Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
Rakvere
ERM
ERM
Tempel: 1.Diwiisi Eestimaa Etapi Komandant
1. diviisi etapp asus 25.05.1919 Narvas.
ERM
1. diviisi etapp asus 25.05.1919 Narvas.
ERM
Meriküla, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa
ERM
ERM
Tempel: 1. Diwiisi tagawara Bataljoni Komandandi Komando
1. diviisi tagavarapataljon formeeriti 20.04.1919 Rakveres.
1. diviisi tagavarapataljon jõudis kapten Aleksander Scherveli juhatusel 17.11.1919 Kuremäele 1. polgule varuks.
ERM
1. diviisi tagavarapataljon formeeriti 20.04.1919 Rakveres.
1. diviisi tagavarapataljon jõudis kapten Aleksander Scherveli juhatusel 17.11.1919 Kuremäele 1. polgule varuks.
ERM
Pielavesi, Tuovilanlahti (Soome)
ERM
ERM
Tempel: 1. Diwiisi tagawara Bataljoni Komandandi Komando
31.12.1918 annab Sõjavägede Ülemjuhataja käsu formeerida tagavarapataljonid 1. diviisi jaoks Tallinnas ja 2. diviisi jaoks Haapsalus.
ERM
31.12.1918 annab Sõjavägede Ülemjuhataja käsu formeerida tagavarapataljonid 1. diviisi jaoks Tallinnas ja 2. diviisi jaoks Haapsalus.
ERM
Rakvere lossivaremed
ERM
ERM
Tempel: 1. Diwiisi tagawara bataljoni / Kuulipildurite rood
28.11.1918 oli 1. diviisi 1. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem lipnik August Tomander. 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem oli alamkapten Peeter Feofanov.
ERM
28.11.1918 oli 1. diviisi 1. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem lipnik August Tomander. 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem oli alamkapten Peeter Feofanov.
ERM
ERM
Tempel: 1. Diviisi Tagavara Bataljon / 1 ROOD
Kiri on saadetud 11.03.1919 Rakverest 1. suurtükiväepolgu staapi.
ERM
Kiri on saadetud 11.03.1919 Rakverest 1. suurtükiväepolgu staapi.
ERM
ERM
Tempel: 1-se diwiisi tagawara bataljon / 2. ROOD
16.12.1919 paiknes 1. diviisi tagavarapataljoni 2. rood Viru rindel Kuningaküla ja Permsiküla piirkonnas.
ERM
16.12.1919 paiknes 1. diviisi tagavarapataljoni 2. rood Viru rindel Kuningaküla ja Permsiküla piirkonnas.
ERM
ERM
Tempel: 1-se diwiisi tagawara bataljon / 2. ROOD
Kiri on saadetud Rakverest Viljandisse 24.06.1919.
Kolmnurkne Tartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“. Kohanimed on kustutatud.
ERM
Kiri on saadetud Rakverest Viljandisse 24.06.1919.
Kolmnurkne Tartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“. Kohanimed on kustutatud.
ERM
Jägala juga. Ploompuu kirjastus, Tallinn
ERM
ERM
Tempel: 1-ne Diwiisi Tagawara Bataljon / 3-mas ROOD
1. diviisi juhatus saatis novembris 1919 Viru rinde kaitselahingutele 1. polgu 1. pataljoni, et tugevdada Narva jõe läänekalda kaitset Kulgu ja Vasknarva vahel, varuks lähetati Kuremäele 1. diviisi tagavarapataljon.
ERM
1. diviisi juhatus saatis novembris 1919 Viru rinde kaitselahingutele 1. polgu 1. pataljoni, et tugevdada Narva jõe läänekalda kaitset Kulgu ja Vasknarva vahel, varuks lähetati Kuremäele 1. diviisi tagavarapataljon.
ERM