ERM kandideerib Muuseumirotile kolmes kategoorias
Teisipäev, 15. detsember 2020
Muuseumirotid selguvad 2021. aasta juunis
Muuseminõukogu komisjonid on välja valinud Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Konkursile esitati 96 taotlust ja kolmes kategoorias on kolme parima seas ERMi saavutused. ERM kandideerib parima muuseumikogu arendaja, parima muuseumihariduse edendaja ning silmapaistvaima ajutise näituse looja tiitlile.
Muuseumikogu arendaja nominentide hulgas on Eesti Rahva Muuseumi projekt „Eesti pärand välismaal: kogumine ja kättesaadavaks tegemine". Projektijuht on Riina Reinvelt ja aastate jooksul on kaasa aidanud Tiina Tael, Marleen Nõmmela, Karin Kiisk, Piret Noorhani, Maris Rosenthal, Kaspar Jassa, Anu Järs, Maido Selgmäe (film), Anu Ansu (foto).
ERM on süstemaatiliselt tegelenud väliseestlaste kogukonna eluolu dokumenteerimisega. Fookuses on argielu minevikus ja tänapäeval ning etnilise identiteedi säilitamine ja muutumine. Täiendatud on eseme-, foto-, arhiivi- ning audiovisuaalset kogu. Kogumisega samaväärseks on peetud materjali eksponeerimist, infosüsteemis kättesaadavaks tegemist ja ka vastavate postituste tegemist sotsiaalmeedias.
Ühe muuseumi kogude sisukaks loomine on pikaajaline protsess, ka see projekt on kestnud mitu aastat. Meeskond alustas väliseestlaste heli– ja videointervjuudega juba 2007. aastal ja neid on kogutud Austraaliast, Venemaalt, Saksamaalt, Kanadast, USAst, Soomest ja Rootsist. „Suuremad kogud on ERMi jõudnud tänu sellele, et annetaja on olnud teadlik muuseumi kogumistööst. Nii on näiteks just välitöödel toimunud intervjueerimine viinud suurte fotokogude üleandmiseni,“ ütleb Riina Reinvelt. Kogutud lugusid, esemeid ja fotosid on tehtud ka kättesaadavaks näituste, ettekannete ning ERMi kodulehe ja sotsiaalmeedia kaudu. Mõned näited põnevatest lugudest ERMi blogis: „Põgene, vaba laps! 1944.aasta suur põgenemine“, „Admiral Johan Pitka portfell. Ajalooline tõde või museaalne legend?“, „46 aastat väliseesti elu hobifotograaf Enn Andersoni slaididel“.
Muuseumihariduse edendaja tiitlit läheb püüdma Eesti Rahva Muuseumi eesti kultuuri kursus „Ela eestlaste elusid". Projektijuhid on Virve Tuubel, Aivi Ross, Kaari Siemer.
„Ela eestlaste elusid“ sündis soovist märgata ja kõnetada Eestisse saabuvaid inimesi, neid tundma õppida, viia kokku siinsete kogukondadega, kultuurikogemusi vahetada ja eesti kultuuri tutvustada ühendades muuseumi näitusi, linnaruumi ja e-õpikeskkondi. Kursus valmis ERMi hariduskeskuse ja Tartu Ülikooli semiootikute koostöös ning Integratsiooni Sihtasutuse toetusel. Kursus pälvis 2020. aasta Tartumaa õpiteo tiitli täiskasvanuhariduse kategoorias.
Kahe aasta jooksul on nii vene kui ka inglise baasiga kursustel osalenud üle 600 inimese. Kaari Siemeri sõnul on tajutav vahe hiljuti Eestisse elama asunud kursuslaste ja siin aastakümneid, ent siiski vähe eesti kultuuriruumiga kokku puutunud osalejate vahel: „Uussisserändajad tulevad kursusele lisaks teadmistele Eesti ja eestlaste kohta tihti otsima ka uusi tuttavaid. Seevastu Eestis pikalt elanud inimesed on suurima plussina pärast kursusel osalemist välja toonud oskuse näha teatud sündmusi nüüd eestlaste vaatepunktist. Samuti nimetatakse võimalust tunda end tugevamalt osana siinsest ühiskonnast.“ Tihti on kursuse lõpetanud soovinud ERMiga tihedamalt suhtlema jääda, seetõttu on muuseumi hariduskeskuse eestvõttel loodud ka rahvusvaheline klubi.
Ajutiste näituste auhinnale kandideerib Eesti Rahva Muuseumi näitus „Elas kord…". Muinasjutunäituse tekstiline pool põhineb kahe folkloristi, Tartu Ülikooli professori Ülo Valgu ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolise arhiivi juhataja Risto Järve aastakümneid kestnud uuringutel. Kuraator Katrin Sipelgas ehitas muinasjutumaailma üles fantaasiarohkelt ja seiklusrikkalt, lisades koos Jaak Kilmiga näituse visuaalsele olemusele vürtsi oma filmilavastaja kogemusega. Kaasa aitasid Janeli Jallai ja loomegrupp: kirjanik Andrus Kivirähk, animaator Priit Tender, ajaloolane David Vseviov.
ERMi loodud muinasjutumaailmas on võimalik jalutada mööda muinasjuturadu. Lugude ja peegelduste kaudu avaneb terve fantaasiamaailm, kust saab teada, kuidas muinasjutud on aja jooksul muutunud, samuti kuulata muinaslugusid, sirvida muinasjuturaamatuid, kohtuda paljude tegelaskujudega ning arutleda selle üle, mis on õnn 21. sajandi meediaajastul.
Näituse eesmärgiks on pakkuda külastajatele äratundmisrõõmu, noorematele aga avastamist, mängulusti ja kohtumisi muinasjututegelaste ja -raamatutega. Jagatakse ka teadmisi, kuidas muinasjutud, nende tõlgendamine ja kasutamine on aja jooksul muutunud. Loomulikult soovime anda ideid perekondlikeks õhtujuttudeks, virgutada lugemisharjumust ja julgustada peresid ühiselt näitust külastama. Näitus tutvustab muu hulgas kohalikku ja maailma rahvaste muinasjutupärandit.
Idee võtab kokku Katrin Sipelgas: „Õnnelikku lõppu jõuavad need, kes on heatahtlikud ja töökad. Allmaailmast pääseb välja see, kes on tark ja kaval. Lootus jääb, et ellu ärkab kaduma kippuv jutuvestmiskultuur.“
Näitus „Elas kord…“ avati 2020. aasta veebruaris ja jääb avatuks 2021. aasta sügiseni. Seni on muinasjutunäituse lummusest osa saanud ligikaudu 25 000 külalist.
Muuseumirotid selguvad 2021. aasta juunis Kuressaares. Kõigi nominentidega saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel.
Lisainfo:
Liis Lainemäe
ERMi sisuturundaja
Tel 5648 0065
Muuseumikogu arendaja nominentide hulgas on Eesti Rahva Muuseumi projekt „Eesti pärand välismaal: kogumine ja kättesaadavaks tegemine". Projektijuht on Riina Reinvelt ja aastate jooksul on kaasa aidanud Tiina Tael, Marleen Nõmmela, Karin Kiisk, Piret Noorhani, Maris Rosenthal, Kaspar Jassa, Anu Järs, Maido Selgmäe (film), Anu Ansu (foto).
ERM on süstemaatiliselt tegelenud väliseestlaste kogukonna eluolu dokumenteerimisega. Fookuses on argielu minevikus ja tänapäeval ning etnilise identiteedi säilitamine ja muutumine. Täiendatud on eseme-, foto-, arhiivi- ning audiovisuaalset kogu. Kogumisega samaväärseks on peetud materjali eksponeerimist, infosüsteemis kättesaadavaks tegemist ja ka vastavate postituste tegemist sotsiaalmeedias.
Ühe muuseumi kogude sisukaks loomine on pikaajaline protsess, ka see projekt on kestnud mitu aastat. Meeskond alustas väliseestlaste heli– ja videointervjuudega juba 2007. aastal ja neid on kogutud Austraaliast, Venemaalt, Saksamaalt, Kanadast, USAst, Soomest ja Rootsist. „Suuremad kogud on ERMi jõudnud tänu sellele, et annetaja on olnud teadlik muuseumi kogumistööst. Nii on näiteks just välitöödel toimunud intervjueerimine viinud suurte fotokogude üleandmiseni,“ ütleb Riina Reinvelt. Kogutud lugusid, esemeid ja fotosid on tehtud ka kättesaadavaks näituste, ettekannete ning ERMi kodulehe ja sotsiaalmeedia kaudu. Mõned näited põnevatest lugudest ERMi blogis: „Põgene, vaba laps! 1944.aasta suur põgenemine“, „Admiral Johan Pitka portfell. Ajalooline tõde või museaalne legend?“, „46 aastat väliseesti elu hobifotograaf Enn Andersoni slaididel“.
Muuseumihariduse edendaja tiitlit läheb püüdma Eesti Rahva Muuseumi eesti kultuuri kursus „Ela eestlaste elusid". Projektijuhid on Virve Tuubel, Aivi Ross, Kaari Siemer.
„Ela eestlaste elusid“ sündis soovist märgata ja kõnetada Eestisse saabuvaid inimesi, neid tundma õppida, viia kokku siinsete kogukondadega, kultuurikogemusi vahetada ja eesti kultuuri tutvustada ühendades muuseumi näitusi, linnaruumi ja e-õpikeskkondi. Kursus valmis ERMi hariduskeskuse ja Tartu Ülikooli semiootikute koostöös ning Integratsiooni Sihtasutuse toetusel. Kursus pälvis 2020. aasta Tartumaa õpiteo tiitli täiskasvanuhariduse kategoorias.
Kahe aasta jooksul on nii vene kui ka inglise baasiga kursustel osalenud üle 600 inimese. Kaari Siemeri sõnul on tajutav vahe hiljuti Eestisse elama asunud kursuslaste ja siin aastakümneid, ent siiski vähe eesti kultuuriruumiga kokku puutunud osalejate vahel: „Uussisserändajad tulevad kursusele lisaks teadmistele Eesti ja eestlaste kohta tihti otsima ka uusi tuttavaid. Seevastu Eestis pikalt elanud inimesed on suurima plussina pärast kursusel osalemist välja toonud oskuse näha teatud sündmusi nüüd eestlaste vaatepunktist. Samuti nimetatakse võimalust tunda end tugevamalt osana siinsest ühiskonnast.“ Tihti on kursuse lõpetanud soovinud ERMiga tihedamalt suhtlema jääda, seetõttu on muuseumi hariduskeskuse eestvõttel loodud ka rahvusvaheline klubi.
Ajutiste näituste auhinnale kandideerib Eesti Rahva Muuseumi näitus „Elas kord…". Muinasjutunäituse tekstiline pool põhineb kahe folkloristi, Tartu Ülikooli professori Ülo Valgu ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuuriloolise arhiivi juhataja Risto Järve aastakümneid kestnud uuringutel. Kuraator Katrin Sipelgas ehitas muinasjutumaailma üles fantaasiarohkelt ja seiklusrikkalt, lisades koos Jaak Kilmiga näituse visuaalsele olemusele vürtsi oma filmilavastaja kogemusega. Kaasa aitasid Janeli Jallai ja loomegrupp: kirjanik Andrus Kivirähk, animaator Priit Tender, ajaloolane David Vseviov.
ERMi loodud muinasjutumaailmas on võimalik jalutada mööda muinasjuturadu. Lugude ja peegelduste kaudu avaneb terve fantaasiamaailm, kust saab teada, kuidas muinasjutud on aja jooksul muutunud, samuti kuulata muinaslugusid, sirvida muinasjuturaamatuid, kohtuda paljude tegelaskujudega ning arutleda selle üle, mis on õnn 21. sajandi meediaajastul.
Näituse eesmärgiks on pakkuda külastajatele äratundmisrõõmu, noorematele aga avastamist, mängulusti ja kohtumisi muinasjututegelaste ja -raamatutega. Jagatakse ka teadmisi, kuidas muinasjutud, nende tõlgendamine ja kasutamine on aja jooksul muutunud. Loomulikult soovime anda ideid perekondlikeks õhtujuttudeks, virgutada lugemisharjumust ja julgustada peresid ühiselt näitust külastama. Näitus tutvustab muu hulgas kohalikku ja maailma rahvaste muinasjutupärandit.
Idee võtab kokku Katrin Sipelgas: „Õnnelikku lõppu jõuavad need, kes on heatahtlikud ja töökad. Allmaailmast pääseb välja see, kes on tark ja kaval. Lootus jääb, et ellu ärkab kaduma kippuv jutuvestmiskultuur.“
Näitus „Elas kord…“ avati 2020. aasta veebruaris ja jääb avatuks 2021. aasta sügiseni. Seni on muinasjutunäituse lummusest osa saanud ligikaudu 25 000 külalist.
Muuseumirotid selguvad 2021. aasta juunis Kuressaares. Kõigi nominentidega saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel.
Lisainfo:
Liis Lainemäe
ERMi sisuturundaja
Tel 5648 0065