Rahvas – see tähendab inimesi
ERMi galeriis 27. veebruarist kuni 17. oktoobrini 2021, K–P 10–18
Kui varem oli elanikkonda lahterdatud eeskätt riikliku kuuluvuse, usu ja seisuste alusel ning enamiku rahvast moodustasid talupojad, kelle keele ja kultuuri vastu ei tuntud erilist huvi, siis 19. sajandil algas kogu Euroopas (sh Venemaal) järk-järgult rahvuste ajastu. Haritud mehed jagasid nüüd rahvastiku talurahva keele- ja kultuurieripäradest lähtudes eri rahvasteks ning rahvakultuurist sai tähtis huvi- ja uurimisobjekt. Sündis etnograafia – teadus rahvast ja rahvastest.
Valitud fotoseeriad on mõeldud väikeste ekskurssidena ühelt poolt etnograafia ning teisalt pildistatud rahvaste ajalukku. Alustame eestlastest ja eemaldume neist tasapisi nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka geograafiliselt, jõudes viimaks välja nganassaanide ja ungarlasteni. Siis saab ring täis ja oleme eestlaste juures tagasi.
Enamik pilte pärineb Venemaa Etnograafiamuuseumist (REM). Nende kogu vanima osa moodustavad seoses 1867. aasta Moskva ülevenemaalise etnograafianäitusega tehtud fotoportreed eestlastest, karjalastest ja ersadest. Kõige hilisemad näitusel kasutatud REMi pildid pärinevad 1920. aastate etnoloogilistelt ekspeditsioonidelt. Kuna REMil polnud kõigi uurali rahvaste kohta vanu fotosid, siis otsiti näituse jaoks lisa Ungarist, Soomest ja ERMi kogudest.
Vene etnograafide keskseks uurimisobjektiks olid juba tsaariajal eri rahvad ja nii jäi see ka nõukogude perioodil. Eesti, Soome ja Ungari etnograafid uurisid eeskätt oma rahvast, aga ka hõimurahvaid (keelesugulasi). Rahvas koosneb muidugi inimestest, kuid üksikindiviid oli tolle aja etnograafidele pigem oma rahva enam või vähem tüüpiline esindaja kui iseseisev huviobjekt. Pildistajate jaoks polnud tavaliselt olulised konkreetsed isikud, vaid nende rassilised erijooned, rahvarõivad, traditsioonilised tegevusalad ja tarbeesemed. Seetõttu ei pandud meile vanadelt fotodelt vastu vaatavate inimeste nimesid alati kirja ja nad on jäänud anonüümseks. Loodame, et suures plaanis esitatud portreefotod aitavad neile tagasi anda osa nende individuaalsusest.
Kuraator Indrek Jääts
Kujundajad Emma Eensalu, Reet Mark
Ilmunud on näituse kataloog, mahukas pildialbum "Rahvas – see tähendab inimesi".
Kui varem oli elanikkonda lahterdatud eeskätt riikliku kuuluvuse, usu ja seisuste alusel ning enamiku rahvast moodustasid talupojad, kelle keele ja kultuuri vastu ei tuntud erilist huvi, siis 19. sajandil algas kogu Euroopas (sh Venemaal) järk-järgult rahvuste ajastu. Haritud mehed jagasid nüüd rahvastiku talurahva keele- ja kultuurieripäradest lähtudes eri rahvasteks ning rahvakultuurist sai tähtis huvi- ja uurimisobjekt. Sündis etnograafia – teadus rahvast ja rahvastest.
Valitud fotoseeriad on mõeldud väikeste ekskurssidena ühelt poolt etnograafia ning teisalt pildistatud rahvaste ajalukku. Alustame eestlastest ja eemaldume neist tasapisi nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka geograafiliselt, jõudes viimaks välja nganassaanide ja ungarlasteni. Siis saab ring täis ja oleme eestlaste juures tagasi.
Enamik pilte pärineb Venemaa Etnograafiamuuseumist (REM). Nende kogu vanima osa moodustavad seoses 1867. aasta Moskva ülevenemaalise etnograafianäitusega tehtud fotoportreed eestlastest, karjalastest ja ersadest. Kõige hilisemad näitusel kasutatud REMi pildid pärinevad 1920. aastate etnoloogilistelt ekspeditsioonidelt. Kuna REMil polnud kõigi uurali rahvaste kohta vanu fotosid, siis otsiti näituse jaoks lisa Ungarist, Soomest ja ERMi kogudest.
Vene etnograafide keskseks uurimisobjektiks olid juba tsaariajal eri rahvad ja nii jäi see ka nõukogude perioodil. Eesti, Soome ja Ungari etnograafid uurisid eeskätt oma rahvast, aga ka hõimurahvaid (keelesugulasi). Rahvas koosneb muidugi inimestest, kuid üksikindiviid oli tolle aja etnograafidele pigem oma rahva enam või vähem tüüpiline esindaja kui iseseisev huviobjekt. Pildistajate jaoks polnud tavaliselt olulised konkreetsed isikud, vaid nende rassilised erijooned, rahvarõivad, traditsioonilised tegevusalad ja tarbeesemed. Seetõttu ei pandud meile vanadelt fotodelt vastu vaatavate inimeste nimesid alati kirja ja nad on jäänud anonüümseks. Loodame, et suures plaanis esitatud portreefotod aitavad neile tagasi anda osa nende individuaalsusest.
Kuraator Indrek Jääts
Kujundajad Emma Eensalu, Reet Mark
Ilmunud on näituse kataloog, mahukas pildialbum "Rahvas – see tähendab inimesi".
Info 9. augustist kehtivad koroonaviiruse leviku piiramiseks reeglid, vaata siit.