Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Sajandivanuste sündmuste juurde juhatavad seekord kaks katkendit kõnekatest mälestustest.
„… 1919. a. jaanuari algul seadsime sõbraga sammud Tartu maanteel asuva rahvaväe ülema kantselei poole, kus toimus vabatahtlike vastuvõtt. Meid juhatati ühe kirjutaja juurde.
„Kas tahate vabatahtlikult astuda sõjaväeteenistusse,“ päriti meilt.
„Seda küll,“ vastasime justkui ühest suust.
„Kui vanad olete?“
„Kuusteist.“
„Siis ei saa teid ilma vanemate loata vastu võtta. Peate tooma politsei tunnistuse, et vanemad on päri teie sõjaväkke astumisega.“
See oli meile vast lopsukas. Teadsin ette, et minu kodus on pisarad paratamatud. Püüdsin ema veenda sellega, et erakordselt raskel ajal on hinnatavad ka poisikeste võimed, paljud teised lähevad ja kuidas mina siis neist maha jään. Ka see mõjus kaasa, et minuga ligi aasta vanem sõber kaasa tuleb. Kui ühes jäi ema kindlaks: tema lubab minna vaid suurtükiväkke, kus tema kuulmist mööda ei olevat teenistus nii ohtlik. Nii jäigi, kuigi olime kavatsenud sõbraga oma sõjamehe karjääri alustada soomusrongil.
Politseijaoskonnas läks asi libedasti. Seal kirjutati valmis tunnistus, et vanemate poolt lubatud vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse astumine. Pärast formaalsuste täitmist anti meile kaasa saatekirjad 2. suurtükiväepolgu 1. patarei ülema juurde ilmumiseks.“
(R. Sõerd. Koolipingilt suurtükiväelaseks. – Vabadussõja Tähistel nr 2, 1940)
* * * * *
* * * * *
„Detsembrikuu alguses kees palavikuline tegevus Sõjaministeeriumis ja Peastaabis. Käidi sõlmimas lepinguid ja küsimas nõu mitmesuguste partisan- ja lööksalkade formeerimise asjus. Keset sellist palavikulist askeldamist viidi Sõjaministeeriumisse mingisugune väike paberitükike, kuhu pliiatsiga oli kirjutatud umbes järgmist:
„Olen Ameerika kodanik, Ameerika mereväe kapten, olen lõpetanud instituudid (järgneb kolm inglise keelset nime). Mõistan ümber käia suurtükiga, püssiga, revolvriga ja mõõgaga. Olen valmis ülal pidama üht kompaniid sõjaväge täitsa omal kulul Eesti Asutava Kogu ja temale järgneva valitsuse kaitseks kuni sõja lõpuni. Henry C. Reissar.“
Alguses ei pööratud nimetatud kirjale Sõjaministeeriumis kuigi suurt tähelepanu ja kiri kadus kausta teiste paberite vahele.
Paari nädala pärast, detsembri keskpaigas, ilmus Sõjaministeeriumi tüse, keskmise kasvuga, natuke juba hallide juustega, energiliste näojoontega ja kavalate sinisilmadega mees, kes ennast esitles Henry Reissarina. Läbirääkimiste tulemusena tehti Reissarile ettepanek esineda kirjaliku ettepanekuga oma lähimate tingimuste suhtes. Kolme päeva pärast sõlmiti leping Sõjaministeeriumi ja kapten Reissari vahel.
Mõned väljavõtted Sõjaministri abi Jürine 17.12.1918 allkirjastatud lepingust:
Härra kapten Reissar formeerib omal kulul ühe roodu sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando all seisab.
Kapten Reissar annab omalt poolt prii ülalpidamise ja maksab palga. Kõige muu eest kannab hoolt sõjaväe valitsus. Rood seisab kapten Reissari komando all iseseisva rooduna. Rood kannab nime „Eesti Scout“.
Henry Reissar sündid 1870 Viljandis.
(Aarne Võting. Scouts Rügement Vabadussõjas, 1936)
* * * * *
Näituse kolmas osa toob vaatajateni postitemplid, mis olid kasutusel kooliõpilaste pataljonide, Eesti Kaitseliidu, Rahvaväe, saarte komandantuuride, Peipsi laevastiku, Kalevlaste Maleva, Scouts-rügemendi, Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse erinevates väeüksustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
* * * * *
Näituse kolmas osa toob vaatajateni postitemplid, mis olid kasutusel kooliõpilaste pataljonide, Eesti Kaitseliidu, Rahvaväe, saarte komandantuuride, Peipsi laevastiku, Kalevlaste Maleva, Scouts-rügemendi, Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse erinevates väeüksustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
- Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
- Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
- Kaitse Kodu! Eesti Kaitseliidu häälekandja. Tallinn: Kaitseliidu Peastaap, 1928, 1938.
- Merendus. Mereasjanduslik ajakiri. I aastakäik. Tallinn: Mereväe Ohvitseride Liitkogu, 1933.
- Piirivalve. 1922–1932. Piirivalve Ohvitseride Kogu, 1932.
- Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939.
- Vabadussõja Tähistel, nr 27. Vastutav ja tegevtoimetaja kolonelleitnant O. Kurvits. Vabadussõja Mälestamise Komitee, 1938.
- Vaga, Alfred. Viru väerind vabadussõjas. I. Tartu: Odamees – Carl Sarap, 1923.
- Võting, Aarne. Scouts Rügement Vabadussõjas. Selts „Scouts-rügement“, 1936.
Läänemaakonna Rahwawäelaste Registreerimise Büroo / Kirjadele
Lääne maakonna rahvaväelaste registreerimise büroo ülem oli Aleksander Brükke.
Lääne maakonna rahvaväelaste registreerimise büroo ülem oli Aleksander Brükke.
EESTI RAHWAWÄE DESSANDI ROOD / vapp
Dessantide tegemiseks formeeriti Tallinnas dessantpataljon, mis tegutses merejõudude juhataja käsutuses. Dessantpataljoni koosseisus olid 1., 2. ja 3. rood.
M. Germašev. Pere rõõm.
Dessantide tegemiseks formeeriti Tallinnas dessantpataljon, mis tegutses merejõudude juhataja käsutuses. Dessantpataljoni koosseisus olid 1., 2. ja 3. rood.
M. Germašev. Pere rõõm.
Aegnasaare Komandant
13.11.1918 asuti Aegna saare komandantuuri formeerima. Saare ülevõtmine sakslastelt algas 17.11.1918.
14.11.–16.11.1918 oli Aegna saare komandant leitnant Moritz Mahlstein, 16.11.1918–30.07.1919 leitnant Johannes Paulson.
13.11.1918 asuti Aegna saare komandantuuri formeerima. Saare ülevõtmine sakslastelt algas 17.11.1918.
14.11.–16.11.1918 oli Aegna saare komandant leitnant Moritz Mahlstein, 16.11.1918–30.07.1919 leitnant Johannes Paulson.
Aegnasaare Komandant
Aegna komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Komandantuuri koosseisu kuulusid Aegnal asunud patareid ja kitsarööpmeline raudteeliin.
Aegna komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Komandantuuri koosseisu kuulusid Aegnal asunud patareid ja kitsarööpmeline raudteeliin.
NAISSAARE KOMANDANT
12.11.1918 asuti Naissaare komandantuuri formeerima. Komandandiks määratud lipnik Joosep Sild jõudis saarele 16.11.1918. J. Sild oli Naissaare komandant 12.11.1918–1.05.1929.
12.11.1918 asuti Naissaare komandantuuri formeerima. Komandandiks määratud lipnik Joosep Sild jõudis saarele 16.11.1918. J. Sild oli Naissaare komandant 12.11.1918–1.05.1929.
NAISSAARE KOMANDANT / Kirjade jaoks
Naissaare komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Naissaarel asunud 4. ja 5. patarei, kitsarööpmeline raudteeliin, laod ja veduridepoo.
Naissaare komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Naissaarel asunud 4. ja 5. patarei, kitsarööpmeline raudteeliin, laod ja veduridepoo.
SAARTE KOMANDO / komandandi
13.05.1919 allutati Tallinn ja saarte kindlused merejõudude juhatajale.
13.05.1919 allutati Tallinn ja saarte kindlused merejõudude juhatajale.
MEREWÄE EKIPASH / Kirjade jaoks
1.02.1919 nimetati Mereväe Tagavararood ümber Mereväe Ekipaažiks. Asus kaubasadamas Peatolliameti hoones. 1919. aasta lõpus kolis Kopli tänavale.
Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21.11.1918. Merejõudude organiseerijaks ja juhatajaks määrati kaugsõidukapten Johan Pitka.
14.03.1919 viidi Tallinna koolipoiste pataljonist mereväkke üle 49 õppurit. Nendest ja varem mereväes olnud õppuritest moodustati Mereväe Dessantpataljoni 2. rood, mille asukohaks määrati suurtükilaev Lembit. Suuremast osast roodu õppuritest said hiljem mereväeohvitserid.
1.02.1919 nimetati Mereväe Tagavararood ümber Mereväe Ekipaažiks. Asus kaubasadamas Peatolliameti hoones. 1919. aasta lõpus kolis Kopli tänavale.
Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21.11.1918. Merejõudude organiseerijaks ja juhatajaks määrati kaugsõidukapten Johan Pitka.
14.03.1919 viidi Tallinna koolipoiste pataljonist mereväkke üle 49 õppurit. Nendest ja varem mereväes olnud õppuritest moodustati Mereväe Dessantpataljoni 2. rood, mille asukohaks määrati suurtükilaev Lembit. Suuremast osast roodu õppuritest said hiljem mereväeohvitserid.
Suurtükipaat „TAARA“ / vapp
Endine Vene laev Narodnik nimetati 1919. aasta kevadel ümber Taaraks.
Laeva komandör oli mitšman Jaan Riis.
Toomkiriku varemed, Tartu.
Endine Vene laev Narodnik nimetati 1919. aasta kevadel ümber Taaraks.
Laeva komandör oli mitšman Jaan Riis.
Toomkiriku varemed, Tartu.
Sõja laewastiku spetsialistide kool / vapp
Terav kaadripuudus sundis mereväe juhtkonda juba Vabadussõja algul pöörama suurt tähelepanu ohvitseride koolitamisele. 1919. aasta algul, kui jääolud muutsid meresõidu võimatuks, saatis Johan Pitka mõned noormehed Käsmu merekooli poolelijäänud õpinguid lõpetama. Samal ajal tehti esimene katse asuda ette valmistama Eesti oma mereväeohvitsere. 1919. aasta talvel tegutses paari kuu jooksul Sõjalaevastiku Eriteadlaste Kool vanemleitnant Georg Veigelini ja mitšman Evstafi (pärast eestistamist Eustaatsius) Miido juhtimisel.
Tallinna vaade.
Terav kaadripuudus sundis mereväe juhtkonda juba Vabadussõja algul pöörama suurt tähelepanu ohvitseride koolitamisele. 1919. aasta algul, kui jääolud muutsid meresõidu võimatuks, saatis Johan Pitka mõned noormehed Käsmu merekooli poolelijäänud õpinguid lõpetama. Samal ajal tehti esimene katse asuda ette valmistama Eesti oma mereväeohvitsere. 1919. aasta talvel tegutses paari kuu jooksul Sõjalaevastiku Eriteadlaste Kool vanemleitnant Georg Veigelini ja mitšman Evstafi (pärast eestistamist Eustaatsius) Miido juhtimisel.
Tallinna vaade.
Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Kunda Rajoni Ülem
Merejõudude juhatajale allusid Läänemere ja Peipsi sõjalaevad, üldise juhtimise alla kuulusid ka kaubalaevastik, veeteed ja sadamad koos rannavalve ja sidega.
Pirita varemed, Tallinn.
Merejõudude juhatajale allusid Läänemere ja Peipsi sõjalaevad, üldise juhtimise alla kuulusid ka kaubalaevastik, veeteed ja sadamad koos rannavalve ja sidega.
Pirita varemed, Tallinn.
Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Pärnu Rajooni Ülem
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus jagunes kaheksaks piiriküti pataljoniks.
Pärnus oli pataljoni ülem kapten Karl Tallo.
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus jagunes kaheksaks piiriküti pataljoniks.
Pärnus oli pataljoni ülem kapten Karl Tallo.
Rannawalwe, Side ja Peastejaam. Side Osak. Ülema Abi / Peipsi rajon
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsust juhatas vanemleitnant Johannes Herm. Valitsus allutati ilma sideosakonnata 1919. aasta detsembris vastasutatud Piirivalve Valitsusele.
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsust juhatas vanemleitnant Johannes Herm. Valitsus allutati ilma sideosakonnata 1919. aasta detsembris vastasutatud Piirivalve Valitsusele.
Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Kirjade jaoks
Piirivalve Peavalitsus allus kuni 1.01.1919 Kaitseliidu vanematekogule, siis anti Rahaministeeriumi võimkonda, kuid viimasel tekkis raskusi organisatsiooni varustamisega. Seetõttu korraldati piirivalve ümber ja 1.02.1919 asutas Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka uue Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse. Ülemaks määrati mereväeleitnant Johannes Herm, rannavalveosakonna ülemaks staabikapten Ferdinand Tõnso, sideosakonna ülemaks kaugesõidukapten Johannes Loosberg, päästejaamade osakonna ülemaks asekapten Rudolf Schiller ja vahilaevade ning paatide korraldajaks insener Horstman. Selle asutuse alla kuulusid mererand ja Peipsi rand.
Piirivalve Peavalitsus allus kuni 1.01.1919 Kaitseliidu vanematekogule, siis anti Rahaministeeriumi võimkonda, kuid viimasel tekkis raskusi organisatsiooni varustamisega. Seetõttu korraldati piirivalve ümber ja 1.02.1919 asutas Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka uue Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse. Ülemaks määrati mereväeleitnant Johannes Herm, rannavalveosakonna ülemaks staabikapten Ferdinand Tõnso, sideosakonna ülemaks kaugesõidukapten Johannes Loosberg, päästejaamade osakonna ülemaks asekapten Rudolf Schiller ja vahilaevade ning paatide korraldajaks insener Horstman. Selle asutuse alla kuulusid mererand ja Peipsi rand.
Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Hungerburgi Rajoni Ülem
23.12.1919 kinnitati Piirivalve Valitsuse koosseis. Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus likvideeriti, sideosakond viidi üle Merejõudude Staabi ülema alluvusse.
(Hungerburg on praegune Narva-Jõesuu.)
23.12.1919 kinnitati Piirivalve Valitsuse koosseis. Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus likvideeriti, sideosakond viidi üle Merejõudude Staabi ülema alluvusse.
(Hungerburg on praegune Narva-Jõesuu.)
Peipsi laevastiku diwisioni Ülem / vapp
31.01.1919 moodustati merejõudude juhataja korraldusega Peipsi laevastiku divisjon, mille ülemaks määrati endine Vanemuise komandör mitšman Aleksander Vunk.
31.01.1919 moodustati merejõudude juhataja korraldusega Peipsi laevastiku divisjon, mille ülemaks määrati endine Vanemuise komandör mitšman Aleksander Vunk.