Aja jälg 1. osa

Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920

Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.

2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.

Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:

Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919

Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.

Head vaatamist!

Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.

1. Eesti Jalaväepolk

7.05.1917 saatis Aleksandr Kerenski (Ajutise Valitsuse sõjaminister) telegrammi, milles andis loa ühe Eesti polgu moodustamiseks.
Seda kuupäeva peetakse 1. Eesti Jalaväepolgu sünnipäevaks.
Foto: J. & A. Paalmanni trükk, Tallinnas

Sojuz voinsk. Tšinov estontsev Vilmanstanskogo garnizona / L.E.S. ÜHISUS

2.04.1917 asutati Soomes Lappeenrannas Eesti Sõjaväelaste Ühisus.

Foto: Esimene Eesti sõjaväelaste kongress Soomes Lappeenrannas 10.06. – 14.06.1917

Ispolnitelnõi Komitet voinov-estontsev / XII Armii

30.05.1917 – XII Armee ülem kinnitab ja avaldab käskkirjas XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee koosseisu. XII Armee keskus asus Riias.
Postkaart saadetud Revalisse (Tallinna) (8.06.1917)
Foto: Tervitusi Riia rannast

IZ DEISTVUJUŠTŠEI ARMII; Polkovoi Komitet 1-go peh. Estonskago polka

22.09.1917 saadeti 1. Eesti Polk Rakverest Volmari (Valmiera) rinde reservi.

Polkovoi Komitet 1-go Estonskogo polka / 1-ne Eesti Jalawäe Polgukomitee

Aurik Elba, mis transportis osa 1. Eesti Polgust Rohukülast Muhumaale.
2.–6.10.1917 toimus Muhuväina operatsioon.
4.10.1917 taganes Elba Haapsallu.

Štab 1-oi Estonskoi Pehhotnoi Divizii / Dlja Paketov

15.–18.12.1917 toimus Eesti sõjaväeosade esindajate konverents Tallinnas.

G. v. Hoesslin „Adagio consolante“

Otdelnago Revelskago Estonskago polka

12.04.1917 – Tallinnas asutati esimene Eesti rahvuslik väeosa – 1. Eesti Polk.
11.05.1917 – 1. Eesti Polk lahkus Tallinnast Rakverre.

Kolle Läänemaal
Eesti Rahva Muuseum.
N.o 224. Foto: Parikas, 1912

Estonskih Voiskovõh Tšastei / CENTRALNÕI ORGANIZACIONNÕI KOMITET

18.–22.06.1917 – Eesti sõjaväelaste 1. ülevenemaaline kongress Tallinnas.
22.06.1917 – Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee.

O. J. Žukovski akadeemia
Kevadine ojavulin
38. Väljaandja: I.D.M.

1-ne jalawäe polk / Töö rood

1. Jalaväepolk formeeriti 21.11.2018 Tallinnas Patarei kasarmutes.

1.jalawäe polgu Staab / Kirjade jaoks

1. Jalaväepolgu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder.
Polguga ühines algul 300 vabatahtlikku. Mobilisatsioon toimus 1.12.1918.

Foto: Mereküla rand

1-ne jalaväe polk / 10-nes ROOD

1-se jalaväe polgu / 1. bataljon

28.11.1918 – 1. pataljoni ülem oli kapten Viktor Liivak.

Meriküla metsakabel ja W. R. Gendti mälestussammas
Lei Kirjastus, Reval

1-ne jalaväe polk / 12-nes ROOD

Postkaart on saadetud Tallinnast Suure-Jaani 8.03.1919.

Algul sõdisid mehed oma riietes, riigilt saadi varustus novembris 1919.

Toompea, Tallinn
Foto: Parikas

I:nen SUOMALAINEN VAPAAJOUKKO / III komppania

Esimene Soome vabatahtlike üksus saabus Tallinna 30.12.1918 jäämurdjal Tarmo major Martin Ekströmi juhtimisel.
Esimese kompanii koosseisus oli 140 meest, rindele jõudsid nad 5.01.1919.

1919. aasta jaanuaris oli Eesti armeest kolmandik soomlased – 3700 meest.

De Witt. Dort kämpft unser Sohn! (Seal võitleb meie poeg)

Pohjan Pojat I Pataljoona / Esikunta

12.01.1919 saabus Tallinna jäämurdjal Väinämöinen (hilisema nimega Suur-Tõll) Põhja Poegade (Pohjan Pojat) pataljon, mida juhtis kolonel Hans Kalm.

Svenska Kāren Estland

13.02.1919 saabus Rootsi kompanii major Carl Axsel Mothanderi juhtimisel.
Seisuga 13.04.1919 oli kompanii koosseisus 173 meest.
12. märtsil saadeti kompanii ümberkorraldamiseks Paldiskisse ja sealt Viru rindele. Aprilli esimestel päevadel läks kompanii lõunarindele Scoutspataljoni ülema käsutusse.

Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep

Kasutatud kirjandus ja allikad

Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.