Elmar Kits. Restorani Tarvas seinapannoo (1965)

Eksponeerimine alates 14. novembrist 2025 B-poolel kohvikus "Pööriöö".

Sgrafiito, 260 × 900 cm
Eesti Rahva Muuseum, ERM K 5399/1–9

Elmar Kits (1913–1972) oli üks silmapaistvamaid Eesti modernistlikke maalijaid – kunstnik, kes suutis jääda truuks oma maali-ideaalidele ka ideoloogilise surve all ning tõusta vabanemise hetkedel uuenduslikuks ja jõuliseks loojaks. Elmar Kitse pärand on hindamatu nii teoste kunstilise taseme kui ka tema rolli tõttu vaba loomevaimu kandjana.

Ajaleht Edasi (24.12.1965) kirjutas kunstiteostest, mis esimest korda kujundasid toonases Tartus vastavatud hoonet ansamblina. Nendest kaalukaim oli restorani Tarvas tarbeks loodud monumentaalne sgrafiitotehnikas seinapannoo – üks esimesi ja julgemaid modernistliku kunsti näiteid sõjajärgse Eesti avalikus ruumis. Tehniliselt meisterlik ja väljendusrikas pannoo oli hele-tumedalt rütmiline ja elav, väljendas elurõõmu ning külluslikkust. Seda on peetud Elmar Kitse tippteoseks ning töö valmides levis arvamusi, et „see kõik saab ehk kõrtsi jaoks liiga hea“.

Aastakümneid oli restoran Tarvase pannoo tuttav paljudele tartlastele – see oli osa linna sotsiaalsest ja kultuurielust. Kuid aja jooksul ootused hoonetele muutuvad ja 2013. aasta sügisel demonteeriti seinapannoo lammutamisele minevast hoonest. Pannoo kaitsmiseks liimiti sellele jänesenahaliimiga marli ja puuvillane kangas, seina saeti sooned, kuhu asetati metallraamid, ning need kaeti vineertahvlitega. Tühimik vineertahvlite ja kanga vahel täideti montaaživahuga, seejärel saeti sein metallraami tagant läbi ja pannoo tõsteti maha. Tagumine külg toestati krohvivõrgu ja isevalguva tasandusseguga. (https://digiteek.artun.ee/static/files/079/demonteerimine.pdf) Sellist meetodit kasutati Eestis esmakordselt. Pannoo demonteeriti lootusega, et peagi saab selle paigaldada ehitatavasse Kvartali keskusesse, kuid plaanid muutusid ja pannoo tahvlid annetati Eesti Rahva Muuseumile.

Aastaid hoiti pannootahvleid ERMi puiduhoidla koridori seina ääres, kuni näituse „Kellele kuulub öö?“ kuraator soovis eksponeerida keskmist tahvlit. Kuraatori palvel ning demonteerimist juhtinud Hilkka Hiiopi julgustusel ja juhendamisel algas keskmise tahvli nn lahtipakkimine. Selle käigus selgus, et pannoo seisund on halb – sgrafiitotehnikas krohvikiht oli ulatuslikult irdunud seina krohvikihist ning nõudis põhjalikku stabiliseerimist. Sama võis eeldada ka ülejäänud tahvlite puhul.

Tööd algasid 2023. aasta lõpus viienda tahvli avamisega ja sellest kujunes kogu seeria taastamise katseprojekt. Omandatud kogemuste põhjal konserveeriti järgneva kahe aasta jooksul kõik tahvlid. Konserveerimistööde etapid olid järgmised:

vineerplaatidelt eemaldati isepuurivad kruvid;
vineerplaadid ja metallraamid lõigati montaaživahust lahti ja eemaldati;
montaaživaht eemaldati pannoo pinnalt nii, et seda jäi vaid süvenditesse;
pannootahvel pöörati esipoolega vastu stabiilset ja siledat alust;
tagumine, osaliselt lahtine seinakrohv eemaldati nii, et alles jäi krohvikiht, mille kunstnik kandis sinna sgrafiito loomiseks;
krohvikihis olevad praod täideti injektsioonimördiga Ledan D1, suuremad tühimikud muldpigmendiga toonitud marmor-lubikrohvi seguga;
kogu krohvikiht töödeldi sügavimmutuskrundiga;
metallraamid puhastati montaaživahust ja puuriti suuremad kinnitusavad;
uus toestusalus valmistati nii, et ühendati kaks Tulppa-plaati, kuhu puuriti avad tõmbemutritele (need kaeti maalriteibiga, et segu sisse ei satuks);
pannoo krohvikiht ümbritseti raamiga, täideti plaatimisseguga, siluti sisse krohvivõrk ning asetati peale toestusplaat; paigaldati raskused ja jäeti kaheks nädalaks kuivama;
metallraam asetati toestusplaadile ja kinnitati poltidega. Tahvel tõsteti aluselt üles;
montaaživaht eemaldati sgrafiito süvenditest;
kanga- ja liimikihid eemaldati teose pinnalt kuuma vee ja kuumaurupihusti abil.

Nüüd on taas terviklik ja stabiilne pannoo avalikkuse ees – vaatamiseks ja mõtisklemiseks selle edasise käekäigu üle. Eesti kunstipärand on väärt päästmist ja hoolt.

Aitäh kõigile abilistele!

Restoran Tarvas sisevaade