Eesti raudtee 150! Raudteepost Teine osa

Raudteepost 

Esimene raudtee avati Eestimaal 5. novembril (24. oktoobril) 1870. aastal lõigul Paldiski-Tallinna-Narva-Gatšina. Samal aastal ühendati uus raudtee St. Peterburg-Varssavi raudteega.
 
1877. aastal avati liikluseks Tapa-Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus see ühendati ehitatava Pihkva-Riia raudteega.
 
1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga-Pärnu, järgmisel aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus mainitud linnade vahel avati 1901. aastal.
 
1904. aastaks oli siin 650 km laiarööpmelist ja 373 kitsarööpmelist raudteed, millega Eesti ala muutus üheks kõige tihedama raudteevõrguga piirkonnaks Tsaari-Venemaal.
 
Iseseisvuse alguseks oli meil 92 raudteejaama, aastatel 1918–1940 ehitati ligi 60 uut jaama. 
                                                                                                                        
Balti raudteel algas ametlik postivedu 7. novembril (26. oktoobril) 1870.
 
Postitöö paremaks korraldamiseks avati raudteejaamades postkontorid, esmalt Tallinnas (1870), Tartus ja Tapal (1877) ning siis Valgas (1889). 1915. aasta seisuga paiknes 276 postiasutusest 80 raudteejaamades. Tsaariaja lõpus sõitis viiel liinil 10 postivagunit.
Eesti Vabariigi lõpuaastatel oli 720 postiasutusest 128 raudteejaamades ja neid teenindasid raudteeametnikud.
Raudteepost toimis Eestis aastatel 1870 – 1998.
Postivedu siinsetel raudteeliinidel lõppes 1998. aastal, viimane postivagun tegutses Tallinna-Narva suunal Peterburi rongi koosseisus.
Näitusega teeme põgusa rännaku aastatesse 1870–1940, lisaks mõned fotod 1960. aastatest.

Näitus on kahes osas.

* * * *
Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid.
Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.

Head vaatamist!