Eestiaegne hõbe: tuntud ja tundmatud kullassepad 1918–1944

Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal lõi eelduse kohaliku tööstuse ja käsitööstuse õitsenguks, algas ka Eesti hõbeda kuldaeg! Sel ajal valmistatud esemete eripalgelisust ja rikkalikkust on tänapäeval isegi raske ette kujutada. Aastail 1918–1944 oli Eestis üle 400 kullassepana või kullassepaäri pidajana tegutsenud isiku.

Eesti muuseumides ja erakogudes leidub kõnealusest perioodist hulgaliselt söögi- ja serveerimisriistu ning nõusid, igapäevaseid tarbeesemeid ja iluasju, aga ka väga palju mitmesuguste võistluste ja konkursside auhindu. Esemetele graveeritud või sissepressitud kaunistused ja pühendused, monogrammid, nimed ning daatumid loovad seose konkreetsete inimeste ja sündmustega.

Raamat „Eestiaegne hõbe. Tuntud ja tundmatud kullassepad 1918–1944“ ei räägi siiski üksnes hõbedast, vaid ka inimestest ja nende saatusest. Nagu ikka, oli ka selles valdkonnas nii edukaid ärimehi kui ka läbikukkujaid, leidus nii ausaid käsitöölisi kui ka sulisid. Eestiaegsete kullasseppade särav maailm hävis 1940. aastal, kui Nõukogude võim ettevõtted riigistas.

Raamatus on kolm osa: 1) ülevaade väärismetallist esemetest eestlaste elus ning kullasseppade maailmast (õppimine, töötamine, äride pidamine, organiseerumine) ja riiklikest regulatsioonidest; 2) kullasseppade lühielulood; 3) määratud ja määramata meistrimärkide kataloog.

Lisainfo