimärkide näidiskogu. Uurimistöö tulemusena seostati üle 200 meistrimärgi neid kasutanud kullasseppadega. Need seosed aitavad kindlaks teha ka seni tundmatuks jäänud meistrid.
„Näitus avab Eesti kullassepatöö rikkaliku maailma – igapäevastest tarbeesemetest pidulike kingituste ja auhindadeni. Esemed kõnelevad nii meistrite oskustest kui ka inimestest, kes nende töid kasutasid ja väärtustasid. Sellest ajast on säilinud mitmekesine kullassepapärand, millest on seni vähe käsitlusi,“ ütleb ERMi peavarahoidja ja näituse kuraator Riina Reinvelt.
ERMi direktori Laura Kipperi sõnul ootab külastajaid saalis särav vaatepilt, kuid veelgi olulisemad on sära tagant nähtavale toodud inimesed ja lood – kullassepad ise ning tollane sotsiaalne kontekst. „Esemetele graveeritud pühendused, monogrammid, daatumid ja Eesti linnavaated annavad aimu omaaegsetest väärtushinnangutest, saavutustest ja inimestest. Saame siit ainulaadse sissevaate toonasesse ühiskonnaellu,“ ütleb Kipper.
Kui tänapäeval seostuvad väärismetallidega peamiselt ehted, siis ERMi näituse tuumaks on pigem tarbeesemed. Hõbedast valmistati näiteks söögiriistu ja kohviserviise, portsigare ja välgumihkleid, ehteid ning kirjutustarbeid. Erilise osa moodustavad ka auhinnad, juubelikingid ja teenetemärgid.
„Kullassepad markeerisid oma töid meistrimärgiga. Leidus erilisi kujundeid ja sümboleid, kuid kõige tavalisem oli kahetäheline märk, mis moodustati ees- ja perenime esitähtedest,“ ütleb Reinvelt. Lihtne oli meistritega, kelle nimetähtede kombinatsioon oli unikaalne – näiteks Tallinnas tegutsenud Roman Tavast või Tartu kullassepp Voldemar Tiido. Kuidas aga eristada Elmar Kursi, Eduard Kärnerit, Elmar Kerti või Elmar Klaosi, kes kõik kasutasid meistrimärki EK? „Siin tulevad appi tähtede täpne kirjaviis ja märgi kuju. Osa meistrimärke jäi siiski konkreetse kullassepaga seostamata, kuid ehk leiab mõni märk oma meistri näitusekülastajate abiga.“
Uurimistöö tulemused on koondatud ka näitusega kaasnevasse samanimelisse raamatusse, mille koostas Riina Reinvelt.
Näitusel pannakse välja ligi tuhat hõbeeset. Eksponeeritud esemed pärinevad ERMi ja mitme teise Eesti muuseumi kogudest, aga ka erakollektsioonidest, tuues avalikkuse ette hõbeesemeid, mida tavapäraselt muuseumides näha ei saa.
Näitusega kaasnev publikuprogramm sisaldab tuure, loenguid ja praktilisi töötube. Esimenekuraatorituur toimub näituse avapäeval, 6. novembril kell 17.
Näitus „Eestiaegne hõbe. Tuntud ja tundmatud kullassepad 1918–1944“ on Eesti Rahva Muuseumi galeriis avatud 6. novembrist 2026 kuni 29. augustini 2027.
Näituse kuraator on Riina Reinvelt, kujundajad Anne Määrmann ja Kristi Prinzmann (Bob & Doko), graafiline disainer Valter Jakovski (Ruum 414).
Loe lähemalt näituse lehel: https://www.erm.ee/naitused/eestiaegne-hobe/
