Käesoleva aastal möödus 80 aastat suurest põgenemisest 1944. aastal, mille käigus lahkus Eestist ligi 80 000 inimest. Sündmust meenutasime üle-eestilise ajarännakuga „Suur põgenemine 1944“, mida viidi läbi 16.-29. septembrini 2024.

Projekt toimus Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Ajaloo-ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi ja Eesti Mälu Instituudi eestvedamisel.
Registreeri oma kooli, muuseumi või asutuse projektis osalemine SIIN!

Ajarännaku legend:
On 1944. aasta hilissuvi. Päikseline päev ühes Eestimaa talus. Väljas on tõeline vananaiste suvi – soe, pilvitu, rahulik. Ilus päev talgutööks!
Pärtsema talu hoovile on kogunenud palju rahvast. Pererahvale on appi tulnud naabrid Piiri talust ning uusmaasaajad Lepikult. Lisaks mõned sõjapakku tulnud sugulased ja peretuttavad. Plaanis on teha põllutöid  ning maha võtta vana küün.
Ometi ei lähe kõik plaanipäraselt, kuna Saksa vägede taandumine ja Nõukogude vägede jõuline pealetung on vallandanud paanika ja ärevuse üle kogu Eesti – mälestused eelmise Nõukogude okupatsiooni ajal toimunud sündmustest mõni aasta tagasi on kõigil veel värskelt meeles.
Juhuslikult taluhoovi sattunud rannikule liikuvad põgenikud tekitavad kohalolijates küsimuse – mida teha? Kas jääda koju või lahkuda koos teistega? Millega ja kuhu põgeneda? Ja kui kauaks? Jõulusid tahaks juba tagasi kodus pidada!
 

Ajarännakut ettevalmistavad koolitused:

Esimesel koolitustel novembris 2023 pidasid ettekandeid Olev Liivik ja Meelis Maripuu (Sündmuse ajalooline ülevaade, Eesti Mälu Instituudi põgenike andmebaasist ja instituudi uurimistöö senisetest tulemustest seoses suurpõgenemisega), Martin Andreller (Ülevaade põgenemisega seotud esemetest Eesti muuseumikogudes. Mälestustest, nende kogumisest ning KoguMeLugu andmebaasist), Tiina Kirss (Teekond pagulusse:  eestlaste põgenemislood 1944. aasta sügisest), Anu Kell (Väliseesti kirjandus kui omalaadne nähtus maailma kultuuripildis) ja Pille Rohtla (Ajarännaku meetod. Abiks algajale ajarändurile). Koolitust viidi läbi nii Tartus kui Tallinnas.

Teine koolituspäev, mis oli pühendatud ajarännaku üldstenaariumi mõttetalgutele,  toimus 17. jaanuaril 2024 Eesti Rahva Muuseumis. Koolituspäeval rääkis Helene Uppin, kasvatusteaduste doktorant (Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituut) ja muuseumihariduse edendaja (Eesti Meremuuseum) kogemusest haridusprogrammi loomisel: "Paadipõgenike lugude käsitlemine teismelistega - rollimängudest ajaloolise empaatiani"

Kolmasandal koolituspäeval, mis toimus 22. mail Viimsi Vabaõhumuuseumis, mängisime projektis osalevate (muuseumi)õpetajatega üheskoos läbi ajarännak 1944 näidisstsenaariumi.

Üle-eestiline ajarännak koolides ja muuseumides kohapeal toimus 16.-29. septembrini.

Projekti ja koolituspäevade lisainfo: hariduskeskus@erm.ee või Facebooki grupis Ajarännak.

Päise foto: ERM Fk Põgenemas Rõikalt Vägeva poole. Foto: Eric Soovere, 27.08.1944.