Hurda saal
A-sissepääs
Eelregistreerimine avatud 10. maini / Pre-registration is open until May 10 (vorm allpool / form below).
AJAKAVA //ENGLISH BELOW//
Ettekanded on eesti ja inglise keeles. Kõiki ettekandeid saab kõrvaklappidega kuulata mõlemas keeles sünkroontõlkes.
Päeva juhib Joanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseumi direktor ja näituse "Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood..." kuraator.
10.30 Kogunemine, kohv ja suupisted
11.00 Tervitussõnad
11.10 Jaan Malin „Sürrealismi ideede jõudmisest Eestisse“ / Ettekanne eesti keeles, sünkroontõlge inglise keelde)
(ettekanne 20 min + küsimused 10 min)
Enne II ilmasõda tehti Eestis natuke sürrealistlikke kunstitöid ja kirjutati sürrealistlikku luulet, kirjutati isegi üks tutvustav artikkel – aga seda ei saa veel nimetada sürrealismi n-ö kodustumiseks, läbilöömiseks. Kummalised on sürrealismi kajastumised ENSV-s. Kahtlemata on huvitav ka see, et eestlased mängisid üsna olulist rolli sürrealismi levitamises Rootsis ja Nõukogude Venemaal.
Jaan Malin alias Luulur (1960) on eesti luuletaja, kunstnik, kunstikuraator, esseist, toimetaja/kirjastaja jne. Viimastel aastatel esineb peamiselt kõlaluule ja hääleimprovisatsioonidega. Ta EI OLE teadlane.
11.40 Liisa Kaljula, PhD „Ülo Sooster, Tartu sõpruskond ja sürrealism“ / ettekanne inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde
(ettekanne 20 min + küsimused 10 min)
Tartu sõpruskond oli 1940. aastatel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis moodustunud sõprade ring, kuhu kuulusid Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Neid noori kunstnikke ei ühendanud mitte ainult veendumus keelatud Euroopa modernismi õigsuses, vaid ka stalinistlike repressioonide karm maailm: 1949. aastal arreteeriti kõik Tartu sõpruskonna meesliikmed ja saadeti Nõukogude töölaagritesse Siberis. Pärast nende naasmist töölaagritest 1956. aastal sai sõpruskond taas kokku ning nüüd oli Moskvas elav Ülo Sooster see, kelle külaskäigud Tartusse gruppi koondasid. Tartu sõpruskonna kunstnikud istusid öösiti üleval, et rääkida kunstist, jagades ja viljeledes sürrealistlikke ideid eesti kunstis Soosteri enneaegse surmani 1970. aastal.
Liisa Kaljula (1982) on eesti kuraator ja kunstiajaloolane, kes elab Tallinnas. Ta on õppinud kunstiajalugu Tartu Ülikoolis (BA) ja kultuuriteooriat Tallinna Ülikoolis (MA ja PhD). Ta on kirjutanud artikleid, toimetanud katalooge ja kureerinud näitusi peamiselt hilissotsialistliku ajastu kunstist, näiteks „Tulevik sünnib täna. ENSV progressiivne kunst“ (2009, koos Indrek Grigori ja Tiiu Talvistuga) Tartu Kunstimuuseumis, „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster“ (2014) ning „Mõtlevad pildid. Kontseptuaalne kunst Moskvast ja Baltikumist“ (2022, koos Anu Allase ja Jane Sharpiga) Kumu kunstimuuseumis. Praegu töötab ta Eesti Kunstimuuseumis, kus valmistab ette oktoobris avanevat Ülo Soosteri 100. aastapäevale pühendatud näitust ja raamatut.
12.10 Kadri Mägi „Ülo Sooster teadusväljaannete illustreerijana“ / ettekanne eesti keeles, sünkroontõlge inglise keelde
(ettekanne 20 min + küsimused 10 min)
Ettekanne annab ülevaate Ülo Soosteri illustreerijatööst teadusraamatutele, kus avatakse kunstniku märkimisväärne panus teadusmaailma visualiseerimisse. Ettekandes käsitletakse Soosteri oskust teha keerukas teadusmaterjal arusaadavaks ning tuua see publikule lähemale läbi kunsti. Ettekandes tuuakse esile mitmeid olulisi näiteid Ülo Soosteri illustreerijatööst, sealhulgas tema koostöö populaarteaduslikule ajakirjale Znanije – sila, ning tema panust mitmetesse teadusraamatutesse ja artiklikogumikesse.
Kadri Mägi (1982) töötab Tartu Kunstimuuseumis joonistus- ja graafikakoguhoidjana ning on uurinud Ülo Soosteri loomingut ja tema rolli teaduskirjanduse illustreerijana. Ta koostas 2016. aastal raamatu "Lähedane ja kauge füüsika Ülo Soosteri illustratsioonidega" ning on kaasatud ühe artikli autorina Ülo Soosteri juubeliraamatusse, mis ilmub käesoleval aastal Eesti Kunstimuuseumi kirjastuse alt.
12.40 Philip Meersman, PhD „Luule ja aju: Suulised, visuaalsed ja keelelised ilmingud. Visuaalsete ja verbaalsete artefaktide prosoodia ajus“ / ettekanne inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde
(ettekanne 20 min + küsimused 10 min)
Ettekanne uurib luule ja aju keerulist seost, keskendudes luulelise väljenduse suulistele, visuaalsetele ja keelel põhinevatele ilmingutele. Nii suuliste kui ka visuaalsete artefaktide jälgimise kaudu uurime prosoodilisi elemente, mis kutsuvad esile närvireaktsioone, valgustades luule väärtustamise aluseks olevaid kognitiivseid protsesse. Kasutades erinevaid uurimismeetodeid, luule ja visuaalse luule määratlusi ning ulatuslikku multi- ja interdistsiplinaarset tööriistakasti, sealhulgas aju skaneerimist närvide aktiivsuse mõõtmiseks, uurime, kuidas luulet tajutakse ja kuidas seda tuleks uurida.
Philip Meersman (1971) on mitmekeelne luuletaja, kuraator, korraldaja, moderaator ja Antwerpeni Kuningliku Kunstiakadeemia doktorant. Ta on esinenud maailma tähtsaimatel luulefestivalidel ning on ülemaailmse riiklike luuleslämmi võistluste võrgustiku ivzw World Poetry Slam Organization aisbl algataja ja kaasasutaja. Meersman koordineerib Poetry Slami Euroopa- ja maailmameistrivõistluste korraldamist ning on avaldanud kaks luulekogumikku inglise ja ühe hollandi keeles.
13.10 lõuna, kohv ja suupisted
14.00 Mari Laaniste „„Tagurpidi“ ja sürrealismi didaktiline mõõde“ / ettekanne eesti keeles, sünkroontõlge inglise keelde
(ettekanne 20 min + küsimused 10 min)
Priit Pärna raamat „Tagurpidi“ (Tallinn: Kunst, 1980) jutustab sõnas ja pildis loo väikesest Antsust, kes saadetakse tema nonkonformistlike kalduvuste tõttu kasvatusliku tagamõttega reisile, ehk külla onule, kes elab Tagurpidiantslas: kohas, kus tavapärased normid ja reeglid moel või teisel ei päde. Anarhiline teekond läbi paradokse tulvil keskkonna, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid, oli mõeldud ärgitama lapslugejaid kriitiliselt mõtlema. Üks raamatu ilmsemaid inspiratsiooniallikaid on René Magritte'i looming.
Mari Laaniste (1977) (MA, Eesti Kunstiakadeemia) uurib erinevaid visuaalkultuuri ja audiovisuaalkultuuri vorme: filmi, animatsiooni, koomikseid ja karikatuuri jm. Laaniste on publitseerinud teadusartikleid ning toimetanud artiklikogumikke sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”, õpetanud EKAs ja TLÜs, samuti kureerinud Eesti koomiksi näitusi (nt näitus “Hall tsoon” Tartu Kunstimuuseumis, 2017), avaldanud kultuurikriitikat ja ilukirjandust. Valmivas doktoritöös analüüsib ta Priit Pärna hilisnõukogudeaegset loomingut, eeskätt n-ö raskete filmide tsüklit.
14.30 Anna Pravdová, PhD „Toyen ja Jindřich Štyrský: Artifitsialismist sürrealismini“ / ettekanne inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde
(ettekanne 20 min + küsimused 10 min)
Konverentsi ettekanne käsitleb Toyeni ja Štyrskýi järkjärgulist lähenemist sürrealismile, pöörates erilist tähelepanu Toyeni ja Jindřich Štyrský Pariisis viibimisele aastatel 1925–1928 ning nende endi Artifitsialismi nime kandva liikumise loomisele, mis oli nende jaoks oluline samm sürrealistliku liikumise poole.
Anna Pravdová (1973) on kunstiajaloolane ja Praha rahvusgalerii kuraator. Ta on mitmete monograafiate, kataloogide ja uurimuste autor, mis käsitlevad välismaal elavaid Tšehhi kunstnikke, Tšehhi-Prantsuse suhteid kunstis ja kultuuris ning Tšehhi sürrealismi. Ta on kureerinud sel teemal mitmeid näitusi, näiteks „Öös tabatud: Tšehhi kunstnikud Prantsusmaal 1938–1945“ (2015), „Bonjour, Monsieur Gauguin: Tšehhi kunstnikud Bretagne'is“ (2018),
„František Kupka“ (Grand Palais, 2018), „Josef Sima ja le Grand Jeu“ (2019) ja „Toyen, Unistav mässaja“ (2021-2022).
15.00 Johannes Bergmark „Sürrealism ja muusika“ / ettekanne inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde
(ettekanne 20 min + küsimused 10 min)
Sürrealistlik liikumine on tuntud selle poolest, et ta „lükkas muusika kõrvale“. Kulisside taga on aga hulk muusikahuvilisi, muusikuid ja heliloojaid, kes erinevatel aegadel kuuluvad liikumisse, samuti huvitavaid muusika kohta käivaid kirjutisi sürrealistlikust vaatenurgast. Vaatlen neid kronoloogiliselt, mängin näiteid ja arutlen muusika „probleemi“ üle sürrealismi puhul.
Johannes Bergmark (1963) on Rootsi sürrealistlik kunstnik ja muusik. Bergmark viljeleb sürrealistlikku muusikalist objektiteatrit, milles kasutab arenevat metainstrumenti: võimendatud lava nimega Platvorm. Eksperimentaalsete muusikainstrumentide-, heliskulptuuride, heliinstallatsioonide ja helikeskkondade loojana, improviseeriva muusikuna, kirjanikuna ning elektroakustilise ja häälutava heliloojana on ta arenenud buto, heliluule, naljateatri ja performance-kunsti kaudu.
16.00 Konverentsi külastajale ingliskeelne kuraatorituur näitusel "Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood..." . Osalemine näitusepiletiga. Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.
SCHEDULE
The presentations are in Estonian and English. All presentations can be listened to with headphones, with simultaneous interpretation in both languages.
Moderator: Joanna Hoffmann, Chief Executive Officer of the Tartu Art Museum and curator of the exhibition "Surrealism 100. Praha, Tartu and Other Stories...".
10.30 Assembly, coffee and refreshments
11.00 Welcome
11.10 Jaan Malin “On the Arrival of Surrealist Ideas in Estonia” / presentation in Estonian, simultaneous interpretation in English
(presentation 20 min + questions 10 min)
Before World War II in Estonia, some surrealist art was made and surrealist poetry written; an introductory article was even compiled, but this cannot yet be called a “domestication” of surrealism. The manner in which surrealism was mediated in the Estonian SSR was strange, but Estonians did play a fairly important role in the spread of surrealism in Sweden and Soviet Russia.
Jaan Malin, alias Luulur (1960), is an Estonian poet, artist, art curator, essayist, editor/publisher etc. In recent years, he has mainly been active in the field of sound poetry and vocal improvisation. He is NOT a scientist.
11.40 Liisa Kaljula, PhD “Ülo Sooster, the Tartu Circle and Surrealism” / presentation in English, simultaneous interpretation in Estonian
(presentation 20 min + questions 10 min)
The Tartu Circle was a group of friends that formed in the Tartu State Art Institute in the 1940s: Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark and Heldur Viires. What united these young artists was not only their interest in the forbidden European modernism, but also the harsh world of Stalinist repression: in 1949, all of the male members of the Tartu Circle were arrested and sent to Soviet labour camps in Siberia. The Circle was reunited after its male members returned from labour camps in 1956, and it was then that the Moscow-based Ülo Sooster’s visits to Tartu brought the group together. Sitting up all night to talk about art, the artists of the Tartu Circle shared and cultivated surrealist ideas in Estonian art until the premature death of Sooster in 1970.
Liisa Kaljula (1982) is an Estonian curator and art historian, based in Tallinn, Estonia. She has studied art history at Tartu University (BA) and cultural theory at Tallinn University (MA and PhD). She has written articles, edited catalogues and curated exhibitions mainly about the art of the late socialist era, such as Future Is Born Today. Progressive Art of the ESSR (2009, together with Indrek Grigor and Tiiu Talvistu) at Tartu Art Museum, The Tartu Circle and Ülo Sooster (2014) and Thinking Pictures. Conceptual Art from Moscow and the Baltics (2022, together with Anu Allas and Jane Sharp) at Kumu Art Museum. She is currently working at the Art Museum of Estonia where she is preparing an exhibition and book dedicated to Ülo Sooster´s 100th anniversary, coming up in October 2024..
12.10 Kadri Mägi “Ülo Sooster as an Illustrator for Scientific Publications” / presentation in Estonian, simultaneous interpretation in English
(presentation 20 min + questions 10 min)
The presentation offers an overview of Ülo Sooster’s work as an illustrator for scientific books, revealing the artist’s remarkable contribution to the visualisation of the scientific world. The presentation will discuss Sooster’s ability to make complex scientific material understandable and to bring it closer to the public through art. It will highlight a number of important examples of Ülo Sooster’s work as an illustrator, including his collaboration with the popular science journal Znanije – Sila, and his contributions to several science books and article collections.
Kadri Mägi (1982) works at the Tartu Art Museum as a curator of drawings and prints and has studied the works of Ülo Sooster and his role as an illustrator of scientific literature. In 2016 she compiled the book “Physics: Familiar and Unfamiliar with Illustrations by Ülo Sooster” and is the author of an article in Ülo Sooster’s anniversary book, which will be published this year by the Art Museum of Estonia.
12.40 Philip Meersman, PhD “Poetry and the Brain: Oral, Visual & Language Conception. The Prosody of Visual & Verbal Artefacts in the Brain” / presentation in English, simultaneous interpretation in Estonian
(presentation 20 min + questions 10 min)
This presentation delves into the intricate relationship between poetry and the brain, focusing on the oral, visual and language-based manifestations of poetic expression. Through an examination of both verbal and visual artefacts, we explore the prosodic elements that evoke neural responses, shedding light on the cognitive processes underlying poetic appreciation. Employing a diverse research methodology, definitions of poetry and visual poetry specifically, as well as a comprehensive multi- and interdisciplinary toolbox, including brain scans to measure neural activity, we investigate how poetry is perceived and should be studied.
Philip Meersman (1971) is a multilingual poet, curator, organiser, moderator and PhD candidate at the Royal Academy of Fine Arts in Antwerp. He has performed at some of the most important poetry festivals in the world, and is the initiator and co-founder of the ivzw World Poetry Slam Organization aisbl, a worldwide network of national slam competitions. He coordinates the itinerant European & World Championships Poetry Slam, and has published two collections of poetry in English and one in Dutch.
13.10 lunch, coffee and snacks
14.00 Mari Laaniste “‘Backwards’ and the Didactic Dimension of Surrealism” / presentation in Estonian, simultaneous interpretation in English
(presentation 20 min + questions 10 min)
Priit Pärn’s book “Backwards” (“Tagurpidi”, Tallinn: Kunst, 1980) tells in words and pictures the story of little Ants, who, because of his nonconformist tendencies, is sent on a journey with an educational purpose, i.e. to visit his uncle, who lives in Backwards Land: a place where the usual norms and rules do not apply in any way. The anarchic journey through an environment full of paradoxes, which contains more questions than answers, was designed to encourage child readers to think critically. One of the book’s most obvious sources of inspiration is the work of René Magritte.
Mari Laaniste (1977) (MA, Estonian Academy of Arts) studies various forms of visual and audiovisual culture: film, animation, comics, caricatures etc. Laaniste has published research articles and edited collections of articles in the series “Etudes from Contemporary Culture”, taught at the Estonian Academy of Arts and Tallinn University, curated exhibitions of Estonian comics (e.g. the exhibition “Grey Zone” at the Tartu Art Museum, 2017), and published cultural criticism and fiction. In her PhD thesis, she will analyse Priit Pärn’s work in the late Soviet period, especially the cycle of “difficult films”.
14.30 Anna Pravdova “Toyen and Jindřich Štyrský: From Artificialism to Surrealism” / presentation in English, simultaneous interpretation in Estonian
(presentation 20 min + questions 10 min)
The conference presentation will discuss Toyen's and Štyrský´s gradual convergence with surrealism, with particular emphasis on their stay in Paris in 1925–1928 and on the creation of their own movement, Artificialism, an important step in joining the surrealist movement.
Anna Pravdová (1973) is an art historian and curator at the National Gallery in Prague. She is the author of several monographs, catalogs, and studies concerning Czech artists living abroad, Czech-French relations in art and culture and Czech Surrealism. She has curated a series of exhibitions on this topic, for example Caught by the Night: Czechs Artists in France 1938-1945 (2015), Bonjour, Monsieur Gauguin:Czech Artists in Brittany (2018),
František Kupka (Grand Palais, 2018), Josef Sima and le Grand Jeu (2019), and Toyen, The Dreaming Rebel (2021-2022).
15.00 Johannes Bergmark “Surrealism and Music” / presentation in English, simultaneous interpretation in Estonian
(presentation 20 min + questions 10 min)
The surrealist movement is known for having “rejected music”. Behind the scenes, though, there were a number of music lovers, musicians and composers in the movement at different times, as well as interesting writing about music from a surrealist perspective. I will go through them historically, play examples and discuss the “problem” of music in surrealism.
Johannes Bergmark (1963) is a Swedish surrealist artist and musician. Bergmark cultivates surrealist musical object theatre using a developing meta-instrument: an amplified stage called the Platform. As a creator of experimental musical instruments, sound sculptures, sound installations and sound environments, as well as as an improvising musician, writer and electro-acoustic and vocal composer, he has developed his art through buto, sound literature, comedy theatre and performance art.
16.00 Guided tour for the conference guests on the exhibition "Surrealism 100. Prague, Tartu and Other Stories..." (in English, participation with an exhibition ticket). The exhibition is part of the European Capital of Culture Tartu 2024 main programme.