25 aastat tuletornide margisarja
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Foto: Marta Vikentjeva
Tuletornide joonistaja Roman Matkiewicz (taustal Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta kunagine ekspositsioon)
„Mulle meeldib vabal ajal tuletorne joonistada,“ ütleb Roman Matkiewicz, Eesti Meremuuseumi kunstnik-marinist. Ja seda on ta teinud juba 25 aastat.
Tuletornide joonistaja Roman Matkiewicz (taustal Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta kunagine ekspositsioon)
„Mulle meeldib vabal ajal tuletorne joonistada,“ ütleb Roman Matkiewicz, Eesti Meremuuseumi kunstnik-marinist. Ja seda on ta teinud juba 25 aastat.
Tuletorni postmargid Eesti Veeteede Ameti kaardil.
25 aastat – tegemist on pikima järjepidevalt ilmuva margisarjaga. Kokku on ilmunud 32 marki.
Roman Matkiewiczi erakogu
25 aastat – tegemist on pikima järjepidevalt ilmuva margisarjaga. Kokku on ilmunud 32 marki.
Roman Matkiewiczi erakogu
Margikavandi tegemine algab tuletorni ajaloo uurimisega, siis on lihtsam kohapeal olulistele detailidele tähelepanu pöörata ja täpsemaid visandeid teha.
Pakri tuletorni margikavand (valmis 1994, ilmus 1995). Tol ajal tehti eraldi kavandid: mustaga kontuurid ja värvilisega detailid. Parempoolne on lõplik lahendus.
Roman Matkiewiczi erakogu
Pakri tuletorni margikavand (valmis 1994, ilmus 1995). Tol ajal tehti eraldi kavandid: mustaga kontuurid ja värvilisega detailid. Parempoolne on lõplik lahendus.
Roman Matkiewiczi erakogu
Pakri tuletorni laterna visand ilmus FDC ümbrikul 1995. aastal. Tuletornide seadmed muutuvad ajas. All margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu.
Roman Matkiewiczi erakogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Pakri tuletorn, 5.07.1995
Pakri tuletorn – kaheksatahuline soklikorrusega punane torn – on Eesti kõrgeim (52,3 m) ja see on ehitatud kivist 1889. aastal. Tule kõrgus merepinnast on 73 m, alumine läbimõõt 7,4 m, metallist laterna läbimõõt 4,5 m. Vanast tuletornist jäeti lammutamisel alles esimene korrus. Varem oli kellatornis umber 50 kg raskune udukell.
Eesti Postmargi emissioonikomisjonile esitatud Pakri tuletorni esialgne ideekavand (vasakul). Paremal viimistletud kavand, mis trükki läks.
Roman Matkiewiczi erakogu (vasakul), ERMi kogu (paremal)
Pakri tuletorn – kaheksatahuline soklikorrusega punane torn – on Eesti kõrgeim (52,3 m) ja see on ehitatud kivist 1889. aastal. Tule kõrgus merepinnast on 73 m, alumine läbimõõt 7,4 m, metallist laterna läbimõõt 4,5 m. Vanast tuletornist jäeti lammutamisel alles esimene korrus. Varem oli kellatornis umber 50 kg raskune udukell.
Eesti Postmargi emissioonikomisjonile esitatud Pakri tuletorni esialgne ideekavand (vasakul). Paremal viimistletud kavand, mis trükki läks.
Roman Matkiewiczi erakogu (vasakul), ERMi kogu (paremal)
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Pakri tuletorn“, 5.07.1995
Pakri tuletorn asub Soome lahes Pakri poolsaare tipus 1 meremiili (1 meremiil = 1,852 km) kaugusel Paldiski linnast. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ23ʾ N 24ᵒ02ʾ E.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
ERMi kogu
Pakri tuletorn asub Soome lahes Pakri poolsaare tipus 1 meremiili (1 meremiil = 1,852 km) kaugusel Paldiski linnast. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ23ʾ N 24ᵒ02ʾ E.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
ERMi kogu
Vaindloo tuletorn, 25.09.1996
Vaindloo saar (Stenskär) on Eesti põhjapoolseim saar Soome lahes.
1871. aastal püstitati Vaindloole meie randade madalaim (17 m) malmtuletorn. Valge ümar torn asub saare kõrgeimal kohal. Varasemalt oli tuletorni juures udukell, signaalijaam ja morselatern. Valge tuli paistab 13 meremiili kaugusele.
ERMi kogu
Vaindloo saar (Stenskär) on Eesti põhjapoolseim saar Soome lahes.
1871. aastal püstitati Vaindloole meie randade madalaim (17 m) malmtuletorn. Valge ümar torn asub saare kõrgeimal kohal. Varasemalt oli tuletorni juures udukell, signaalijaam ja morselatern. Valge tuli paistab 13 meremiili kaugusele.
ERMi kogu
Vaidloo tuletorn ja saar, mida õnnestus kunstnikul kopteri pardalt visandada. Piirivalvetorn on tuletornist palju kõrgem. Tuletorn on üle elanud mõlemad sõjad.
Roman Matkiewiczi erakogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Vaindloo tuletorn“, 25.09.1996
Tänapäeval asub tuletorni juures mast, helisignaalaparatuur ja päikesepatareidel töötav automaat. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ49ʾ N 26ᵒ22ʾ E.
ERMi kogu
Tänapäeval asub tuletorni juures mast, helisignaalaparatuur ja päikesepatareidel töötav automaat. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ49ʾ N 26ᵒ22ʾ E.
ERMi kogu
Ruhnu tuletorn, 11.02.1997
Ruhnu 39,5 m kõrgune majakas ehitati 1877. aastal varasema puitmajaka asemele Prantsusmaal Le Havre`s valmistatud detailidest. Tegemist on tolleaegse ühe odavama mudeliga. Läänemere piirkonnas on see ainus säilinud seda tüüpi majakas.
Esimese maailmasõja ajal lasti tuletorni latern lõhkelaenguga õhku, 1937. aastal taastati tornitipp aga peaaegu endisel kujul. Paigaldati uus sisseseade, laternaaluses ruumis on esialgne mehhanism tänaseni töökorras.
ERMi kogu
Ruhnu 39,5 m kõrgune majakas ehitati 1877. aastal varasema puitmajaka asemele Prantsusmaal Le Havre`s valmistatud detailidest. Tegemist on tolleaegse ühe odavama mudeliga. Läänemere piirkonnas on see ainus säilinud seda tüüpi majakas.
Esimese maailmasõja ajal lasti tuletorni latern lõhkelaenguga õhku, 1937. aastal taastati tornitipp aga peaaegu endisel kujul. Paigaldati uus sisseseade, laternaaluses ruumis on esialgne mehhanism tänaseni töökorras.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Ruhnu tuletorn“, 11.02.1997
Ruhnu majakas kujutab endast nelja välimise toega terassilindrit, mille sees on keerdtrepp. Punaseks värvitud majakas Haubjerre mäel asub saare idaosas koordinaatidega 57ᵒ48ʾ N 23ᵒ16ʾ E. Tuli on nähtav raadiuses 20 meremiili.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
ERMi kogu
Ruhnu majakas kujutab endast nelja välimise toega terassilindrit, mille sees on keerdtrepp. Punaseks värvitud majakas Haubjerre mäel asub saare idaosas koordinaatidega 57ᵒ48ʾ N 23ᵒ16ʾ E. Tuli on nähtav raadiuses 20 meremiili.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
ERMi kogu
Kunda tuletorn, 12.03.1998
Kunda tuletorni eelkäijaks oli Kunda jõe kaldale ehitatud tulepaak, mis hõlbustas lahte sissesõitu. 1859. aastal püstitati jõe kaldale puitsihimärgid. 1896. aastal ehitati Kunda sadamasse puittuletorn, mille iga polnud küll kuigi pikk.
ERMi kogu
Kunda tuletorni eelkäijaks oli Kunda jõe kaldale ehitatud tulepaak, mis hõlbustas lahte sissesõitu. 1859. aastal püstitati jõe kaldale puitsihimärgid. 1896. aastal ehitati Kunda sadamasse puittuletorn, mille iga polnud küll kuigi pikk.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Kunda tuletorn“, 12.03.1998
1909. aastal ehitati uus tuletorn, mis oli peaaegu endise kujuga. Alumine korrus oli laotud tahutud paekividest, laudvooder ja rõdu ülemine puitosa oli värvitud valgeks. Kõrgus merepinnast 18,6 m, maapinnast 17 m. Torn valgustas valge, punase ja rohelise tulega, valge tuli paistis 13 miili, punane ja roheline 10 miili kaugusele. Valge tuli juhtis teed lahte ja sadamasse. Tuletorni koordinaadid: 59°31,1'N 26°32,7' E.
ERMi kogu
1909. aastal ehitati uus tuletorn, mis oli peaaegu endise kujuga. Alumine korrus oli laotud tahutud paekividest, laudvooder ja rõdu ülemine puitosa oli värvitud valgeks. Kõrgus merepinnast 18,6 m, maapinnast 17 m. Torn valgustas valge, punase ja rohelise tulega, valge tuli paistis 13 miili, punane ja roheline 10 miili kaugusele. Valge tuli juhtis teed lahte ja sadamasse. Tuletorni koordinaadid: 59°31,1'N 26°32,7' E.
ERMi kogu
Kunda tuletorn hävis tules 1999. aasta mais. Varemed on muinsuskaitse all.
Foto: Eesti Meremuuseum
Foto: Eesti Meremuuseum
Joonistus Saksa rindest Kunda tuletorni juures 9.08.1941. Wehrmacht kasutas tuletorni vaatlustornina.
Saksa rinnekunstnik H. Raebirger. Repro Mati Õuna erakogust
Saksa rinnekunstnik H. Raebirger. Repro Mati Õuna erakogust
Vilsandi tuletorn, 20.01.1999
Vilsandi tuletorn ehitati 1809. aastal. 1817. aastal võeti seal kasutusele ringleva ekraaniga plinktuled, mis pandi tööle kellamehhanismi ja rippuvate pommide abil. 1860. aastal võeti kasutusele Fresneli dioptriliste klaasprismadega varustatud valgusti. Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ22ʾ N 21ᵒ48ʾ E.
ERMi kogu
Vilsandi tuletorn ehitati 1809. aastal. 1817. aastal võeti seal kasutusele ringleva ekraaniga plinktuled, mis pandi tööle kellamehhanismi ja rippuvate pommide abil. 1860. aastal võeti kasutusele Fresneli dioptriliste klaasprismadega varustatud valgusti. Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ22ʾ N 21ᵒ48ʾ E.
ERMi kogu