Iga mark on omaette kunstiteos! Mõned on aga erilisemad kas materjali ja kuju poolest või lisatud lõhnakapsli tõttu.
Nii kirja kui ka postkaardi saatmise peale mõeldakse juba varem – tuleb ju osta mark, postkaart ja ümbrik.
Tänapäeval on marke nii palju, et neid saab valida näiteks vastavalt saaja huvidelegi. Kui aga juhtud valima erilise kujundusega postmargi, pole liiast sellest eraldi saajale märku anda. Ega siis inimene ei jõua kõigega kursis olla.
Esitleme siin näitusel Eesti Posti erikujundusega marke. Kui huvi sügavam. Võib ka sirvida Micheli katalooge, kust leiab hulgaliselt maailmas välja antud erilisi marke. Näiteks on kasutanud nii kuld- kui ka hõbefooliumi, kangatikandit (Mi 2538, Austria, 19.07.2005), helmeid ja kristalle (Mi 2495–2496, Austria, 20.09.2004) või lõhnakapsleid. Kangale tikitud marke valmistati tikkimiskodades, kulla- või kullavärvilise fooliumi kasutamist näitab margi hind. Üks julgemaid eksperimenteerijaid on olnud väike saareriik Tonga. Mõned näited nende erikujulistest markidest: Tonga saar (Mi 350–353, 30.01.1971), süda (Mi344–349, 30.01.1971), ring (Mi 128–133, 15.07.1963), banaan (Mi 414–418, 30.09.1972), raamat (Mi 314–318, 4.06.1970), rist (Mi 334–338, 17.10.1970), orden (Mi 404–408, 15.07.1972), lind (Mi 480–488, 20.03.1974). Maailm on eripalgeline ja margimaailm on üllatusi täis!
Ja veel midagi põnevat: 1930. aastatel oli tavaks lugeda margi kleepimisviisist välja sõnum. Vastavalt sellele, mis nurga all mark oli kleebitud, võis see tähendada nt „Ma armastan sind“, „Minu süda on vaba“, „Kas näen sind peagi“ jne. Saadaval oli ka postkaart, kus oli märgitud sõnumi sisu vastavalt margi kaldele (postkaart „Postmargi keel“).
Eesti Post on emiteerinud 26 erilist margiväljaannet!
Esimesed erikujundusega margid olid trapetsikujuline „EM iluuisutamises Tallinnas“ (19.01.2010, kunstnik Jekaterina Vetrova) ja ebatraditsioonilise perforatsiooniga „Lipumark“ (22.02.2013, kunstnik Indrek Ilves).
Omanäolise teostusega mark „100 aastat eesti maatõugu veiste tõuraamatut“ emiteeriti 19.07.2014 (kujundaja Triin Heimann) – rahvasuus on see tuntud ka lehmamargina. See trükiti plastist materjalile ja trükikoda Cartor Security Printing kasutas seda esmakordselt. Kui näpuotsaga marki silitada, on materjali tekstuuri tunda!
Paar aastat hiljem tuli järgmine uus lahendus, kui ilmus mark „100 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis“ (15.06.2016, kunstnik Indrek Ilves), kus on kujutatud põlevkivitükikesi, millest kahele on lisatud õhuke kiht lakiga põlevkivipuru.
Eesti esimene puhtast hõbedast esindusmark „Eesti Vabariik 100 hõbemark“ tuli käibele 22.02.2018 (kunstnik Indrek Ilves). Pidulik ja samas tagasihoidlik hõbe on igati sobilik väärika sündmuse tähistamiseks. Mark osutus sedavõrd populaarseks, et selle nimel seisti lausa järjekorras. Põhitiraaž 30 000 marki müüdi kohe läbi ja nii anti erandkorras välja veel 10 000 marki. Kõik hõbemargid on pakendatud läbipaistvasse plastist kaitsekapslisse.
Hõbe- ja kuldfooliumist margid ei ole maailmas midagi erilist. Eriti suur katsetaja on sel puhul Tonga. Aastatel 1886–1982 andis saareriigike välja umbes 500 postmarki, millest vaid 130 olid tavalised – ülejäänud olid kas kummalise kujuga või ootamatust materjalist. Hõbe- ja kuldfooliumist ümmargused margid laskis Tonga käibele juba aastal 1963.
Vabariigi juubeliaastal anti meil välja margiplokk „Minu kingitus Eestile“ (1.09.2018). Seekord valmistasid kingituse lapsed. ERR Lastejaama, EV100 ja Omniva koostöös korraldatud joonistusvõistluse võidutöödest kujundas margiploki kunstnik Indrek Ilves, lisades sinna meeleoluks sinise värvilaigu, kust saab pintsliga värvi võtta, et sellega ise mõni pilt teha.
Laulev puuvillane postmargiplokk anti välja laulupeo 150 aasta juubeli puhul. Plokil „Laulupidu 150“ (5.07.2019) on kujutatud Tallinna lauluväljak, mis on kunstnik Indrek Ilvese sõnul sümboli väärtuses paik: „Seda teab iga eestlane ja see on mänginud olulist rolli nii meie riigi taasiseseisvumisel kui ka kultuuri kandmisel. Linasest ja villasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk.“ Margipilti spetsiaalses mobiilirakenduses CEE app skaneerides oli igaühel võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“. (NB! Rakendus ei tööta enam.)
2019. aastal rõõmustas jõulutervituse saajaid „Vildist jõulumark“ (17.10.2019, kujundaja tekstiilikunstnik Krista Leesi). Vilt kui postmargi alusmaterjal võimaldas kujunduses kasutada ka rahvuslikke mustrikirju. Jõulumargil kokku saanud märgid-kirjad sarnanevad lumehelvestele.
Teine hõbedast mark – „100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust“ tuli käibele 29.08.2020 (kunstnik Indrek Ilves). Esimese eestlasena pälvis olümpiakulla Alfred Neuland (1895–1966), kes võistles Antverpeni olümpiamängudel tõstmise kergekaalus. Hõbedast marke valmistati 10 000 tükki.
„Järvselja 100“ puidust margiploki puhul (13.04.2021, kunstnik Indrek Ilves) on tegu esimese puiduspoonile trükitud margiga Eestis. Kunstnik Indrek Ilvese sõnul ei erine margi kujundamine puidule väga palju pabermargist. Arvestada tuleb sellega, kõik, mis on kujunduses valge, jääb margil puidustruktuurina näha. Mark on trükitud mägivahtraspoonile.
Margil kujutatud suursugune Järvselja kuninga mänd on looduskaitse all. 1999. aasta andmetel oli selle tüve ümbermõõt 3,25 m ja kõrgus 33 m. Vanust on puul peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil, üle 380 aasta.
„Kukemagun“, seemnetega postmark (20.05.2021, kunstnik Indrek Ilves). Kukemaguna ehk mooniga postmargi keskele on käsitsi kleebitud selle seemned. Kuna mark on trükitud biolagunevale paberile, siis võib selle otse mulda pista, et mõne aja pärast rõõmu tunda säravpunastest õitest.
„Eesti Jalgpalli Liit 100“ (30.08.2021, kunstnik Indrek Ilves) on trükitud ehtsale jalgpallimaterjalile.
„Eesti Pimedate Liit 100“ (19.10.2021, kunstnik Indrek Ilves) margile on pimekirjas stantsitud margi nominaal 0,90. Sellise trükitehnikaga marke ei ole Eestis varem ilmunud.
Juubelile kohast sära on lisatud markidele „Eesti Raudtee 150“ (10.09.2020, hõbedaselt läikivad raudteerööpad) ja „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, seelikud sädeleva lakiga). Mõlemad kujundas Indrek Ilves.
Erikujulisi marke leiab veel sellistes plokkides: „Kultuuripärandi aasta“ (3.08.2013, ringikujuline), „Läänemere looduskeskkonna kaitse“ (12.03.2015, südamekujuline), „Looduslik raba“ (2.02.2016, kuusnurk), „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, teemandikujuline) ja „Sõbrapäev“ (4.02.2021, südamekujuline). Kõigi kujundaja on Indrek Ilves.
Lastele mõeldes lisati esmakordselt „Lotte“ (30.05.2015, kujundaja Indrek Ilves) margivihiku komplekti teemakohased kleepsud.
Aastatel 2016–2018 tulid kasutusse lõhnavad jõulumargid, mille küljes olidki pisikesed kapslid piparkoogi- (18.11.2016), kaneeli- (24.11.2017) ja mandariinilõhnaga (22.11.2018). Kui marki õrnalt näpuga silitada, lähevad kapslid katki. Piparkoogilõhnalised jõulumargid osutusid tõeliseks müügihitiks ja need müüdi läbi juba enne jõule. Lõhnagarantiiks andis tootja aasta, aga need margid lõhnavad tänagi!
2020. aasta jõulumarkidel (15.10.2020 ja 8.12.2020) sädelevad kuldsed ja punased kuuseehte-munad.
Ekraanipildid ei anna kogu sära ja materjalide ehedust edasi, küll aga teadmist eriliste markide kohta.
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu ja Eesti Posti markide arvutipilte. Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.
Meeleolukat vaatamist ja rahulikku jõuluaega!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Indrek Ilves, Reigo Lokk, Jaanus Järs
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Allikad:
Eriline postmark muudab kaardi- ja kirjasaatmise taas populaarseks: Omniva
Intervjuu Indrek Ilvesega (Ringvaade, 16.04.2021): etv.err.ee
Ebatavalised margid: tartu.filateelia.ee
Micheli kataloogid 2008/2009
Nii kirja kui ka postkaardi saatmise peale mõeldakse juba varem – tuleb ju osta mark, postkaart ja ümbrik.
Tänapäeval on marke nii palju, et neid saab valida näiteks vastavalt saaja huvidelegi. Kui aga juhtud valima erilise kujundusega postmargi, pole liiast sellest eraldi saajale märku anda. Ega siis inimene ei jõua kõigega kursis olla.
Esitleme siin näitusel Eesti Posti erikujundusega marke. Kui huvi sügavam. Võib ka sirvida Micheli katalooge, kust leiab hulgaliselt maailmas välja antud erilisi marke. Näiteks on kasutanud nii kuld- kui ka hõbefooliumi, kangatikandit (Mi 2538, Austria, 19.07.2005), helmeid ja kristalle (Mi 2495–2496, Austria, 20.09.2004) või lõhnakapsleid. Kangale tikitud marke valmistati tikkimiskodades, kulla- või kullavärvilise fooliumi kasutamist näitab margi hind. Üks julgemaid eksperimenteerijaid on olnud väike saareriik Tonga. Mõned näited nende erikujulistest markidest: Tonga saar (Mi 350–353, 30.01.1971), süda (Mi344–349, 30.01.1971), ring (Mi 128–133, 15.07.1963), banaan (Mi 414–418, 30.09.1972), raamat (Mi 314–318, 4.06.1970), rist (Mi 334–338, 17.10.1970), orden (Mi 404–408, 15.07.1972), lind (Mi 480–488, 20.03.1974). Maailm on eripalgeline ja margimaailm on üllatusi täis!
Ja veel midagi põnevat: 1930. aastatel oli tavaks lugeda margi kleepimisviisist välja sõnum. Vastavalt sellele, mis nurga all mark oli kleebitud, võis see tähendada nt „Ma armastan sind“, „Minu süda on vaba“, „Kas näen sind peagi“ jne. Saadaval oli ka postkaart, kus oli märgitud sõnumi sisu vastavalt margi kaldele (postkaart „Postmargi keel“).
Eesti Post on emiteerinud 26 erilist margiväljaannet!
Esimesed erikujundusega margid olid trapetsikujuline „EM iluuisutamises Tallinnas“ (19.01.2010, kunstnik Jekaterina Vetrova) ja ebatraditsioonilise perforatsiooniga „Lipumark“ (22.02.2013, kunstnik Indrek Ilves).
Omanäolise teostusega mark „100 aastat eesti maatõugu veiste tõuraamatut“ emiteeriti 19.07.2014 (kujundaja Triin Heimann) – rahvasuus on see tuntud ka lehmamargina. See trükiti plastist materjalile ja trükikoda Cartor Security Printing kasutas seda esmakordselt. Kui näpuotsaga marki silitada, on materjali tekstuuri tunda!
Paar aastat hiljem tuli järgmine uus lahendus, kui ilmus mark „100 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis“ (15.06.2016, kunstnik Indrek Ilves), kus on kujutatud põlevkivitükikesi, millest kahele on lisatud õhuke kiht lakiga põlevkivipuru.
Eesti esimene puhtast hõbedast esindusmark „Eesti Vabariik 100 hõbemark“ tuli käibele 22.02.2018 (kunstnik Indrek Ilves). Pidulik ja samas tagasihoidlik hõbe on igati sobilik väärika sündmuse tähistamiseks. Mark osutus sedavõrd populaarseks, et selle nimel seisti lausa järjekorras. Põhitiraaž 30 000 marki müüdi kohe läbi ja nii anti erandkorras välja veel 10 000 marki. Kõik hõbemargid on pakendatud läbipaistvasse plastist kaitsekapslisse.
Hõbe- ja kuldfooliumist margid ei ole maailmas midagi erilist. Eriti suur katsetaja on sel puhul Tonga. Aastatel 1886–1982 andis saareriigike välja umbes 500 postmarki, millest vaid 130 olid tavalised – ülejäänud olid kas kummalise kujuga või ootamatust materjalist. Hõbe- ja kuldfooliumist ümmargused margid laskis Tonga käibele juba aastal 1963.
Vabariigi juubeliaastal anti meil välja margiplokk „Minu kingitus Eestile“ (1.09.2018). Seekord valmistasid kingituse lapsed. ERR Lastejaama, EV100 ja Omniva koostöös korraldatud joonistusvõistluse võidutöödest kujundas margiploki kunstnik Indrek Ilves, lisades sinna meeleoluks sinise värvilaigu, kust saab pintsliga värvi võtta, et sellega ise mõni pilt teha.
Laulev puuvillane postmargiplokk anti välja laulupeo 150 aasta juubeli puhul. Plokil „Laulupidu 150“ (5.07.2019) on kujutatud Tallinna lauluväljak, mis on kunstnik Indrek Ilvese sõnul sümboli väärtuses paik: „Seda teab iga eestlane ja see on mänginud olulist rolli nii meie riigi taasiseseisvumisel kui ka kultuuri kandmisel. Linasest ja villasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk.“ Margipilti spetsiaalses mobiilirakenduses CEE app skaneerides oli igaühel võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“. (NB! Rakendus ei tööta enam.)
2019. aastal rõõmustas jõulutervituse saajaid „Vildist jõulumark“ (17.10.2019, kujundaja tekstiilikunstnik Krista Leesi). Vilt kui postmargi alusmaterjal võimaldas kujunduses kasutada ka rahvuslikke mustrikirju. Jõulumargil kokku saanud märgid-kirjad sarnanevad lumehelvestele.
Teine hõbedast mark – „100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust“ tuli käibele 29.08.2020 (kunstnik Indrek Ilves). Esimese eestlasena pälvis olümpiakulla Alfred Neuland (1895–1966), kes võistles Antverpeni olümpiamängudel tõstmise kergekaalus. Hõbedast marke valmistati 10 000 tükki.
„Järvselja 100“ puidust margiploki puhul (13.04.2021, kunstnik Indrek Ilves) on tegu esimese puiduspoonile trükitud margiga Eestis. Kunstnik Indrek Ilvese sõnul ei erine margi kujundamine puidule väga palju pabermargist. Arvestada tuleb sellega, kõik, mis on kujunduses valge, jääb margil puidustruktuurina näha. Mark on trükitud mägivahtraspoonile.
Margil kujutatud suursugune Järvselja kuninga mänd on looduskaitse all. 1999. aasta andmetel oli selle tüve ümbermõõt 3,25 m ja kõrgus 33 m. Vanust on puul peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil, üle 380 aasta.
„Kukemagun“, seemnetega postmark (20.05.2021, kunstnik Indrek Ilves). Kukemaguna ehk mooniga postmargi keskele on käsitsi kleebitud selle seemned. Kuna mark on trükitud biolagunevale paberile, siis võib selle otse mulda pista, et mõne aja pärast rõõmu tunda säravpunastest õitest.
„Eesti Jalgpalli Liit 100“ (30.08.2021, kunstnik Indrek Ilves) on trükitud ehtsale jalgpallimaterjalile.
„Eesti Pimedate Liit 100“ (19.10.2021, kunstnik Indrek Ilves) margile on pimekirjas stantsitud margi nominaal 0,90. Sellise trükitehnikaga marke ei ole Eestis varem ilmunud.
Juubelile kohast sära on lisatud markidele „Eesti Raudtee 150“ (10.09.2020, hõbedaselt läikivad raudteerööpad) ja „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, seelikud sädeleva lakiga). Mõlemad kujundas Indrek Ilves.
Erikujulisi marke leiab veel sellistes plokkides: „Kultuuripärandi aasta“ (3.08.2013, ringikujuline), „Läänemere looduskeskkonna kaitse“ (12.03.2015, südamekujuline), „Looduslik raba“ (2.02.2016, kuusnurk), „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, teemandikujuline) ja „Sõbrapäev“ (4.02.2021, südamekujuline). Kõigi kujundaja on Indrek Ilves.
Lastele mõeldes lisati esmakordselt „Lotte“ (30.05.2015, kujundaja Indrek Ilves) margivihiku komplekti teemakohased kleepsud.
Aastatel 2016–2018 tulid kasutusse lõhnavad jõulumargid, mille küljes olidki pisikesed kapslid piparkoogi- (18.11.2016), kaneeli- (24.11.2017) ja mandariinilõhnaga (22.11.2018). Kui marki õrnalt näpuga silitada, lähevad kapslid katki. Piparkoogilõhnalised jõulumargid osutusid tõeliseks müügihitiks ja need müüdi läbi juba enne jõule. Lõhnagarantiiks andis tootja aasta, aga need margid lõhnavad tänagi!
2020. aasta jõulumarkidel (15.10.2020 ja 8.12.2020) sädelevad kuldsed ja punased kuuseehte-munad.
Ekraanipildid ei anna kogu sära ja materjalide ehedust edasi, küll aga teadmist eriliste markide kohta.
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu ja Eesti Posti markide arvutipilte. Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.
Meeleolukat vaatamist ja rahulikku jõuluaega!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Indrek Ilves, Reigo Lokk, Jaanus Järs
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Allikad:
Eriline postmark muudab kaardi- ja kirjasaatmise taas populaarseks: Omniva
Intervjuu Indrek Ilvesega (Ringvaade, 16.04.2021): etv.err.ee
Ebatavalised margid: tartu.filateelia.ee
Micheli kataloogid 2008/2009
Eesti Raudtee 150, 10.09.2020, kunstnik Indrek Ilves
Narva jaama taustal kujutatud reisivagunitega nn tulihobune on üks esimesi Eesti raudteede kaubavedureid, Saksamaal Berliinis Louis Schwartzkopff´I tehases ehitatud auruvedur. Margiploki nurkades olevad Eesti Vabariigi Raudteede ja Tsaari Vene teedeministeeriumi mütsimärgid sümboliseerivad ajastuid, mil pandi alus praegusele Eesti raudteele.
Juubeliväljaandele lisavad väärikust hõbedaselt läikivad raudteerööpad.
Trükiarv 12 000, trükikoda Cartor Security Printing
Narva jaama taustal kujutatud reisivagunitega nn tulihobune on üks esimesi Eesti raudteede kaubavedureid, Saksamaal Berliinis Louis Schwartzkopff´I tehases ehitatud auruvedur. Margiploki nurkades olevad Eesti Vabariigi Raudteede ja Tsaari Vene teedeministeeriumi mütsimärgid sümboliseerivad ajastuid, mil pandi alus praegusele Eesti raudteele.
Juubeliväljaandele lisavad väärikust hõbedaselt läikivad raudteerööpad.
Trükiarv 12 000, trükikoda Cartor Security Printing
100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust, hõbemark, 29.08.2020, kunstnik Indrek Ilves
Eesti riigi olümpiadebüüt 1920. aastal oli edukas, Antwerpenist naasti kolme medaliga. Esimese eestlasena pälvis olümpiavõidu au Alfred Neuland (1895–1966), kes võitis kuldmedali tõstmise kergekaalus (alla 67,5 kg meeste hulgas) tulemusega 257,5 kg.
Vermimine: 2D MPI. Sulam: hõbe 999/1000. Kaal 1,2 g. Iseliimuv, trükiarv 10 000, trükikoda Cartor Security Printing
Eesti riigi olümpiadebüüt 1920. aastal oli edukas, Antwerpenist naasti kolme medaliga. Esimese eestlasena pälvis olümpiavõidu au Alfred Neuland (1895–1966), kes võitis kuldmedali tõstmise kergekaalus (alla 67,5 kg meeste hulgas) tulemusega 257,5 kg.
Vermimine: 2D MPI. Sulam: hõbe 999/1000. Kaal 1,2 g. Iseliimuv, trükiarv 10 000, trükikoda Cartor Security Printing
Jõulumark, 15.10.2020, kunstnik Indrek Ilves
Pühademeeleolu lisab margile kuldsete ja punaste kuuseehete sära.
Ülemise margi trükiarv 40 000, alumise 100 000, iseliimuvad, trükikoda Cartor Security Printing
Pühademeeleolu lisab margile kuldsete ja punaste kuuseehete sära.
Ülemise margi trükiarv 40 000, alumise 100 000, iseliimuvad, trükikoda Cartor Security Printing
Sõbrapäev, 4.02.2021, kunstnik Indrek Ilves
Süda räägib iseenda eest!
Iseliimuv mark, trükiarv 70 000, trükikoda AS Vaba Maa
Süda räägib iseenda eest!
Iseliimuv mark, trükiarv 70 000, trükikoda AS Vaba Maa
Järvselja 100, puidust margiplokk, 13.04.2021, kunstnik Indrek Ilves
Mark on trükitud mägivahtra (sycamore) spoonile. Eestis seda puuliiki looduslikult ei kasva, küll aga ilupuuna. Trükikoda Cartor tellis spooni Põhja-Ameerikast. Neil oli selle materjaliga kogemus olemas – see on hele õige niiskusega puit, millele saab nelja värviga trükkida.
Puiduspoon on nagu inimese näpujälg, mis teeb iga margiploki kordumatuks.
Trükiarv 10 000, trükikoda Cartor Security Printing
Mark on trükitud mägivahtra (sycamore) spoonile. Eestis seda puuliiki looduslikult ei kasva, küll aga ilupuuna. Trükikoda Cartor tellis spooni Põhja-Ameerikast. Neil oli selle materjaliga kogemus olemas – see on hele õige niiskusega puit, millele saab nelja värviga trükkida.
Puiduspoon on nagu inimese näpujälg, mis teeb iga margiploki kordumatuks.
Trükiarv 10 000, trükikoda Cartor Security Printing
Kukemagun, seemnetega postmark, 20.05.2021, kunstnik Indrek Ilves
Kukemaguna ehk mooniga postmargi keskele on käsitsi kleebitud selle seemned. Kuna mark on trükitud biolagunevale paberile, siis võib selle otse mulda pista, et tunda rõõmu ka säravpunastest õitest.
Trükiarv 12 000, trükikoda Cartor Security Printing
Kukemaguna ehk mooniga postmargi keskele on käsitsi kleebitud selle seemned. Kuna mark on trükitud biolagunevale paberile, siis võib selle otse mulda pista, et tunda rõõmu ka säravpunastest õitest.
Trükiarv 12 000, trükikoda Cartor Security Printing
Eesti Jalgpalli Liit 100, 30.08.2021, kunstnik Indrek Ilves
Margi trükkimisel on kasutatud ehtsat jalgpalli materjali.
Siiditrükk polüuretaanil, perforatsioon stantsitud. Iseliimuv, Ø 40 mm, trükiarv 7500, trükikoda Cartor Security Printing
Foto
Margi trükkimisel on kasutatud ehtsat jalgpalli materjali.
Siiditrükk polüuretaanil, perforatsioon stantsitud. Iseliimuv, Ø 40 mm, trükiarv 7500, trükikoda Cartor Security Printing
Foto
Eesti Pimedate Liit 100, 19.10.2021, kunstnik Indrek Ilves
Margile on pimekirjas (Braille) stantsitud margi nominaal 0,90. Sellise trükitehnikaga marke ei ole Eestis varem ilmunud.
Trükiarv 25 000, trükikoda AS Vaba Maa
Margile on pimekirjas (Braille) stantsitud margi nominaal 0,90. Sellise trükitehnikaga marke ei ole Eestis varem ilmunud.
Trükiarv 25 000, trükikoda AS Vaba Maa