Jäta menüü vahele Vaegnägijale

Uudised

Juuniküüditamise mälestuspäev Eesti Rahva Muuseumis

Juuniküüditamise mälestuspäev ERMis. Foto: Arp Karm

Valusatel 1941. aasta juunipäevadel viidi täistopitud küüditamisrongides vägivaldselt Siberisse Eestist üle 10 000, Lätist üle 15 500 ja Leedust üle 17 000 inimese. Tänavu möödub 85 aastat esimesest Nõukogude võimu massiküüditamisest Balti riikides.

Teisipäeval, 9. juunil 2026, meenutati ja mälestati seda valusat aega Eesti Rahva Muuseumis. ERM korraldas mälestuspäeva koostöös represseeritute organisatsioonidega Eestist (Eesti Memento Liit, Siberis sündinud laste MTÜ), Lätist (fond Siberi Lapsed) ja Leedust (ühendus Lemtis) ning Tukumsi muuseumiga Lätist.

Hommikul kogunesid ERMi represseeritud ja nende lähedased üle Eesti. Mälestuspäevast võttis osa ka arvukas delegatsioon Läti represseeritute organisatsioonide esindajaid.

Mälestuspäev algas kahe näituse avamisega, mis jõudsid ERMi Lätist – „Siberi kasetohukirjad“ (Sibīrijas vēstules) Tukumsi muuseumist (ERMis avatud kuni 15. juunini) ning „Siberi lapsed“ (Sibīrijas berni) Läti fondist Sibīrijas Bērni (näitust näeb nüüd KGB kongide muuseumis). Näitusi tutvustasid Tukumsi muuseumi direktor Agrita Ozola ja fondi juht Dzintra Geka. Lisaks on juunis ERMi raamatukogus avatud väljapanek Eesti Represseeritute Registri Büroo arhiivi materjalidest ja trükistest.

Mälestuspäev jätkus Hurda saalis seminariga „Balti rahvaste ühine valu ja mälu“. Osalejaid tervitasid ERMi direktor Laura Kipper, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Siberis sündinud laste juhatuse liige Silva Kärner. Seminar keskendus Baltimaade represseeritute uurimis- ja mälutööle ning sellele, kuidas pärast aastakümneid kestnud vaikimist hakati taas avalikult uurima, talletama ja meenutama Nõukogude repressioonide ohvreid ning nende lugusid.

Ettekannetega esinesid Aigi Rahi-Tamm ja Peep Varju Eestist, Dzintra Geka ja Agrita Ozola Lätist ning Gintautas Alekna Leedust. Kõnelejaid ühendab aastakümnete pikkune töö represseeritute saatuse uurimisel, mälestuste kogumisel ning ülekohtu ohvrite mälestuse hoidmisel.

Mälestuspäeva programmi lõpetas ühine filmivaatamine, kus vaadati Dzintra Geka-Vaska 2016. aasta dokumentaalfilmi „Isad sealpool“ (Tēvi tur), mis keskendub vangilaagrimälestustele.

Mälestuspäeva korraldamist toetasid Eesti Represseeritute Abistamise Fond ja Eesti Kultuurkapital.

Vaata mälestuspäeva fotosid SIIT.