Kirjamehed kirjamargil
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest, 15.06.1938, kunstnik Georg Westenberg
Margiplokil Georg Westenbergi signatuur.
Õpetatud Eesti Selts on vanim Eesti teadusselts. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950. aastal ja taastati 1988. Õpetatud Eesti Selts koondab rahvusteaduste esindajaid ja selle eesmärk on edasi anda teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Erakogu
Margiplokil Georg Westenbergi signatuur.
Õpetatud Eesti Selts on vanim Eesti teadusselts. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950. aastal ja taastati 1988. Õpetatud Eesti Selts koondab rahvusteaduste esindajaid ja selle eesmärk on edasi anda teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Erakogu
100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest, markide klišeed, 1938
ERMi kogu
ERMi kogu
100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest, markide klišeed, 1938
ERMi kogu
ERMi kogu
Tähitud õhupostikiri, mis on saadetud margiploki „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“ ilmumise päeval Tallinnast Rootsi, 15.06.1938
Erakogu
Erakogu
Margi kavand, mis esitati Eesti esimese postmargi konkursile (Riigi Teataja nr 7, 13.12.1918, avaldas konkursi teate). Kavand võis olla kuni 20 kordse suurendusega, kasutada tuli sõnu „Eesti“ ja „postmark“. Kavandid tuli esitada sama aasta 24. detsembriks. Sellest kavandist marki ei saanud.
Erakogu
Erakogu
Kreutzwaldiga margi visand koos selgitustega, autor Ilmar Breiberg (Nõva), 28.01.1920. Kavandist marki ei saanud.
ERMi kogu
ERMi kogu
100 aastat Eesti rahvuseeposest „Kalevipoeg“, 31.07.1961, Evald Okase teose ainetel kujundas Aleksander Koemets.
ERMi kogu
ERMi kogu
Friedrich Reinhold Kreutzwald 200, 4.12.2003, kunstnik Indrek Ilves
Fr. R. Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882), lauluisa ja Viru laulik. Tema tuntumad teosed on eepos „Kalevipoeg“ (1857–1861), „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, „Kilplased“, „Reinuvader rebase lood“ jpt.
ERMi kogu
Fr. R. Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882), lauluisa ja Viru laulik. Tema tuntumad teosed on eepos „Kalevipoeg“ (1857–1861), „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, „Kilplased“, „Reinuvader rebase lood“ jpt.
ERMi kogu
Friedrich Reinhold Kreutzwald 200, 4.12.2003, kunstnik Indrek Ilves
ERMi kogu
ERMi kogu
Fr. R. Faehlmann 200, 2.12.1998, kunstnik Lembit Lõhmus
Fr. R. Faehlmann (20.12.1798-22.04.1850), kirjamees ja arst, üks eepose mõtte algatajaid. Visandas kohamuistenditest lähtudes suure osa „Kalevipoja" põhisündmustikust. Kreutzwald kasutas hiljem tema eeltööd. Faehlmann uuris astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.
ERMi kogu
Fr. R. Faehlmann (20.12.1798-22.04.1850), kirjamees ja arst, üks eepose mõtte algatajaid. Visandas kohamuistenditest lähtudes suure osa „Kalevipoja" põhisündmustikust. Kreutzwald kasutas hiljem tema eeltööd. Faehlmann uuris astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). Fr. R. Faehlmann 200, 2.12.1998
Tähitud kiri on saadetud Harkust 2.12.1998 Tartusse.
ERMi kogu
Tähitud kiri on saadetud Harkust 2.12.1998 Tartusse.
ERMi kogu
Faehlmanni margi kavand kunstnik Lembit Lõhmuse signatuuriga
Erakogu
Erakogu
Tervikasi. Juhan Liiv (1864–1913). 2.04.1964, kunstnik Pavel Bendel
ERMi kogu
ERMi kogu
Juhan Liiv 150. 30.04.2014, kunstnik Vladimir Taiger
Juhan Liiv (30.04.1864–1.12.1913), üks olulisemaid eesti luuletajaid läbi aegade. Pärast lühikest ajakirjanikukarjääri sai temast kutseline kirjanik. Paljud tema luuleread on tuttavad igale eestlasele, näiteks: igav liiv ja tühi väli; tulin linnast, lumesadu; eile nägin ma Eestimaad; kui seda metsa ees ei oleks... jne. Ja muidugi Peep Sarapiku viisistatud Juhan Liivi „Ta lendas mesipuu poole“.
ERMi kogu