Tartu Ülikool on tegutsenud 100 aastat eestikeelsena! 1. detsembril 1919 toimus avaaktus ja tegevust alustas ennekõike eesti üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõppedes andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja juba oktoobrist asus seal õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
***
„Sada aastat filateeliat Tartus“ (1989) sisaldab muu hulgas huvitavat ajaloolist hetke:
„Detsembris 1889 loodi Dresdeni rahvusvahelise filatelistide ühingu sektsioon Tartus. Eestvedajaks oli Tartu ülikooli majandust õppima asunud Saku mõisaomaniku poeg Karl Ewald v. Baggehuffwud, kes juba koolipoisina oli Dresdeni ja Braunschweigi filatelistide ühingute liige. Kaasaustajateks olid Tartu ülikooli keemiaüliõpilane, Voronežist pärit Oskar Britzke. Mõisast pärinev Alexander v. Harder, kes oli 1888. aastast ülikooli apteekri abi ja õppis samas farmaatsiat aastatel 1891–1893, Valmiera maakonnast pärinev saksa filoloogiat õppiv Johan-Friedrich Sar(r)ing (Zarinš) ja Odessa arsti poeg Eugen Heinrici, kes pärast Helsingi Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis matemaatikat.
14. jaanuaril.1890 toimunud Tartu sektsiooni koosolekul valiti esimeheks E. v. Baggehuffwud. Liikmemaksuks määrati esialgu 7 rubla aastas, millest 6 oli ettenähtud emaühingule ja 1 rubla sektsiooni kassase. Kohtuda otsustati iga 14 päeva tagant, õhtuti kella 4–6, vaheldumisi liikmete korterites. Veel otsustati, et koosolekule mitteilmumise eest tuleb sektsiooni kassase tasuda 20 kopikat, hilinemise eest üle poole tunni 10 kopikat.
Koosolijatele jagas E. v. Baggehuffwud tema poolt välja antud brošüüri „Käibelolevad Venemaa tervikasjad“, mida peetakse esimeseks filateeliaalaseks väljaandeks Eestis („Der Philatelist“ nr 3, 15.02.1890).
Peagi lahkus E. v. Baggehuffwud ülikoolist ja Tartust. 13.(25.).05.1890 toimunud sektsiooni peakoosolekul valiti uueks esimeheks Oskar Britzke, kes õppis 1887–1890 Tartu ülikooli keemiat ja kellele omistati 13.12.1890 keemiakandidaadi kraad. Sektsiooni esimese poolaasta aruandest: peetud 6 koosolekut, kokku külastas 27 liiget ja üks külaline. Britzke lahkus Tartust pärast ülikooli lõpetamist. Tookord jäi Tartu sektsiooni iga lühikeseks.
4.05.1921 esitasid Tartu ülikooli professor dr. med. A. Paldrock, pangaametnik Ed. Obst ja tapamaja veterinaararst M. Sieger Tartu-Võru Rahukogule taotluse Tartu Margikorjajate Seltsi „Kirjamärk“ asutamiseks. Rahukogu registreeris seltsi 21. mail 1921. Seltsi asutamiskoosolek, mida juhatas A. Paldrock (aastast 1936 Paldrok) toimus 24. mail 1921 Tartu Naisseltsi ruumides Suurturg (Raekoja plats)“.
21. märtsil 1932 toimus Tartus Eesti kõigi aegade suurim markide oksjon“.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989.
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
***
„Sada aastat filateeliat Tartus“ (1989) sisaldab muu hulgas huvitavat ajaloolist hetke:
„Detsembris 1889 loodi Dresdeni rahvusvahelise filatelistide ühingu sektsioon Tartus. Eestvedajaks oli Tartu ülikooli majandust õppima asunud Saku mõisaomaniku poeg Karl Ewald v. Baggehuffwud, kes juba koolipoisina oli Dresdeni ja Braunschweigi filatelistide ühingute liige. Kaasaustajateks olid Tartu ülikooli keemiaüliõpilane, Voronežist pärit Oskar Britzke. Mõisast pärinev Alexander v. Harder, kes oli 1888. aastast ülikooli apteekri abi ja õppis samas farmaatsiat aastatel 1891–1893, Valmiera maakonnast pärinev saksa filoloogiat õppiv Johan-Friedrich Sar(r)ing (Zarinš) ja Odessa arsti poeg Eugen Heinrici, kes pärast Helsingi Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis matemaatikat.
14. jaanuaril.1890 toimunud Tartu sektsiooni koosolekul valiti esimeheks E. v. Baggehuffwud. Liikmemaksuks määrati esialgu 7 rubla aastas, millest 6 oli ettenähtud emaühingule ja 1 rubla sektsiooni kassase. Kohtuda otsustati iga 14 päeva tagant, õhtuti kella 4–6, vaheldumisi liikmete korterites. Veel otsustati, et koosolekule mitteilmumise eest tuleb sektsiooni kassase tasuda 20 kopikat, hilinemise eest üle poole tunni 10 kopikat.
Koosolijatele jagas E. v. Baggehuffwud tema poolt välja antud brošüüri „Käibelolevad Venemaa tervikasjad“, mida peetakse esimeseks filateeliaalaseks väljaandeks Eestis („Der Philatelist“ nr 3, 15.02.1890).
Peagi lahkus E. v. Baggehuffwud ülikoolist ja Tartust. 13.(25.).05.1890 toimunud sektsiooni peakoosolekul valiti uueks esimeheks Oskar Britzke, kes õppis 1887–1890 Tartu ülikooli keemiat ja kellele omistati 13.12.1890 keemiakandidaadi kraad. Sektsiooni esimese poolaasta aruandest: peetud 6 koosolekut, kokku külastas 27 liiget ja üks külaline. Britzke lahkus Tartust pärast ülikooli lõpetamist. Tookord jäi Tartu sektsiooni iga lühikeseks.
4.05.1921 esitasid Tartu ülikooli professor dr. med. A. Paldrock, pangaametnik Ed. Obst ja tapamaja veterinaararst M. Sieger Tartu-Võru Rahukogule taotluse Tartu Margikorjajate Seltsi „Kirjamärk“ asutamiseks. Rahukogu registreeris seltsi 21. mail 1921. Seltsi asutamiskoosolek, mida juhatas A. Paldrock (aastast 1936 Paldrok) toimus 24. mail 1921 Tartu Naisseltsi ruumides Suurturg (Raekoja plats)“.
21. märtsil 1932 toimus Tartus Eesti kõigi aegade suurim markide oksjon“.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989.
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Kiri on saadetud Tartu Riikliku Ülikooli rektorile professor Arnold Koop’ile, 5.01.1981
Ametiümbrik „ENVS TA Ajaloo Instituut“
Arnold Koop (16.07.1922–21.04.1988) oli 1960–1968 Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor, 1968–1970 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister ning aastail 1970–1988 Tartu Riikliku Ülikooli rektor.
Erakogu
Ametiümbrik „ENVS TA Ajaloo Instituut“
Arnold Koop (16.07.1922–21.04.1988) oli 1960–1968 Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor, 1968–1970 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister ning aastail 1970–1988 Tartu Riikliku Ülikooli rektor.
Erakogu
Tervikasi „Tartu Riiklik Ülikool – Nõukogudemaa vanim õppeasutus“, 18.06.1982
Mark „Tartu Ülikool 350“, 4.03.1982, Anatoli Kalašnikov
Eritempel „Tartu Riiklik Ülikool – Nõukogudemaa vanim õppeasutus, 1982“
ERM
Mark „Tartu Ülikool 350“, 4.03.1982, Anatoli Kalašnikov
Eritempel „Tartu Riiklik Ülikool – Nõukogudemaa vanim õppeasutus, 1982“
ERM
Tartu Riikliku Ülikooli frankeerimistempel, 1982
ERM
ERM
Wyoming Lanamie ülikooli kiri professor Rem Blumile, Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateeder. Air Mail märkega kiri 4.01.1982.
Rem Blum (2.10.1925–1.06.1989) töötas alates 1951. aastast Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedris, oli 1951–1964 vanemõpetaja, 1965–1977 dotsent ja 1977–1989 filosoofia ajaloo professor.
Erakogu
Rem Blum (2.10.1925–1.06.1989) töötas alates 1951. aastast Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedris, oli 1951–1964 vanemõpetaja, 1965–1977 dotsent ja 1977–1989 filosoofia ajaloo professor.
Erakogu
Ametiümbrik „Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum“. Kiri saadetud TRÜ Klassikalise Muinasteaduse Muuseumile, 28.01.1983
ERM
ERM
Tervikasi „Eesti NSV. Tartu Riikliku Ülikooli Teadusraamatukogu“, 26.08.1983
Kiri 17.01.1987
ERM
Kiri 17.01.1987
ERM
Tervikasi „Eesti NSV. Tartu Riiklik Ülikool“, 25.02.1983
ERM
ERM
Tervikasi „O. Luts“, 25.07.1986
Oskar Luts (7.01.1887–23.03.1953) oli kirjanik ja farmatseut. Õppis aastatel 1911–1914 Tartu Ülikoolis rohuteadust.
ERM
Oskar Luts (7.01.1887–23.03.1953) oli kirjanik ja farmatseut. Õppis aastatel 1911–1914 Tartu Ülikoolis rohuteadust.
ERM
Tervikasi „Eesti NSV. Tartu Ülikool“, 17.11.1989
Tähitud kirjal üleminekuperioodi ajutine tempel „EESTI 15 kop. POST“, 3.12.1991
Erakogu
Tähitud kirjal üleminekuperioodi ajutine tempel „EESTI 15 kop. POST“, 3.12.1991
Erakogu
Tervikasi „Tartu Ülikooli peahoone“, 27.09.1990
Kirjal üleminekuperiood ajutine tempel „EESTI 15 kop. POST“, 3.01.1992
ERM
Kirjal üleminekuperiood ajutine tempel „EESTI 15 kop. POST“, 3.01.1992
ERM
Tartu Riikliku Ülikooli ametiümbrik ülikooli frankeerimistempliga, 30.09.1991
ERM
ERM
Ümbrik „Paul Keres“, mark „Paul Keres 75“, 7.01.1991, kujundaja Boris Iljuhin. Esimese päeva tempel „75 aastat Paul Kerese sünnist“, 7.01.1991
Paul Keres (7.01.1916–5.06.1975) oli male suurmeister ja malekirjanik. Õppis 1937–1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat.
ERM
Paul Keres (7.01.1916–5.06.1975) oli male suurmeister ja malekirjanik. Õppis 1937–1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat.
ERM
Ümbrik „Tartu Ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi ausamba uuesti avamine Tartus, 23. aprillil 1992“ ja eritempel
ERM
ERM
Ümbrik „75 aastat emakeelselt ülikooli“, eritempel „75 aastat emakeelselt ülikooli. Tartu, 1.12.1994“
ERM
ERM
Ümbrik „75 aastat eestikeelset ülikooli 1.12.1919 – 1.12.1994“, eritempel „75 aastat eestikeelset ülikooli 1.12.1994“
ERM
ERM
Postkaardil eritempel „Tartu University I Homecoming. Tartu Ülikooli vilistlaste kojutulek, 30. september – 2. oktoober 1994“
ERM
ERM