Esileht Külasta Näitusemaja Näitused
Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?
Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.
Näituselt leiate 1990ndatel hangitud, varutud ja „kokku kahmatud“ esemeid, mis näitavad, millega me end üle-eelmisel aastakümnel ümbritsesime. Väljapandud jõulukingid aitavad meil läbi aja rännata ja mõelda, kuivõrd on muutunud meie kingiunistused ja -võimalused ning kuidas on esemete välimus ja vorm tänaseks muutunud. Viimaste aastakümnete – raudse eesriide kadumisega alanud vabaduste aja sümboliks on mobiilid, mis alguses tähendasid jõukust ja vabadust, praeguseks pakuvad aga eristumisvõimalust ja aitavad personaliseerida meediatarbimise harjumusi.
Vaatame, kuidas räägib tarbimisühiskonnast meedia ja mida sellest esile tõstab. Tänu ajakirjanduses käsitletud teemadele tuleb ilmsiks, et tarbimine on „kanaliks“, mille kaudu tuleb asjade ostmise ihaluse kõrval ilmsiks ka palju muud, näiteks väljendame sel moel hirmu muutuste ees.
Ja viimaks mõtleme näitusel ka targale tarbimisele ning sellele, mis saab tarbekaupadest siis, kui meil neid enam vaja ei ole.
Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa koos uue majaga avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor on keskkond, mis ei saa kunagi valmis: mõned saalis olevad elemendid ei tööta või muutuvad näituse jooksul oluliselt. Vahel tegutseb saalis külastajatega samaaegselt ka kujundusmeeskond, sisukuraatorid või pedagoogid. Nii saavad külastajad osa ka näituse tegemise protsessist, mis on harilikult varjatud: tehakse ju näitusesaali uksed üldjuhul lahti siis, kui näitus on „valmis“. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.
Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Loe lähemalt Oma Lugude veebilehelt: http://omalood.edicypages.com
Kuraatorid: Pille Runnel ja Ehti Järv
Kujundajad: 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.
Täname: Selver AS, AS EMT, Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu), Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmiarhiiv, Rühm Pluss Null, Kirsti Jõesalu, Kert Evert, Aavo Pikkof, Reet Aus, Kristel Rattus, Ellen Värv, Reet Piiri, Riina Reinvelt, Anu Ansu, Mait Kuusik, Mae Austa, Karin Konksi, Viljar Pohhomov, Helleka Koppel, Kaie Kukk, Eve Kasearu, Jane Liiv, Sigrid Lillemäe, Silvia Toomemets.
Esimesed pildid suhkrurallist.
Näituse "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.-2000. aastatel" avamine 17.02.12.
ÜLESKUTSE: Too muuseumisse ese, mille ostmist oled kahetsenud, mis nüüd lähevad käiku taaskasutuse töötoas 16.09 Raadil.
KUTSE: osale plakativõistlusel "Kuidas ese prügimäele sattus" ning rahvafotograafia võistlusel "Minu toidulaud", millest valmib ka näitus ERMi näituselaboris.
Reklaamklipp: