25 aastat tuletornide margisarja
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Mehikoorma tuletorn“, 24.01 2008
Mehikoorma tuletorn kindlustab ohutu laevaliikluse Peipsi ja Lämmijärve vahel. Mehikoorma on Peipsi rannamaade vanimaid asulaid, esimest korda on seda mainitud 1242. aastal seoses ordurüütlite ja Vene vägede kuulsa jäälahinguga.
ERMi kogu
Mehikoorma tuletorn kindlustab ohutu laevaliikluse Peipsi ja Lämmijärve vahel. Mehikoorma on Peipsi rannamaade vanimaid asulaid, esimest korda on seda mainitud 1242. aastal seoses ordurüütlite ja Vene vägede kuulsa jäälahinguga.
ERMi kogu
Maksikaart „Mehikoorma tuletorn“, 24.01 2008
Maksikaardil näeb Mehikoorma tuletorni valmimise etappe. Selle kõrval oli piirivalvekordon.
Mehikoorma tuletorni koordinaadid: 58ᵒ14,00ʾ N 27ᵒ28,59ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Maksikaardil näeb Mehikoorma tuletorni valmimise etappe. Selle kõrval oli piirivalvekordon.
Mehikoorma tuletorni koordinaadid: 58ᵒ14,00ʾ N 27ᵒ28,59ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Hara tuletorn, 24.09.2009
Hara ehk Papilahe (end Paponviik) lääneranniku lähedal paikneb väike Hara saar. 1909. aastal ehitati selle kõrgeimale kohale (12 m merepinnast) 15,2 meetri kõrgune raudsõrestiktuletorn. Tol ajal asus seal 350 töötajaga kilusoolamistööstus: 1870. aastal soolati Eestis esmakordselt kilu plekktoosidesse Revelski kilki tootenime all. Haral valminud Tallinna kilud veeti Loksa sadama kaudu meritsi Peterburi.
ERMi kogu
Hara ehk Papilahe (end Paponviik) lääneranniku lähedal paikneb väike Hara saar. 1909. aastal ehitati selle kõrgeimale kohale (12 m merepinnast) 15,2 meetri kõrgune raudsõrestiktuletorn. Tol ajal asus seal 350 töötajaga kilusoolamistööstus: 1870. aastal soolati Eestis esmakordselt kilu plekktoosidesse Revelski kilki tootenime all. Haral valminud Tallinna kilud veeti Loksa sadama kaudu meritsi Peterburi.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Hara tuletorn“, 24.09.2009
Algselt oli Hara saare tuletorni tule nähtavus 10 meremiili. 1954. aastal tehti seal aga suured muudatused, sest meremärk pidi olema seotud uue sõjalise sadamaga. Ehitise kõrgust kasvatati 23,7 meetrini punase tule nähtavusega 7 meremiili. Aja jooksul tuletorni tähtsus vähenes, 1980. aastate lõpul Hara tuletorni tuleseadmed demonteeriti ja see muutus päevamärgiks.
ERMi kogu
Algselt oli Hara saare tuletorni tule nähtavus 10 meremiili. 1954. aastal tehti seal aga suured muudatused, sest meremärk pidi olema seotud uue sõjalise sadamaga. Ehitise kõrgust kasvatati 23,7 meetrini punase tule nähtavusega 7 meremiili. Aja jooksul tuletorni tähtsus vähenes, 1980. aastate lõpul Hara tuletorni tuleseadmed demonteeriti ja see muutus päevamärgiks.
ERMi kogu
Maksikaart „Hara tuletorn“, 24.09.2009
Maksikaardil näeb tuletorni muutust aja jooksul: torni kõrgendati ja laternaruum viidi ülespoole. Kaardi teisel küljel on Hara saare ja tuletorni asukoht sõjaeelsel Eesti merekaardil.
Tuletorni praegune kõrgus on 24 meetrit ja ta kujutab endast punase koonilise katusega silindrit metallsõrestiktornil. Päevamärgi koordinaadid: 59ᵒ35,07ʾ N 25ᵒ37,51ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Maksikaardil näeb tuletorni muutust aja jooksul: torni kõrgendati ja laternaruum viidi ülespoole. Kaardi teisel küljel on Hara saare ja tuletorni asukoht sõjaeelsel Eesti merekaardil.
Tuletorni praegune kõrgus on 24 meetrit ja ta kujutab endast punase koonilise katusega silindrit metallsõrestiktornil. Päevamärgi koordinaadid: 59ᵒ35,07ʾ N 25ᵒ37,51ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Suurupi liitsihi tuletornid, 22.04.2010
1760. aastal ehitati Vene kontradmirali Semjon Mordvinovi algatusel Suurupi poolsaarele 20 meetri kõrgune ülemine tuletorn. Pärast ümberehitust valmis kiviosa peale klaasitud laternaruum. Tule kõrgus merepinnast oli ligi 41 ja torni jalamilt 16 meetrit. Sellisena püsis torn 1944. aastani.
1859. aastal ehitati 1,2 miili kaugusele ülemisest tuletornist teine, alumine sihttuletorn, tüvipüramiidikujuline kolmekorruseline puidust torn, millel oli viilkatus. Tule kõrguseks merepinnast mõõdeti 15 ja torni jalamilt 11 meetrit.
ERMi kogu
1760. aastal ehitati Vene kontradmirali Semjon Mordvinovi algatusel Suurupi poolsaarele 20 meetri kõrgune ülemine tuletorn. Pärast ümberehitust valmis kiviosa peale klaasitud laternaruum. Tule kõrgus merepinnast oli ligi 41 ja torni jalamilt 16 meetrit. Sellisena püsis torn 1944. aastani.
1859. aastal ehitati 1,2 miili kaugusele ülemisest tuletornist teine, alumine sihttuletorn, tüvipüramiidikujuline kolmekorruseline puidust torn, millel oli viilkatus. Tule kõrguseks merepinnast mõõdeti 15 ja torni jalamilt 11 meetrit.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Suurupi liitsihi tuletornid“, 22.04.2010
1944. aastal panid taganevad Saksa väed Suurupi kivituletorn põlema. Mõne aja pärast see aga rekonstrueeriti: puitvahelaed asendati terastaladele toetuvate raudbetoonvahelagedega, sisse ehitati metalltrepid ning uueks valguseandjaks sai vahepealse gaasi asemel elekter. Hiljem ehitati kivitornile väiksema läbimõõduga silindriline korrus, laternaruum tõsteti katusele. Tule kõrguseks sai 22 meetrit ja merepinnast on see 66 meetrit, sest torn ise asub 44 meetrisel pangal.
1971. aastal viidi ka alumise tuletorni valgustusseadmed üle elektrile.
Ümbriku pöördel on näha Suurupi tuletornide areng 1760–2010.
ERMi kogu
1944. aastal panid taganevad Saksa väed Suurupi kivituletorn põlema. Mõne aja pärast see aga rekonstrueeriti: puitvahelaed asendati terastaladele toetuvate raudbetoonvahelagedega, sisse ehitati metalltrepid ning uueks valguseandjaks sai vahepealse gaasi asemel elekter. Hiljem ehitati kivitornile väiksema läbimõõduga silindriline korrus, laternaruum tõsteti katusele. Tule kõrguseks sai 22 meetrit ja merepinnast on see 66 meetrit, sest torn ise asub 44 meetrisel pangal.
1971. aastal viidi ka alumise tuletorni valgustusseadmed üle elektrile.
Ümbriku pöördel on näha Suurupi tuletornide areng 1760–2010.
ERMi kogu
Suurupi ülemise tuletorni visand.
Roman Matkiewiczi erakogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Maksikaart „Suurupi liitsihi tuletornid“, 22.04.2010
Suurupi poolsaarel asuvad sihttuletornid tähistavad Tallinna lahe läänepoolsest otsast väljuvat 10-meetrise veesügavusega laevateelõiku. Alumine tuletorn on valge neljatahuline tüvipüramiidikujuline puittorn, ülemine aga rõdu ja musta laternaruumiga valge silindriline kivitorn.
Suurupi alumise tuletorni koordinaadid on 59ᵒ28,30ʾ N 24ᵒ24,99ʾ E, ülemisel 59ᵒ27,81ʾ N 24ᵒ22,82ʾ E.
Suurupi tuletornid on arhitektuurimälestised.
Roman Matkiewiczi erakogu
Suurupi poolsaarel asuvad sihttuletornid tähistavad Tallinna lahe läänepoolsest otsast väljuvat 10-meetrise veesügavusega laevateelõiku. Alumine tuletorn on valge neljatahuline tüvipüramiidikujuline puittorn, ülemine aga rõdu ja musta laternaruumiga valge silindriline kivitorn.
Suurupi alumise tuletorni koordinaadid on 59ᵒ28,30ʾ N 24ᵒ24,99ʾ E, ülemisel 59ᵒ27,81ʾ N 24ᵒ22,82ʾ E.
Suurupi tuletornid on arhitektuurimälestised.
Roman Matkiewiczi erakogu
Vergi tuletorn, 2.06.2011
Lääne-Virumaal Vergi poolsaare idaosas asuvat samanimelist küla mainiti esmakordselt 1539. aastal, sadamakohana on aga teateid 1582. aastast. 1924. aastal rajati Vergi sadama juurde suurele rannarahnule püramiidjas automaatvalgustiga sõrestikukujuline raudplekiga kaetud tulepaak. Analoogsed paagid asetati veel mitmele Eesti saarele, näiteks Pranglile ja Muhumaale.
ERMi kogu
Lääne-Virumaal Vergi poolsaare idaosas asuvat samanimelist küla mainiti esmakordselt 1539. aastal, sadamakohana on aga teateid 1582. aastast. 1924. aastal rajati Vergi sadama juurde suurele rannarahnule püramiidjas automaatvalgustiga sõrestikukujuline raudplekiga kaetud tulepaak. Analoogsed paagid asetati veel mitmele Eesti saarele, näiteks Pranglile ja Muhumaale.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Vergi tuletorn“, 2.06.2011.
Läbiroostetanud tulepaak asendati 1936. aastal 10 meetrit kõrge raudbetoonist tuletorniga. Teise maailmasõja ajal Vergi tuletorn ei töötanud, aga 1945. aastal hakkas jälle plinkima.
ERMi kogu
Läbiroostetanud tulepaak asendati 1936. aastal 10 meetrit kõrge raudbetoonist tuletorniga. Teise maailmasõja ajal Vergi tuletorn ei töötanud, aga 1945. aastal hakkas jälle plinkima.
ERMi kogu
Maksikaart „ Vergi tuletorn“, 2.06.2011
Vergi tuletorn on laternaruumi ja rõduga valge betoontorn, jalamilt 10 meetrit kõrge, tule kõrgus merepinnast 11 meetrit ning nähtavus 9 miili.
Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ36,09ʾ N 26ᵒ06,05ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Vergi tuletorn on laternaruumi ja rõduga valge betoontorn, jalamilt 10 meetrit kõrge, tule kõrgus merepinnast 11 meetrit ning nähtavus 9 miili.
Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ36,09ʾ N 26ᵒ06,05ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Käsmu tuletorn, 13.09.2012
Eesti põhjarannikul Käsmu lahe (end Kasperwieck) rannikul asuv tuletorn on üks vähestest säilinud puittuletornidest. 1892. aastal alustas Käsmu tuletorn tööd. See oli 6 meetri kõrgune ja valgeks värvitud seintega puumajakese moodi ehitis. Tule kõrgus merepinnast oli 8,2 meetrit ja nähtavus 6 miili. 1900. aastal hakkas Käsmu tuletornil tööle vilkuv tuli.
ERMi kogu
Eesti põhjarannikul Käsmu lahe (end Kasperwieck) rannikul asuv tuletorn on üks vähestest säilinud puittuletornidest. 1892. aastal alustas Käsmu tuletorn tööd. See oli 6 meetri kõrgune ja valgeks värvitud seintega puumajakese moodi ehitis. Tule kõrgus merepinnast oli 8,2 meetrit ja nähtavus 6 miili. 1900. aastal hakkas Käsmu tuletornil tööle vilkuv tuli.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Käsmu tuletorn“, 13.09.2012
1923. aastal püstitati tuletorni taha signaalmast tormihoiatuse edastamiseks merel olevatele laevadele. See andis rohelise, valge ja punase tulega võimaluse ohutuks sissesõiduks Käsmu lahte, mida peeti sajandeid Tallinna–Narva laevateel parimaks varjusadamaks.
Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ36,28ʾ N 25ᵒ55,40ʾ E.
ERMi kogu
1923. aastal püstitati tuletorni taha signaalmast tormihoiatuse edastamiseks merel olevatele laevadele. See andis rohelise, valge ja punase tulega võimaluse ohutuks sissesõiduks Käsmu lahte, mida peeti sajandeid Tallinna–Narva laevateel parimaks varjusadamaks.
Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ36,28ʾ N 25ᵒ55,40ʾ E.
ERMi kogu
Maksikaart „Käsmu tuletorn“, 13.09.2012
Käsmu tuletorni algne ilme on tänaseni säilinud vaatamata korduvale varinguohule mere pealetungi tõttu. 1993. aastal lõpetati Käsmu tuletornis valguse näitamine ning meremärk jäi arvele päevamärgina 2004. aastani, mil see tühistati navigatsioonimärkide andmekogust. Kuigi Käsmu tuletorni merekaardilt ei leia, on see kultuurimälestisena riikliku kaitse all olev unikaalne ehitis alles.
Roman Matkiewiczi erakogu
Käsmu tuletorni algne ilme on tänaseni säilinud vaatamata korduvale varinguohule mere pealetungi tõttu. 1993. aastal lõpetati Käsmu tuletornis valguse näitamine ning meremärk jäi arvele päevamärgina 2004. aastani, mil see tühistati navigatsioonimärkide andmekogust. Kuigi Käsmu tuletorni merekaardilt ei leia, on see kultuurimälestisena riikliku kaitse all olev unikaalne ehitis alles.
Roman Matkiewiczi erakogu
„Pisike ja nunnu Käsmu tuletornike. Ammu ei plingi. Õnneks asub kõrval Käsmu meremuuseum vanas piirivalvekordoni hoones. Nii on seal kõik kõrvuti: väike sadam, muuseum ja tuletorn,“ muljetab Roman Matkiewicz.
Pildil kunstnik Käsmu tuletornist visandit tegemas 2011. aastal.
Foto: Anton Osul
Pildil kunstnik Käsmu tuletornist visandit tegemas 2011. aastal.
Foto: Anton Osul