Search
kõikepoestuudiseidüritusi
logo
SõbraleMuuseumKontaktUudisedBlogiPildialbum
enfirufrlv
NäitusedSündmusedHaridusTeadus ja kogudTeenusedPOOD
Piletid
  • Arendus

Aja jälg 1. osa

AvalehtAja jälg 1. osa

Näitused

PüsinäitusedGaleriiOsalussaalHeimtali MuuseumRaadi MõisRändnäitusedVahetuvad näitusedKülalisnäitusedVirtuaalnäitused
Piletiinfo

Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920


Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.

2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.

Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:
  • Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
  • Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919
 
Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.
 
Head vaatamist!
 
Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.
 
3. JALAWÄE POLK / 2. Kuulipildujate roodu Ülem
 
SOOMUSRONG "KAPTEN JRW"
 
Soomusrong kandis algselt nimetust Laiarööpmeline Soomusrong nr 1 (LRSR nr 1). Pärast soomusrongi esimese ülema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Egle raudteejaama lähistel Põhja-Lätis 27. aprillil 1919 anti soomusrongile Anton Irve järgi nimetus Kapten Irv.
 
Mirožski klooster, Pihkva
 
 
SOOMUSRONG No 2 ÜLEM
 
Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 esimene ülem oli 10.12.–25.12.1918 kapten Karl Parts.
 
 
Narva, vaade Ivangorodile (Jaanilinn)
 
2-se Kitsaroopalise Soomusrongi Komandant
 
Kitsarööpaline soomusrong nr 2 ehitati nagu ka soomusrong nr 3 kapten Johan Pitka käsul Tallinnas 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses. Rong sai 7 vagunit pikk, ühe 55 mm igivana meresuurtüki ja kuue kuulipildujaga. Rongi formeeris alamkapten Paul Laamann, kes ise ka rongi esimeseks komandandiks sai.
 
Valka, Liivimaa, Rüütliturg (Läti)
 
 
L.R. SOOMUSRONG No 2. / Kirjade jaoks
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12.12.1918.
Viru rindele saadeti soomusrong 14.12.1918.
 
Gråhara majakas
 
SOOMUSRONG No 3 / KOMANDANT
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18.12.1918.
Soomusrong suundus Viru rindele 23.12.1918.
 
SOOMUSRONGI PATAREI No 3 ÜLEM
 
 
SOOMUSRONG No 3 / ARST
 
3.12.1917 (vkj) toimus Tallinnas Eesti sõjaväearstide ja -velskrite üldkoosolek.
Soomusrongide diviisi arst oli Herbert Hold.
 
 
SOOMUSRONG No 4. / Kirjade jaoks
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 4 asutati Tallinnas 8.01.1919, rindele suundus 21.01.1919. leitnant Hans Jaaksoni juhtimisel.
 
 
Narva, vaade Raekojale
 
 
L.R. Soomusrong No 5 / Kirjade jaoks
 
Laiarööpmeline soomusrong nr 5 asutati 16.03.1919, rindele saadeti 18.03.1919 Ernst Grasmandorfi juhtimisel.
 
Fotol üleval: soomusrong nr 3, suurtükiplatvorm „Tasuja“
all: soomusrong nr 5, suurtükiplatvorm „Võitleja“
 
 
 
Soomusrongide Diviisi Jntendandi Valitsus / Sõdurite pood No 40
 
 
Soomusrongide Diviisi Kohtu Uurija
 
Soomusrongide Divisjon / Muusika Komanda
 
Divisjonistaabi esimene käskkiri ilmus 20.02.1919, millega tehti teatavaks, et kõik laia- ja kitsarööpalised soomusrongid, varustusrongid, remondirongid, ratsa- ja muusikakomando ühendatakse Soomusrongide divisjoniks.
 
 
Suurturg, Dorpat (Tartu)
 
 
 
  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
 
Kasutatud kirjandus ja allikad
  • Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
  • Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
  • Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
  • Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
  • Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
  • Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
  • Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
  • Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
  • Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.

Liitu uudiskirjaga

Räägi, ela kaasa ja panusta!

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Ole kursis meie tegemistega

Kenneth Hudson Prize Winner 2018
TripAdvisor travellers choice 2018
TripAdvisor certificate of excellence 2018 & 2019

Eesti Rahva Muuseum

Muuseumi tee 2
60532 Tartu, Eesti

erm@erm.ee

Vaata asukohta

Näitused avatud

T-P 10:00-18:00

Esmaspäeviti ja õhtuste kultuurisündmuste ajal on näitused suletud

Heimtali Muuseum

Heimtali, Viljandi vald
71102 Viljandimaa
Eesti
T-L 9:00-17:00

SISUKAART