Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920
Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.
2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.
Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:
- Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
- Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919
Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.
Head vaatamist!
Head vaatamist!
Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.
3. JALAWÄE POLK / 2. Kuulipildujate roodu Ülem
SOOMUSRONG "KAPTEN JRW"
Soomusrong kandis algselt nimetust Laiarööpmeline Soomusrong nr 1 (LRSR nr 1). Pärast soomusrongi esimese ülema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Egle raudteejaama lähistel Põhja-Lätis 27. aprillil 1919 anti soomusrongile Anton Irve järgi nimetus Kapten Irv.
Mirožski klooster, Pihkva
Soomusrong kandis algselt nimetust Laiarööpmeline Soomusrong nr 1 (LRSR nr 1). Pärast soomusrongi esimese ülema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Egle raudteejaama lähistel Põhja-Lätis 27. aprillil 1919 anti soomusrongile Anton Irve järgi nimetus Kapten Irv.
Mirožski klooster, Pihkva
SOOMUSRONG No 2 ÜLEM
Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 esimene ülem oli 10.12.–25.12.1918 kapten Karl Parts.
Narva, vaade Ivangorodile (Jaanilinn)
Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 esimene ülem oli 10.12.–25.12.1918 kapten Karl Parts.
Narva, vaade Ivangorodile (Jaanilinn)
2-se Kitsaroopalise Soomusrongi Komandant
Kitsarööpaline soomusrong nr 2 ehitati nagu ka soomusrong nr 3 kapten Johan Pitka käsul Tallinnas 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses. Rong sai 7 vagunit pikk, ühe 55 mm igivana meresuurtüki ja kuue kuulipildujaga. Rongi formeeris alamkapten Paul Laamann, kes ise ka rongi esimeseks komandandiks sai.
Valka, Liivimaa, Rüütliturg (Läti)
Kitsarööpaline soomusrong nr 2 ehitati nagu ka soomusrong nr 3 kapten Johan Pitka käsul Tallinnas 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses. Rong sai 7 vagunit pikk, ühe 55 mm igivana meresuurtüki ja kuue kuulipildujaga. Rongi formeeris alamkapten Paul Laamann, kes ise ka rongi esimeseks komandandiks sai.
Valka, Liivimaa, Rüütliturg (Läti)
L.R. SOOMUSRONG No 2. / Kirjade jaoks
Laiarööpmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12.12.1918.
Viru rindele saadeti soomusrong 14.12.1918.
Gråhara majakas
Laiarööpmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12.12.1918.
Viru rindele saadeti soomusrong 14.12.1918.
Gråhara majakas
SOOMUSRONG No 3 / KOMANDANT
Laiarööpmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18.12.1918.
Soomusrong suundus Viru rindele 23.12.1918.
Laiarööpmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18.12.1918.
Soomusrong suundus Viru rindele 23.12.1918.
SOOMUSRONGI PATAREI No 3 ÜLEM
SOOMUSRONG No 3 / ARST
3.12.1917 (vkj) toimus Tallinnas Eesti sõjaväearstide ja -velskrite üldkoosolek.
Soomusrongide diviisi arst oli Herbert Hold.
3.12.1917 (vkj) toimus Tallinnas Eesti sõjaväearstide ja -velskrite üldkoosolek.
Soomusrongide diviisi arst oli Herbert Hold.
SOOMUSRONG No 4. / Kirjade jaoks
Laiarööpmeline soomusrong nr 4 asutati Tallinnas 8.01.1919, rindele suundus 21.01.1919. leitnant Hans Jaaksoni juhtimisel.
Narva, vaade Raekojale
Laiarööpmeline soomusrong nr 4 asutati Tallinnas 8.01.1919, rindele suundus 21.01.1919. leitnant Hans Jaaksoni juhtimisel.
Narva, vaade Raekojale
L.R. Soomusrong No 5 / Kirjade jaoks
Laiarööpmeline soomusrong nr 5 asutati 16.03.1919, rindele saadeti 18.03.1919 Ernst Grasmandorfi juhtimisel.
Fotol üleval: soomusrong nr 3, suurtükiplatvorm „Tasuja“
all: soomusrong nr 5, suurtükiplatvorm „Võitleja“
Laiarööpmeline soomusrong nr 5 asutati 16.03.1919, rindele saadeti 18.03.1919 Ernst Grasmandorfi juhtimisel.
Fotol üleval: soomusrong nr 3, suurtükiplatvorm „Tasuja“
all: soomusrong nr 5, suurtükiplatvorm „Võitleja“
Soomusrongide Diviisi Jntendandi Valitsus / Sõdurite pood No 40
Soomusrongide Diviisi Kohtu Uurija
Soomusrongide Divisjon / Muusika Komanda
Divisjonistaabi esimene käskkiri ilmus 20.02.1919, millega tehti teatavaks, et kõik laia- ja kitsarööpalised soomusrongid, varustusrongid, remondirongid, ratsa- ja muusikakomando ühendatakse Soomusrongide divisjoniks.
Suurturg, Dorpat (Tartu)
Divisjonistaabi esimene käskkiri ilmus 20.02.1919, millega tehti teatavaks, et kõik laia- ja kitsarööpalised soomusrongid, varustusrongid, remondirongid, ratsa- ja muusikakomando ühendatakse Soomusrongide divisjoniks.
Suurturg, Dorpat (Tartu)
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Kasutatud kirjandus ja allikad
- Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
- Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
- Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
- Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
- Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
- Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
- Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
- Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
- Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.