Riigi mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandobjekti, millest praegu on digitaalsel kujul talletatud vaid umbes kümnendik. Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks sellest kolmandik: 3% dokumendi-, 32% eseme-, 60% nii filmi- kui ka foto-, 55% kunsti- ning 28% trükipärandist ehk kokku u 33% meie kultuuripärandist. 

Eesti Rahva Muuseum veab esemepärandi digiteerimist  ja osaleb trüki-, dokumendi- ja fotopärandi projektis.

Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940, projekti on rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest. 


Esmepärandi digteerimine
Praegu on esemepärandit Eestis kokku u 550 000 eset, millest on digiteeritud u 28%. Eesmärk on teha kahe aasta jooksul veebipõhiselt kättesaadavaks 26 437 riikliku, rahvusliku ja kultuuriloolise väärtusega eset.

Projektis osaleb 15 muuseumit üle Eesti, lisaks ERMile Harjumaa Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Saaremaa Muuseum, Pärnu Muuseum, Rannarootsi Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Virumaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnamuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ja Valga Muuseum.

Digiteerimine toimub Tallinnas ja Tartus. Juulis 2019 allkirjastati hankelepingud ja esemepärandi digiteerimistöid teeb Ratus OÜ ühes kaaspakkujaga Sven T. OÜ-ga.

 















Ajakava 
Digiteerimistööd lõppevad Tallinnas 2020. aasta suvel ja edasine töö toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis, projekti orienteeruv lõpp on 2021. aasta suvi.

Digiteerimisprojektid, milles ERM osaleb

Dokumendipärandi projekt – 627 arhiivisäilikut (peamiselt etnograafilise arhiivi kirjeldused ja välitööpäevikud kuni 1940. aastani)
Fotopärandi projekt – u 10500 negatiivi 

 

Kontakt: Eesti Rahva Muuseumi projektijuht Triinu Siilbek, e-kiri Triinu.Siilbek@erm.ee, tel 736 3011
 

Projekti kohta saab lisa lugeda ka Kultuuriministeeriumi kodulehelt.