„Sepp“ ja „Kangur“
Riigil oli postmarke vaja ja nii korraldas Posti peavalitsus 1921. aasta suvel järjekordse margikavandite võistluse. Seekord laekus huvitaval kombel palju käsitöö ja põllutööga seotud kavandeid.
Tingimused (sh mõõdud ja perforatsioon) avaldati Riigi Teatajas nr 60 (19.07.1921, lk 360) ja kavandite esitamise tähtajaks oli 1.09.1921.
Kavandid tulevad valmistada kahesuuruses kaustas postmarkide jaoks: üks väiksekaustaliste ühevärviliste 50 penni; 1 mark; 2 marka; 2 marka 50 penni; 5 marka ja 10 margaliste postmarkide jaoks ja teine suuremakaustaliste 20 marka; 50 marka ja 100 margaliste kahevärviliste postmarkide jaoks.
Mõlemal puhul oli margakavanditele kaks auhinda: 10 000 ja 5000, kokku 30 000 marka. Võistlustöid hindas viieliikmeline žürii: kunstnikud Voldemar Päts, Hans Laipmann, Hans Kuusik, Günther Reindorff ja Posti peavalitsuse ülem Hindrek Rikand.
Postimees (17.09.1921) kirjutas:
6. septembri hommikul kl 11 toimus žürii istung. Ümbrike (16, sh 1 lahtine) avamisel ja kavandite ülevaatamisel selgus, et kokku oli neid 59. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati märgusõna „Eesti Post“ all esitatud 5-margalise postmargi kavand.
Teised sama autori esitatud kavandid (2 m 50 p ja 10 m) tunnistas žürii küll kompositsiooni poolest vastuvõetavaks, kuid tehniliselt mitte. Kavandite autorile otsustati teha ettepanek, et ta müüks need kaks kavandit Posti peavalitsusele 5000 margaga ja lubaks neid ümber töödelda. Kavandite autoriks osutus soome kunstnik Johan Thedor Björnström (21.5.1890–10.06.1959). Margile jõudsid tema kavanditest „Kangur“ ja „Sepp“.
Sarja tumesinine 10-margane avamark ilmus 18.02.1922 ja viimane, hall 10-margane filateelianäituse puhul 6.07.1928. Sari koosneb 11 nominaaliga 12 eri värvi margist. „Kangur“ esineb viies nominaalis ja värvitoonis, „Sepp“ kuues nominaalis ja seitsmes värvitoonis. Kummalgi margil on neli hammastamata varianti.
„Kangur“ ja „Sepp“ on käibe- ehk standardmargid. Vajadus marke eristada tekkis siis, kui hakati välja andma juubeli- või mälestusmarke, tähistamaks postimaksevahendiga mõnd konkreetset sündmust või tähtpäeva. Erinevalt juubeli- või mälestusmarkidest, kus väljaande ilmumise aeg ja kujundus on sündmusega tihedamalt seotud, mõjutab käibemarkide ilmumist posti vajadus mingi hinnaga postmarkide järele, mis aga tulenevad postitariifidest.
Sarja moodustavad margid, millel on mõni ühine tunnus. Näiteks sarnane kujundus, kuid erinev värv ja muidugi hind (nominaal). Sarnase kujunduse asemel võib olla ka sama motiiv. Sageli on margisarja kujundanud üks kunstnik. Kõik sarja kuuluvad margid ei pruugi olla välja antud samal ajal, kuid enamasti ilmuvad nad mõne aasta jooksul.
Markide „Kangur“ ja „Sepp“ trükkimisel kasutati nii eri paberit kui ka liimi. Eesti Filatelist (nr 2, 1956, lk 10) kirjutas nii:
Teatavasti on meie postmarkide väljaandmise algaastail tekkinud palju marke, mis on erinevad paberivahede ja väga mitmesuguste värvitoonide tõttu. Sarnased erinevused tekkisid olukorrast, et peale Vabadussõda ei olnud suuremaid koguseid head ja ühesugust paberit tagavaras ning markide trükkimiseks tuli kasutada igasugust juhuslikku paberit. Mitmesugused vigatrükid ja värvitoonide vahed aga tekkisid sellest, et meil puudusid postmarkide trükkimiseks moodsad trükitehnilised vahendid. Töölistel puudusid aga kogemused segada ja kasutada värve, mis oleks andnud kogu väljaandele ettenähtud ühesuguse värvitooni.“
Selle sarja marke kasutati alusmarkidena Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“. Juubelimargid tulid käibele 24.02.1928.
Eestis võeti 1.01.1928 marga asemel kasutusele kroon, nii tehti ühele „Kangru“ ja neljale „Sepa“ margile nominaali ületrükk: marga (m) asemel sent (s).
„Sepp“ ja „Kangur“ margid, ka ületrükiga, kehtisid kuni 31.12.1940.
Siinsest väljapanekust väärivad esiletõstmist Johan Thedor Björnströmi kaheksa kavandit, millest sai margile kaks. Haruldased on lõigatud „Sepa“ (10 m) ületrükk „24.02.1918–1928“, mille üks trükipoogen jõudis müügile hammastamata (100 marki), kolme müügipoogna juures märgati seda ja võeti müügist tagasi. Ka lõigatud halli „Sepa“ marki, mis anti välja Tallinna 3. filateelianäituse puhul, esineb harva.
Selle sarja markide erisustest, trükkimisel kasutatud paberist ja liimist ning ka trükivigadest saab lugeda Vambola Hurda ja Elmar Ojaste koostatud kataloogist „Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook“ (1986, lk 71–88), Isak Weineri 1934. aastal ilmunud kataloogist „Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri“ ning selle esimesest lisast (september 1936) ja Eesti Filatelistist nr 24/25, 1979, lk 7–32, 41–45.
* * *
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Ants Linnard
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 503–520.
Weiner, Isak. Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri. J. & A. Paalmanni trükk. Tallinn, V. Karja tn. 12, 1934, lk 14-20, 61-63.
Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 27.
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2015. Eesti Muinsuskaitse Seltsi filateeliaosakond.
Köstner, Mait. Filateelia oskussõnastik. Eesti Filatelistide Ühing Rootsis Stockholmis, 1974.
Riigi Teataja, nr 60, lk 360, 1921.
Riigi Teataja, nr 46–47, lk 212, 1922
Eesti Filatelist nr 24/25, 1979, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 7–32, 41–45.
Eesti Filatelist nr 2, 1956, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 10.
Eesti Filatelist nr 7, 1961, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 21.
Küng, Enn; Aive Küng, Toomas Türk. Eesti rahvuslik postiteenistus 90. AS Eesti Post Postimuuseum, Tartu 2008, lk 35
Waba Maa, nr 41, 18.02.1922
Tulevik, 13.01.1923
Riigil oli postmarke vaja ja nii korraldas Posti peavalitsus 1921. aasta suvel järjekordse margikavandite võistluse. Seekord laekus huvitaval kombel palju käsitöö ja põllutööga seotud kavandeid.
Tingimused (sh mõõdud ja perforatsioon) avaldati Riigi Teatajas nr 60 (19.07.1921, lk 360) ja kavandite esitamise tähtajaks oli 1.09.1921.
Kavandid tulevad valmistada kahesuuruses kaustas postmarkide jaoks: üks väiksekaustaliste ühevärviliste 50 penni; 1 mark; 2 marka; 2 marka 50 penni; 5 marka ja 10 margaliste postmarkide jaoks ja teine suuremakaustaliste 20 marka; 50 marka ja 100 margaliste kahevärviliste postmarkide jaoks.
Mõlemal puhul oli margakavanditele kaks auhinda: 10 000 ja 5000, kokku 30 000 marka. Võistlustöid hindas viieliikmeline žürii: kunstnikud Voldemar Päts, Hans Laipmann, Hans Kuusik, Günther Reindorff ja Posti peavalitsuse ülem Hindrek Rikand.
Postimees (17.09.1921) kirjutas:
6. septembri hommikul kl 11 toimus žürii istung. Ümbrike (16, sh 1 lahtine) avamisel ja kavandite ülevaatamisel selgus, et kokku oli neid 59. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati märgusõna „Eesti Post“ all esitatud 5-margalise postmargi kavand.
Teised sama autori esitatud kavandid (2 m 50 p ja 10 m) tunnistas žürii küll kompositsiooni poolest vastuvõetavaks, kuid tehniliselt mitte. Kavandite autorile otsustati teha ettepanek, et ta müüks need kaks kavandit Posti peavalitsusele 5000 margaga ja lubaks neid ümber töödelda. Kavandite autoriks osutus soome kunstnik Johan Thedor Björnström (21.5.1890–10.06.1959). Margile jõudsid tema kavanditest „Kangur“ ja „Sepp“.
Sarja tumesinine 10-margane avamark ilmus 18.02.1922 ja viimane, hall 10-margane filateelianäituse puhul 6.07.1928. Sari koosneb 11 nominaaliga 12 eri värvi margist. „Kangur“ esineb viies nominaalis ja värvitoonis, „Sepp“ kuues nominaalis ja seitsmes värvitoonis. Kummalgi margil on neli hammastamata varianti.
„Kangur“ ja „Sepp“ on käibe- ehk standardmargid. Vajadus marke eristada tekkis siis, kui hakati välja andma juubeli- või mälestusmarke, tähistamaks postimaksevahendiga mõnd konkreetset sündmust või tähtpäeva. Erinevalt juubeli- või mälestusmarkidest, kus väljaande ilmumise aeg ja kujundus on sündmusega tihedamalt seotud, mõjutab käibemarkide ilmumist posti vajadus mingi hinnaga postmarkide järele, mis aga tulenevad postitariifidest.
Sarja moodustavad margid, millel on mõni ühine tunnus. Näiteks sarnane kujundus, kuid erinev värv ja muidugi hind (nominaal). Sarnase kujunduse asemel võib olla ka sama motiiv. Sageli on margisarja kujundanud üks kunstnik. Kõik sarja kuuluvad margid ei pruugi olla välja antud samal ajal, kuid enamasti ilmuvad nad mõne aasta jooksul.
Markide „Kangur“ ja „Sepp“ trükkimisel kasutati nii eri paberit kui ka liimi. Eesti Filatelist (nr 2, 1956, lk 10) kirjutas nii:
Teatavasti on meie postmarkide väljaandmise algaastail tekkinud palju marke, mis on erinevad paberivahede ja väga mitmesuguste värvitoonide tõttu. Sarnased erinevused tekkisid olukorrast, et peale Vabadussõda ei olnud suuremaid koguseid head ja ühesugust paberit tagavaras ning markide trükkimiseks tuli kasutada igasugust juhuslikku paberit. Mitmesugused vigatrükid ja värvitoonide vahed aga tekkisid sellest, et meil puudusid postmarkide trükkimiseks moodsad trükitehnilised vahendid. Töölistel puudusid aga kogemused segada ja kasutada värve, mis oleks andnud kogu väljaandele ettenähtud ühesuguse värvitooni.“
Selle sarja marke kasutati alusmarkidena Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“. Juubelimargid tulid käibele 24.02.1928.
Eestis võeti 1.01.1928 marga asemel kasutusele kroon, nii tehti ühele „Kangru“ ja neljale „Sepa“ margile nominaali ületrükk: marga (m) asemel sent (s).
„Sepp“ ja „Kangur“ margid, ka ületrükiga, kehtisid kuni 31.12.1940.
Siinsest väljapanekust väärivad esiletõstmist Johan Thedor Björnströmi kaheksa kavandit, millest sai margile kaks. Haruldased on lõigatud „Sepa“ (10 m) ületrükk „24.02.1918–1928“, mille üks trükipoogen jõudis müügile hammastamata (100 marki), kolme müügipoogna juures märgati seda ja võeti müügist tagasi. Ka lõigatud halli „Sepa“ marki, mis anti välja Tallinna 3. filateelianäituse puhul, esineb harva.
Selle sarja markide erisustest, trükkimisel kasutatud paberist ja liimist ning ka trükivigadest saab lugeda Vambola Hurda ja Elmar Ojaste koostatud kataloogist „Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook“ (1986, lk 71–88), Isak Weineri 1934. aastal ilmunud kataloogist „Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri“ ning selle esimesest lisast (september 1936) ja Eesti Filatelistist nr 24/25, 1979, lk 7–32, 41–45.
* * *
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Ants Linnard
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 503–520.
Weiner, Isak. Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri. J. & A. Paalmanni trükk. Tallinn, V. Karja tn. 12, 1934, lk 14-20, 61-63.
Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 27.
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2015. Eesti Muinsuskaitse Seltsi filateeliaosakond.
Köstner, Mait. Filateelia oskussõnastik. Eesti Filatelistide Ühing Rootsis Stockholmis, 1974.
Riigi Teataja, nr 60, lk 360, 1921.
Riigi Teataja, nr 46–47, lk 212, 1922
Eesti Filatelist nr 24/25, 1979, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 7–32, 41–45.
Eesti Filatelist nr 2, 1956, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 10.
Eesti Filatelist nr 7, 1961, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 21.
Küng, Enn; Aive Küng, Toomas Türk. Eesti rahvuslik postiteenistus 90. AS Eesti Post Postimuuseum, Tartu 2008, lk 35
Waba Maa, nr 41, 18.02.1922
Tulevik, 13.01.1923
Kangur, 27. märts 1923 (hammastatud), ½ m, 22. märts 1923 (lõigatud). Vasakul vaheribapaar, paremal margi ilmumise kuupäeva kalendertempel
ERMi ja erakogu
ERMi ja erakogu
Sepp, 18. aprill 1923, 9 m, lõigatud, paremal vaheribapaar
ERMi ja erakogu
ERMi ja erakogu
Sepp, 23. juuni 1923, 9 m, hammastatud, vasakul hammastus nihkes
ERMi ja erakogu
ERMi ja erakogu
Kangur, 3. märts 1924, 3 m, hammastatud, üks trükipoogen tuli müügile osaliselt hammastamata
Erakogu
Erakogu
Sepp, 22. aprill 1925, 20 m, hammastatud, paremal trükiproov
ERMi ja erakogu
ERMi ja erakogu
Sepp, 14. mai 1925, 15 m, lõigatud
Erakogu
Erakogu
Sepp, 14. mai 1925, 15 m, hammastatud, paremal ebaühtlane hammastus
ERMi ja erakogu
ERMi ja erakogu
Sepp, 14. mai 1925, 12 m, hammastatud, paremal trükiproov
Erakogu
Erakogu
Nihkes hammastusega margid
ERMi kogu
ERMi kogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 20 s / 20 m
ERMi kogu
ERMi kogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 10 s / 10 m, hammastamata margipoogna lõigend
Erakogu
Erakogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 15 s / 15 m, vasakul margi ületrükk (tagurpidi).
Erakogu
Erakogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 15 s / 15 m
ERMi kogu
ERMi kogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 5 s / 5 m, vasakul hammastus nihkes, paremal ületrükk nihkes
ERMi ja erakogu
ERMi ja erakogu
Kangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m
Erakogu
Erakogu
Kangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m, alumisel ületrüki äratõmme tagaküljel
Erakogu
Erakogu