Search
enfirufrlv
Piletid
AvalehtAja jälg 1. osa

Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920


Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.

2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.

Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:
  • Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
  • Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919
 
Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.
 
Head vaatamist!
 
Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.
 
3. JALAWÄE POLK / 2. Kuulipildujate roodu Ülem
 
SOOMUSRONG "KAPTEN JRW"
 
Soomusrong kandis algselt nimetust Laiarööpmeline Soomusrong nr 1 (LRSR nr 1). Pärast soomusrongi esimese ülema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Egle raudteejaama lähistel Põhja-Lätis 27. aprillil 1919 anti soomusrongile Anton Irve järgi nimetus Kapten Irv.
 
Mirožski klooster, Pihkva
 
 
SOOMUSRONG No 2 ÜLEM
 
Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 esimene ülem oli 10.12.–25.12.1918 kapten Karl Parts.
 
 
Narva, vaade Ivangorodile (Jaanilinn)
 
2-se Kitsaroopalise Soomusrongi Komandant
 
Kitsarööpaline soomusrong nr 2 ehitati nagu ka soomusrong nr 3 kapten Johan Pitka käsul Tallinnas 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses. Rong sai 7 vagunit pikk, ühe 55 mm igivana meresuurtüki ja kuue kuulipildujaga. Rongi formeeris alamkapten Paul Laamann, kes ise ka rongi esimeseks komandandiks sai.
 
Valka, Liivimaa, Rüütliturg (Läti)
 
 
L.R. SOOMUSRONG No 2. / Kirjade jaoks
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12.12.1918.
Viru rindele saadeti soomusrong 14.12.1918.
 
Gråhara majakas
 
SOOMUSRONG No 3 / KOMANDANT
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18.12.1918.
Soomusrong suundus Viru rindele 23.12.1918.
 
SOOMUSRONGI PATAREI No 3 ÜLEM
 
 
SOOMUSRONG No 3 / ARST
 
3.12.1917 (vkj) toimus Tallinnas Eesti sõjaväearstide ja -velskrite üldkoosolek.
Soomusrongide diviisi arst oli Herbert Hold.
 
 
SOOMUSRONG No 4. / Kirjade jaoks
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 4 asutati Tallinnas 8.01.1919, rindele suundus 21.01.1919. leitnant Hans Jaaksoni juhtimisel.
 
 
Narva, vaade Raekojale
 
 
L.R. Soomusrong No 5 / Kirjade jaoks
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 5 asutati 16.03.1919, rindele saadeti 18.03.1919 Ernst Grasmandorfi juhtimisel.
 
Fotol üleval: soomusrong nr 3, suurtükiplatvorm „Tasuja“
all: soomusrong nr 5, suurtükiplatvorm „Võitleja“
 
 
 
Soomusrongide Diviisi Jntendandi Valitsus / Sõdurite pood No 40
 
 
Soomusrongide Diviisi Kohtu Uurija
 
Soomusrongide Divisjon / Muusika Komanda
 
Divisjonistaabi esimene käskkiri ilmus 20.02.1919, millega tehti teatavaks, et kõik laia- ja kitsarööpalised soomusrongid, varustusrongid, remondirongid, ratsa- ja muusikakomando ühendatakse Soomusrongide divisjoniks.
 
 
Suurturg, Dorpat (Tartu)
 
 
 
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
 
Kasutatud kirjandus ja allikad
  • Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
  • Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
  • Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
  • Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
  • Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
  • Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
  • Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
  • Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
  • Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.