Aja jälg 1. osa

Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920

Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.

2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.

Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:

Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919

Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.

Head vaatamist!

Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.

3. JALAWÄE POLK / 2. Kuulipildujate roodu Ülem

SOOMUSRONG "KAPTEN JRW"

Soomusrong kandis algselt nimetust Laiarööpmeline Soomusrong nr 1 (LRSR nr 1). Pärast soomusrongi esimese ülema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Egle raudteejaama lähistel Põhja-Lätis 27. aprillil 1919 anti soomusrongile Anton Irve järgi nimetus Kapten Irv.

Mirožski klooster, Pihkva

SOOMUSRONG No 2 ÜLEM

Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 esimene ülem oli 10.12.–25.12.1918 kapten Karl Parts.

Narva, vaade Ivangorodile (Jaanilinn)

2-se Kitsaroopalise Soomusrongi Komandant

Kitsarööpaline soomusrong nr 2 ehitati nagu ka soomusrong nr 3 kapten Johan Pitka käsul Tallinnas 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses. Rong sai 7 vagunit pikk, ühe 55 mm igivana meresuurtüki ja kuue kuulipildujaga. Rongi formeeris alamkapten Paul Laamann, kes ise ka rongi esimeseks komandandiks sai.

Valka, Liivimaa, Rüütliturg (Läti)

L.R. SOOMUSRONG No 2. / Kirjade jaoks

Laiarööpmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12.12.1918.
Viru rindele saadeti soomusrong 14.12.1918.

Gråhara majakas

SOOMUSRONG No 3 / KOMANDANT

Laiarööpmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18.12.1918.
Soomusrong suundus Viru rindele 23.12.1918.

SOOMUSRONGI PATAREI No 3 ÜLEM

SOOMUSRONG No 3 / ARST

3.12.1917 (vkj) toimus Tallinnas Eesti sõjaväearstide ja -velskrite üldkoosolek.
Soomusrongide diviisi arst oli Herbert Hold.

SOOMUSRONG No 4. / Kirjade jaoks

Laiarööpmeline soomusrong nr 4 asutati Tallinnas 8.01.1919, rindele suundus 21.01.1919. leitnant Hans Jaaksoni juhtimisel.

Narva, vaade Raekojale

L.R. Soomusrong No 5 / Kirjade jaoks

Laiarööpmeline soomusrong nr 5 asutati 16.03.1919, rindele saadeti 18.03.1919 Ernst Grasmandorfi juhtimisel.

Fotol üleval: soomusrong nr 3, suurtükiplatvorm „Tasuja“
all: soomusrong nr 5, suurtükiplatvorm „Võitleja“

Soomusrongide Diviisi Jntendandi Valitsus / Sõdurite pood No 40

Soomusrongide Diviisi Kohtu Uurija

Soomusrongide Divisjon / Muusika Komanda

Divisjonistaabi esimene käskkiri ilmus 20.02.1919, millega tehti teatavaks, et kõik laia- ja kitsarööpalised soomusrongid, varustusrongid, remondirongid, ratsa- ja muusikakomando ühendatakse Soomusrongide divisjoniks.

Suurturg, Dorpat (Tartu)

Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep

Kasutatud kirjandus ja allikad

Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.