Küübinäitus on järjestikku teisel puukäsitöökonkursil osalejate töödest koosnev näitus.

Läti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on novembrikuus ERMis avatud kaks rändnäitust.

Läti kunstniku Dace Dēliņa-Lipska maalinäitus "Lauluemad" keskendub oma rahvuslikule identiteedile, liites väiksemad keele- ja kultuurikogukonnad Eestist ja Lätist.

Läti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on novembrikuus ERMis avatud kaks rändnäitust.

Koostöös kunstnik Reinis Pētersonsiga valminud koomiksinäitus on välja kasvanud tänavuseks Londoni raamatumessiks lätlaste loodud kirjanduse populariseerimise kampaaniast, mis vastandus moodsa maailma arusaamale edukast kirjanikust kui ekstraverdist, kes oskab end „müüa“. Rohkem infot inglise keeles allpool.
 

Alates 2. novembrist muuseumi B-fuajees.

Näituse idee (ja pealkiri) pärineb etnoloog Ants Viirese samanimelisest raamatust, mis tutvustab puuliikide kaupa nende rahvapäraseid kasutusviise – lehtedest juurteni ja rahvausundist ehituseni.

Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel asusid teatrid kolm aastat tagasi vabariigi sajandaks sünnipäevaks kingitust looma ‒ 22 teatri koostöös otsustati publiku ette tuua Eesti Vabariigi sajandipikkune lugu.

Labürintteatrirühmituse G9, VAT Teatri ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöölavastuse „Sirgu Eesti” üks osa on näitus „Oleks võinud minna ka teisiti”.

Näitus annab eesti ajaloost ülevaate entusiastliku spordi- ja teatrimehe ning uuendusliku teatridemokraatia juurutaja Ernst Meele (1920–1999) silmade läbi. Näituse koostas Ernst 1997. aastal. Eesti 100. sünnipäeva puhul on see küll vähendatud kujul, kuid siiski taas inimeste ette toodud.

Näitus annab edasi Eesti lugu 100 inimese portree kaudu, kes on kõik eesti kultuuri pühendunud kandjad. Kõige vanem neist on sündinud 1918. aastal, samal ajal kui Eesti Vabariik, ja kõige noorem 2017. aastal. Iga Eesti Vabariigi kohta üks portree.