Õma čeeli kõnsa eb unohtu.

Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel ja viimased vadjalased elavad Narvast linnulennult vaid 50 kilomeetri kaugusel. Omavahel nad enam keelt ei kõnele – noorim vadja keele mõistja on üle 50 ja vanim üle 80 aasta vanune. Samas on käesoleval aastatuhandel tekkinud aktiivne kultuuritegevus, kuhu on kaasatud enam-vähem kõik vadjalased. Keele loojangul on see omandanud äkki tähtsuse ka teiste jaoks peale kõnelejate endi.

Vaata teemapäeva ettekandeid järele siin.

Ootame huvilisi retkele Raadile ERMi puiduhoidlasse, et uudistada üheskoos muuseumi kogudes olevaid toole. Retke viivad läbi ERMi puidukonservaatorid Indrek Tirrul ja Mariliis Vaks.

Osalemine on prii, kuid palume eelnevat registreerida, sest kohtade arv piiratud (10 kohta). Grupp koguneb ERMi A-fuajees.

Parema ajaloolise ülevaate saamiseks on soovitav enne näitust "Toolilugu" külastada.
 

Näituse kuraator ja kunstiteadlane Harry Liivrand ootab huvilisi kuraatorituurile.

Osalemine galeriipiletiga (3/2 eurot). Kogunemine B-infolaua juures.

Ootame läheneva emakeelepäeva puhul kõiki huvilisi kohtumisele Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2019. aasta laureaadi Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professori Krista Kergega.

Kerge pälvis kõrge tunnustuse pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.

Professor Art Leete esitleb ERMi püsinäitusel "Uurali kaja" oma värskelt ilmunud raamatut "Soome-ugri saladused". Osalemine tasuta - palume eelnevalt küsida piletit ERMi kassast.

Tegus Tartu muuseuminädal kulmineerub märtsi esimesel laupäeval teemapäevaga "Tartuga targaks", kuhu ootame kõiki tartlasi ja külalisi. ERMi lastele ja peredele suunatud teemapäev kannab pealkirja "Tartuga 1990ndatesse".

Programm toimub 2. märtsil kell 12-15 näitusel "Ise tehtud Eesti", mis viib meid pöördelisse kümnendisse Eesti ajaloos – 1990. aastatesse. Liituda võib iga kell!