Ratsaväe ja suurtükiväe postitemplid.
Sirvime edasi Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu.
11.11.1918 moodustati Kaitseliidu juurde ratsaosakond, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson ja millest sai hiljem ratsavägi. Esmane ülesanne oli kaitsta Ajutise Valitsuse hoonet ja patrullida pealinnas.
29.11.1918 nimetati ratsaosakond ümber 1. ratsapolguks, ülemaks jäi Gustav Jonson. Polgus oli 149 ratsaväelast ja 8 hobust. Väeosa formeerimist alustati vabatahtlikest, hiljem üldises korras mobiliseeritud meestest. Polgu rindele jõudmine viibis, kuna nappis ratsahobuseid ja varustust, eriti sadulaid.
9.12.1918 andis sõjaminister käsu saata 1. eskadron liinile 1. diviisi ülema käsutusse. Järgmise päeva õhtul sõitiski see Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast, kuulipildujate rühm kahe Maksimi kuulipildujaga. Eskadroni ülemaks oli leitnant Tammann, kuulipildujate rühma ülemaks rittmeister Kovit.
24. detsembriks oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud: vajalik arv mehi ja hobuseid oli koos, samuti varustus. Samal päeval tuli kindral Johan Laidonerilt käsk liinile sõita.
E. Kramm kirjutab ajakirjas Sõdur nr 44/45 (1927):
„25. detsembril (Jõulu esimesel pühal) kell 6 õhtul algas Kopli vaksalis laadimine. Polgu kokkukogumine ärasõiduks oli Narva maantee ja Epinatjevi tän. nurgal (siin asus ka polgu staap). Orkester ees, liikus polk määratuma rahvahulga saatel läbi linna.
Orkester, mis täies koosseisus „Estonia“ teatrist polku üle oli tulnud, liikus polgu ees jala, sest moosekandid oleks end tundnud arvatavasti veel „ebamugavalt“ hobuste seljas, aga teiseks ei võinud eskadronist neile hobuseid anda ja eskadroni mehi jalgsi vaksali saata. Laadimine vagunitesse läks igapidi ladusasti ja kestis kõigest paar tundi. Mitmesugustel põhjustel pääseti välja sõitma aga alles peale keskööd.“
Tegevväkke sõitis polgu 2., 3. ja 4. eskadron, kokku 330 ratsanikku, 10 kerget kuulipildujat Lewis, 1 raskekuulipilduja Maksim, sidekomando ja ratsapatarei 2 jalaväesuurtükiga. Tallinna jäi ajutiselt majandusosakond ja töökomando rittmeister Artur Stolzeni juhatusel.
Jaanuaris 1919 tegi sõjavägede ülemjuhataja rittmeister Stolzenile ülesandeks formeerida 2. ratsapolk asukohaga Viljandis.
* * * * *
Tarvidus välisuurtükiväe järele kasvas kiiresti sõjategevus arenedes. Loodi uusi suurtükiväe raske- ja kergepatareisid. Probleeme oli palju: väljaõppinud suurtükiväeohvitsere oli väga vähe, varustust oli napilt ning hobused kannatasid alatoitumise all, samuti polnud hädavajalike tehnilisi vahendeid (binoklid, telefoniaparaadid, mõõtevahendid jms).
Kui vägede taandumise lõpus oli 1. ja 2. diviisis kokku rindel 6 patareid 22 suurtükiga, siis kevadel 1919 oli patareide arv rindel tõusnud 28-ni 94 suurtükiga (neist 28 raskesuurtükid). 1919. aasta kevadel oli moodsaid suurtükke juba 41, neist 13 rasket. Kiirlaskesuurtükid osteti inglastelt.
16.03.191 hakati ülemjuhataja korraldusel Tallinnas 3. raskevälisuurtükiväe divisjoni formeerima. Ülemaks määrati alampolkovnik Martin Terras.
Lahingud lõunarindel nõudsid raskesuurtükiväe suurendamist ka 2. diviisis. Ülemjuhataja käskiski 13.05.1919 kasutada saartel asuva 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni staapi ja patareisid nr 3 ja 4, et tugevdada 2. diviisi. Loodi veel kolmaski raskepatarei ja mai lõpul oli divisjon Tallinnas valmis rindele minema.
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon Narva all täienes talve jooksul 2 raskepatareiga. Mailõpuks oli divisjonis 5 raskepatareid.
Raskustest hoolimata formeeriti 1919. aasta kevadeks 3 suurtükiväepolku, 2 kindluse raskedivisjoni ja 5 iseseisvat patareid, mis olid relvastatud 102 suurtükiga (17 kergepatareil olid 62 kergesuurtükki ja 14 raskepatareil 40 raskesuurtükki).
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistarealt infonupu alt leiate templijäljendi teksti, ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond:
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Ajakiri Sõdur 1927 nr 44/45, 51/52.
Ajakiri Merendus 1933 nr 6.
Pihlak, Jaak; Strauss, Mati; Ain, Krillo. Eesti Vabadusristi kavalerid. Kirjastus: Vabadussõja Ajaloo Selts. Viljandi 2016.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & Postal History Handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
6.
Sirvime edasi Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu.
11.11.1918 moodustati Kaitseliidu juurde ratsaosakond, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson ja millest sai hiljem ratsavägi. Esmane ülesanne oli kaitsta Ajutise Valitsuse hoonet ja patrullida pealinnas.
29.11.1918 nimetati ratsaosakond ümber 1. ratsapolguks, ülemaks jäi Gustav Jonson. Polgus oli 149 ratsaväelast ja 8 hobust. Väeosa formeerimist alustati vabatahtlikest, hiljem üldises korras mobiliseeritud meestest. Polgu rindele jõudmine viibis, kuna nappis ratsahobuseid ja varustust, eriti sadulaid.
9.12.1918 andis sõjaminister käsu saata 1. eskadron liinile 1. diviisi ülema käsutusse. Järgmise päeva õhtul sõitiski see Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast, kuulipildujate rühm kahe Maksimi kuulipildujaga. Eskadroni ülemaks oli leitnant Tammann, kuulipildujate rühma ülemaks rittmeister Kovit.
24. detsembriks oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud: vajalik arv mehi ja hobuseid oli koos, samuti varustus. Samal päeval tuli kindral Johan Laidonerilt käsk liinile sõita.
E. Kramm kirjutab ajakirjas Sõdur nr 44/45 (1927):
„25. detsembril (Jõulu esimesel pühal) kell 6 õhtul algas Kopli vaksalis laadimine. Polgu kokkukogumine ärasõiduks oli Narva maantee ja Epinatjevi tän. nurgal (siin asus ka polgu staap). Orkester ees, liikus polk määratuma rahvahulga saatel läbi linna.
Orkester, mis täies koosseisus „Estonia“ teatrist polku üle oli tulnud, liikus polgu ees jala, sest moosekandid oleks end tundnud arvatavasti veel „ebamugavalt“ hobuste seljas, aga teiseks ei võinud eskadronist neile hobuseid anda ja eskadroni mehi jalgsi vaksali saata. Laadimine vagunitesse läks igapidi ladusasti ja kestis kõigest paar tundi. Mitmesugustel põhjustel pääseti välja sõitma aga alles peale keskööd.“
Tegevväkke sõitis polgu 2., 3. ja 4. eskadron, kokku 330 ratsanikku, 10 kerget kuulipildujat Lewis, 1 raskekuulipilduja Maksim, sidekomando ja ratsapatarei 2 jalaväesuurtükiga. Tallinna jäi ajutiselt majandusosakond ja töökomando rittmeister Artur Stolzeni juhatusel.
Jaanuaris 1919 tegi sõjavägede ülemjuhataja rittmeister Stolzenile ülesandeks formeerida 2. ratsapolk asukohaga Viljandis.
* * * * *
Tarvidus välisuurtükiväe järele kasvas kiiresti sõjategevus arenedes. Loodi uusi suurtükiväe raske- ja kergepatareisid. Probleeme oli palju: väljaõppinud suurtükiväeohvitsere oli väga vähe, varustust oli napilt ning hobused kannatasid alatoitumise all, samuti polnud hädavajalike tehnilisi vahendeid (binoklid, telefoniaparaadid, mõõtevahendid jms).
Kui vägede taandumise lõpus oli 1. ja 2. diviisis kokku rindel 6 patareid 22 suurtükiga, siis kevadel 1919 oli patareide arv rindel tõusnud 28-ni 94 suurtükiga (neist 28 raskesuurtükid). 1919. aasta kevadel oli moodsaid suurtükke juba 41, neist 13 rasket. Kiirlaskesuurtükid osteti inglastelt.
16.03.191 hakati ülemjuhataja korraldusel Tallinnas 3. raskevälisuurtükiväe divisjoni formeerima. Ülemaks määrati alampolkovnik Martin Terras.
Lahingud lõunarindel nõudsid raskesuurtükiväe suurendamist ka 2. diviisis. Ülemjuhataja käskiski 13.05.1919 kasutada saartel asuva 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni staapi ja patareisid nr 3 ja 4, et tugevdada 2. diviisi. Loodi veel kolmaski raskepatarei ja mai lõpul oli divisjon Tallinnas valmis rindele minema.
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon Narva all täienes talve jooksul 2 raskepatareiga. Mailõpuks oli divisjonis 5 raskepatareid.
Raskustest hoolimata formeeriti 1919. aasta kevadeks 3 suurtükiväepolku, 2 kindluse raskedivisjoni ja 5 iseseisvat patareid, mis olid relvastatud 102 suurtükiga (17 kergepatareil olid 62 kergesuurtükki ja 14 raskepatareil 40 raskesuurtükki).
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistarealt infonupu alt leiate templijäljendi teksti, ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond:
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Ajakiri Sõdur 1927 nr 44/45, 51/52.
Ajakiri Merendus 1933 nr 6.
Pihlak, Jaak; Strauss, Mati; Ain, Krillo. Eesti Vabadusristi kavalerid. Kirjastus: Vabadussõja Ajaloo Selts. Viljandi 2016.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & Postal History Handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
6.
RATSA POLK / II eskadron
Ratsapolgu eskadronis oli 120–170 meest.
ERM
Ratsapolgu eskadronis oli 120–170 meest.
ERM
Tartu vaade
ERM
ERM
2. RATSA POLK
Mai viimastel päevadel aastal 1919 organiseeriti pealetung Marienburgist Alt-Schwaneburgile kolmes kolonnis: vasakul 1. ratsapolk, tugevdatud 1. polgu esimese pataljoni, Taani roodu ja teise patareiga, keskel Läti 1. Volmari polk ja paremal 2. ratsapolk.
ERM
Mai viimastel päevadel aastal 1919 organiseeriti pealetung Marienburgist Alt-Schwaneburgile kolmes kolonnis: vasakul 1. ratsapolk, tugevdatud 1. polgu esimese pataljoni, Taani roodu ja teise patareiga, keskel Läti 1. Volmari polk ja paremal 2. ratsapolk.
ERM
Tartu puusild
ERM
ERM
II RATSA POLK / IV eskadron
24. detsembriks 1919 oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud. Sidekomandol oli ainult 3 telefoniaparaati ja mõni kilomeeter kaablit.
ERM
24. detsembriks 1919 oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud. Sidekomandol oli ainult 3 telefoniaparaati ja mõni kilomeeter kaablit.
ERM
ERM
RATSA POLKUDE TAGAVARA DIVISJON / KIRJADE JAOKS
Ratsatagavaradivisjon asus Tallinnas, kus õpetati välja ratsaväe allohvitsere.
ERM
Ratsatagavaradivisjon asus Tallinnas, kus õpetati välja ratsaväe allohvitsere.
ERM
ERM
1-ne RATSA POOL PATAREI
Ratsapolk jõudis rindele kolme eskadronina koos staabi, kuulipildujate ja sidekomandoga, kokku 330 mõõka ja 10 kuulipildujat, toeks üks 57-mm (kahuriga) poolpatarei leitnant August Roose juhtimisel.
Ratsapatarei ülem oli kapten Roose, ülema abi lipnik Lipping.
ERM
Ratsapolk jõudis rindele kolme eskadronina koos staabi, kuulipildujate ja sidekomandoga, kokku 330 mõõka ja 10 kuulipildujat, toeks üks 57-mm (kahuriga) poolpatarei leitnant August Roose juhtimisel.
Ratsapatarei ülem oli kapten Roose, ülema abi lipnik Lipping.
ERM
ERM
Ratsa polkude tagawara Eskadron
Postkaart on saadetud 24.02.1919, Eesti Vabariigi esimesel sünnipäeval
ERM
Postkaart on saadetud 24.02.1919, Eesti Vabariigi esimesel sünnipäeval
ERM
Harjuvärava mägi Tallinnas
ERM
ERM
Soomusautode Kolonne / Kirjadele
Soomusautodest valmis esimesena Estonia, mis oli lahingutes kasutusel juba detsembris 1918. Järgnesid Kalevipoeg, Toonela, Vahur, Vibuane, Tasuja ja Pärnus 6. polgu valmistatud Vanapagan. Soomusautod olid koondatud omaette rühma, mis allus soomusrongide divisjonile. Alates 14.04.1919 moodustati rühm ümber soomusautode kolonniks, ülemaks määrati alamkapten August Nieländer.
ERM
Soomusautodest valmis esimesena Estonia, mis oli lahingutes kasutusel juba detsembris 1918. Järgnesid Kalevipoeg, Toonela, Vahur, Vibuane, Tasuja ja Pärnus 6. polgu valmistatud Vanapagan. Soomusautod olid koondatud omaette rühma, mis allus soomusrongide divisjonile. Alates 14.04.1919 moodustati rühm ümber soomusautode kolonniks, ülemaks määrati alamkapten August Nieländer.
ERM
ERM
SOOMUSAUTODE RÜHM / No 2
Aprilli lõpus 1919 kuulus soomusautode kolonni koosseisu 6 soomusautot: Estonia, Kalevipoeg, Toonela, Vahur, Vibuane ja Pisuhänd. Soomusauto Vanapagan tegutses endiselt 6. polgu koosseisus. Soomusauto Tasuja hävis Orava lahingus märtsis 1919.
ERM
Aprilli lõpus 1919 kuulus soomusautode kolonni koosseisu 6 soomusautot: Estonia, Kalevipoeg, Toonela, Vahur, Vibuane ja Pisuhänd. Soomusauto Vanapagan tegutses endiselt 6. polgu koosseisus. Soomusauto Tasuja hävis Orava lahingus märtsis 1919.
ERM
Pihkva purustatud raudteesild 1919. aasta suvel.
ERM
ERM