Uudised

ÜLESKUTSE: Too muuseumisse ese, mille ostmist oled kahetsenud

2012-02-21

Kuni 31. märtsini ootab Eesti Rahva Muuseum esemeid ja lugusid ostudest, mida oled kahetsenud. Toodud esemetest, nende lugudest ning veebis saadetud fotodest tehakse näitusele „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.-2000. aastatel“ ajutine väljapanek, mis on külastajatele avatud 14.04.-30.06. ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Eesti Rahva Muuseum kutsub inimesi üles tooma muuseumi ajutisele väljapanekule esemeid, mille ostmist nad on kahetsenud. Projekt on üheks näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames toimuvatest osalusaktsioonidest, mille kaudu on inimestel võimalik anda näitusele oma panus.

Kampaaniate ja kaubakülluse ajastul võib meie kõigiga juhtuda nii, et ostetud kaubaga ei jääda päriselt rahule. Mis mõjutab meie ostuharjumusi ja valikute tegemist? Kas müüja suudab meile midagi „pähe määrida“, teeme oma ostuotsuse poes emotsioonidele tuginedes või ei vasta ostetud kaup lihtsalt ootustele? Nende põhjuste väljaselgitamiseks korraldab muuseum kampaania, mille raames palume tuua ERMi kahetsetud ost ja jagada näitusekülastajatega oma lugu. Samuti võib kahetsetud ostust teha pildi, kirjutada juurde loo ning need veebilehele http://omalood.edicypages.com/ üles laadida.

Rohkem informatsiooni ja tingimused: http://www.erm.ee/kahetsetudost

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Lahtiolekuajad

2012-02-21

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 24. veebruaril avatud kl 9-16.

Raadi mõisapark ja Heimtali koduloomuuseum on suletud.

ERMi Postimuuseum on suletud 22.-28.02.

23.02.

ERMi näitusemaja avatud kella 15ni.

Veski tn maja kella 13ni.

Heimtali koduloomuuseum kella 14ni.

ÜLESKUTSE! Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse!

2012-02-20

2011. aastal annetas Allan Tohv Eesti Rahva Muuseumile aastatel 1992-2010 käibel olnud Eesti krooni paberrahade kollektsiooni, milles on 305 erinevat pangatähte. Eesti Pank täiendas seda kogu 27 pangatähega.

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõikide aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Head inimesed, kel kodus veel kroone, olge lahked ja vaadake, kas just teie koduses kogus ei leidu sellise seeriamärkega rahatähti, mis hetkel ERMi Eesti kroonide kogust puuduvad. Ja kui see ERMis puuduv rahatäht on teil kodus, siis, palun, kinkige see ERMile. Nii saab meie ühine Eesti krooni kogu terviklik ja täiuslik.

Samuti ootame Eesti münte (s.h. meenemündid) 1992-2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel 7350406, e-post: riina@erm.ee

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeriad AE, AQ, ZZ

10 krooni: AS, ZZ

25 krooni: AA, AD, AH, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: BM, ZZ

10 krooni: BA, BE, ZZ

25 krooni: AL, AR, AS, AV, AW, AZ, BA, BB, BJ, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: ZZ

50 krooni: AB, AC, AH, AK, AM, AN, AP, ZZ

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BH, BJ, BQ, BT, BW, ZZ

500 krooni: AD, AE

1996

500 krooni: AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: BX, BY, BZ, CA, CC, CD, CF, CG, CJ, CL, CM, CN, CP, CR, CT, CU, CW, CX, CY, CZ, DC

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT, ZZ

2002

25 krooni: BQ, BT, BW, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CE, CG, CJ, CM, CP, CR, ZZ

2007

10 krooni: CR?, CV, CY

25 krooni: CL, CN, CP, CQ, CT, ZZ

100 krooni: DD, DE, DF, DG, DH, DJ, DL, DM, DP

500 krooni: BV, BW, BY, ZZ

Muuseum näitab karvu!

2012-02-20

Lisaks liulaskmisele ja hernesupi söömisele pidi vastlapäeval kindlasti juukseid lõikama või neid vähemalt hoolega kammima. Vastlapäevaks saab Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus väikese täienduse, kus saab näha mitmesuguseid peasugemise riistu ja kauneid soengukamme. Välja on pandud enamik muuseumis hoitavatest juustest valmistatud ehetest. Veel 20. sajandi esimestel kümnetel olid sellised ehted üsna levinud. Tüdrukud kinkisid oma juustest kette peigmehele uuriketiks või muidu kallitele inimestele mälestuseks.

Väljapanekuga saab tutvuda kuni märtsi lõpuni.

Lisainfo: Ülle Jäe, ERMi koguhoidja, telefonil 735 0407 või e-posti aadressil ulle.jae@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum annab filmimaterjalid üle ERMi kogusse

2012-02-17

Seoses arhiivide korrastamisega ja vajadusega tagada filmidele korralikud säilitustingimused, otsustas Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum anda materjalid üle ERMi kogusse. Kokku 141 ühikut, millest 137 filmimaterjali, filmide helikandjad, paar filmide näitamise päevikut ja paar raamatut antakse pidulikult üle 30. märtsil Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeval Eesti Rahva Muuseumis.

„2011. aasta välitöödel Toilas leiti ühiselt, et Kukrusel ei ole vastavaid hoiutingimusi, seetõttu oleks parim lahendus filmide säilitamiseks anda need üle ERMi filmiarhiivi,“ kommenteeris idee tekkimist ERMi vanemkoguhoidja Ange Vosman.

Lisaks digiteerib ERM kogu filmimaterjali ja digikoopiad antakse Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumile.

Filmid on peamiselt 16 mm ning aastatest 1961–1988.

Lisainfo: Ange Vosman, ERMI vanemkoguhoidja, telefonil 735 0406 või e-posti aadressil ange.vosman@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi korraldatud laste joonistusvõistlusele „Minu kingitus“ saabus tuhandeid töid

2012-02-16

Eesti Rahva Muuseumi korraldatud laste joonistusvõistlusele „Minu kingitus“ laekus rekordiline 3153 tööd 175 koolist üle kogu Eesti. Kaastööde suur hulk paneb muuseumi suisa jõuluvana postkontoriga konkureerima. Kui ERMi senistele joonistusvõistlustele laekunud kaastööde hulk on jäänud sadade piiresse, siis seekordne osavõtjate arv näitab, et tegu on enneolematult populaarse, igale Eesti lapsele korda mineva teemaga.

Žürii liige, ERMi teadusdirektor Pille Runnel tunnistab, et selliseks kaastööde hulgaks muuseum valmis ei olnud: „Olime kindlad, et kingituseteemaline võistlus pakub lastele huvi ja on piisavalt inspireeriv, aga nii suurt hulka töid me loomulikult oodata ei osanud. Seda väärtuslikum on nüüd aga kaastööde kogum.“ Muuseum ootas laste joonistusi nende lemmikkingitusest või ka hoopis pettumuse valmistanud kingist. Pildile tuli lisada ka lühike selgitus ning tänu sellele on võistlustööd muuseumile ka väärtuslikuks uurimismaterjaliks laste tarbimiskultuurist.

Žürii liikme, uurimisassistent Ehti Järve sõnul viibib kaastööde suure hulga tõttu ka võitjate väljakuulutamine – žürii lihtsalt ei jõua töid 17. veebruariks, mil on tarbimisnäituse avamine, läbi vaadata. „Hindamise kriteeriumid on samuti veidi keerukamad kui joonistusvõistluste juures tavaliselt, kuna lisaks joonistusoskusele on meile seekord oluline ka lugu, mille autor oma pildile lisanud on. Nii võtabki enam kui 3000 töö analüüsimine ja parimate leidmine paratamatult rohkem aega,“ lisas ta.

Võitjad kuulutatakse välja 27. veebruaril, enne seda on ka näitusekülastajatel võimalik kohapeal oma lemmikule hääl anda.

Kõiki saadetud joonistusi on võimalik ERMis näha alates näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avamisest 17. veebruaril ning tööd on väljas kuni aprillini.

Auhinnafondi toetab:

Lisainfo: Ehti Järv, e-posti aadressil ehti.jarv@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Näitusepileti eest kilo suhkrut

2012-02-14

Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja? 17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“.

Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.

„Kõigele lisaks on võimalik vahetada näituse avamisele ostetud pilet (hind 1 euro) 1 kilogrammi suhkru vastu,“ toob välja näituse üks kuraatoritest Ehti Järv, et näituse avamisel luuakse palavikuline osturalli kogemus. Suhkrut saab pileti vastu, kuni kaupa jätkub!

Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.

Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Loe lähemalt Oma Lugude veebilehelt: http://omalood.edicypages.com

Kuraatorid: Pille Runnel ja Ehti Järv

Kujundajad: 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.

Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.

Rohkem infot: http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Naitused/108

Lisainfo: Pille Runnel, teadusdirektor, telefonil 735 0413 või e-posti aadressil pille.runnel@erm.ee

Ehti Järv, e-posti aadressil ehti.jarv@erm.ee

Tule meisterda ERMi Postimuuseumis südamepael kallile sõbrale

2012-02-07

ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) toimuvad 1.–19. veebruarini sõbrapäeva tegevused. Tule Postimuuseumisse ja valmista kallile inimesele, sõbrale või heale tuttavale soojade soovidega kaart, tembelda sõbrapäevatemplitega ning soovi korral saada samas asuvast postipunktist ka teele. Head soovid võib punuda ka lõngast südamepaela või põimida paberist südamekujulisse korvikesse.

Muuseumitunniga kaasneb lühike postimuuseumi tutvustav giidituur ning räägitakse ka sõbrapäeva tähistamise ajaloost Eestis.

Muuseumitunnid toimuvad eelregistreerimisel, osalustasu on üks euro, kooligruppide saatjad tasuta.

Muuseum on avatud K–P 11–18

Lisainfo: ERMi Postimuuseum, telefonil 731 1450

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Alates 1. märtsist uurimissaal ja lugemissaal avatud uutel kellaaegadel

2012-02-03

Alates 1.3.2012:

Esemekogude uurimissaal avatud T-R kl 10-16, esemete väljatoomine hoidlast kl 10-14;
Arhiivi ja raamatukogu lugemissaal avatud T-R kl 9-17, uute materjalide laenutamine kl 10-16

ÜLESKUTSE! Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse!

2012-02-02

2011. aastal annetas Allan Tohv Eesti Rahva Muuseumile aastatel 1992–2010 käibel olnud Eesti krooni paberrahade kollektsiooni, milles on 305 erinevat pangatähte. Eesti Pank täiendas seda kogu 27 pangatähega.

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõigi aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Head inimesed, kel on veel kroone, palun vaadake, ega teie koduses kogus ei leidu selliste seeriamärkega rahatähti , mis ERMi Eesti kroonide kogust puuduvad. Kui teil on mõni selline rahatäht, siis kinkige see palun ERMile. Nii saab meie ühine Eesti krooni kogu terviklik ja täiuslik.

Samuti ootame Eesti münte (sh meenemündid) aastatest 1992–2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel: 7350 406, e-post: riina@erm.ee

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeriad AE, AM, AQ, AR, ZZ

10 krooni: AS, ZZ

25 krooni: AA,AB, AD, AF, AG, AH, AJ, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: BM, ZZ

10 krooni: BA, BE, ZZ

25 krooni: AL, AP, AR, AS, AV, AW, AZ, BA, BB, BD, BJ, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: BK, ZZ

50 krooni: AB, AC, AH, AK, AM, AN, AP, ZZ

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BH, BJ, BQ, BT, BW, ZZ

500 krooni: AD, AE

1996

500 krooni: AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: BX, BY, BZ, CA, CC, CD, CF, CG, CJ, CL, CM, CN, CP, CR, CS, CT, CU, CW, CX, CY, CZ, DA, DC

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT, ZZ

2002

25 krooni: BQ, BT, BU, BW, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CE, CG, CJ, CM, CP, CQ, CR, ZZ

2007

10 krooni: CR?, CT, CV, CX, CY

25 krooni: CL, CN, CP, CQ, CT, ZZ

100 krooni: DD, DE, DF, DG, DH, DJ, DL, DM, DP

500 krooni: BV, BW, BY, ZZ

Eesti Rahva Muuseum esitleb: talverõõmud Taskus!

2012-02-01

ERMi näitus „Üle lume. Üle jää. Talverõõme Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ avaneb Tartus Tasku keskuse Soola tänava poolsetel vaateakendel 1.2.2012 ja jääb vaadatavaks kuni 3.3.2012.

Talve saabumisega on kätte jõudnud kauaoodatud võimalus võtta kaasa määritud suusad või seina äärde valmis pandud kelk, läikima löödud uisud ja puhtaks klopitud spordidress ning kiirustada mägesid ja välju vallutama!

Ent veel enne tuiskamist tasub võtta hetk uudistamaks olnut, et veenduda – lumi tuleb igal aastal ning rõõmu sellest on osatud tunda alati – olenemata raskustest, puudusest, küllusest või argisusest. Seda aitab Teil teha Eesti Rahva Muuseum, kes on välja pannud valiku talispordivarustusest nii pildis kui materjalis. Talved on läinud, inimesed on elanud ja talvised rõõmud on jäänud!

Näitus sündis koostöös Tasku keskusega.

Lisainfo: Külli Lupkin, Omakultuuride osakonna juhataja, telefonil 731 1454 või e-posti aadressil kulli.lupkin@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Vaata Muskul(A)tuuri konverentsist otseülekannet!

2012-01-27

Eesti Rahva Muuseumi konverentsisarja Muskul{A}tuuri esimest konverentsi "Asjade elu" otseülekannet saad vaadata SIIT!

Kava

10.30 Tervituskohv
11.00 KRISTA ARU, Eesti Rahva Muuseumi direktor
Avasõnad
11.05 INDREK TIRRUL, Eesti Rahva Muuseumi konservaator
„Asjad muuseumi kogus. Kurisoo mõisa käsitöölaua (edasisest) elust“
11.15 RIINA REINVELT, Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja
"Kogumise rõõm, valikute raskus ja säilitamise kohustus“
12.00 SIRJE PALLO, Eesti Ajaloomuuseumi peavarahoidja
"Kaasaja kogumine ja kogumine kaasajal Eesti Ajaloomuuseumis“
12.30 RAIN SOOSAAR
"Kogumispoliitika koostamise kogemustest Valga Muuseumis“
13.00 MARJU REISMAA, muuseuminõunik
„Kogude poliitika ja kogumispoliitika“
13.30-14.30 Lõuna (osalejate kulul)
14.30 LEELE VÄLJA, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor
"Väärtuste dilemmad arhitektuuri musealiseerimisel“
15.00 ÜLLE REIMETS, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor
"Aardeleiud Müürivahe tänavalt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogude kujunemine 90 aasta jooksul”
15.30 HEIKI PÄRDI, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor
„Kultuuripärandi ümbermõtestamisest“
16.00 Arutelu. Konverentsi lõpetamine.

Lisainfo:

Külli Lupkin
ERM omakultuuride osakonna juhataja
e-post: Kulli.Lupkin@erm.ee
tel: 7311454

Mida võtaksime kaasa aastasse 2050?

2012-01-23

Kui Eesti muuseumides on 10 miljonit museaali ja kogude juurdekasv aastas on 3%, siis aastaks 2050 on kogudes juba 32 miljonit eset. See ebareaalsena tunduv arvutus on paraku tõsi ning tõestab vajadust laiema diskussiooni järele. 27. jaanuaril stardib Eesti Rahva Muuseumis uus konverentsisari „Muskul(A)tuur“ eesmärgiga elavdada arutelu muuseumi rolli üle kaasaegses ühiskonnas ning pakkuda diskussiooniruumi kõigile, kes tunnevad huvi kultuuripärandi loomise vastu.

Esimesel konverentsil alapealkirjaga „Asjade elu“ räägitaksegi eelkõige muuseumi kogudest, mis moodustavad muuseumitegevuse selgroo. Küsimus kogudest on aktuaalne ka seetõttu, et enamik Eesti muuseume on sel kevadel ette valmistamas kogumispoliitikat, mis kujundab Eesti kultuuripärandi kogumisstrateegiad ja meetodid järgmisteks aastateks.

Konverentsil otsivad muuseumid vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas koguda kaasaegset esemelist materjali, kuidas kaasata kogukonda kogumisotsustesse. Arutleme ka selle üle, kas kogude kultuuriväärtust saab mõõta ja hinnata ning mil määral on muuseumiesemed meie kultuuri mõõdupuuks.

„Kogumistemaatika arutelus on mitmeid küsimusi, millele otsime vastuseid. Küsimusi laiendades võime intrigeerivalt küsida, mida võtaksid Sina aastast 2011 kaasa tulevikku? Kas see on ese või peame oluliseks pigem mittemateriaalseid väärtusi, kogemusi, traditsioone, emotsioone?“ tõstatab küsimusi Külli Lupkin Eesti Rahva Muuseumist.

Ülle Reimets Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist toob näiteks ühe kehvas seisus olnud heliplaadi, mida 30 aastat tagasi sooviti kogust välja arvata, tänaseks on teadaolevalt tegemist Eesti vanima helisalvestisega. Seega – otsused, mida koguda ja mida välja arvata, peavad olema äärmiselt läbi kaalutud.

Päeva jooksul on laval ka üks veidi räsitud käsitöölaud Kurisoo mõisast, mis on ERMi kogudesse jõudnud 1985. aastal, seega on võimalik lisaks teoreetilistele aruteludele ka praktilise näite varal oma seisukohti selgitada. Alates 23. jaanuarist on ERMi kodulehel võimalik vastata küsitlusele, mida võiks selle lauaga teha. Tulemused avalikustame 27. jaanuaril ehk konverentsipäeval.

Konverentsi ettekannete teesid ja muu teave on väljas ERMi koduleheküljel: www.erm.ee/muskulatuur

Lisainfo: Külli Lupkin, Omakultuuride osakonna juhataja, telefonil 731 1454 või e-posti aadressil kulli.lupkin@erm.ee

ERMi väärismetallist esemete laenutamisest

2012-01-23

ERMi väärismetallist esemeid ei laenutata uurijatele ja näitustele 01.02.-01.09.2012 seoses kogu digiteerimise ja inventuuriga.

Draakoniaasta tempel ERMi Postimuuseumis

2012-01-23

ERMi Postimuuseum võtab 25. jaanuarist kasutusele draakoniaasta kõrvaltempli. Hiina horoskoobi järgi algas musta vesidraakoni aasta. Looma-aastate ööpäevase rütmi järgi kujutab draakon öist aega. Eesti Post laseb 23. jaanuaril käibele draakoniaastale pühendatud postmargi.

Euroopaliku kujundusega (keldi-sküüdi-viikingi motiividega) draakoni tempel ootab ERMi Postimuuseumis kõiki kirjade saatjaid või lihtsalt draakonifänne templit kasutama.

Kaheteistaastases Hiina kalendritsüklis on draakon ainus mütoloogiline loom. Draakonil on teravdatud õiglustunne, vee-element annab pideva kulgemise suure laia jõena. Uuenduslik, ettevõtlik ja paindlik draakon võib olla ka ootamatu ja äkiline.

Sinu jõupingutusi võib draakoniaastal saata uskumatu edu!

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Aasta koguhoidja 2011 on Vaike Reemann

2012-01-16

13. jaanuaril selgusid KUMUs Eesti Muuseumide Aastaauhindade 2011. aasta konkursi laureaadid. Aasta koguhoidja 2011 tiitli pälvis Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann.

Vaike Reemanni tunnustati veebipõhise vaibakogu andmebaasi eest. Veebipõhine vaibakogu on kõigile kättesaadav aadressil vaibad.erm.ee. ERMi vaibakogu andmebaasis on 3000 objekti: saja aasta jooksul muuseumi kogutud eesti, soomeugri ja teiste rahvaste vaibad, tekid, õlakatted ja üks vaipseelik. Iga objekti kohta on esitatud detailseks suurendatav foto koos olemasolevate andmete ja legendiga. Määratletud on tehnika ja materjal, eseme koguja poolt üleskirjutatud lisanimetus täpsustab vaipade otstarvet ja paikkondlikku nimetust.

Eesti Rahva Muuseum õnnitleb oma kolleegi aasta koguhoidja 2011 tiitli puhul!

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ÜLESKUTSE: laste joonistusvõistlus „Minu kingitus“

2012-01-11

Veebruaris avatava näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ juhatab sisse laste joonistusvõistlus „Minu kingitus“. Ootame joonistusi mõnest lemmikkingitusest, mis on saadud kas jõuludeks, sünnipäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks.

Samuti võib joonistada pildi kingitusest, mis on joonistajale pettumuse valmistanud. Joonistuse juurde palume, et kirjutatakse ka lühike põhjendus, miks joonistatud kingitus on eriline või miks see pettumuse valmistas. Kirjalik osa on tarvilik muuseumile, et koguda kaasaja laste tarbimisunistusi: see annab meile ülevaate, mida lapsed kingitustena hindavad, mida soovitakse. „Kinkimine on üks tarbimise viise, seda enam, et lastele tehtavad kingitused on kuidagi eriliselt tähtsustatud. Näiteks kirjeldavad jõuluvanale kirjutatud kirjad laste kingiunelmaid, koos sellega räägivad need aga ka laiemalt lastele suunatud tarbimiskultuurist,“ lisab uurimisassistent Ehti Järv.

Joonistusvõistlus toimub kolmes vanuserühmas: 1.–4. klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass. Iga vanuserühma kolme parimat premeeritakse auhindadega, kõik joonistajad saavad aga näitusele „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ priipääsme. Saadetud töid hindab žürii.

Maksimaalselt A3 suuruses joonistused saata posti teel või tuua ise kohale aadressile:

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja

Märksõna: „minu kingitus“

J. Kuperjanovi 9

50409 Tartu

Tel: 735 0445

Joonistusvõistluse töid ootame 10. veebruarini. Koos näituse avamisega 17. veebruaril tehakse teatavaks ka joonistusvõistluse võitjad ning võistlustööd on riputatud üles näitusele külastajatele vaatamiseks.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi näitusemaja püsinäitus suletud kuni 26.01

2012-01-10

ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) püsinäitus on korrastustööde ja esemete hoolduse tõttu ajutiselt suletud.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Külla ootavad Teid ERMi Postimuuseum ja Raadi mõisapark.

Käesoleva kuu lõpuni on Tartu Kaubamajas vaatamiseks väljas rändnäitus "Meediate piiril".

Tartu Maavalitsuses kuni 27. maini „Johannes Pääsuke 120. Eesti Film 100“

„Vanavara kogumisretkedelt 8. Gustav Vilbaste“ esitlus

2012-01-06

Eesti Rahva Muuseumi kogumismatkade päevikute sarjas on ilmunud järjekordne lahe lugemine. „Vanavara kogumisretkedelt 8. Gustav Vilbaste“ on aastatel 1910–1913 nähtust ja kogetust Kuusalu, Harju-Jaani ja Kose kihelkondades. Raamatu esitlus toimub 10. jaanuaril algusega kell 16 ERMi raamatukogus (Veski 32, Tartu).

G. Vilbaste oli üks möödunud aastasaja karismaatilisemaid ja laiema huvideringiga loodusteadlasi, kes oli tegev paljudes valdkondades. Loodusteaduste kõrval oli Vilbaste innukas rahvaluule, murdekeelse sõnavara ning vanavara koguja. Praegusel ajal, mil mitmetest teadusaladest on välja kasvanud inimese ja muu looduse minevikulise suhte ning ökoloogilise tasakaalu käsitlevad uurimissuunad, osutub Vilbaste elutöö kõigil neil aladel kokku terviklikuks ülevaateks eesti teadus- ja kultuuriloos. Ta oli teadlane Jakob Hurda vaimus, kes töötas rahva heaks rahva keskel rahva abiga.

Eesti Rahva Muuseumis on Vilbaste pärandina üle 6000 foto ja postkaardi, kogumismatkadel kogutud 421 eset ning kirjutatud 7 korjamismatka kirjeldust ning muuseumi kirjasaatjana on ta vastanud 22 erinevale küsimuskavale. Koostöö ERMiga kestis Vilbastel kuni tema elu lõpuni.

Kuidas kõik algas, saab lugeda publitseeritud reisikirjeldustest, mis on illustreeritud nii muuseumile kogutud esemete pildistuste kui selleaegsete fotodega. Eessõna autor on Piret Õunapuu. Raamatu koostajad on P. Õunapuu ja Tiina Tael.

Lisainfo: Piret Õunapuu, teadur-kuraator, telefonil 735 0412 või e-posti aadressil piret.ounapuu@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pääsuke rändab, kogub ja hoiab – Eesti film 100 avaüritus Tartus

2012-01-04

6. jaanuaril 2012 kell 16 algab Eesti film 100 teema-aasta väärika avalöögiga filmi sünnilinnas Tartus. Eesti Rahva Muuseum kutsub vaatama esimesi (etnograafilisi) filmikaadreid, ERMi teadur-kuraator Piret Õunapuu ja peaarhivaar Tiina Tael räägivad rändamisest, kultuuripärandi kogumisest ja hoidmisest sada aastat tagasi ja XXI sajandil ning Eesti film 100 teema-aasta korraldajad Jaak Lõhmus ja Andres Keil tutvustavad filmiaasta programmi.

Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus, Eestile andis ta esimese dokumentaalfilmi „Utotškini lendamine Tartus 14. aprillil ja 15. aprillil 1912“ (ei ole säilinud) ja esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“ (1914), lisaks Eesti elu dokumenteerivad filmilõigud ja unikaalse fotopärandi, mis on säilinud ERMi arhiivis. Paljudes kohtades käis Pääsuke kahe kaameraga: fotoaparaadi (13 x 18 cm) ja kinokaameraga, pildistades ja filmides samaaegselt samas kohas. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.

Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, ühiskondlikke hooneid, põnevaid agulihoove ja kõrvalhooneid, aga ka ehitiste detaile (uksed, lukud), interjööre (sh trepid, ahjud) ja inimtüüpe. Neist fotodest on koostatud Vana-Tartu näitus „Johannes Pääsuke 120. Eesti film 100“, mida saab Tartu maavalitsuses vaadata Tartu muuseumikuu lõpuni, 31. maini 2012. Käesolev näitus pakub valikut Tartu linna hoonetest ja elust tehtud ülesvõtetest.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on väljas noppeid näitustelt „Mees kahe kaameraga“ ja „Meediate piirilt“. Osad näitusefotod rändavad kevadel edasi Tartu linnaruumi ja Maailmafilmi ajaks Tartu kinodesse.

Meieni jõudnud foto – hetkejäädvustus ja film – sündmuste dünaamiline jäädvustus on aluseks Peeter Linnapi autorifilmile „Elukunstnik“, mis annab ülevaate filmi- ja fotokunsti rajaja nägemusest ja dokumenteerimise stiilist. Maido Selgmäe film „Personaalnäitus“ jutustab loo kaasaja fotorännakutest arhiivist näitusesaali. Mõlemat filmi saab 6. jaanuaril kogu päev näha Tartus ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9.

Eesti film 100 kodulehekülg www.ef100.ee

Vaata lähemalt ka http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/90

Lisainfo: Kristjan Raba, ERMi näitusemaja juhataja, telefonil 735 0430 või e-posti aadressil kristjan.raba@erm.ee

Jaak Lõhmus, Eesti film 100 projektijuht, e-posti aadressil jaak@ef100.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseum kutsub perepäevale

2012-01-04

Eesti Rahva Muuseum ootab pühapäeval, 8. jaanuaril kell 12 kõiki suuri ja väikeseid perepäevale „Jõulukuusest pudrumännani“. Üritus toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja sellel osalemise tasu on 1 euro.

Tutvustatakse rahvuslikku puutööd. Vesteldakse metsa tähtsusest eestlaste elus ja üheskoos meisterdatakse pudrumändasid.

Kaasa võtta koduse jõulukuuse keskmine osa pikkusega kuni 1 meeter, kus on puitunud oksad.

Lisainfo: Jaanus Sillavere, giid-muuseumipedagoog, e-posti aadressil jaanus.sillavere@erm.ee või telefonil 735 0446

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

100 ERMi sõpra kogunes jõuluehtes Puurmani lossi

2011-12-21

Vastrestaureeritud ja jõuluehtes Puurmani mõisa kogunes üle saja seltsi liikme Eestist ja välismaalt. Puurmani Gümnaasiumi õpilased olid ette valmistanud uhke jõuluprogrammi, giidide saatel sai tutvust teha mõisa ajalooga ja folklorist Mall Hiiemäe rääkis jõulupuu vanemast ajaloost. Koos Seltsi juhatuse esimehe Tanel Linnusega meenutasime varsti mööduvat aastat.

Ilmus ajakiri JEF Vol 5, No 1 (2011)

2011-12-21

Ilmus ajakiri Journal of Ethnology and Folkloristics Vol 5, No 1 (2011): Religion and the Re-identification of Ethnic Groups. Ajakirja elektroonilise versiooni leiab: http://www.jef.ee/index.php/journal/issue/view/9

Artiklid

Eessõna (3)
Art Leete

Nanai Fairytales about the Cruel Bride (5-21)
Tatiana Bulgakova

Armastus, Andestus, Alandlikkus : The Rediscovery of the Orthodox Christianity in Post-Soviet Estonia (23-43)
Milena Benovska-Sabkova

Revolt of Grannies: The Bursylysyas Komi Folk Orthodox Movement (45-61)
Piret Koosa, Art Leete

Indigenous Agency in the Missionary Encounter: The Example of the Khanty and the Nenets (63-74)
Eva Toulouze

What Does Matter?: Idols and Icons in the Nenets Tundra (75-95)
Laur Vallikivi

The Izhma Komi and the Pomor: Two Models of Cultural Transformation (97-122)
Yuri Shabaev, Valery Sharapov

Ülevaated

Test

2011-12-19

Alates Lõuna-Eestist läheb ilm selgemaks ja kargemaks. Tuul nõrgeneb, õhutemperatuur langeb miinuspoolele ja teed muutuvad libedaks.

Homme on pilves selgimistega ilm. Enamasti rannikualadel sajab vähest lörtsi ja vihma. On jäiteoht. Puhub edelatuul 3–10, rannikul puhanguti 13 m/s, õhtul tuul nõrgeneb.

Õhutemperatuur on rannikualadel 0...+3, mandril–1...–2 kraadi.

Lahtiolekuajad pühadeperioodil

2011-12-19

ERMi näitusemaja

22.12.;23.12.;31.12.2011 avatud 11.00-15.00
27.12.-30.12.2011 avatud 11.00.-18.00
24.12-26.12.2011 ja 01.01.2012 suletud

Näitusemaja kohvik ja muuseumipood

22.12.; 23.12.;31.12.2011 avatud 11.00-15.00
27.12.-30.12.2011 avatud 11.00.-18.00
24.12-26.12.2011 ja 01.01.2012 suletud

ERMi Postimuuseum

23.12.2011 avatud 11.00-15.00
24.12.2011-01.01.2012 suletud

ERMi lugemissaal

22.12.2011 avatud 13.00-16.00
23.12.2011 avatud 9.00-14.00
24.12.2011-06.01.2012 suletud

ERMi uurimissaal

22.12.2011 avatud 13.00-16.00
23.12.2011 avatud 9.00-14.00
24.12.2011-06.01.2012 suletud

Heimtali muuseum

22.12.2011 suletud
23.12.;31.12.2011 avatud 9.00-14.00
27.12.-30.12.2011 avatud 9.00-17.00

Kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“

2011-12-12

15. detsembril kell 20 toimub Eesti Rahva Muuseumis kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“. Kohal on külalised Saamimaalt (Venemaalt ja Norrast) ning nende sõbrad Eestist. Talvise pööripäeva eel kogunetakse selleks, et rääkida lugusid, laulda ning aasta pimedaimate päevade lõpule jõudmist tähistada. Jutte räägivad ja musitseerivad: Nadja Ljašenko (Venemaa), Niillas Sombi (Norra), Peeter Volkonski, Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik ja Mikk Sarv.

Nadja Ljašenko on Koola-Saami kunstnik, luuletaja, laulja ja jutuvestja, keda teatakse kodukohas hästi ka tema nõiaoskuste tõttu. Niillas Sombit jällegi tuntakse muu hulgas kui ainsat saami terroristi. Ajakirjanik ja filmimees osales nn Alta konfliktis, kui Norra valitsus hakkas saamide alasid tulevase hüdroelektrijaama tarvis üle ujutama.

Muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski on süvitsi uurinud erinevate rahvaste muusikalisi traditsioone ning kultuure ja neid järjepidevalt Eestis tutvustanud. Saamide eestkõneleja Eestis, Mikk Sarv, külastab hõimurahvast regulaarselt juba aastaid ning veab Eesti-Saami seltsi tegemisi. Koos Heikki-Rein Veromanni ja Anne Maasikuga on nad esitanud nii saamide kui teiste põlisrahvaste ja Kalevala laule.

Kell 20 algav kontsert kestab nii kaua, kuni jätkub laule ja lugusid.

Eesti Rahva Muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika. Saami trummid kunstiteostena. Tsitaat.“ Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, püüdes nende vaimuelu kaudu süüvida ja mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

Sissepääs muuseumipiletiga: 1.- (arveldamine sularahas).

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste Programm.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pärnu Filmifestivali parimad filmid ERMis

2011-12-12

14. ja 15. detsembril algusega kell 18 näidatakse ERMi näitusemaja saalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Pärnu Filmifestivalil auhinnatud filme. Linastuvad tugevaid emotsioone kandvad lood elust piiridel – viibimisest keerulistes paikades ja olukordades ning hingejõust, mis inimesi edasi aitab.

Esimesel õhtul näitame kahte suurepärast perefilmi. Nagu tõsielufilmides ikka, seisavad inimesed vastamisi oma murede ja rõõmudega. Mõlema filmi peategelasteks on lapsed, kes puudused voorusteks pööravad ja kõigist raskustest hoolimata pisiasjadest rõõmu tunnevad.

Alijan Nasirovi film „Karjalaager“ viib vaataja kirgiisi perekonna argipäeva. Kõrgmägedes, kus suudavad elada vaid jakid, hundid ning eriti vaprad inimesed, võib olla õnnelik ka ilma autode, kaupluste ja elektrita. See on XXV Pärnu Filmifestivali parim film teemal „Inimene ja loodus“. Festivali parim lastefilm „Hingelinnud“ portreteerib kolme leukeemiahaiget last. Paulinel (15), Richardil (10) ja Lennil (6) on haiguse tõttu määratud lapsena surra. Ent ometi on neis lastes piisavalt energiat, et võidelda oma saatusega ja püüda olla sellest tugevam.

Teisel õhtul näitame festivali parimat lühifilmi „Anders ja Harri“, mis on loodud Rootsi ajaloo kõige traagilisemas rongiõnnetuses, 1918. aastal Malmö-Stockholm reisirongis hukkunute mäletuseks. Näitame ka festivali peaauhinna võitnud portreefilmi „Õpetaja Irena“. See psühholoogiline dokfilm viib vaataja Jeruusalemma kõige ohtlikumasse linnaossa, kus valitsevad töötus, lootusetus ja rassilised pinged. Ukrainast pärit õpetaja Irena töötab tasakaalu kaotanud laste ja nende vanematega. Õpetaja kasutab üht väga veenvat pedagoogilist võtet, mis taastab inimestes eneseusu ja lootuse.

Pärnu Filmifestival ootab väga, et filme jõuaksid vaatama lapsed koos vanematega. Sissepääs muuseumipiletiga 1.- Õpilastele ja pensionäridele sissepääs tasuta.

Vaata täpsemat kava kodulehel: http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/87

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

MEELDETULETUS: Juhendi „Museaali kirjeldamine MuISis“ tutvustus Tallinnas, Kultuuriministeeriumi saalis

2011-12-12

Neljapäeval, 15. detsembril kell 14-16 tutvustatakse Kultuuriministeeriumi saalis (Suur-Karja 23) juhendit „Museaali kirjeldamine MuISis“.

Muuseumide infosüsteemi andmebaasiga on tänaseks liitunud 51 Eesti muuseumi, kelle sisestatud andmete kvaliteedist sõltub otseselt rahvusliku kultuuripärandi kättesaadavus ja kasutatavus kõigile Eesti elanikele. 2010. aastal algatas ERMi omakultuuride osakond lähtuvalt maakonnamuuseumide soovidest MuISi kirjeldusjuhendi koostamise.

Juhend teeb üldise kokkuvõtte museaali kirjeldamise põhimõtetest, käsitleb museaali kirjeldamise erivorme ning annab suuniseid eri tüüpi museaalidega seotud andmetüübi täitmiseks ning kirjeldusandmete sisestuse erijuhtudeks. Käsitletakse ka museaali kirjeldusandmete parandamist ja täiendamist ning juba sisestatud andmete otsingut. Juhend on abimaterjaliks nii algajale kui ka juba kogenud muuseumitöötajale.

Juhendi koostas töögrupp koosseisus: Kaie Jeeser (MuISi konsultant, Tartu Linnamuuseumi peavarahoidja, MA), Kurmo Konsa (Tartu Ülikool, PhD), Kaia Ivask (Tartumaa Muuseumi peavarahoidja, MA) ning Mirjam Rääbis (Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja abi). Juhendi toimetasid ning kujundasid Tuuli Kaalep ja Jane Liiv (ERM). Juhendi valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Kõik on oodatud!

Lisainfo: Laura Kipper, kogude kuraator, telefonil 731 1456 või e-posti aadressil laura.kipper(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ilmunud on Gustav Vilbaste vanavara kogumisretkede päevik

2011-12-09

Eesti Rahva Muuseumi kogumismatkade päevikute sarjas on ilmunud järjekordne lahe lugemine. „Vanavara kogumisretkedelt 8. Gustav Vilbaste“ on aastatel 1910-1913 nähtust ja kogetust Kuusalu, Harju-Jaani ja Kose kihelkondades.

ERMi muuseumipood on avatud T-P kella 11-18.

Lisainfo: Piret õunapuu, teadur-kuraator, telefonil 735 0440 või e-posti aadressil piret.ounapuu@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Postimuuseum osaleb veebinäitusel DAGO 2011

2011-12-08

ERMi Postimuuseum osaleb Hiiu Kogujate Seltsi korraldatud filateelia veebinäitusel alates 2009. aastast. Sel aastal on näitusel väljapanek Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi margikavanditest.

Eesti esimene filateelia veebinäitus DAGO avati 2007. aasta detsembris, millega tähistati

20 aasta möödumist esimese filateelianäituse korraldamisest Hiiumaal. Internetilahendused ja hiidlaste hea algatus on loonud tänuväärse võimaluse filateelia ja postiajaloo eksponeerimiseks.

Esimesel omariiklusajal korraldati kaks kavandite võistlust: 1918. a detsembris ja 1921. a septembris. 1918. aasta võistlusel sai II koha Peet Areni kavandatud nn numbrimark. Samalt autorilt on ka „Viikingilaev“.

1921. aasta võistlusest võeti kasutusele soomlase T. Björnströmi kavandid markidele „Sepp“ ja „Kangur“ (hinnatud I koha vääriliseks). Sepa/kangru tarbemarkide sari oli pikalt käibel. Kokku esitas T. Björnström võistlusele kuus kavandit, mis kujutasid mitmesuguste tööde tegijaid (viljalõikaja, kalur jne).

Samale võistlusele esitas Soome arhitekt Matti Björklund (hiljem M. Visanti) kuus vapilõvidega kavandit. Tollane postivalitsus neid ei kasutanud. Vapilõvidest sai margimotiiv alles 1928. aastal, ja seda G. Reindorffi kujunduses. T. Björklund on joonistanud ka Soome vapiga nn „Vaasamargid“ (1918).

Mitmete margikavandite autor on Ilmar Breiberg (Nõva), kes osales juba koolipoisina Eesti rahade ja peaaegu kõigil postmarkide kavandite konkurssidel. Tuntuim tema kujundatud mark on „300 aastat Tartu Ülikooli“.

Postimuuseumi kogudes on ka mitmeid kavandeid, mille autorid on teadmata.

Veebinäituse postimuuseumi osa koostas koguhoidja Helve Schasmin.

Veebinäitust DAGO 2011 saab vaadata 10. jaanuarini 2012:

http://www.filateelia.ee/dago2011/

Lisainfo: Helve Schasmin, koguhoidja, telefonil 735 0449 või e-posti aadressil helve.schasmin@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Juhendi „Museaali kirjeldamine MuISis“ tutvustus Tallinnas, Kultuuriministeeriumi saalis

2011-12-08

Neljapäeva, 15. detsembril kell 14 tutvustatakse Kultuuriministeeriumi saalis (Suur-Karja 23) juhendit „Museaali kirjeldamine MuISis“.

Kõik on oodatud!

Lisainfo: Laura Kipper, kogude kuraator, telefonil 731 1456 või e-posti aadressil laura.kipper(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Filmi „Teekond Araratile“ maailma esilinastus ERMis

2011-12-06

Teisipäeval, 13. detsembril, kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maailma esilinastus filmile „Teekond Araratile“. Filmigrupp liigub tartlase Friedrich Parroti jälgedes läbi Armeenia ja Türgi pühaks peetud Ararati mäele. Parrot oli esimene eurooplane, kes ronis Ararati tippu.

Filmi meeskond otsib jälgi Parrotist ja Piibli patriarhist Noast, tutvub piirkonna kultuuri ja loodusega ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi.

Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791–1841) pani aluse Vene Impeeriumi alpinismile, tõustes koos viie kaaslasega 1829. aastal Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka hilisem Armeenia poeet ja moderniseerija Hatšatur Abovjan.

Režissöör Riho Västrik

Operaatorid Joosep Matjus ja Riho Västrik

Helilooja Sven Grünberg

OÜ Vesilind 2011

Armeenia lambakarjus võib Araksi kaldalt üksnes vaadata Püha Mäge, kurdi karjus aga karjatab Ararati nõlval lambaid ja hobuseid. Armeenia kooliõpilased joonistavad Ararati mäe koos sõdurite ja tankidega, väidetavalt omal soovil. Ararat oli märgiline objekt Parroti ajal ja on seda tänaseni.

Lisainfo: Kristjan Raba, näitusemaja juhataja, telefonil 735 0430 või e-posti aadressil kristjan.raba@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Marid tähistavad kirjakeele päeva

2011-12-05

Laupäeval, 10. detsembril algusega kell 14 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) mari kirjakeele päeva tähistamine.

Mari kirjakeele päev – Marij tište ketše – on Mari Eli Vabariigi riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1990. aastast. 10. detsembril 1775 andis Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia välja esimese mari keele grammatika, mille autoriks loetakse Kaasani peapiiskoppi Venjamini (Vassili Grigorjevitš Putsek-Grigorovitš). Üksikuid marikeelseid luuletusi ja sõnu oli ilmunud ka varem, samuti on marid juba iidsetest aegadest osanud edastada informatsiooni spetsiaalsete märkide (tamgade) abil.

Mari kirjakeele päeva eesmärgiks on avaldada lugupidamist mari keelele ning pöörata tähelepanu keele säilitamise vajadusele ja edasisele arendamisele.

Ürituse kava:

Mari kirjakeele päevast
Mari Riikliku Ülikooli fennougristika instituut: ajalugu ja tänapäev – mari keele kateedri dotsent, filoloogiakandidaat Zoya Ivanova (Mari Riiklik Ülikool, Joškar-Ola)
Tartu mari doktorantide ansambli esinemine
Uurali mari rahvarõivaste tutvustamine – Vasli Nikolajev
Mari rahvalaule esitab Anna Mišina.

Üritus toimub eesti ja mari keeles.

Mari kirjakeele päeva korraldab MTÜ Tartu Marilaste Liit.

Üritust toetavad Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus ja Eesti Rahva Muuseum.

Lisainfo: Vasli Nikolajev, e-posti aadressil vasily.nikolaev@gmail.com

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Koolidevaheline võistujoonistamine 16. korda Eesti Rahva Muuseumis

2011-12-02

Täna, 2.detsembril toimus ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 16. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud 25 kooli ja 101 õpilast.

Koolidevahelise võistujoonistamise osalejate ülesandeks oli joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERM-i näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jäi võistlejate fantaasia hooleks. Tartu koolidele lisaks saabus võistujoonistajaid Tallinnast, Kanepist, Ülenurmelt, Vastseliinast, Tamsalust, Elvast, Avinurmest, Puurmanist, Kehrast, Türilt, Põltsamaalt, Võhmast, Leielt, Alatskivilt, Tapalt, Pärnust ja Luunjast.

Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikooli õpetaja ja maalikunstnik ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnikud Jane Liiv ja Merike Tamm, ERMi fotograaf Nele Tammeaid ja ERMi metoodik Eva-Kaia Vabamäe.

2011. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:

Noorem aste (1.-4. klass)

I koht Kai-Melli Kapten (Türi Põhikool)

II koht Mari-Anni Keis (Põltsamaa Ühisgümnaasium)

III koht Mette Mari Kaljas (Miina Härma Gümnaasium)

Keskmine aste (5.-8. klass)

I koht Mari-Liis Tatkam (Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool)

II-III koht Grete Sirge (Puurmanni Gümnaasium)

II-III koht Eveli Lattik (Türi Põhikool)

Vanem aste (9.-12. klass)

I-II koht Emili Kolk (Vanalinna Hariduskolleegium)

I-II koht Mari-Liis Kirsimägi (Põltsamaa Ühisgümnaasium)

III koht Jakob Kross (Vanalinna Hariduskolleegium)

Kolm paremat kooli

Vanalinna Hariduskolleegium

Türi Põhikool

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Eripreemiad

Triinu Rannula (Avinurme Gümnaasium), Mann Rask (Luunja Keskkool), Merit Mölder (Avinurme Gümnaasium), Estin Kirs (Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool), Helen Marts (Tapa Gümnaasium), Joosep Kivisild (Tapa Gümnaasium), Karl Markus Antson (Vanalinna Hariduskolleegium) ja Ronald Iodis (Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool).

Vaata võistujoonistamise galeriid!

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Toetaja:

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Esiajaloolised kaljutaided ja näitust "Kiviaja graafika" tutvustav loeng

2011-11-28

Neljapäeval, 1. detsembril räägib graafik Loit Jõekalda algusega kell 18 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) esiajaloolisest kaljutaidest ning tutvustab „Kiviaja graafika“ näitusel välja pandud materjale.

Ekspositsiooni kuuluvad kaljuraiendite leiukohtades kopeeritud frotaažtõmmised ja fotod, mis sisaldavad sõnumeid muinasajast ja dokumenteerivad aastatuhandeid säilinud visuaalset pärandit. Võrdlusmaterjali on kogutud peamiselt Põhja-Euroopast, samuti rändudelt teistesse kaljutaide leiukohtadesse: Äänisjärve idakallas ja Valge mere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Soome, Rootsi, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on veel fotosid Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minussinski orust Hakassias, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis ning Eestimaa kivideltki.

Rituaalipaikade sakraalsete sümbolite seas leidub realistlikke ja geomeetrilisi kujundeid, inim- ja loomalaadseid, taeva ja maa märke, jahi ja viljakusmaagiaga seotud, nii mõistetava kui kaheldava tähendusega jooniseid. Muinaspärandi tõlgendamisel võib toetuda võrdlustele ning põhjendatud teooriad jäävad enamasti oletusteks. Teaduslikes uuringutes on erinevate valdkondade metoodikas olulisel kohal koostöö kunstnikega.

Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib ajas muutuda. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi tõlgendatud. Ladestunud mälestuskihtide kulumisel võib esile kerkida kujuteldamatu ja senitundmatu. Loodame, et kogutud materjal pakub avastamisrõõmu ja huvilised saavad külastada neid paiku ka tulevikus.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Loit Jõekalda (1951) on oma vabagraafilise loomingu ja näituste kureerimise kõrval tegelenud veerandsada aastat soome-ugri aladel ja ka mujal maailmas leiduva muinasaja visuaalse pärandi uurimisega. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal (1986). Eesti Kunstnike Liidu liige, Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Soome Muinastaideseltsi auliige, kuulub Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühendusse (1988), kunstnikeühendustesse YDI (1998) ning Musta Joutsen ryhmä (1999). On esinenud kunstinäitustel aastast 1979, korraldanud isikunäitusi kodu- ja välismaal ning kureerinud arvukalt graafika- ja muinastaidealaseid näitusi ja üritusi.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Helikoosolek:tartu vol 19 viskab pilgu nahkhiirte helide maailma

2011-11-28

Kolmapäeval, 30. novembril kell 18–20 toimuval helikoosolekul:tartu vol 19 räägib Rauno Kalda helidest nahkhiirte maailmas. Üritus toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja on tasuta!

19. helikoosoleku külaliseks on Rauno Kalda, kes on üks vähestest Eesti nahkhiireekspertidest. Rauno on Tartu Ülikooli bioloogiamagistrant ja on nahkhiirtega tegelenud umbes viis viimast aastat. Suur osa tema tööst seisneb nahkhiirte poolt tekitatud helide salvestamises ja analüüsimises.

Rauno selgitab, mis on kajalokatsioon ning räägib, kuidas nahkhiired seda end ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks kasutavad. Nahkhiirte sonar võib meile rääkida nii mõndagi konkreetse liigi elukohast ja ökoloogilisest nišist. Koos proovime heita pilgu nahkhiirte näiliselt helitule maailmale ja veendume, et see on täis meile kuulmatuid helisid. Uurime ka, milliste aparaatide ja seadmete abil seda helidemaailma uuritakse ning kuulame ja vaatame palju salvestatud näiteid.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kultuurkapital.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus pakkuda välja tegevusi või arutlusteemasid vastavalt oma huvidele või tegevustele. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18–20.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMis toimub TEDxTartu konverentsi ühisvaatamine

2011-11-24

26. novembril kell 11–19 toimub järjekordne TEDxTartu konverents ja sellega seoses kutsub ERM koostöös TEDxTartu korraldustiimiga kõiki huvilisi ERMi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ühisvaatamisele.

TEDxTartu ühisvaatamine tähendab konverentsi internetiülekande vaatamist koos oma sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsiooonikaaslastega. See on suurepärane võimalus vaadata TEDxTartu konverentsi otseülekannet koos inimestega, kellele meeldivad uued ideed ning head mõtted.

Konverentsil jagavad südamelähedasi saavutusi, kogemusi ja ideid 11 silmapaistvat esinejat erinevatest eluvaldkondadest.

Seekordsed kõned avardavad silmaringi ja inspireerivad mõtlema enda heaolu, eesti inimese ja looduse ning maailmas oma valdkonda muutvate innovaatiliste lahenduste teemal.

TEDxTartu konverentsil astuvad üles:

Arvutiteadlane Dan Bogdanov „Usaldusvajaduse vähendamine digitaalses andmetöötluses“
Visionäär Heikki Haldre „Innovatsioon ja paljad inimesed proovikabiinis“
Rännu- ja loodusmees Hendrik Relve „Eesti loodus globaalsel taustal“
Sotsiaalteadlane Marju Lauristin
Muusikud Jarek Kasar (Chalice) ja Mari Pokinen
Arst ja meditsiiniteadlane Ragnar Viir „Inimene ja tool“
Moekunstnik Reet Aus „From trash to design“
Kirjandusteadlane Rein Veidemann „Eestlane-olemise põhialused“
Hariduskonsultant Roy Leighton

Rohkem infot konverentsil esinejate kohta: www.tedxtartu.org

Tule, vaatame üheskoos ettekandeid!

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERM tähistas keeleteadlase Paula Palmeose 100. sünniaastapäeva. Selts aitas kokku panna näitust "Mitä uutta kuuluu?"

2011-11-24

Paula Palmeos (Pauline Palmeus) sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas möldri pere esimese lapsena. Koolitee algas Kildu algkoolis ja jätkus hiljem Viljandi gümnaasiumis, mille Paula Palmeos lõpetas 1930. aastal cum laude. Samal aastal alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas inglise keele erialal. Prof. Andrus Saareste suunamisel vahetas ta peagi eriala, asudes õppima eesti keelt, hiljem soome-ugri keeli. Paula Palmeose õpetajateks olid Gustav Suits, Matthias Johann Eisen, Walter Anderson, Johannes Semper, Johannes Voldemar Veski, József Györke. 1934. aastast alates oli ta korporatsiooni Filiae Patriae liige.
Üliõpilaspõlves (1932–1939) oli Paula Palmeos aktiivne murdekorrespondent. 1936–1937 viibis ta vahetusstipendiaadina Ungaris, kus silmaringi avardasid peamiselt Miklós Zsirai loengud soome-ugri keelte võrdleva häälikuloo alalt. Ülikooli lõpetamisel 1939. aastal cum laude oli Paula Palmeose ainevalik järgmine: uurali keeleteadus (ülemaste), eesti keel (keskaste), eesti kirjandus (keskaste), rahvaluule (alamaste). 1941. aastal alustas ta õpinguid magistrantuuris. Esimese auhinna saanud võistlustöö ,,Esimese silbi vokaalid läänemeresoome (eesti-soome) ja ungari keeltes“ tõi magistri-, hiljem kandidaadikraadi.
Kuni 1944. aastani töötas Paula Palmeos gümnaasiumiõpetajana Jõhvis ja Tõrvas, siis kutsus Paul Ariste ta tööle Tartu Ülikooli soome- ugri keelte kateedrisse. 45 aasta jooksul õpetas Paula Palmeos Tartu Ülikoolis ungari, soome, vepsa ja karjala keelt ning andis mitmesuguseid eesti ja soome-ugri keelte erikursusi.
Legendaarsed olid Paula Palmeose juhendatud suvised välipraktikad karjala, vepsa ja ersa keelealadele aastail 1953–1988. Kogu varustus mahukas seljakotis, käis Paula Palmeos põhjatuid teid külast kü¬lasse aastakümneid, talletades koos üli¬õpilastega väärtuslikku ainest sugulaskee¬ltest. Paljud ekspeditsioonidelt kaasa toodud esemed on leidnud endale tänuliku kodu Eesti Rahva Muuseumis.
Paula Palmeose ulatusliku ja pingelise õp¬petööga haakub vahetult õpikute koosta¬mine. Kõrgkoolile mõel¬dud ,,Soome keele õpik“ ilmus mitmes kordustrükis ja oli kasutusel aastakümneid.
Paula Palmeose armastatuimaks uurimisalaks olid karjala keelesaared. Põhiteos sellelt alalt on ,,Karjala Valdai murrak“ (Emakeele Seltsi toimetised 5, 1962).
Ta oli kauaaegne Emakeele Seltsi juhatuse liige, Soome-Ugri Seltsi ja Kalevala Seltsi välisliige, Soome Kirjan¬duse Seltsi korrespondentliige ning Rah¬vusvahelise Ungari Filoloogia Seltsi liige. Ta on saanud kõrgeima hungaroloogia-alase tunnustuse – János Lotzi medali 1986. aastal.
Paula Palmeos suri Tartus 23. detsembril 1990. aasta ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
Näitusele „Mitä uutta kuuluu?“ andsid oma kogudest trükiseid, käsikirju, fotosid ja esemeid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Ülikool , Tartu Ülikooli raamatukogu ja eraisikud.

„Mitä uutta kuuluu?“ oli tudengite poolt oodatud küsimus, kui auditooriumisse sisenes karismaatiline õppejõud Paula Palmeos.

2011-11-16

18. novembril täitub 100 aastat keeleteadlase ja kauaaegse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte kateedri dotsendi Paula Palmeose sünnist (18.11.1911–23.12.1990). Juubelinäitus „Mitä uutta kuuluu?“ avaneb Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 17. novembril 2011 kl 17.

Paula Palmeost meenutavad TÜ filosoofiateaduskonna soome-ugri osakonna juhataja Tõnu Seilenthal, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Piibe Leiger ja Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann. Näitusele andsid trükiseid, käsikirju, fotosid ja esemeid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikool.

Näituse koostaja: Sirje Madisson, e-posti aadressil sirje.madisson@erm.ee või telefonil 742 1428.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Graafik Loit Jõekalda joonistamise töötuba „Muinasaja pärand“

2011-11-15

24. novembril algusega kell 17 algab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kiviaja kunstist inspiratsiooni ammutav joonistamise töötuba. Juhendajaks on graafik Loit Jõekalda, kes tutvustab ka näitust „Kiviaja graafika“ ning räägib muinasaja pärandist lähemalt.

Joonistamise teemade valikul on eeskujuks näitusel olevad muinastaide märgid ning kujundid, samuti teises näitusesaalis eksponeeritud saami šamaanitrummide näitus.

Loit Jõekalda on graafik ja kuraator ning ühtlasi näituse „Kiviaja graafika“ autor. Ta on aastaid tegelenud soome-ugri aladel ja mujal maailmas leiduva muinasaja visuaalse pärandi uurimise ning jäädvustamisega.

Joonistamisvahendid on muuseumi poolt. Töötoa hind on 1 euro.

Töötoas osalemiseks palume registreeruda telefonil: 735 0445

Kohtade arv on piiratud!

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

“KUNST KALJUDEL ehk 80 slaidiga ümber maailma”

2011-11-14

17. novembril algusega kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) esitlus „KUNST KALJUDEL ehk 80 slaidiga ümber maailma“, kus Rolan Paul Firnhaber ja Liivo Niglas heidavad pilgu eelajaloolise kunsti pärandile.

Kaljutaie on osaks kultuuripärandist pea kõikjal maailmas. See on sama vana kui meie liigi viibimine siin planeedil. Eesti Rahva Muuseum kutsub huvilisi virtuaalsele ümbermaailmareisile, et kogeda osakest maailma vanimast kunstiliigist.

Kaljujooniseid leidub kõigil kontinentidel peale Antarktika. Nii on Austraalias umbes 100 000 leiupaika, Indias rohkemgi. Eestist on leitud peamiselt vaid ilma kujutisteta väikeselohulisi kultusekive. Kuid Eesti vaimse pärandi hulka kuuluvad ka rikkalikud ja tähtsad Põhja-Karjala kaljutaidekompleksid, mille koopiaid võib näha praegu Eesti Rahva Muuseumis eksponeeritaval näitusel.

Eesti Rahva Muuseumis toimuval esitlusel on võimalik teha kiire reis ümber maailma ning näha kaljutaidepaiku, mida Rolan Paul Firnhaber on uurinud kas üksinda või suurema uurijaterühma liikmena. Kaheksakümnest slaidist koosnev reis saab alguse USA-st, edasi minnakse Mehhikosse ning Kesk-Ameerikasse, sealt Boliiviasse Lõuna-Ameerikas. Siis hüpatakse üle Atlandi ookeani Inglismaale, et jõuda Norrasse, Rootsi, Portugali, Hispaaniasse, Itaaliasse, Kreekasse ja Makedooniasse. Seejärel siirdutakse Nepaali ja Indiasse ning enne ümbermaailmareisi lõppu maabutakse Austraalias. Kiirel reisil saab näha vaid väikest hulka 30 000 pildist, mis Firnhaber on üles võtnud ja need esindavad vaid mõningaid leiupaiku, mida ta on külastanud.

Kirjanik, teadur ja fotograaf R. P. Firnhaber on tegelenud kaljujooniste uurimisega nüüdseks üle 25 aasta. Ta on töötanud viiel kontinendil (välja on jäänud Aafrika ja seni ka Karjala). Pärast aastakümnetepikkust elu Estes Parkis Colorados otsustas ta 2002. aastal rajada endale kodu Viljandimaale Uue-Karistesse.

Õhtu jooksul näidatakse veel etnoloogist maailmaränduri ja filmimehe Liivo Niglase filmi Mosambiigi kaljujoonistest. Nii jõutakse ka inimsoo hälli Aafrikasse.

Pilguheit osale maailma eelajaloolise kunsti pärandist võimaldab ehk mõneti ainulaadsel moel kogeda, et me kõik oleme tegelikult üks suur perekond.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

18. novembril täitub 100 aastat keeleteadlase ja kauaaegse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte kateedri dotsendi Paula Palmeose sünnist (18.11.1911 – 23.12.1990)

2011-11-11

Seda päeva tähistatakse juubelinäituse „Mitä uutta kuuluu?“ avamisega Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 17. novembril 2011 kl 17 ja kõnekoosolekuga „Paula Palmeos 100“ 18. novembril 2011 kl 14 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139.

Näituse avamisel meenutavad Paula Palmeost TÜ filosoofiateaduskonna soome-ugri osakonna juhataja Tõnu Seilenthal, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Piibe Leiger ja Eesti Rahva Muuseumi teadur Vaike Reemann. Näituse koostas Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli materjalide põhjal Sirje Madisson.

Kõnekoosoleku kava:

Tõnu Seilenthal, Paula Palmeos ülikooli dotsendina

Jaan Õispuu, Paula Palmeos karjala keele talletajana ja uurijana

Piret Norvik, Paula Palmeos eesti murrete talletajana ning uurijana

Marje Joalaid, Paula Palmeosega Vepsa külades

Südamlikult tere tulemast!

Sydämellisesti tervetuloa!

Szeretettel várjuk!

Lisainfo: Tõnu Seilenthal tonu.seilenthal@ut.ee 7375222

Lisainfo näituse kohta: Sirje Madisson sirje.madisson@erm.ee 7421428

***

Paula Palmeose õppejõutegevus algas juba 1937. aastal, mil ta õpetas Budapestis eesti keelt, soome ja ungari keelt õpetas ta Tartu (Riiklikus) Ülikoolis alates 1944. a. sügisest kuni 1989. a. sügiseni – ühtekokku 89 semestrit. Tema juhendusel soome keelt õppinute arv ületab 2000, tema käe all ungari keelega põhjalikumat tutvust teinuid on umbes veerandtuhat noort. On meenutatud, et Paula Palmeose ajal valitses soome-ugri keelte kateedris eriline akadeemiline hõng, mis avaldus dotsent Paula Palmeose leebe järeleandmatusena, mida koges iga eesti filoloogiat õppinu, eriti soome keele tüüpkondade tuupimisel ja lektüüri vastamisel.

P. Palmeos õppis 1930–1939 Tartu Ülikoolis, tema õppejõududeks olid Andrus Saareste, Julius Mark, Julius Mägiste, Gustav Suits, M. J. Eisen, Walter Anderson, Johannes Semper, József Györke. 1936–1937 viibis Paula Palmeos vahetusstipendiaadina Ungaris, kus silma-ringi avardasid peamiselt Miklós Zsirai loengud soome-ugri keelte võrdleva häälikuloo alalt. Ülikooli lõpetamisel 1939. aastal cum laude oli P. Palmeose ainevalik järgmine: uurali keeleteadus (ülemaste), eesti keel (keskaste), eesti kirjandus (keskaste), rahvaluule (alamaste). Esimese auhinna saanud võistlustöö «Esimese silbi vokaalid läänemeresoome (eesti-soome) ja ungari keeltes» tõi magistrikraadi; hiljem atesteeriti uurimus kandidaadikraadi vääriliseks.

Legendaarsed olid Paula Palmeose juhendatavad suvised välipraktikad karjala, vepsa ja ersa keelealadele aastail 1953–1988. Kogu varustus mahukas seljakotis, käis P. Palmeos põhjatuid teid külast külasse aastakümneid, talletades koos üliõpilastega väärtuslikku ainest sugulaskeelist.

Palmeose ulatusliku ja pingelise õppetööga haakub vahetult õpikute koostamine. Kõrgkoolile mõeldud «Soome keele õpik» ilmus mitmetes kordustrükkides ja oli kasutusel aastakümneid.

Paula Palmeose armastatuimaks uurimisalaks olid karjala keelesaared. Põhiteos sellelt alalt on «Karjala Valdai murrak» (Emakeele Seltsi toimetised 5, 1962).

1934. aastast alates oli ta korporatsiooni Filiae Patriae liige.

Palmeos oli Soome-Ugri Seltsi ja Kalevala Seltsi välisliige, Soome Kirjanduse Seltsi korrespondentliige ning Rahvusvahelise Ungari Filoloogia Seltsi liige. Ta on saanud kõrgeima hungaroloogia-alase tunnustuse – János Lotzi medali 1986. aastal.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ÜLESKUTSE! ERMi Facebooki kampaania „Isadepäeval Eesti Rahva Muuseumis“

2011-11-10

13. november on isadepäev ja kogu tähelepanu ja austus kuulub isadele. Selleks, et väärtustada isade rolli veel rohkem, kuulutame välja ERMi Facebooki kampaania „Isadepäeval Eesti Rahva Muuseumis“.

Ehkki isadepäeva on püütud igati perepühaks muuta, on see senini pigem koolide ja teiste õppeasutuste, sõjaväeosade, sõjakoolide ja muude selletaoliste organisatsioonide poolt tähistatav tähtpäev.

Isadepäeva sihiks on süvendada isade ja laste suhteid, mistõttu ootabki Eesti Rahva Muuseum tähistama isadepäeva muuseumis, kus isad saavad näitusi külastades oma teadmisi jagada. Palume kõigil teha muuseumis pilt koos isaga ja laadida see üles ERMi Facebooki kontol. Parimad fotod saavad väärilise autasu!

Avatud näitused: ERMi näitusemajas püsinäitus koos erinevatelt kontinentidelt pärit maskidega ja kolmiknäitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“; ERMi Postimuuseumis püsinäitus ja taasiseseisvunud Eesti margi sünnilugu tutvustav näitus „Hammastega või hammasteta“ ja Raadi mõisapargis näitused „Meie siin maal“ ja „Raadi läbi aegade“.

Kaunist isadepäeva!

Lisainfo: ERMi Facebooki lehel või Reimo Rehkli, kommunikatsioonijuht, telefonil 5647 7603 või e-posti aadressil reimo.rehkli@erm.ee

Mardi- ja kadripäeva programmid Eesti Rahva Muuseumis

2011-11-08

Eesti Rahva Muuseum kutsub ajavahemikul 8.11.–25.11. peresid, lasteaedade- ja algklasside õpilasi osalema mardi- ja kadripäeva programmides. Koos valmistatakse mardi- ja kadrimaske. Kõneldakse kommetest nüüd ja vanasti ning mängitakse mänge.

Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Aja jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.

Kadripäev on vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga olnud ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg, kui maskeerutakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu rituaal sarnaneb mardipäeva omaga, sh õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Sel päeval rändasid ringi ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Lisaks saab püsinäitusel vaadata ERMi kogudes olevaid maske, mis on muuseumisse kogutud peaaegu kõigilt kontinentidelt.

Registreerimine ja info: e-posti aadressil giidid@erm.ee või telefonidel 735 0425 või 735 0446

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Jorma Lehtola loeng "Saami film 25"

2011-11-07

Kolmapäeval, 9. novembril algusega kell 18.00 saab Eesti Rahva Muuseumis kuulda ja näha saami filmikunsti sünnilugu. Järgmisel aastal tähistatakse saami filmi 25. aastapäeva. Muuseumi külaliseks on saami filmikriitik ja ajakirjanik, põlisrahvaste filmifestivali Skabmagovat kunstiline juht Jorma Lehtola.

Inaris sündinud Jorma Lehtola on parimaid saami filmide asjatundjaid. Tema sulest on ilmunud hea vastuvõtu saanud raamat saamidest ja Lapimaast Skandinaavia filmides „Lailasta Lailaan: Tarinoita elokuvien sitkeista lappalaisista“ ning Jorma on olnud oluliseks isikuks ka Eestis toimunud saami filmide linastuste juures.

Ehkki saame on näidatud kinolinal pea kogu 20. sajandi vältel, oli nende endi sõna filmide valmimise juures vähene. Kuid veerand sajandit tagasi valmis esimene saami mängufilm – Nils Gaupi „Rajaleidja“ (Ofelaš), millest sai üks läbi aegade edukamaid Norra filme ning see esitati ka võõrkeelse Oscari nominendiks.

„Rajaleidja“ põhineb vanal 13. sajandist pärineval saagal ning räägib saami noorukist, kes kättemaksuks oma pere tapmise eest hakkab võõramaalastest sissetungijatele teejuhiks. Peale tavalise seiklusloo pakub film võimaluse heita pilk saami rahva rahumeelsele looduslähedasele eluviisile, mida paljutähenduslikult ähvardab oht väljastpoolt.

Jorma Lehtola räägib saami filmi ja „Rajaleidja“ sünniloost ning annab lühikese ülevaate saami filmide ajaloost. Samuti saab näha kaadreid esimesest saami mängufilmist.

ERMi näitusemaja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11–18.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi Sõprade Selts sõidab 2012. aasta maikuus Loire´i oru losse uudistama

2011-11-03

KEVADTERVITUSTEGA PRANTSUSMAALE
13. – 17. mai 2012

Grupp: ERMi Sõprade Selts
Reisikorraldaja: Germalo Reisid
Giid: Ervin-Ahti Org

1.päev, 13.MAI
LEND TALLINN-PARIIS, FONTAINEBLEAU – BARBIZON – BOURGES
Väljasõit Tartust ERMi näitusemaja eest kl 3.00.
Kogunemine Tallinna lennujaamas kell 6.10. Otselend Tallinn-Pariis 08.10 – 10.10.
Külastame Pariisi lähedal asuvat suursugust Fontainebleau lossikompleksi. Prantsuse kuningate suurima maalossi praegune ilme pärineb 17. sajandist Francois I ajast. Sõidame Barbizoni külla, mis on kuulsaks saanud samanimelise maalikoolkonna järgi. 19.sajandi keskpaigas hakkasid siia kogunema maastiku– ja loodusmaalijad, et kauneid loodusvaateid lõuendile kanda. Edasi jätkub sõit Bourges’i linna. Jalutuskäik Bourges’. Luksuslik gooti stiilis katedraal mõjub vaatamata oma mõõtmetele õhuliselt tänu kaunilt liigendatud fassaadidele. Majutus hotellis.

2. päev, 14.MAI
LOIRE’I ORG – CHENONCEAU - CHAMBORD - AMBOISE
Hommikusöök hotellis. Tänasel päeval külastame Loire’i oru losse. Hommikupoolikul külastame kuningas Francois I imeilusat Chenonceau lossi. Seejärel külastame Chambordi lossi, mis Loire’i oru suurim. Viimasena külastame renessanss - stiilis Amboise’I lossi, mis seotud ka Leonardo da Vinciga. Kunstnik veetis lossi lähistel maamajas mitu aastat Francois I külalisena ning tema haud asub lossikabelis. Majutus hotellis Toursi piirkonnas.

3. päev, 15.MAI
VILLANDRY - MONT-SAINT–MICHEL KLOOSTER
Hommikusöök hotellis. Hommikupoolikul külastame kaunist renessanss-stiilis lossi Villandry´t, mis pakub silmailu ka aiandushuvilistele- alleed ja hekimustrid on suurejoonelised. Seejärel lahkume Loire’i orust. Ainulaadne St. Micheli klooster Mont Saint-Micheli saarel. Saareks saab seda ainult tinglikult nimetada, sest 900 meetri pikkune ja 80 meetri kõrgune kaljupaljand mahutab nii gooti stiilis benediktiinlaste kloostri kui kõrgete müüridega kindlustatud küla. Siiski paikneb kalju maismaa ja mere vahel ning tõusulained eraldavad selle maismaast. Samas paljastab mõõn kaunid liivaluited ning ühendab kaljusaare taas mandriga. Majutume Normandias maamõisa tüüpi hotellis. Kuna Prantsusmaal keerleb pool elu gourmet ja prantsusepärase toidu ning toiduvalmistamise ümber, siis on meilgi võimalust nautida tõeliselt prantsusepärast õhtusööki (lisatasu eest).

4. päev, 16.MAI
BEUVRON EN AUGE – HONFLEUR - ETRETAT- ROUEN
Hommikusöök hotellis. Meie teekond mööda Prantsusmaad jätkub. Peatume kaunis Beuvron en Auge’i külas, kus võib maitsta kohalikku siidrit. Järgmine peatus Honfleuri linnas - siinse sadama kaunid fassaadid on jäädvustanud mitmed kuulsad kunstnikud, sealhulgas Claude Monet ja Gustave Courbet. Näeme Prantsusmaa suurimat puukirikut Sainte Catherine. Etretati kuurortlinna armastasid nii Guy de Maupassant kui Claude Monet. Linn on tuntud nii raamatu-, muusika- kui ka kunstifestivalide poolest. Seine’i jõe äärne Rouen seostub ajaloohuvilisele Prantsuse rahvuskangelase Jeanne D´Arci nimega. Jalutuskäik kaunis vanalinnas - suursugune Roueni katedraal ei jäta kedagi külmaks. Majutus Rouenis.

5. päev, 17. MAI
GIVERNY - LEND PARIIS-TALLINN
Hommikusöök hotellis. Givernys vaatame impressionisti Claude Monet’ poolt rajatud jaapani aeda ning kauneid vesiroose.
Seejärel suundume Pariisi lennujaama. Au revoir!
Lend Pariis Tallinn 14.20 – 18.20.

Reisi hind:
GRUPP 46 REISIJAT 699 EUR
GRUPP 35 REISIJAT 775 EUR
GRUPP 30 REISIJAT 825 EUR
GRUPP 25 REISIJAT 899 EUR
GRUPP 20 REISIJAT 999 EUR

Hind sisaldab
* Lennupiletid Tallinn-Pariis-Tallinn
* Lennujaamamaksud, käibemaks
* Sõit kõigi mugavustega bussis
* Majutus vastavalt programmile **/*** hotellides
* Ekskursioonid eesti keeles, giidi/reisijuhi teenused

Lisakulud
* Ühene majutus hotellides (terve reisi vältel)
*Tervisekindlustus al. 7.00 EUR, maksumus sõltuvalt vanusest (http://www.germalo.ee/index.php/reisiiinfo/reisikindlustus.
Soovitame vormistada ka reisitõrkekindlustuse!
* Liinil Tallinn-Pariis-Tallinn toitlustamine lennukis vastavalt
pardamenüüle.
* Õhtusöök Normandias ca 28 EUR
Lisainfo
Hind ei sisalda sissepääsupileteid muuseumidesse ja teistele tasulistele
objektidele. Muuseumipiletite ja teiste tasuliste objektide hinnad:
* Fontainebleau loss 10 EUR
* Chenonceau loss 8 EUR
* Chambord loss 9,50 EUR
* Amboise loss 10 EUR
* Mont St. Micheli klooster 6,50 EUR
* Claude Monet aed Givernys 4,50 EUR
* Villandry loss 9,50 EUR
Hinnad võivad muutuda olenemata reisikorraldajast!
PALUME TUTVUDA GERMALO REISIDE REISITINGIMUSTEGA!
http://www.germalo.ee/index.php/reisiiinfo/reisitingimused

Selts tähistas oma auliikme, ERMi kauaaegse direktori Aleksei Petersoni 80. juubelit

2011-11-01

28. oktoobril toimus ERMi näitusemajas seminar"Eesti ja soome-ugri rahvaste etnograafiast sõnas ja pildis. Aleksei Peterson 80". Esitleti DVDd "Eesti etnograafiline film1. Kaks filmi eesti etnograafiast". ERMi Sõprade Selts oli oma väärikat liiget tervitamas ja koostöös muuseumi raamatukoguga pühendas talle näituse "Varaaidamees. Aleksei Peterson 80".

Ott Heinapuu loeng „Johan Turi ja Kautokeino mäss“

2011-11-01

Neljapäeval, 3. novembril algusega kell 18 räägib Ott Heinapuu Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) põhjasaami kirjaniku Johan Turi nägemusest saamlaste kultuuriloos tähtsal kohal olevast Kautokeino mässust.

Saamlaste ajaloo kahe viimase aastasaja üks olulisemaid sündmusi, mis leidis aset 1852. aastal tundru peale ehitatud kihelkonnakeskuses, on üldiselt tuntud Kautokeino mässuna.

Kautokeino ehk Guovdageaidnu mäss süttis, kui riigivõimude tegevus Saamimaal hakkas vana elulaadi segama. Piir, mille riigid omavahel saamlastega kokku leppimata olid sada aastat varem kaardi peale joonistanud, pandi samal aastal kinni. See tähendas, et paljud ei pääsenud enam oma hooaegsetesse põhjapõtrade karjatamise kohtadesse ja tõi lõpuks kaasa põhjapõdrakasvatajate ümberasumise.

Lõuna poolt jõudis sel ajal Saamimaa põhjapoolsematesse osadesse üha rohkem soome koloniste, kes võimude arvates seni tühjal maal oma põldusid pidama hakkasid. Lisaks kahe erineva maaõiguse konfliktidele tähendas see ka põletatud viina müümist saamlastele. Enne Guovdageaidnu mässu oli alkoholism saamlaste hulgas muutunud pea kõige olulisemaks sotsiaalseks probleemiks – ja tegelikult pole saami ühiskond alkoholismist siiani jagu saanud.

Guovdageaidnu mässuga võrreldavaid ülestõuse oli ka Venemaa põhjarahvaste hulgas – näiteks hantide Kazõmi sõda ja neenetsite mandalada. Aga need ülestõusud jäid umbes kolmveerand sajandit hilisemasse aega, kui Nõukogude võimu poliitika hakkas põhjarahvaste asualale jõudma ja põhjapõdrakasvatajate traditsioonilist elukorraldust lõhkuma.

Olulist rolli mässu sünnis mängis ka saami päritolu pastori Lars Levi Laestadiuse algatatud luterlik äratusliikumine, mis on saamlaste hulgas siiani mõjukas. Loengus tuleb lähemalt juttu põhjasaamikeelse proosakirjanduse alusepanija Johan Turi nägemusest, mille ta pani oma isa mälestuste järgi kirja 1910. aastal ilmunud raamatusse "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide elust").

Loeng toimub näituse „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“ raames. Näitus on avatud kuni 31.12.2011.

Ott Heinapuu on Tartu Ülikooli semiootika ja kulturoloogia doktorant. Saami keele ja kultuuriga on ta tutvunud vahetusüliõpilasena Soomes Oulu Ülikoolis ja rännates Norra ja Soome poole Saamimaal.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERM ja maakonnamuuseumid uudistasid reforme Põhjamaades

2011-10-26

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond tõmbas joone alla mahukale projektile, tänu millele õpiti tundma Taani, Norra ja Islandi muuseumimaastikku. Projekti oli kaasatud viis maakonnamuuseumi: Hiiumaa, Võrumaa, Iisaku, Valga ja Mahtra.

Kahe muuseumitöötajate grupi õppereise toetas Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm, mida rahastavad viis Põhjamaad ning Eesti, Läti ja Leedu (NB8).

Programmi koordinaator Eestis Madis Kanarbik märkis: „Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm on üks kolmest 2009. aastal käivitunud Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammist. Selle eesmärgiks on efektiivsete meetodite juurutamine avalikus sektoris ja koostöö tugevdamine ning teadmiste vahetamine avaliku sektori struktuuride vahel kõigis NB8 maades.“

Projekti juhi, ERMi omakultuuride osakonna arenduskoordinaatori Aivi Rossi sõnul algatati koostöö Põhjamaade kogemuse rakendamiseks Eesti mäluasutuste töö kaasajastamisel: „Pole mõtet liialt kulutada aega ja närve jalgratta leiutamisele. Põhjamaade kogemus on põnev. Ehk jõuame ka meie oma mustlasmuuseumini, nii nagu Glomdal Norras.“

Omakultuuride osakonna muuseumide meistriklassi sarjas arutlesid maakonnamuuseumide direktorid selle üle, kuidas projektis omandatud kogemusi muuseumide maine edendamisel rakendada. Jõuti otsusele mittetulundusühingu vajalikkuses mainekujunduse ja turunduse korraldamiseks ja rahastamiseks.

Lisainfo: Aivi Ross, arenduskoordinaator, telefonil 731 1457 või e-posti aadressil aivi.ross@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ansambel Triskele esitleb ERMi näitusemajas oma kuuendat albumit

2011-10-26

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.

Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.

Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).

Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Aleksei Peterson 80. Eesti ja soome-ugri rahvaste etnograafiast sõnas ja pildis

2011-10-26

Aleksei Petersoni 80. sünnipäeva tähistatakse 28. oktoobril algusega kell 14 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) seminariga „Eesti ja soome-ugri rahvaste etnograafiast sõnas ja pildis. Aleksei Peterson 80“. Seminaril esitletakse ka DVD-d „Eesti etnograafiline film 1. Kaks filmi eesti etnograafiast“.

Aleksei Peterson oli Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1958–1992. Oma järjepidevas uurimistöös tegeles ta eesti ja soome-ugri rahvaste taluarhitektuuri uurimise ja etnograafiaga, aidates oma tööga kaasa soome-ugri rahvaste kultuuripärandi püsimisele ja väärtustamisele.

Seminari avaloengu peab Aleksei Peterson ise, rääkides soomeugrilaste elamute arenguloost. Avaettekandele järgneb ERMi teaduri Piret Õunapuu loeng Aleksei Petersonist kui arhitektuuriuurijast.

Petersoni võib pidada ka Eesti etnograafilise filmi rajaleidjaks, sest just tema initsiatiivil alustati Eesti Rahva Muuseumis 1960. aastate alguses etnograafiliste filmide tootmist. Seega võime A. Petersoni hinnata Euroopa kontekstis üheks uue ajastu visuaalse antropoloogia rajajaks. Tänu Petersoni pealehakkamisele ja energiale on ERMi kogudes mitukümmend tuhat meetrit unikaalset filmimaterjali eesti ja teiste soome-ugri rahvaste rahvakultuurist. Filmideks on sellest materjalist vormistatud vaid väike osa ja seetõttu on see materjal olnud seni praktiliselt tundmatu. Alates 2011. aastast, pärast Eesti Rahvusringhäälingus lõppenud filmikogu digitaliseerimist, on filmimaterjal Eesti Rahva Muuseumi vahendusel kättesaadav.

Eesti Rahva Muuseum esitleb kingitusena oma kauaaegsele direktorile DVD-d „Eesti etnograafiline film 1. Kaks filmi eesti etnograafiast“. Plaadil on esimene muuseumis valminud etnograafiline film „Jääalune kalapüük Audrus“ (1964) ning etnograafiline ülevaatefilm „Eesti küla sajandivahetusel“ (1978).

Eesti Rahva Muuseumi ajaloost on üks kolmandik seotud Aleksei Petersoni nimega. Näitus „Varaaidamees. Aleksei Peterson 80“ ajavahemikul 28.10.2011 – 15.11.2011 annab ülevaate sellesse pikka perioodi mahtunud ettevõtmistest – abiks trükis ilmunud ja käsikirjalised materjalid.

Lisainfo: Indrek Jääts, teadur, e-posti aadressil Indrek.jaats@erm.ee või telefonil 735 0421

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

helikoosolek:tartu vol 18 Hääled Paiva jõe äärest: Marja-Liisa Plats, Patrick McGinley

2011-10-25

26. oktoobril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek, kus tutvustatakse uusi projekte helimaastikult.

18. helikoosoleku külalisteks on kunstnikud ja muusikud Marja-Liisa Plats ja Patrick McGinley. Nad esitlevad projekti ’revenant:paiva’, mis valmis koostöös Portugali kunstnike Luis Costa ja Tiago Carvalhoga 2010. aasta novembris. Projekti toimumispaigaks oli Portugali kirdeosas Paiva jõe ääres asuvas väikeses Nodari külas organisatsiooni Binaural Media korraldatud Paivascapes Festival. Osana laiemast ’revenant:sound’ projektist tegeles ’revenant:paiva’ jõe ääres salvestatud kohaspetsiifiliste heliaktsioonidega, mida esitleti 5 lühifilmina. Helikoosolekul näitavad kunstnikud filme ning tutvustavad ka mõningaid teisi ’revenant:sound’ projekte.

’revenant:sound’ on avatud liikmelisusega kestev projekt, mis keskendub kohaspetsiifilistele akustilistele tegevustele. Nimi tuleneb ruumilise mälu kontseptsioonist või täpsemalt öelduna pikaajalisest liigutustega seotud ruumimälust; koha võimest hoida alal jälgi seal toimunud tegevusest või energiast. Projekt sisaldab nii esinemisi, töötubasid kui väljaandeid, mis uurivad inimeste omavahelist toimimist ja liigutustemälu spetsiifilistes keskkondades. Nende interaktsioonidega jätkuvaks tegelemiseks on ’revenant:sound’ toonud kokku helikunstnikke üle maailma alates 2006. aastast.

Patrick McGinley on Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuse (MOKS) liige ja helikoosolek:tartu peaorganisaator. Ta on heli- ja performance’i-kunstnik ning raadiomees, kes on Eestis tegutsenud 2005. aastast alates. Tema algatusel sündis 2002. aastal Framework Radio, mille saated on olnud eetris paljudes riikides. Patricku tegutsemisvaldkonnaks on välisalvestused ja püüded integreerida ning kokku kõlama panna spetsiifilisi paiku, seal leiduvaid helisid, objekte ja hetki, et luua vahetu ja sisemine side publiku ja koha vahel.

Marja-Liisa Plats on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia eriala ning töötab illustraatorina. Ta on osalenud mitmel grupinäitusel Eestis ja Portugalis. 2010. aastal sai teoks tema esimene isikunäitus koos Anna Hintsiga. 2008–2010 laulis Marja-Liisa vokaalansamblis Vaikuse Koosolek. Eksperimenteerimine häälega on jäänud üheks tema peamiseks huviks. Lasteraamatuid on ta lugenud juba varasest east peale.

Täiendav info:
http://www.revenantsound.net
http://www.binauralmedia.org
http://www.murmerings.com
http://www.frameworkradio.net
http://liiso.planet.ee

Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus vastavalt oma huvidele või tegevustele tegevusi või arutlusteemasid välja pakkuda. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18–20.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva
Muuseum ja Tartu Kultuurkapital.

http://helikoosolek.blogspot.com
http://www.moks.ee
http://www.erm.ee

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 7 350 428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseumid hakkavad tutvustama Eesti filmi ajalugu

2011-10-21

4. ja 18. oktoobril 2011 said maakonnamuuseumide, ERMi ning mitmete Tartu muuseumide muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks Eesti Film 100 teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu.

Õppepäevade tulemusena valmis plaanitud ühe asemel lausa kolm erinevat programmipõhja, mida muuseumipedagoogidel on võimalik muuseumitundide ettevalmistamisel aluseks võtta. Esimene, aktiivset osalust pakkuv haridusprogramm on mõeldud üksikkülastajatele ekspositsioonis pildikeele eripäradesse süvenemiseks. Teine haridusprogramm pakub põhikooli vanema astme õpilastele elamust kinoskäimise kultuuri arengust läbi ajaloo ning kolmas tutvustab gümnaasiumiastmele filmi kui mõjutusvahendit. Õpilastele mõeldud programmid arvestavad riikliku õppekavaga.

Lisaks saadi õppepäevadel ülevaade Eesti mängufilmi ajaloost, dokumentaalfilmitüüpidest ning tutvuti lähemalt viimasel ajal toimunud muutustega üldhariduskoolide õppetöös, koolitundide didaktilise ülesehituse ja õpetajate muuseumiõppega seotud vajadustega.

Muuseumide poolt pakutavate temaatiliste haridusprogrammide nimekirjad lisatakse lisatakse Eesti Film 100 teema-aasta koduleheküljele http://ef100.ee.

Õppeprogrammi lektoritena astusid üles on Tartu Ülikooli filmiajaloo spetsialistid Lauri Kärk ja Aune Unt, üldhariduskoolide osa tutvustas Noored Kooli programmi vilistlane Helen Sabrak. Projekti toetas Hasastmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, metoodik, telefonil 731 1455 või e-posti aadressil eva-kaia.vabamae(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema võistujoonistamisel!

2011-10-21

Kutsume teid osalema koolidevahelisel võistujoonistamisel, mis toimub 2. detsembril kell 12–18 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Võistujoonistamine leiab aset 16. korda ning toimub traditsiooniliselt Eesti Rahva Muuseumi näitustel. Nagu ikka, selguvad võistluse tulemused samal päeval kohapeal. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERM-i näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jääb võistlejate fantaasia hooleks.

Võistujoonistamisele on osalema oodatud kõigi Eesti koolide õpilased. Võistlus toimub kolmes vanuserühmas ja ühest koolist on kooli esindaja kaudu võimalik registreerida igasse vanuserühma kaks õpilast. Osalejate arv on piiratud – kuni 100 joonistajat, sest vaid nii saame tagada, et kõigile soovijaile jagub võistujoonistamise ajal kohti meie näitustel. Sellega seoses tasub meeles pidada, et kohtade täitumisel nimekiri suletakse ning väljajääjad saavad osaleda järgmise aasta võistlusel!

Tartust kaugemal asuvatest koolidest tulijatel soovitame võimaluse korral transpordi osas koopereeruda, et kulusid optimeerida.

Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel ise kaasa võtta. Joonistusalused ja paberid tagab Eesti Rahva Muuseum. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve (st guašše ja akvarellvärve). Muuseumil on igaks juhuks varuks pastelle ja värvipliiatseid.

Eesti Rahva Muuseumi näitustega saab tutvuda alates kella 11-st ning soovi korral osaleda ka giidituuril. Joonistusvõistlus toimub kell 12–14.30 ning tulemused kuulutatakse välja orienteeruvalt kell 17.

Võitjaid ootavad auhinnad ning iga osalejat väike meene.

Osalema ootame õpilasi kolmes vanuserühmas: 1.–4. klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass.

Osalemissoovist palume teatada Eesti Rahva Muuseumisse hiljemalt 29. novembriks.

Registreerimine e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

PS! Kool on registreeritud siis, kui on saanud vastavasisulise vastuse.

Lisainfo telefonil: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 7 350 428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Tartumaa ehtekojas kohtuvad nobedad näpud

2011-10-19

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on 2011. aasta kuulutanud ehteaastaks. 22. oktoobril toimuvad kõigis Eestimaa maakondades kõigile huvilistele avatud ehtekojad. Tartumaa ehtekoda toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kella 11–16.

Kell 11.00 Reet Piiri loeng „Ehted ja ehtimine meie rahvakultuuris“.

Kell 13.00 Virve Tuubeli loeng „Ehted rahvarõivaste juurde“.

Kell 11.30 ja 13.30 algab Angela Söödi juhendamisel messingist vitssõle valmistamise meistrikoda (osalemiseks kindlasti eelnevalt registreeruda, osalemistasu 10 eurot).

Kogu päeva vältel saab vaadata, kuidas

• Evi Taurafeldt koob kirivööd,

• Olev Arumägi valmistab metallketti,

• Maris Raud niplab niplispitsehteid.

Paelte punumise meistrikojas juhendab keerulisemate paelte valmistamist rahvarõivakooli lõpetanud meister Sirje Ots (osalemistasu 3 eurot).

Igal täistunnil algavad töötoad:

• Looduslikest materjalidest ehete töötuba (osalemistasu 1 euro),

• Paberehete töötuba (osalemistasu 1 euro),

• Paelte punumise õpituba (osalemistasu 1 euro),

• Nõelvilditud ehete õpituba (osalemistasu 2 eurot),

• Sõlmitud keede õpituba (osalemistasu u 2 eurot),

• Pärlitega heegeldatud keede õpituba (osalemistasu 2 eurot),

• Peaehte tikkimise õpituba (osalemistasu 3 eurot),

• Rahvuslike helmekeede õpituba (osalemistasu 3 või 5 eurot, sõltuvalt kasutatavast materjalist).

Lisaks:

• Ehtelugude tuba – võimalus rääkida mõnest oma erilisest ehtest ja seda teistelegi näidata!

• Kogu ehtekoja raames on ERMi püsinäituse külastamine tasuta.

• Näitusemaja fuajees saab vaadata ehtenäitust ja osta käsitööehteid. Soovi korral võimalus osta ehtetarvikuid.

• Käsitööloterii!

Registreerumine õpitubadesse ja info Tartumaa ehtekoja kohta: kadri.tomasson@gmail.com või tel 511 3806

Ehtepäeva korraldavad koostöös Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Käsitöö Keskselts, Tartu Käsitööklubi, MTÜ TuleLoo.

Toetavad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

Lisainfo: Virve Tuubel, ERMi giid-metoodik, telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Maailmafilmiõhtul saami kunstilistest ja sõnalistest väljendustest

2011-10-17

19. oktoobril kell 18 saab näha Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maailmafilmiõhtul filmi „Tulehoidjad“ (Firekeepers, rež Rosella Ragazzi 2007, 60 min, Norra).

Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Maailmafilm ootavad saami kultuuri ja muusika huvilisi maailmafilmiõhtule, mis käsitleb tänapäeva saami noorte kunstilisi eneseotsinguid.

ADJÁGAS tähendab saami keeles riiki une ja ärkveloleku vahel. Adjágas on ka muusikaprojekt, mida juhivad kaks noort saami joigujat Sara Marielle Gaup ja Lawra Somby. Lugu põlisrahva seast kaasaegseks muusikuks sirgumise keerukusest ning joiu poliitilisest ja igapäevasest tähendusest. Miks peaks olema vajalik hoida tuld kustumast?

Tromsø ülikooli professori, režissöör Rossella Ragazzi 2007. aastal valminud film „Tulehoidjad“ on osaks suuremast uuringust tänapäeva saami kunstilistest ning sõnalistest väljendustest.

Film on saami ja norra keeles, inglisekeelsete subtiitritega.

Eesti Rahva Muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika“, „Tsitaat“, „Saami trummid kunstiteostena“. Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, püüdes nende vaimuelu kaudu mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

ERMi näitusemaja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11-18.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk(at)erm.ee

Eesti- ja Saamimaa kultuuriseoste loeng ERMis

2011-10-17

20. oktoobril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee

Soome-ugri teemaõhtu: ERMi Vepsa-Karjala välitöödest

2011-10-13

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tutvustatakse 13. oktoobril algusega kell 16.00 sel suvel Vepsamaal ja Karjalas toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ning fotomaterjali ja annavad lühiülevaate etnopoliitilisest olukorrast Karjalas.

11.–22. juunini viibisid ERMi töötajad etnoloogilistel välitöödel kesk- ja põhjavepsa aladel ning Viena- ja Aunuse Karjalas. Ekspeditsiooni peaeesmärgiks oli koguda kaasaegset ja atraktiivset pildimaterjali tulevase soome-ugri rahvaste püsinäituse tarvis. Kokku salvestati umbes 6 tundi liikuvat pilti, tehti paartuhat fotot ning kümmekond intervjuud. Osaleti Vidlas toimunud iga-aastasel vepsa festivalil „Elupuu“, peatuti Äänisjärve äärsetes põhja-vepsa külades, filmiti kalapüüki Haikkolas, saunakütmist Kinnermäel ning karjala pirukate küpsetamist Suurimäki külas. Muidugi ei saadud mööda ka Karjala pealinnast Petrozavodskist.

Välitöödel osalesid: Anu Ansu (fotograaf), Arp Karm (seekord operaatori ülesannetes) ning Svetlana Karm ja Indrek Jääts (teadurid).

Ekspeditsioon toimus koostöös Karjala Riikliku Koduloomuuseumiga. Rahaliselt aitas ettevõtmist Hõimurahvaste Programm.

Lisainfo: Indrek Jääts, ERMi teadur, telefonil 5560 3183 või e-posti aadressil ijaats@gmail.com

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

2011-10-12

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Rohkem infot www.erm.ee

Lisainfo: Tiit Sibul, näituste korraldaja, telefonil 735 0443 või e-posti aadressil tiit.sibul(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Seltsi sügisene õppereis viis seekord Pihkvamaale

2011-10-06

29. septembrist 1. oktoobrini rändasid seltsi liikmed sügisnostalgilisel Pihkvamaal. Kuna Irboška esmamainimisest möödub järgmisel aastal 1150 aastat, siis värvis, ehitas, restaureeris ja kaunistas kogu paikkond. Ka 500- aastane Mõla kirik, mille ümber on tunda mälestusi setode kunagistest tegmistest, nägi värske ja rõõmus välja.
Kolm päeva täis kultuurilugu - kloostrid, mõisad, muuseumid ja mälestusmärgid. Ehedaima elamuse pakkus Mirožki klooster Pihkvas, kus on säilinud unikaalsed freskod 12. sajandist.

Seltsi auliige skulptor Endel Taniloo esitles oma elulooraamatut

2011-10-05

24. septembril kl 14 oli ERMi näitusemaja fuajee täitunud Endel Taniloo ande austajate, tema sõprade ja lähedastega - skulptor esitles oma viimast tööd, elulooraamatut "Teekond muusa juurde".
Kunstnikule omases vahetus ja elurõõmasas õhkkonnas kulgenud esitlusel rääkis maestro inimestest, kunstist ja kividest, mängis suupilli ning sai ise muusikalisi tervitusi mitmelt Taniloode põlvkonnalt.
Sõnavõttudega esinesid ERMi direktor Krista Aru, Tartu Kõrgema Kunstikooli prorektor Erika Pedak, Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja paljud teised.

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

2011-10-03

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval, 6. oktoobril kell 11.00 näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab "rääkiv telefon".

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Lisainfo: Eve Aab, projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kirjasaatjate võrgu tänuüritus ja uute kogumisteemade avaldamine

2011-09-21

Reedel, 23. septembril kl 11–16 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kirjasaatjate päev, kus tehakse kokkuvõtteid lõppenud teatmematerjali kogumise võistlusest, autasustatakse paremaid, tutvustatakse uusi kogumisteemasid, saab arutada tulevikuplaane ning külastada muuseumi kogusid ja näituseid.

Korrespondentide võrk loodi muuseumi juurde 80 aasta eest. Aja jooksul on muuseumiga kaastööd teinud kümned tuhanded vabatahtlikud abilised, kelle jõul ja toel täienevad jõudsasti muuseumi kogud, eeskätt teatmematerjali arhiiv, aga ka foto- ja esemekogu. Kirjasaatjate hoole ja pühendumusega kogutud teadmiste- ja kogemustepagas annab ainest muuseumitöötajatele, teadlastele ja tudengitele nii teadustööks kui näituste valmimiseks. Aga mitte ainult – arhiiviriiulitele talletatud kultuurilugu on jälg tulevikku, mis aitab mõista meie igapäevaelu arengut ning pakub ka harrastusuurijale avastamisrõõmu.

Lõppenud teatmematerjali võistlusele saabus kirjutisi autost, lapsepõlvest, oma rahast, defitsiidist, eluloolistest mälestustest jt teemadest – kokku 276 tööd 188 autorilt. Eesti Rahva Muuseumil on suur rõõm tänada kõiki võistluses osalenuid ja esile tuua parimaid.
Kirjasaatjatel on võimalus osa saada ka nende endi poolt läinud aasta võistlusteemal „Räägime kartulist!“ kogutud materjalist näitusel „Euroopa maitsed“ ning külastada Postimuuseumi.

Kava

11.00–13.00
*Direktori tervitus
*ERMi uue hoone ehitamine ja hetkeseis (Krista Aru)
*Kokkuvõte teatmematerjali kogumise võistlusest (Tiina Tael, Kristel Rattus, Karin Konksi)
*Kirjasaatjate tänamine

13.00–14.00
*Grupipilt (näitusemaja ees)
*Kerge eine näitusemaja kohvikus

14.00–16.00
*Tutvustame näitust „Euroopa maitsed“ näitusemajas
*ERMi Postimuuseumi külastus (Rüütli 15)

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja OÜ Jardin

Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefonil 735 0420 või e-posti aadressil tiina.tael(at)erm.ee

Skulptor Endel Taniloo elulooraamatu esitlus ERMis

2011-09-16

Laupäeval, 24. septembril kl 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.“Monumentalist jumala armust“, lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega.

„Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas räägitakse elust ja kunstist, kividest ja inimestest, musitseerib mitu Taniloode põlvkonda.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revelia.

Lisainfo: Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär, e-posti aadressil sirje.madisson(at)erm.ee või telefonidel 742 1428 , 5804 3394.

Teekond muusa juurde kulgeb läbi lapsepõlve Tartus pärmivabriku kandis, kuldsete lokkide lehvides krutskimehe, kuid usina õpilasena läbi koolide (poistekoolis tuli küll lokid langetada „tulevase hariduse ohvrialtarile“) Tartu Õpetajate Seminaris omandatud algkooliõpetaja kutseni. Kirevad ja tormakad tudengiaastad lükkas elu edasi sõjajärgsesse aega, sest õpingud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Anton Starkopfi käe all (autori sõnul toimus seal tema esmakohtumine Muusaga) katkestas sundmobilisatsioon ja sellele kohe järgnenud aastad sõjavangina Novosibirski laagris. Autor ei jaga oma mälestustes läbielatud õudu, vaid rõõmu leivatükist, leitud sõbrast, võidetud võitlusest ja sellest, et ikka õnnestus jalgele tõusta – surm ei saanud vintskest mehest võitu.
Tagasi kodus, lõpetas Endel Taniloo Tartu Riikliku Kunstiinstituudi eeskujuliku hinde saanud diplomitööga „Naiskorvpallur“ – akt ei tulnud neil aegadel kõne allagi ja sporditemaatika andis võimaluse avada inimkeha olemust. Muusa kutse ei lasknud ühtegi loengut vahele jätta, aga energiat jäi üle ja nii mängis ta Ado Vabbe juhatusel tantsuorkestris kitarri, oli innukas rahvatantsija, edukas vehkleja ja lauatennisist (oskus hästi kaotada sai minu järgmiste võitude eelduseks – lk 65).
Kohe pärast instituudi lõpetamist algas aastakümnetepikkune töö loovkunstnikuna. Raamatust leiab mõnusaid mälestuskilde taieste sünniloost, mõtteid kunstist ja kunstniku missioonist, vanavarahuvist ja sellest, mis juhtub, kui meest puudutab Pegasus.
„Endli ilusad skulptorinnad“, õpilased Tartu Kujutava Kunsti Koolist kirjutavad raamatus: „Meie oleme aastatega vananenud, Endel ei muutu kummalisel kombel üldse – aeg justkui läheks temast suure kaarega mööda. Imetlust väärib tema raugematu energia loomingus. Uusi taieseid tuleb nagu küllusesarvest, juba jälle kuuled, et Endel Taniloo teeb personaalnäitust – ja ikka uutest töödest.“

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Raadile kerkib Muuseum Üheks Päevaks

2011-09-06

Maailm on täis lugusid ja lugudega seotud esemeid. Olgu nendeks aastate jooksul kogutud kollektsioonid, reisilt kaasa toodud mälestusesemed, perekondlikud reliikviad, esimene jalgratas või uusim mobiiltelefon, mis on teile tähenduslikuks saanud. Eesti Rahva Muuseum kutsub üles näitama ühepäevasel väljapanekul olulisi esemeid ja jutustama nende lugusid – mida olete kogunud või miks on mingi ese teile, teie perele või sõpradele tähtsaks saanud.

Ainukordses muuseumis toimub ka kultuuriprogramm, kus esinevad vanu instrumente armastavad muusikud. Vaiko Epliku pillikogu kõlavärve võib kuulda kõigil tema plaatidel; väga pikka aega on Tõnis Mäe saatjaks olnud J. Hermann – üle 90-aastane pianiino. Muusikat leiab aga ootamatutestki paikadest – nii paneb Peeter Rebane Eesti Rahva Muuseumi vaibad laulma.

ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumisse saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.

Üritusele ootame panustama kõiki, kes soovivad anda asjadele võimaluse enda eest kõnelda või kel on mõne eseme kaudu rääkida põnev lugu.

Eriti on oodatud osalema:

•   Kollektsionäärid: võtke kaasa ese, mis on teid kogumisele tõuganud või millel on teie jaoks oluline roll või lugu.
•   Koolid: kutsume lapsi tooma kaasa esemeid, mida nende meelest peaks muuseumis näitama.
•   Maakonnamuuseumid: mis on teie muuseumi ainulaadne eksponaat?

Lisainfo ja eelregistreerimine:
•   Koolidele, üksikosalejatele: Jaanika Jaanits (jaanika.jaanits(at)erm.ee, tel 7350428)
•   Kogujatele: Ülle Jäe (ulle.jae(at)erm.ee, tel 7350407)
•   Maakonnamuuseumid: Eva-Kaia Vabamäe (eva-kaia.vabamae(at)erm.ee , tel 7311455)

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Üle 300 õpilase veedab muuseumiõppepäeva ERMis

2011-09-01

Reedel, 2. septembril toimub ERMis suur koolipäev. Üle 300 õpilase Tartu Forseliuse Gümnaasiumist osaleb muuseumiõppe programmis. 2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.

„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

Lisainfo: Virve Tuubel, giid-metoodik, telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Lugupidamisega

Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi teadur-kuraator Piret Õunapuu kaitses oma doktoritööd

2011-08-30

Uurimistöö eesmärgiks on eelkõige selgitada välja eesti rahva oma muuseumi kujunemise lugu rõhuasetusega muuseumi ja rahva vahelisel suhtel. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) mõtte areng ja teoks saamine peegeldab eesti rahva rahvuseks küpsemise lugu. 1909. aastal ametlikult eluõiguse saanud muuseumi esimese kümnendi jooksul toimus paradigma muutus, kus üksikute haritlaste idealistlikust rahvusromantilisest ideest kujunes välja rahvaga aktiivselt suhtlev laiaulatusliku liikmeskonnaga ja selgete sihtidega mäluasutus. Muuseum konstrueeris väärtustatud mineviku narratiivi, mille kaudu oli võimalik leida oma minevikust seda, mille üle uhke olla ja mille kaudu tõestada, et ka eestlased on kultuurrahvas.

ERMi strateegiad ja praktikad eesmärkide elluviimisel olid suunatud nii muuseumi sisse- kui väljapoole. Esmaoluline tegevussuund muuseumi esimeste aastate jooksul vanavara korjamise ja muuseumile sisu moodustamise näol andis kogu Euroopa kontekstis tähelepanuväärse tulemuse. Muuseumi põhikiri oli sätestanud laiapõhjalised eesmärgid ja kuigi muuseumist kujunes teoreetiliselt juba esimestel aastatel mitmekülgne institutsioon, sai aga praktikas identiteedi alus vanavarast. Tulemuste teaduslikuks läbitöötamiseks puudus veel laiem vaimne potentsiaal, see-eest oli loodud võimalus tulevastele erialateadlastele suurepäraste ja unikaalsete kollektsioonide näol.

Lisainfo: Piret Õunapuu, ERMi teadur-kuraator, e-posti teel piret.ounapuu(at)erm.ee või telefonil 735 0412

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ala, kuhu ehitatakse Eesti Rahva Muuseum, on nõukogudeaegsest reostusest puhas

2011-08-18

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal.

EESTI RAHVA MUUSEUM
PRESSITEADE 17.8.2011

Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat.

Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid, “ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti teel krista.aru(at)erm.ee või telefonil 735 0403

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee