Kirjamehed kirjamargil
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Lehekülg August Kitzbergi ajaloolise jutustuse „Maimu“ käsikirjast
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
August Kitzbergi kiri, 17.03.1920
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
Betti Alver 100, 11.10.2006, kunstnik Vladimir Taiger
Betti Alver (23.11.1906– 9.06.1989), luuletaja, prosaist, tõlkija. Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“. Värsse hakkas ta avaldama 1931. aastast, mil ilmus poeem „Lugu valgest varesest“. Alveri tähtsaimaks tõlkeks on Puškini „Jevgeni Onegin“. Tema luulekogudest on veel hea välja tuua „Tähetund“, „Eluhelbed“, „Korallid Emajões“.
ERMi kogu
Betti Alver (23.11.1906– 9.06.1989), luuletaja, prosaist, tõlkija. Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“. Värsse hakkas ta avaldama 1931. aastast, mil ilmus poeem „Lugu valgest varesest“. Alveri tähtsaimaks tõlkeks on Puškini „Jevgeni Onegin“. Tema luulekogudest on veel hea välja tuua „Tähetund“, „Eluhelbed“, „Korallid Emajões“.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). Betti Alver 100, 11.10.2006
Tähitud kiri saadetud Tallinnas, 11.10.2006
ERMi kogu
Tähitud kiri saadetud Tallinnas, 11.10.2006
ERMi kogu
Betti Alveri kiri Valve Raudnaskile, 17.11.1976
Postkaardi andis muuseumile üle Valve Raudnask koos saatekirjaga.
Betti Alveri Muuseumi kogu
Postkaardi andis muuseumile üle Valve Raudnask koos saatekirjaga.
Betti Alveri Muuseumi kogu
Matthias Johann Eisen 150, 14.09.2007, kunstnik Lembit Lõhmus
Matthias Johann Eisen (28.09.1857–6.08.1934), eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane. Juba 19-aastaselt andis ta välja „Eesti, Liiwi ja Kuura maa ajaloo“. Kogus rahvaluulet, rahvajutte ja mõistatusi. Eisen värsistas Fr. R. Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid ning oli esimene, kes tõlkis „Kalevala“ eesti keelde.
ERMi kogu
Matthias Johann Eisen (28.09.1857–6.08.1934), eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane. Juba 19-aastaselt andis ta välja „Eesti, Liiwi ja Kuura maa ajaloo“. Kogus rahvaluulet, rahvajutte ja mõistatusi. Eisen värsistas Fr. R. Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid ning oli esimene, kes tõlkis „Kalevala“ eesti keelde.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). 150 aastat M. J. Eiseni sünnist, 14.09.2007
Tähitud kiri on saadetud Sakust 14.09.2007 Tartusse.
ERMi kogu
Tähitud kiri on saadetud Sakust 14.09.2007 Tartusse.
ERMi kogu
Matthias Johann Eiseni kiri Oskar Kallasele, 23.03.1909
ERMi kogu
ERMi kogu
Matthias Johann Eiseni kiri Oskar Kallasele, 23.03.1909
ERMi kogu
ERMi kogu
Tervikasi. Hugo Raudsepp (Milli Mallikas) 100, 23.07.2008, kujundanud Lembit Lõhmus
Hugo Raudsepp (1883–1952) alustas kirjanikuteed luuletajana, aga sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Raudsepa loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, põhižanriks komöödia. Tema tuntumad näidendid on „Mikumärdi“ (1929), „Põrunud aru õnnistus“ (1931), „Vedelvorst“ (1932).
ERMi kogu
Hugo Raudsepp (1883–1952) alustas kirjanikuteed luuletajana, aga sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Raudsepa loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, põhižanriks komöödia. Tema tuntumad näidendid on „Mikumärdi“ (1929), „Põrunud aru õnnistus“ (1931), „Vedelvorst“ (1932).
ERMi kogu
Hugo Raudsepp. Esimene lehekülg käsikirjast „Johannes Niglase avantüür“, 1925
kivike.kirmus.ee
kivike.kirmus.ee
Friedebert Tuglas 125, 2.03.2011, kunstnik Indrek Ilves
Friedebert Tuglas (2.03.1886–15.04.1971), kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik. Tema tuntumad teosed on romaan „Felix Ormusson“ ja „Väike Illimar“. Tuglas avaldas ka reisikirju: „Teekond Hispaania", „Teekond Põhja-Aafrika", „Ühe Norra reisi kroonika" ning mälestusraamatuid.
ERMi kogu
Friedebert Tuglas (2.03.1886–15.04.1971), kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik. Tema tuntumad teosed on romaan „Felix Ormusson“ ja „Väike Illimar“. Tuglas avaldas ka reisikirju: „Teekond Hispaania", „Teekond Põhja-Aafrika", „Ühe Norra reisi kroonika" ning mälestusraamatuid.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäev, 2.03.2011
ERMi kogu
ERMi kogu
Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018. Jaan Tõnisson 145, 20.12.2013, kunstnik Lembit Lõhmus
Jaan Tõnisson (22.12.1868–1941), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Aastatel 1896–1930 andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi.
ERMi kogu
Jaan Tõnisson (22.12.1868–1941), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Aastatel 1896–1930 andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018. Jaan Tõnisson 145, 20.12.2013
ERMi kogu
ERMi kogu