Tartu Ülikool on tegutsenud 100 aastat eestikeelsena! 1. detsembril 1919 toimus avaaktus ja tegevust alustas ennekõike eesti üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõppedes andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja juba oktoobrist asus seal õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
***
„Sada aastat filateeliat Tartus“ (1989) sisaldab muu hulgas huvitavat ajaloolist hetke:
„Detsembris 1889 loodi Dresdeni rahvusvahelise filatelistide ühingu sektsioon Tartus. Eestvedajaks oli Tartu ülikooli majandust õppima asunud Saku mõisaomaniku poeg Karl Ewald v. Baggehuffwud, kes juba koolipoisina oli Dresdeni ja Braunschweigi filatelistide ühingute liige. Kaasaustajateks olid Tartu ülikooli keemiaüliõpilane, Voronežist pärit Oskar Britzke. Mõisast pärinev Alexander v. Harder, kes oli 1888. aastast ülikooli apteekri abi ja õppis samas farmaatsiat aastatel 1891–1893, Valmiera maakonnast pärinev saksa filoloogiat õppiv Johan-Friedrich Sar(r)ing (Zarinš) ja Odessa arsti poeg Eugen Heinrici, kes pärast Helsingi Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis matemaatikat.
14. jaanuaril.1890 toimunud Tartu sektsiooni koosolekul valiti esimeheks E. v. Baggehuffwud. Liikmemaksuks määrati esialgu 7 rubla aastas, millest 6 oli ettenähtud emaühingule ja 1 rubla sektsiooni kassase. Kohtuda otsustati iga 14 päeva tagant, õhtuti kella 4–6, vaheldumisi liikmete korterites. Veel otsustati, et koosolekule mitteilmumise eest tuleb sektsiooni kassase tasuda 20 kopikat, hilinemise eest üle poole tunni 10 kopikat.
Koosolijatele jagas E. v. Baggehuffwud tema poolt välja antud brošüüri „Käibelolevad Venemaa tervikasjad“, mida peetakse esimeseks filateeliaalaseks väljaandeks Eestis („Der Philatelist“ nr 3, 15.02.1890).
Peagi lahkus E. v. Baggehuffwud ülikoolist ja Tartust. 13.(25.).05.1890 toimunud sektsiooni peakoosolekul valiti uueks esimeheks Oskar Britzke, kes õppis 1887–1890 Tartu ülikooli keemiat ja kellele omistati 13.12.1890 keemiakandidaadi kraad. Sektsiooni esimese poolaasta aruandest: peetud 6 koosolekut, kokku külastas 27 liiget ja üks külaline. Britzke lahkus Tartust pärast ülikooli lõpetamist. Tookord jäi Tartu sektsiooni iga lühikeseks.
4.05.1921 esitasid Tartu ülikooli professor dr. med. A. Paldrock, pangaametnik Ed. Obst ja tapamaja veterinaararst M. Sieger Tartu-Võru Rahukogule taotluse Tartu Margikorjajate Seltsi „Kirjamärk“ asutamiseks. Rahukogu registreeris seltsi 21. mail 1921. Seltsi asutamiskoosolek, mida juhatas A. Paldrock (aastast 1936 Paldrok) toimus 24. mail 1921 Tartu Naisseltsi ruumides Suurturg (Raekoja plats)“.
21. märtsil 1932 toimus Tartus Eesti kõigi aegade suurim markide oksjon“.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989.
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
***
„Sada aastat filateeliat Tartus“ (1989) sisaldab muu hulgas huvitavat ajaloolist hetke:
„Detsembris 1889 loodi Dresdeni rahvusvahelise filatelistide ühingu sektsioon Tartus. Eestvedajaks oli Tartu ülikooli majandust õppima asunud Saku mõisaomaniku poeg Karl Ewald v. Baggehuffwud, kes juba koolipoisina oli Dresdeni ja Braunschweigi filatelistide ühingute liige. Kaasaustajateks olid Tartu ülikooli keemiaüliõpilane, Voronežist pärit Oskar Britzke. Mõisast pärinev Alexander v. Harder, kes oli 1888. aastast ülikooli apteekri abi ja õppis samas farmaatsiat aastatel 1891–1893, Valmiera maakonnast pärinev saksa filoloogiat õppiv Johan-Friedrich Sar(r)ing (Zarinš) ja Odessa arsti poeg Eugen Heinrici, kes pärast Helsingi Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis matemaatikat.
14. jaanuaril.1890 toimunud Tartu sektsiooni koosolekul valiti esimeheks E. v. Baggehuffwud. Liikmemaksuks määrati esialgu 7 rubla aastas, millest 6 oli ettenähtud emaühingule ja 1 rubla sektsiooni kassase. Kohtuda otsustati iga 14 päeva tagant, õhtuti kella 4–6, vaheldumisi liikmete korterites. Veel otsustati, et koosolekule mitteilmumise eest tuleb sektsiooni kassase tasuda 20 kopikat, hilinemise eest üle poole tunni 10 kopikat.
Koosolijatele jagas E. v. Baggehuffwud tema poolt välja antud brošüüri „Käibelolevad Venemaa tervikasjad“, mida peetakse esimeseks filateeliaalaseks väljaandeks Eestis („Der Philatelist“ nr 3, 15.02.1890).
Peagi lahkus E. v. Baggehuffwud ülikoolist ja Tartust. 13.(25.).05.1890 toimunud sektsiooni peakoosolekul valiti uueks esimeheks Oskar Britzke, kes õppis 1887–1890 Tartu ülikooli keemiat ja kellele omistati 13.12.1890 keemiakandidaadi kraad. Sektsiooni esimese poolaasta aruandest: peetud 6 koosolekut, kokku külastas 27 liiget ja üks külaline. Britzke lahkus Tartust pärast ülikooli lõpetamist. Tookord jäi Tartu sektsiooni iga lühikeseks.
4.05.1921 esitasid Tartu ülikooli professor dr. med. A. Paldrock, pangaametnik Ed. Obst ja tapamaja veterinaararst M. Sieger Tartu-Võru Rahukogule taotluse Tartu Margikorjajate Seltsi „Kirjamärk“ asutamiseks. Rahukogu registreeris seltsi 21. mail 1921. Seltsi asutamiskoosolek, mida juhatas A. Paldrock (aastast 1936 Paldrok) toimus 24. mail 1921 Tartu Naisseltsi ruumides Suurturg (Raekoja plats)“.
21. märtsil 1932 toimus Tartus Eesti kõigi aegade suurim markide oksjon“.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989.
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Kiri saadetud Lihulast Tallinna, 8.12.1930.
Artur Johannes Sirk (25.09.1900–2.08.1937) õppis 1921. aastal Tartu Ülikooli põllumajandus- ja 1922–1926 õigusteaduskonnas (lõpetas cum laude). Korporatsioon Sakala vilistlane.
Erakogu
Artur Johannes Sirk (25.09.1900–2.08.1937) õppis 1921. aastal Tartu Ülikooli põllumajandus- ja 1922–1926 õigusteaduskonnas (lõpetas cum laude). Korporatsioon Sakala vilistlane.
Erakogu
Ümbrik: Eesti Üliõpilaskond. Kiri 15.10.1934.
Omavalitsuslik üliõpilaskond alustas Tartu Ülikoolis tegevust veidi pärast rahvusülikooli loomist. Üliõpilaste algatusel loodi üliõpilaskond kui kõiki tudengeid hõlmav organisatsioon vastandina üliõpilaskonnale kui korporatsioonide ja üliõpilasseltside katusühendusele.
Erakogu
Omavalitsuslik üliõpilaskond alustas Tartu Ülikoolis tegevust veidi pärast rahvusülikooli loomist. Üliõpilaste algatusel loodi üliõpilaskond kui kõiki tudengeid hõlmav organisatsioon vastandina üliõpilaskonnale kui korporatsioonide ja üliõpilasseltside katusühendusele.
Erakogu
Postkaart saadetud Tartu Ülikooli koguduse õpetaja B. Rahamäele, 10.06.1931.
Hugo Bernhard Rahamägi (2.06.1886–1.09.1941). Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1906–1913), kus omandas cand. theol. kraadi. Oli 1920–1921 Tartu Ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse dotsent, 1921–1926 professori kohusetäitja ja 1922–1924 usuteaduskonna sekretär. Tartu Ülikooli usuteaduskonna seminari raamatukogu asutaja ja juhataja (1920–1929), riigikogu liige (1920–1921, 1929).
Rahamägi oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop aastail 1934–1939.
Tartu Ülikooli kirik ehitati 1860. aastal. 1948. aastal võeti see koguduselt ära ja tehti õppehooneks.
Erakogu
Hugo Bernhard Rahamägi (2.06.1886–1.09.1941). Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1906–1913), kus omandas cand. theol. kraadi. Oli 1920–1921 Tartu Ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse dotsent, 1921–1926 professori kohusetäitja ja 1922–1924 usuteaduskonna sekretär. Tartu Ülikooli usuteaduskonna seminari raamatukogu asutaja ja juhataja (1920–1929), riigikogu liige (1920–1921, 1929).
Rahamägi oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop aastail 1934–1939.
Tartu Ülikooli kirik ehitati 1860. aastal. 1948. aastal võeti see koguduselt ära ja tehti õppehooneks.
Erakogu
Ülikooli juubeli postmark „300 aastat Tartu Ülikooli“, 1.06.1932, Ilmar Nõva (Breiberg). Seda marki ei esine eriti rahvusvahelistel postisaadetistel.
Postkaart Riiga, 29.06.1932
Erakogu
Postkaart Riiga, 29.06.1932
Erakogu
Gustav Adolfi mälestussammas Tartus. Foto: E. Sellike
Erakogu
Erakogu
Ümbrik: Eesti Üliõpilaskond. Tartu Ülikooli tähitustempliga (punane) trükitöö kiri, 30.06.1932.
Margid „300 aastat Tartu Ülikool“. Juubeli puhul oli avatud ajutine postkontor(28.06.1932 – 2.07.1932), millel oli oma kalendertempel ja punane tähitustempel.
Erakogu
Margid „300 aastat Tartu Ülikool“. Juubeli puhul oli avatud ajutine postkontor(28.06.1932 – 2.07.1932), millel oli oma kalendertempel ja punane tähitustempel.
Erakogu
Antti Sovijärvi (22.04.1912–9.04.1995) oli soome keeleteadlane, fennougrist. Aastatel 1940–1977 oli ta Helsingi Ülikooli foneetikaprofessor. Soome Teaduste Akadeemia liige ja Eesti-Soome sõprussuhete arendaja. Viibis Tartu ülikoolis korp! Sakala stipendiaadina. Sakala vilistlane ja Sakala Soome koondise organisaator.
Kiri 2.03.1933, margid „300 aastat Tartu Ülikooli“.
Erakogu
Kiri 2.03.1933, margid „300 aastat Tartu Ülikooli“.
Erakogu
Poolast saadetud postkaart 2.03.1933 Eesti Karskusliidule Tartus 5.03.1933.
Eduard Kubjas (1896–1983) oli Eesti Karskusliidu peasekretär ja esimees. 1920–1922 oli ta vabakuulaja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1960. aastal lõpetas kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli rahvaluule erialal.
Villem Ernits (16.07.1891–10.05.1982) oli keeleteadlane ja karskusliikumise edendaja. 1918. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli (cand. phil.) ning töötas vaheaegadega ülikooli õppejõuna. 1930. aastatel oli ta Varssavi Ülikoolis eesti ja soome keele lektor. Asutava Kogu ja esimese riigikogu liige. Üliõpilaste Lehe üks algatajaid ja esimene peatoimetaja, 1927–1930 Fenno-Ugria teadussekretär.
Erakogu
Eduard Kubjas (1896–1983) oli Eesti Karskusliidu peasekretär ja esimees. 1920–1922 oli ta vabakuulaja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1960. aastal lõpetas kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli rahvaluule erialal.
Villem Ernits (16.07.1891–10.05.1982) oli keeleteadlane ja karskusliikumise edendaja. 1918. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli (cand. phil.) ning töötas vaheaegadega ülikooli õppejõuna. 1930. aastatel oli ta Varssavi Ülikoolis eesti ja soome keele lektor. Asutava Kogu ja esimese riigikogu liige. Üliõpilaste Lehe üks algatajaid ja esimene peatoimetaja, 1927–1930 Fenno-Ugria teadussekretär.
Erakogu
Elmar Ilus (30.07.1898–3.12.1981) õppis aastatel 1920–1924 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor.
1934. aastal toimetas ja andis Elmar Ilus koos Karl Ferdinand Karlsoni ja Johannes Voldemar Veskiga välja „Õigusteaduse sõnastiku“.
Postkaart 27.11.1933
Erakogu
1934. aastal toimetas ja andis Elmar Ilus koos Karl Ferdinand Karlsoni ja Johannes Voldemar Veskiga välja „Õigusteaduse sõnastiku“.
Postkaart 27.11.1933
Erakogu
Erakogu
Zeppelinposti kiri, mark „300 aastat Tartu Ülikooli“.
Chicago lend 12.10.1933 Tallinnast New Yorki.
1930. aastatel puudus regulaarne üleatlandiline õhupostiühendus lennukitega. Posti kiiremaks edasitoimetamiseks kasutati erilisi postiaurikuid, kuid ka nendega võttis posti liikumine üle Atlandi ookeani aega 10–14 päeva. Tööstus- ja kaubandusringkonnad otsisid kiiremaid postiveovõimalusi ja nii tekkis Saksamaal sealse riigiposti ettevõtmisel kaks postiliiki, mis võimaldasid posti saata teatava ajavõiduga üle Atlandi.
Tekkis kaks postiajaloolist mõistet: Zeppelinpost ja katapuldilennupost. Mõlemaga oli Eesti Postivalitsusel leping.
ERM
Chicago lend 12.10.1933 Tallinnast New Yorki.
1930. aastatel puudus regulaarne üleatlandiline õhupostiühendus lennukitega. Posti kiiremaks edasitoimetamiseks kasutati erilisi postiaurikuid, kuid ka nendega võttis posti liikumine üle Atlandi ookeani aega 10–14 päeva. Tööstus- ja kaubandusringkonnad otsisid kiiremaid postiveovõimalusi ja nii tekkis Saksamaal sealse riigiposti ettevõtmisel kaks postiliiki, mis võimaldasid posti saata teatava ajavõiduga üle Atlandi.
Tekkis kaks postiajaloolist mõistet: Zeppelinpost ja katapuldilennupost. Mõlemaga oli Eesti Postivalitsusel leping.
ERM
Kiri taheti saata Zeppelinpostiga Tallinnast Westbury, 12.10.1933. See ei jõudnud aga Berliinis Zeppelini lennule ja tuli 14.10.1933 tagasi Tallinna 19.10.1933.
Mark „300 aastat Tartu Ülikooli“.
ERM
Mark „300 aastat Tartu Ülikooli“.
ERM
Üliõpilasselts Liivika asutati 21.04.1919 Riias. Kiri 13.02.1933
Erakogu
Erakogu
Aleksander Paldrok (16.05.1871–1.07.1944; 1936. aastani Aleksander Paldrock) õppis aastatel 1890–1895 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1917–1941 töötas ta Tartu Ülikooli professorina. Paldrok leiutas leepra ravimeetodi süsihappelume ja kullapreparaadiga. 1920. aastal ülendati tasanitaar- kindralmajoriks. Ta esitati kolm korda Nobeli meditsiiniauhinna kandidaadiks.
Kiri 11.10.1933 Strabourdilt (Prantsuse Vabariik) Tartusse professor A. Paldrockile.
Erakogu
Kiri 11.10.1933 Strabourdilt (Prantsuse Vabariik) Tartusse professor A. Paldrockile.
Erakogu
Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), 1870. aastal asutatud akadeemiline meesorganisatsioon.
Kiri 4.11.1934 Tartust
Erakogu
Kiri 4.11.1934 Tartust
Erakogu
Kiri saadetud 1934. aastal
Vassili Raavel (20.08.1895–29.08.1948) oli preester.
Erakogu
Vassili Raavel (20.08.1895–29.08.1948) oli preester.
Erakogu