Mõte
teha Supilinna fotodest üks näitus tekkis Kristjan Rabal seoses
Supilinna filmisega 1997. aasta
kevadel. Pildid siia valisid Jana Reidla ja Arp Karm.
Sajandi algul on Supilinna pildistanud J. Pääsuke ja E. Wittoff, umbes 15 aastat tagasi H. Duglas ning 1997. aasta aprilli lõpus A. Karm. Praegust Supilinna on 80 aasta vanustel piltidel juba raske ära tunda. 1914. aastal, kui Eesti Rahva Muuseumi legendaarne fotograaf Johannes Pääsuke Tartut pildistas, olid paljud praegu auväärses eas kahekordsed üürimajad Supilinnas alles liig uued, et tema tähelepanu pälvida. Pääsuke jäädvustas neid, mis rohkem maadligi lainetasid. Ernst Wittoff nimetas sajandi algul Lepiku tänavat uus-Lepikuks ja eks näegi see majaderida ta fotol üpris värske välja. 1982-83 aastate pilte annab juba tänapäevastega võrrelda. Kõik on äratuntavad, kuigi mõni hädisem ja mõni uues eurokuues. Viimasel ajal sünnivad ja surevad majad sellises tempos, et mõnedest päeva jooksul kaht samasugust pilti saada pole võimalik. Tegelikult on Supilinnas inimesed ka täiesti olemas, kuigi neid piltidel eriti näha pole. Tollal, kui Duglas seal ringi liikus, lootsid nad, et mees on saadetud neile majavalitsusest appi. Seekord arvati meid, pühapäeval Supikas tiirutajaid, linnavalitsuse esindajaiks. Kuulnud, et muuseumist, nenditi leebelt, et siis ei saa te millegiga aidata. Eks jah - meie saame ainult näidata.