Tänavu sügisel möödub 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise UKU moodustamisest. Arenev turismimajandus tekitas nõudluse suveniiride järele mida ka väliskülalised ostaksid ja põlvest põlve edasi antud käsitööoskused vajasid ametlikku väljundit.
13. mail avatakse ERMi Heimtali muuseumis näitus, mis annab ülevaate UKU ajaloost, meistritest ja kunstnikest ning toodangust, mida leidus igas Eestimaa kodus. “UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest” jääb ERMi Heimtali muuseumis avatuks käesoleva aasta septembri lõpuni.
UKU ajalugu ja olemus
Rahvakunstimeistrite koondis UKU asutati 1966. aasta 1. novembril. Uku näol oli tegemist omanäolise kodutööndusliku ettevõttega. Selle peamised eesmärgid olid arendada rahvakunstialaseid traditsioone, luua paindlikud võimalused töötamiseks ja lisateenistuseks ning luua käsitööhuvilistele ametlikult tunnustatud lisasissetuleku võimalus. Huvi kaasa lüüa ja lisaraha teenida oli suur ning juba peale teist tegutsemisaastat tegutses Ukus ligi 1300 töötajat.
Uku koondis võimaldas igal huvilisel etteantud kavandi põhjal rahvuslikku käsitööd tehes raha teenida. Koondise kunstnikud käisid Eesti erinevais paigus inspiratsiooniretkedel otsimas veel säilinud rahvakunstinäiteid. Põhiliseks eeskujuks olid Eesti Rahva Muuseumi kogud, millega käidi regulaarselt tutvumas ja esemeid, mustreid ja motiive maha joonistamas. Kunstnik tegi üksi või meistri abiga valmis kavandi ja prototüübi, peale mida pidi kunstinõukogu toote heaks kiitma. Võimalus kavandeid esitada oli ka käsitöölistel. Kui nõukogu heakskiit käes, said käsitööhuvilised üle Eesti seda eset etteantud juhiste järgi valmistama hakata. Töötada võisid kõik, oluliseks peeti lõpptulemuse kvaliteeti.
Koondisel oli üle-Eestiline jaoskondade võrgustik. Enamik Uku liikmetest töötas kodus, pooled täiskohaga, teised põhitöö kõrvalt. Jaoskondade juurde rajati tihti ka tööruume silmuskudumismasinate ja kangastelgede jaoks. Kohalik jaoskond oli ühenduslüliks Tallinna keskusega – sealtkaudu toimus materjalide jaotus ning tööde vastuvõtt.
Üldiselt toodeti piirkonnas seda, mille kohta oli seal varasem traditsioon välja kujunenud. Näiteks Haapsalus tehti enim pitsilisi rätte ja salle, Avinurmes punutisi ja muid laastutöid, Võrus kooti linaseid käterätte ja laudlinu.
Uku kaup – käsitsi kootud ja heegeldatud kampsunid, kindad, rätid, metallehted, nõud ja sepised, punutud korvid ja mitmesugused muud käsitööesemed – oli palavalt armastatud ning seda võis leida pea igast Eestimaa kodust. Tuntud „brändisaadikud“, keda on ikka ja jälle nähtud Uku toodangut kandmas, on näiteks Ingrid Rüütel tikitud Muhu kampsunitega ning Mark Soosaar, kes kandis kuulsaks Kihnu troi.
Nõukogude ideoloogia vaatenurgast lähtuti deviisist „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik“, mis seletab mõnevõrra, kuidas oli tol ajal ulatuslik rahvusliku käsitöö propageerimine võimalik ilma venestamise ideoloogiaga vastuollu minemata.
Esimesed Uku esemed võeti ERMi kogudesse juba 1967. aastal. Peale teist tegutsemisaastat oli Ukus juba ligi 1300 käsitöölist. Koondise kõrgajaks said 1980ndad aastad, mil seal tegutses ligikaudu 2500 inimest. UKU tegevus lõppes 1994. aastal, tootenäidiste kogu anti üle ERMile.
Näitusest
ERMis on hoiul ligi 3300 UKUga seotud säilikut (esemed, fotod, arhiivimaterjalid), millest käesoleva näituse tarbeks valiti välja 1125 eset. Nendest mahtusid ekspositsiooni pooled esemed.
Peamajas saab ülevaate UKU tuntumatest kunstnikest ja viljakamatest meistritest. Uku-aegset olustikku annavad edasi väljavõtted omaaegsetest ajalehtedest ning mälestused ja intervjuud Ukuga lähedalt seotud inimestelt nagu Milvi Mets või Juhan Kajandu. Näha saab ka 1967. aastal vändatud V. Parveli filmi „UKU“.
Rahvamajas pakub silmailu läbilõige UKU äärmiselt laiast sortimendist. Väljapanekult leiab 15 komplekti rahvarõivaid ja hulgaliselt kudumeid, ehtekunsti jm.
“UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest” on maiuspalaks käsitöö ja rahvakunsti huvilistele, kuid pakub sooja äratundmist ka kõigile teistele, kes tol ajal elasid ja kohalikku tarbekunsti mäletavad.
Kajastused
- 5.06.2026 Eesti Naine. Vitamiin (trükk)
- 31.05.2026 ERR. Prillitoos
- 31.05.2026 Vikerraadio. Vikerhommiku intervjuu. Juhan Kajandu: iga eestlase DNA-s on tükike UKU-t
- 30.05.2026 Eesti Naine. Suvine kultuuriteejuht: maailmatasemel fotokunst, õitsev lillemood ja unustamatud teatrielamused mõisaparkides
- 28.05.2026 ERR Eeter. Kuraator: tootmiskoondis Uku pidi turistidele trenditooteid tootma
- 27.05.2025 Ringvaade: UKU ägedad asjad
- 20.05.2026 Naisteleht. Majatäis käsitöömeistrite tippkunsti (trükk)
- 14.05.2026 Sakala. Uku vaim elab edasi Heimtalis
- 14.05.2026 Lääne Elu. Läänemaa käsitöömeistrite tööd on ERMis näitusel
- 13.05.2026 Virumaa Teataja. Uku rahvakunstimeistrite koondise osavnäppude looming sündis ka Virumaal
- 13.05.2026 Aktuaalne Kaamera
- 13.05.2026 Vikerraadio. Kultuuriuudised
- 13.05.2026 ERR Kultuur. Heimtali muuseumis avatakse ülevaatenäitus Uku rahvakunstimeistrite koondisest
- 13.05.2026 Saarte Hääl. ERMi Heimtali muuseumis avatakse suur ülevaatenäitus UKU rahvakunstimeistrite koondisest
- 12.05.2026 Sakala. Heimtali muuseumis avatakse suur näitus rahvakunstimeistrite koondisest Uku
Näituse meeskond
Näituse kuraatorid: Reet Piiri, Ülle Jäe, Kadri Vissel, Anu Raud
Arhitektuur ja graafiline kujundus: Krista Lepland, Malle Jürgenson (Laika, Belka & Strelka OÜ)
Turundusmaterjalide graafiline disain: Märt Puusta
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Tõlkija: Peeter Talvistu
Produtsent: Tuuli Tubin McGinley
Näituse meeskond: Anne Nurme, Anu Ansu, Artur Kasepuu, Arvi Tragel, Egle Pihlo, Erkki Pärt, Eva Reinberk, Kadri Tomasson, Kristiina Piirisild, Laura Maria Meltsas, Maido Selgmäe, Maire Kuningas, Merle Puusepp, Mikk Siemer, Ragnar Kekkonen, Tanel Mütt, Tatjana Enok, Tiit Sibul (kõik ERM); Kaia Malõh (Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia)
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Juhan Kajandu, Milvi Mets, UKU endised töötajad, Kertu Saks, Eesti Filmi Instituut, Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum
