Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
ERM
Tempel: Tartu Sõjawangide Laager
Sõjavangide laager olid Tartus, Allikul, Pääskülas ja Rahumäel.
Tartu sõjavangide laager formeeriti veebruaris 1919 endises Krasnojarski kasarmu barakkides, kus puudusid uksed, aknad ja ahjud. Aprillis viidi laager Ropka mõisa ja Uue Vaksali barakkidesse üle, kuhu ehitati ka saun. 18. juulil hakati looma sõjavangide laagri haigemaja.
ERM
Sõjavangide laager olid Tartus, Allikul, Pääskülas ja Rahumäel.
Tartu sõjavangide laager formeeriti veebruaris 1919 endises Krasnojarski kasarmu barakkides, kus puudusid uksed, aknad ja ahjud. Aprillis viidi laager Ropka mõisa ja Uue Vaksali barakkidesse üle, kuhu ehitati ka saun. 18. juulil hakati looma sõjavangide laagri haigemaja.
ERM
Tartu
ERM
ERM
Tempel: Rahumäe Karantiin Wangilaager
Rahumäe sõjavangide laagri haigemaja avati 1919. aasta aprillis ja seal oli 30 voodit. Inventari saadi Varustuse Valitsuselt ja Kesk-Apteegi laolt. Haigemaja oli barakis, kus oli neli ruumi haigete jaoks, köök, vannituba, kantselei- ja ambulantsiruumid ning desinfektsioonikamber. Personali koosseisus oli 1 arst, 2 velskrit, 2 õde ja 4 sanitari.
ERM
Rahumäe sõjavangide laagri haigemaja avati 1919. aasta aprillis ja seal oli 30 voodit. Inventari saadi Varustuse Valitsuselt ja Kesk-Apteegi laolt. Haigemaja oli barakis, kus oli neli ruumi haigete jaoks, köök, vannituba, kantselei- ja ambulantsiruumid ning desinfektsioonikamber. Personali koosseisus oli 1 arst, 2 velskrit, 2 õde ja 4 sanitari.
ERM
ERM
Tempel: Pääsküla Sõjawäe wangimaja Komandant
ERM
ERM
ERM
Tempel: ALLIKU WANGILAAGER
Alliku sõjavangide laagri haigemaja loodi juba Naissaare sõjavangide laagris 15.06.1919 ja seal oli 40 voodikohta. Koos sõjavangide laagriga viidi haigemaja 12.08.1919 üle Allikule.
ERM
Alliku sõjavangide laagri haigemaja loodi juba Naissaare sõjavangide laagris 15.06.1919 ja seal oli 40 voodikohta. Koos sõjavangide laagriga viidi haigemaja 12.08.1919 üle Allikule.
ERM
ERM
Tempel: Pääsküla Sõjawangide Laagri Majanduse Ülem
ERM
ERM
ERM
Tempel: WILJANDI KAITSE-BATALJON / Töö rood
Sõjavägede ülemjuhataja andis 29.12.1918 korralduse, et iga maakond oma linnaga peab nädala jooksul organiseerima ja koondama ühe vabatahtlike pataljoni koos tagavararooduga. Nii tekkisid Vabadussõjas kaitsepataljonid Tallinnas, Paides, Tartus, Viljandis ja Pärnus.
Viljandi kaitsepataljoni hakati kokku panema 21.12.1918 alampolkovnik V. Puskari algatusel. 2. diviisi ülemana määras ta pataljoni formeerijaks ja ülemaks alampolkovnik Ants Kurvitsa. Alates 25.01.1919 sai pataljoni ülemaks alamkapten Otto Oidermann. Mai alguses nimetati pataljon ümber Sakala partisanide pataljoniks.
ERM
Sõjavägede ülemjuhataja andis 29.12.1918 korralduse, et iga maakond oma linnaga peab nädala jooksul organiseerima ja koondama ühe vabatahtlike pataljoni koos tagavararooduga. Nii tekkisid Vabadussõjas kaitsepataljonid Tallinnas, Paides, Tartus, Viljandis ja Pärnus.
Viljandi kaitsepataljoni hakati kokku panema 21.12.1918 alampolkovnik V. Puskari algatusel. 2. diviisi ülemana määras ta pataljoni formeerijaks ja ülemaks alampolkovnik Ants Kurvitsa. Alates 25.01.1919 sai pataljoni ülemaks alamkapten Otto Oidermann. Mai alguses nimetati pataljon ümber Sakala partisanide pataljoniks.
ERM
ERM
Tempel: SAAREMAA KAITSE BATALJON
24.01.1919 formeeriti Kuressaare kaitsepataljon, mis nimetati märtsis ümber Saaremaa kaitsepataljoniks.
ERM
24.01.1919 formeeriti Kuressaare kaitsepataljon, mis nimetati märtsis ümber Saaremaa kaitsepataljoniks.
ERM
ERM
Tempel: Pärnu Kaitse Bataljon / Posti SAADETUS
Pärnu kaitsepataljoni formeerimist alustati jaanuaris 1919, sama kuu lõpul täitis pataljon kaitseülesandeid ulatuslikul alal Heinaste ja Mõisaküla vahel.
Pärnu kaitsepataljoni ülem oli 27.02.–12.05.1919 kapten Andres Tomingas.
ERM
Pärnu kaitsepataljoni formeerimist alustati jaanuaris 1919, sama kuu lõpul täitis pataljon kaitseülesandeid ulatuslikul alal Heinaste ja Mõisaküla vahel.
Pärnu kaitsepataljoni ülem oli 27.02.–12.05.1919 kapten Andres Tomingas.
ERM