Emadepäeva tähistamise traditsioon sai alguse Ühendriikidest ja selle algatas Ann Jarvise. Nimelt kutsus ta oma ema teisel surma-aastapäeval 1907. aastal lähikondsed kokku, et pidada laiemalt emade mälestuspäeva. Hiljem nimetas ta selle emadepäevaks ja 1909. aastal peeti seda juba 45 osariigis.

Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta suvel Elva lähedal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Helmi Mäelo eestvõtmisel Naiste Karskusliit. Üle-eestilise emadepäeva korraldamiseks pöördus Naiste Karskusliit 1923. aastal oma liikmete ja teiste naisorganisatsioonide poole. Üleskutsele vastati meelsasti ning 3. juunil 1923 tähistatigi emadepäeva juba 20 kohas üle Eesti.

Edust tiivustatuna andis Naiste Karskusliit juba järgmisel aastal välja vihiku, kus olid kirjas täpsemad juhised ja eesmärk:

Emadepäeva korraldamise siht on laste ja vanemate vahekorra ligendamine iseäranis aga tähelepanelikkuse ja austamistunde kasvatamine oma emade vastu, kes seda oma suure tööga võrreldes väga vähe tunda saavad. Mujal maades, nagu Ameerikas, Soomes jne on eri kodukasvatusühingud ja liidud, kes emadepäeva korraldavad. Eestis korraldab selle Naiste Karskusliit ja teeb ettepaneku kõikidele koolidele, naisorganisatsioonidele ja Eesti Karskusliidu liikmetele selle kohapäälseks läbiviimiseks.

Emadepäeva mõiste katsutagu iseäranis koolides õpilastele selgeks teha, et nad sel päeval oma kodudes emade vastu iseäralist armastust ja tähelepanelikkust katsuksid üles näidata ja kui see võimalik ja jõu kohane, nende kohustusedki sel päeval täita. Emadepäev peab olema noorte tööpäev.

1928. aastal tähistati emadepäeva maikuu teisel pühapäeval, põhjenduseks koolide varasem lõpuaeg. Mõte ei olnud korraldada suuri pidustusi – emadepäeva soovitati tähistada pere keskel.

1939. aastal toimus emadepäeval muudele üritustele lisaks Elva järve ääres emade puhkekodu pidulik sisseõnnistamine. Peagi aga algas sõda ja keerulised ajaloosündmused katkestasid traditsiooni. 1940. aastal tähistati veel riiklikult emadepäeva, ent 1941. aastal enam mitte…

Ilus ja südamlik tava taaselustati meil 1988. aastal. Maikuu teine pühapäev kuulub taas emadele!

Näitust koostama asudes selgus, et emale pühendatud postkaarte on oodatust vähem. Aga kui järele mõelda, siis pole selles midagi imekspandavat. Emadepäev on ju nii isiklik: lapsed kingivad emale lilli, kallistavad teda… ERMi arhiivkogus on lisaks trükikojas trükitud temaatilistele postkaartidele ka laste enda hoole ja armastusega meisterdatud-joonistatud kaarte koos heade soovidega emale. Emale on võimalik mitmel moel rõõmu valmistada, teinekord piisab ka heast sõnast.

Ilusat emadepäeva!  
 

***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi arhiivkogu ja erakogusid.

Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.

Head vaatamist!

* * * 
Näituse toimkond: Eve Aab, Tiina Tael, Helbe Liin, Maret Orulaid 
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
 
Kirjandus
Emadepäev Eestis, Elva Loodusmuuseum, 1989
Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht, 2. mai 1923
Vaba Eestlane. Free Estonian. 6. mai 1997, lk 3
Põhja Kodu, 2 juuni 1923, lk 2

Põhja-Pärnumaa valla Pärnu-Jaagupi piirkonna teataja, nr. 111, 1. aprill 2006