Sihtrühm: 5.-6. klass
Keeletase A2
Vanad äravisatud, ärakaotatud või ärapeidetud asjad võivad anda palju teadmisi ajaloo kohta. Tunnis tutvume erinevate muinasleidudega ja sellega, kuidas arheoloogid neid uurivad. Proovime meetodeid, mis aitavad tundma õppida meie esivanemate eluolu.
Õpitulemused:
- tunneb ja kasutab ajaloo ja arheoloogia teemalist põhisõnavara;
- teab, millega tegeleb arheoloog;
- teab põhilisi allikaliike (kirjalikud, suulised, esemelised) ajaloo uurimiseks;
- kirjeldab arheoloogilist eset ja seletab selle tähendust (nt millest on tehtud, milleks kasutati);
- võrdleb mineviku ja tänapäeva elu.
Sõnavara
Arheoloogia (arheoloogia, arheoloogiat)
Ajalugu (ajaloo, ajalugu)
Mälestus (mälestuse, mälestust)
Labidas (labida, labidat)
Kühvel (kühvli, kühvlit)
Keraamika (keraamika, keraamikat)
Potikild (potikillu, potikildu)
Savi (savi, savi)
Muster (mustri, mustrit)
Raud (raua, rauda)
Luu (luu, luud)
Luukere (luukere, luukere)
Luustik (luustiku, luustikku)Kaevama, kaevata, (mina) kaevan
Uurima, uurida, (mina) uurin
Muuseumitunni-eelsed ülesanded
Arutlege klassis, kui kaua on inimesed teie kodukohas elanud.
Mis võiks olla teie kodukoha kõige vanim (inimtegevusega seotud) paik?
Kuidas saada teadmisi oma kodupaiga ja selle elanike mineviku kohta?
Muusemitunni-järgne ülesanne
Meenutage klassis, milliseid töövõtteid arheoloog mineviku uurimisel kasutab. Mida ta nende abil teada saab?
