Näitused

Siga seebiks. Traditsioonilised töövõtted kaasajal

20.08.2012 - 30.11.2012

Miks rääkida tänapäeval traditsioonilistest töövõtetest? Palju aastasadu olid need lihtsalt tavaline viis tarbevara valmistada, sest nii oli käepärane ja funktsionaalne. Kuni industrialiseerimisperioodi alguseni 19. sajandi viimasel veerandil valmistas Eesti talurahvas peaaegu kõik oma igapäevased tarbeesemed algusest peale kodus ise. Kodumajapidamises oli vaja tunda materjalide omadusi ja asjade tegemise tehnoloogiaid alates rehapulkade voolimisest kuni suurte puidust seadeldiste valmistamiseni. Vanemad õpetasid lapsi loodust tundma, tutvustasid neile taimi ja loomi, lõngaketramist ja tõrvaajamist, saakloomade peidukohti. Loodust oli vaja tunda, et valida toiduks või tarbeeseme jaoks optimaalne tooraine.

Tänapäeval on niisuguse õppimise asendanud teadusel põhinev, teistsuguseid eesmärke, väärtusi, seoseid rõhutav ja kogu maailma arenguga seostuv õpe. Paljud tänapäeva lapsed on sündinud ja kasvanud linnas. Kas nad ikka teavad, mis on ühist lambal ja sokil? Seal ja seebil? Ja et kanep ei olegi tingimata narkootikumi sünonüüm? Arusaam sellest, millisel moel ja määral on meie elu kõige tavalisemad ja igapäevasemad asjad seotud loodusega, kuidas ja kui palju me oleme selle looduse osa, on midagi, mida tahaksime näitusega linnastunud infoühiskonnainimestele meenutada. 

Tagasi