Euroopa Liidu rahastatud 3. esemepärandi digiteerimisprojekt on jõudnud Virumaale. SA Virumaa Muuseumid eestvõttel pildistatakse üles 3550 eset. Nende hulgas on näiteks Palmse mõisa mööbel, samuti hulgaliselt erinevaid lauanõusid ning töö- ja tarberiistu.
Riiklikes mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni eesti kultuuri jaoks olulise objekti. Nende digiteerimine – digiandmebaasides kirjeldamine ja säilitamine – muudab kultuuripärandi inimestele kättesaadavamaks ja aitab kaasa selle levikule. See hõlbustab näiteks teadustööd, kuid annab inimestele võimaluse ja ligipääsu ka iseseisvaks uurimistööks.
2018. aastaks oli digitaalsena kättesaadav umbes 10% kultuuripärandist. Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tulemusena tõusis kultuuripärandi digitaalne kättesaadavus 42%-ni. Uue digitegevuskava periood on 2024–2029, mis peaks kättesaadavaks muutma juba 55% riiklikust pärandist.
Tegemist on juba kolmanda esemepärandi digiteerimisprojektiga, mis saab teoks ERMi juhtimisel. Eelmiste vältel digiteeriti Eesti muuseumides 52 487 museaali. Nüüd on lisandumas veel 30 000. Selle ringiga saavad mitmed muuseumid oma esemepärandi täielikult või peaaegu täielikult digiteeritud.
Projektis osaleb 19 muuseumi: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Karilatsi Vabaõhumuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Narva Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Põltsamaa Muuseum, Rannarootsi Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, SA Virumaa muuseumid, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võrumaa Muuseum.
Projekti periood on aprill 2026 – september 2027. Tööd algasid 1. aprillil ERMi ja Ajaloomuuseumi esemetega.
Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde raames viib Kultuuriministeerium koostöös partneritega ellu arendus-, massdigimis- ja analüüsiprojekte ning teisi tegevusi, millega tõstetakse teenuste kasutusmugavust ja kasutajate rahulolu, parandatakse andmete kvaliteeti ja taaskasutust, tõhustatakse tööprotsesse ja optimeeritakse kulusid.
Arendusprojekti kaasrahastas Euroopa Liit.
