Nicolas Mimault, Claudia Barthelemy Rojo, Jevgeni Zolotko ja Élisabeth de Bézenac teevad kuue kuu jooksul ühist uurimistööd ning loovad selle põhjal näituse, mis avatakse 2027. aasta veebruaris.
Eesti Rahva Muuseum valis oma 2026.–2027. aasta rahvusvahelisse residentuuri neli kunstnikku ja uurijat. Valituks osutusid Pariisis tegutsev kunstnik ja disainer Nicolas Mimault, Hispaania filmitegija ja antropoloog Claudia Barthelemy Rojo, Eesti installatsioonikunstnik Jevgeni Zolotko ning arhitekt, fotograaf ja visuaaluurija Élisabeth de Bézenac.
Residendid valis rahvusvahelise avaliku konkursi põhjal välja Eesti Rahva Muuseumi näituste komisjon. Konkursil osales 261 kunstnikku ja uurijat 53 riigist. Komisjon hindas uurimisettepanekute selgust ja kvaliteeti, seotust ERMi fotokoguga, kandidaatide kriitilist lähenemist ning valmisolekut pikaajaliseks ja sisuliseks koostööks.
2026. aasta septembrist 2027. aasta veebruarini töötavad neli residenti ühise materjalivalikuga ERMi enam kui 400 000 fotost koosnevast kogust. Klaasnegatiividest digipiltideni ulatuv fotokogu dokumenteerib Eesti argielu, materiaalset kultuuri ja ühiskondlikke muutusi.
Residentuur käsitleb arhiivi taristuna, mida kujundavad valikud selle kohta, mida koguda, kuidas materjali kirjeldada, milliseid metaandmeid luua, mida digiteerida ja kellele ligipääs tagada. Ühine uurimistöö, töötoad, kriitiline tagasiside ja kollektiivsed kuraatorlikud otsused viivad ühiselt loodud näituseni, mis avatakse 24. veebruaril 2027 ERMi 742-ruutmeetrises vahetuvate näituste saalis. Näitus jääb avatuks 19. septembrini 2027.
„Ükski foto ega fotoarhiiv ei ole neutraalne. Seda, mida pildistatakse, kes seda teeb ja mil viisil, kujundavad väga erinevad isiklikud, kultuurilised, ajaloolised ja tehnoloogilised asjaolud. Sama kehtib selle kohta, millised fotod arhiivi jõuavad, mida säilitatakse ning kuidas materjali kirjeldatakse ja leitavaks tehakse. Neli inimest märkavad sama kogu vaadates erinevaid asju. Residentuuri väljakutse ja väärtus seisneb selles, et kõik need vaatenurgad jõuaksid ühte, ühiselt loodud näitusse,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi teadur ja residentuuri eestvedaja Karin Leivategija.
Iga resident saab 10 000 euro suuruse loomestipendiumi. Lisaks tagab Eesti Rahva Muuseum ligipääsu arhiivile ning pakub sisulist ja korralduslikku tuge, katab reisi- ja majutuskulud ühiste tööperioodide ning näituse paigalduse ajal ja kaasab näituse arhitekt-kujundaja ning produktsioonimeeskonna.
Residentuur on osa Eesti Rahva Muuseumi eriprogrammist ERMX, millega tähistatakse kümne aasta möödumist ERMi uue kodu avamisest Raadil. ERMX toob kokku rahvusvahelised näitused ning uued võimalused muuseumis osaleda, avastada, kaasa mõelda ja koos luua.
Residendid
Nicolas Mimault on Pariisis tegutsev kunstnik ja disainer, kes töötab valguse, liikuva pildi, interaktiivsete süsteemide ja ruumilise andmetöötlusega. Ta on õppinud interaktsioonidisaini ning lõpetanud Pariisi Sciences Po. Mimault loob ruumihaaravaid installatsioone, audiovisuaalseid etendusi ja eksperimentaalseid keskkondi. Tema praktika uurib, kuidas tehnoloogilised süsteemid kujundavad tajumist ja ruumikogemust ning mida digivahendid säilitavad, moonutavad või kõrvale jätavad.
Claudia Barthelemy Rojo on Madridis tegutsev Hispaania filmitegija ja antropoloog. Dokumentaalfilmi, etnograafilist uurimistööd ja koostööpõhist praktikat ühendades käsitleb ta mälu, perearhiive, kvääridentiteeti, tehnoloogiat, territooriumi ning reaalsuse ja fiktsiooni vahelisi pingeid. Ta on arendanud oma projekte muu hulgas programmides Film Academy Residencies, Coofilm ja CIMA Impulsa.
Jevgeni Zolotko on Tartus tegutsev Eesti installatsioonikunstnik. Tema kohaspetsiifilised teosed käsitlevad keele ja aine suhteid, kultuurimälu, religiooni ning alateadvust. Ta õppis skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias ning pälvis 2011. aastal esimese Köler Prize’i. Tema mahukas isikunäitus „Aadama saladus“ oli Kumu kunstimuuseumis avatud aastatel 2024–2025.
Élisabeth de Bézenac on Prantsuse arhitekt, fotokunstnik ja linnakujunduse uurija. Tema fotograafiat, filmi ja kirjutamist ühendav praktika on kujunenud koostöös ajakirjanike, kunstnike, antropoloogide ja erinevate teadusprogrammidega. Töökogemus maailma eri paigus on süvendanud tema huvi selle vastu, kuidas inimesed kujundavad paiku ja paigad omakorda inimesi. Tema doktoriuurimus keskendub pimedatele ruumidele ja öistele keskkondadele.
