Eesti Rahva Muuseumil on ilmunud 67. aastaraamatu number, mis annab põhjaliku ülevaate rände ja diasporaa uurimise hetkeseisust ning suundumustest Eestis. Aastaraamatut esitletakse ERMis 18. aprillil muuseumi 117. sünnipäeva raames.
„Kaasaja aktiivsete rändetrendide taustal on maailmas silmnähtavalt elavnenud ka rände- ja diasporaauurimine. Rändega seotud teemade hulk järjest kasvab. Lisaks kaasaegsetele rändevoogudele käsitlevad teadlased üha rohkem ka ajaloolisi rändeid ja nende tagajärjel tekkinud diasporaakogukondi,“ ütleb aastaraamatu koostaja ja ERMi vanemteadur Aivar Jürgenson.
Väljaanne jaguneb temaatiliselt kolmeks osaks:
- Idadiasporaa, mis vaatleb eestlaste olukorda Venemaale ja Kasahstani rajatud eesti külades, kus tsaariajal rajatud majapidamised kollektiviseerimise käigus lõhuti ja eestlaste kogukonda survestati nii rahvuse kui religiooni alusel;
- Läänediasporaa, mis keskendub II maailmasõja aegsele põgenemisele läände ja seal aset leidnud kohanemisprotsessidele ning identiteedile võõrsil;
- Uued väljarändajad, mis süüvib seni viimasesse ja tänapäevani kestvasse väljarändeperioodi, mis sai alguse Eesti taasiseseisvumisega ja hoogustus pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
- Lisaks sisaldab aastaraamat ülevaadet eestlaste kolmest suuremast rändelainest
Ajaloolised kogemused ei tohi Jürgensoni sõnul rändearuteludes tagaplaanile jääda, kuna need aitavad paremini mõista ka praeguseid rändeprotsesse ja nendega seotud hoiakuid. Ta ütleb, et aastaraamat ei ole mõeldud ainult teadlastele, vaid pakub mõtteainet kõigile, keda huvitab, kuidas eestlased on maailma eri paigus elanud ja kuidas see on mõjutanud meie ühist identiteeti.
Aastaraamatu teema on aktuaalne mitte ainult globaalse rändesurve tõttu, vaid ka riiklikul tasandil – näiteks eelmisel nädalal teatas Haridus- ja teadusministeerium, et lõpetab väliseesti kultuuripärandiga seotud tegevustoetused. ERMi 67. aastaraamatut esitletakse muuseumi 117. sünnipäeval 18. aprillil kell 13.30 ERMi raamatukogus. Oodatud on kõik huvilised.
ERMi aastaraamat on pikima traditsiooniga etnoloogiaväljaanne Eestis. Esimene aastaraamat ilmus 1925. aastal. Aastaraamat on pakkunud esimest avaldamiskogemust paljudele noortele teadlastele ja püsinud tunnustatud väljaandena ka kogenud uurijatele. Tänaseks on 67 köites ilmunud üle 700 teadusartikli, mis käsitlevad peamiselt rahva- ja argikultuuri laia teemaderingi nii Eestis kui ka soome-ugri rahvaste juures.
Aastaraamatu andmed:
- Nimi: „Rände- ja diasporaauurimine kaasaegses Eestis” (2026)
- Koostaja: Aivar Jürgenson
- Artiklid: Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve, Mariya Oinas, Tiiu Jaago, Tiina Ann Kirss, Piret Noorhani, Anu Kannike, Ester Bardone. Kristel Rattus, Terje Toomistu
- Keel ja korrektuur: Tuuli Kaalep, Ivi Tammaru ja Karin Kastehein
- Fotod: Arp Karm
- Sari: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat (nr 67)
- Sarja toimetajad: Pille Runnel (peatoimetaja), Agnes Aljas
- Maht: 224 lk
- Resümeed inglise ja vene keeles
ERMi aastaraamatute veebiarhiiv asub aadressil https://ojs.erm.ee/index.php/ermer
