Uudised

ERMi tulevased näitused lähevad raudteeaedade juurde UITama

2013-06-18

Selgusid Eesti Rahva Muuseumi korraldatud Oma Näituse konkursi publiku lemmik ja näitusekomisjoni poolt valitud võitja. ERM ootab värskeid ideid ka uue hoone püsinäitustele!

14. aprillist 10. maini toimus Eesti Rahva Muuseumi Oma Näituse konkurss, mille raames ootasime näituseideid linnast, elust linnakeskkonnas või selle erinevatest tahkudest tänapäeva Eestis. Konkurss oli mõeldud neile, kes igapäevaselt muuseumitöö ega näituste tegemisega kokku ei puutu. Konkursile saabus 6 näituseideed, millest valiti välja kaks – üks võitja selgus avaliku hääletuse tulemusena ning teise valis välja muuseumi näitustekomisjon.

Publiku lemmikuks osutus näituseidee raudteeäärsetest aedadest Tartus. Väljapanekuga soovitakse tuua Tartu linnas ja selle läheduses asuv linnaelaniku aed raudtee äärest näitusesaali. Lisaks aedade vaatamisele ja märkamisele linnapildis on tegijate eesmärgiks avada intervjuude kaudu aedade omanike ja harijatega rohealade saamise ja loomise lugu. Eesmärk on tutvustada vaatajale üht erilist aiapidamise viisi keset raskemetalli- ja helireostust.

Näitustekomisjon valis välja näituseidee pealkirjaga UITlinn, mille põhiideeks on ühest küljest linna kui meie ümber laotuva avaliku ruumi idee avamine ja teisalt linnas elavate inimeste omavahelise suhtluse soodustamine. Näituse tegijate ideeks on luua näitus, mis võimaldaks külastajal linnaruumi ning selles aset leidvaid muutusi võimalikult ehedalt kogeda. Tartu noorte maastikuarhitektide ning maali- ja tänavakunstnike loodavate installatsioonidega soovitakse tekitada olukord, kus külastaja saaks enda ümber toimuvat värske pilguga vaadata ning seda mõtestada.

Raudteeäärsete aedade näitus avatakse Eesti Rahva Muuseumis sel sügisel ning näitus UITlinn 2014. aasta märtsis.

Oma Näituse konkurss on ERMi uues majas avatava osalussaali üks pilootprojekte. Osalussaal saab olema erinevatele kogukondadele, gruppidele ja eraisikutele avatud platvorm osaluseks ning kaasatuseks. Saali eesmärk on anda huvilistele võimalus ise näitusi luues kultuuriloomes kaasa rääkida ning oma ideid presenteerida.

Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas tõi välja, kuidas näituste loomisse on kaasatud inimesi väljastpoolt muuseumi ning ERMi ootused selles vallas edaspidiseks.

“Ootame häid ettepanekuid ka kolme aasta pärast Raadil avatavatesse püsinäitustesse! Alles eelmisel nädalal korraldasime ühised mõttetalgud muudel elualadel tuntud inimestega ja selliseid arutelusid toimub veel. Eelhäälestuseks on seniste ettevalmistustega võimalik tutvuda muuseumi kodulehekülje ja blogi vahendusel, et saata seejärel oma värskeid ideid muuseumile aadressil…..“.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator, telefonil 735 0447 või e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Jaanilaupäev Raadi mõisapargis

2013-06-17

Käsitöötelkides saab voolida, joonistada, köit keerutada ja patsi punuda, valmistada pajupilli ja rätinukku, kuivviltida ning teha puidutööd. Saab osaleda nii hoonete- kui looduskeskses orienteerumismängus, aardejahis ning minna mõisaparki ajalooekskursioonile.

Järve kaldal rotundis ootavad mänguhimulisi õuemale ja -kabe! Innustuseks meistrite näidispartii kommentaaridega.

Pargis on üles seatud batuut ja karussell, sõidavad väikeautod ja velokardid, saab teha teemakohase näomaalingu ning veereda zorb-pallis. Kõige väiksemate jaanipäevalistega tegeleb Mängumaa Kukerpall.

Avatud näitused: veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, mõisavaremetes välinäitus „Meie siin maal“.

Kell 20–01 jaaniõhtu Raadi järve kaldal

Kl 20 alustab temperamentne folkansambel Keerdus Keeled.

Kl 21 süütab Kaitseliidu Tartu maleva meeskond võidutulest jaanitule ja jaaniõhtulisi tervitab Tartu Linnavalitsus.

Kl 21.30– 01tantsuõhtu ansamblitega Audru Jõelaevanduse Punt ja Folkmill

Pidu on tasuta!

Tule Raadile ja too ilus ilm kaasa!

Korraldajad : Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts

Toetajad: Tartu Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Eesti Rahva Muuseum, ProfiTelgid, A.Le Coq

Lisainfo: Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär, telefonil 735 0431 või e-posti aadressil sirje.madisson(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Lahtiolekuajad võidupühal ja selle eel

2013-06-13

21.06.13 ERMi peamaja (Veski 32) avatud kl 9-13
22.06.13 ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9) ja Postimuuseum (Rüütli 15) avatud kl 11-15
22.06.13 Raadi infovärav avatud kl 10-15
22.06.13 Heimtali muuseum avatud kl 9-14
23. - 24.06.13 ERMi peamaja, ERMi näitusemaja ja Postimuuseum SULETUD!

Raadi mõisapargis lööb tantsu 1500 rahvatantsijat

2013-06-03

9. juunil algusega kell 17 toimub Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) rahvatantsupidu, mis koondab kõik Tartu linnas ja maakonnas tegutsevad rahvatantsuhuvilised.

Etenduse stsenaariumi autor on Astrid Hallik ja peo üldjuht Uve Saar.

Lisaks sügavale mõttele saab rahvatantsunautleja osa ka silmailu pakkuvast etendusest, kaunitest rahvarõivastest, imeilusatest tantsumustritest ja kõrvupaitavast rahvamuusikast. Peost võtab osa ligi 1500 Tartu ja Tartumaa rahvatantsijat.

Pileteid on võimalik osta Vanemuise Kontserdimajast, Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktidest ning peopäeval sissepääsudest.

9. juunil kell 14 avatakse Raadi mõisapargis Käsitööküla, kus saab tutvuda kodumaise käsitööga ning osaleda töötubades.

Lisainfo: Tarmo Lillo, telefonil 5615 7994 või e-posti aadressil tarmo.lillo@gmail.com

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Rahvarõivakooli lõputööde esitlus Eesti Rahva Muuseumis

2013-05-30

Rahvarõivapäeval, 1. juunil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu), näeb 2011.–2013. aastal valminud kostüüme. Kell 11.15 esitleb Eesti Rahva Muuseum uut väljaannet: „Rahvarõivaste valmistamise juhend: Palamuse mees“ (koostajad Age Raudsepp, Pille Arold).

Rahvarõivapäev on Tartu rahvarõivaste valmistajate kooli traditsiooniline ettevõtmine.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba aastast 2005. Kaheaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Iga kursuslane on leidnud seose valmistatava komplektiga – olgu see enda või vanavanemate sünnikoht, või siis lihtsalt huvi mingi käsitööliigi vastu. Õpetajateks oma ala spetsialistid.

Lõputööde esitlus algab kl 12, kui jagatakse välja lõputunnistused.

ERMi uutest väljaannetest on kohapeal saadaval ka Reet Piiri raamat „Eesti kampsun Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ (2013).

Rahvarõivaste valmistajate kool Tartus sai teoks Rahvakultuuri Keskuse, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi, Jõgevamaa Koostöökoja ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös. Selle korraldamist toetasid PRIA ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Janne Vaabla, Rahvarõivakooli projektijuht e-posti aadressil kostymix@gmail.com või telefonil 5106 341

Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja, e-posti aadressil ellen.varv@erm.ee või telefonil 7350 440

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Helikoosolek uurib raadiot

2013-05-27

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 29. mail kl 18–20 toimuv helikoosolek tegeleb raadioga, uurides seda kui objekti, instrumenti ja mälu.

Helikoosolekute tavapärase võõrustaja Patric McGinleyga liitub kirjanik, kirjandus- ja muusikakriitik ning Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Sven Vabar. Sven tutvustab raadioteemalisi arhiivisalvestisi ning arutleb nende tähtsuse üle tema elus.

Sveni Vabar:

Ma esitlen raadiohääli oma lapsepõlvest Elvas ajavahemikul umbes 1981–1984. Minu vanavanematel oli tohutu suur lampraadio Minija 2, mis oli toodetud 1962. aastal Leedus. Sellest kuulasime me Ameerika Häält, Fred Jüssi „Looduse aabitsat“, Laulupeo otseülekandeid jms. Ma esitlen neid helisalvestisi ja mõningaid teisi signatuure ning saateid, mida me tollal kuulasime ning mida ma olen hiljem ERRi arhiividest välja noppinud. Mängisin neid helisalvestisi esimesel Tartu Topofonil 2010. aastal, kuid tookordne üritus oli rohkem „kunstisündmus“, kus juttu ei tehtud; seekord ma räägin, mida need helid mulle väikese lapsena tähendasid, kuidas nad alateadlikult määratlesid minu jaoks selle, mis on „väljas“, väljaspool meie väikest Elva korterit. Ma oletan, et meie raadio kahin ja analoogsüntesaatorite ambientsed signatuurid, mis kasutasid J. M. Jarre, Vangelise, Kraftwerki jms artistide loomingut, kujundasid rohkemal või vähemal määral mind ennast, seda, kuidas ma näen ja tajun maailma ning ka seda, milliseid helisid ja muusikat kuulan ma praegu. Mul on aga tugev kahtlus, et ma ei ole mingil moel ainulaadne; ma usun, et terve põlvkond inimesi Eestis, Ida-Euroopas ja osalt kogu Läänemaailmas oli tugevasti mõjutatud sedalaadi raadiohelidest, nii et meil on võimalus taas tajuda ja jutuks võtta oma alateadlikku kuulajaminevikku.

Kohtumise teise pooles avastame üheskoos vanade raadiote kollektsiooni helipotentsiaali, improviseerides helidega, mida suudame neist välja võluda, olles häälestatud kas raadiojaamadele või viibides jaamade vahelises alas. Meist saab improviseeritud orkester, mis mängib helidega raadiolainetel. Eksperimente juhib ja salvestab Patrick McGinley, kes tegi hiljuti oma veebiraadiole framework saate raadio mälu. Saadet saab kuulata siit.

Korraldajad võtavad kaasa nii palju vanu raadioaparaate kui saavad, kuid kui osalejatel on kodus vanu töötavaid raadioid, võtke need palun kaasa! Olgu need lühilaine-, kesklaine- või pikklainevastuvõtjad, väikesed või suured! Raadiod peaksid töötama patareitoitel ning olema varustatud sisseehitatud valjuhääldiga.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum, Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi külastuskorra muutumine

2013-05-22

Alates 1. juunist muutub Eesti Rahva Muuseumis tasuta sissepääsu kord.

Alates 1. juunist saab Eesti Rahva Muuseumi näituseid tasuta külastada iga kuu viimasel reedel.

Lisainfo: erm@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseumide suvemäng kutsub otsima, leidma ja avastama!

2013-05-22

Muuseumid kutsuvad osalema suvemängus „Otsi! Leia! Avasta!“, mis kestab terve suve – 18. maist 25. augustini. 50 muuseumi üle Eesti ootab külastajaid kaasa lööma mitmesugustes tegevustes ja võitma huvitavaid loosiauhindu.

Peaauhindadeks on nädalavahetus neljale Alatskivi lossis koos majutuse, õhtu- ja hommikusöögi, giidituuri ja savikoja külastusega ning kahepäevane taluromantikapakett Maria talus Pärnumaal majutuse, õhtusöögi, pikniku ja ratsutamise või hobusesõiduga.

Mänguga loodetakse saavutada, et külastajad teadvustaks senisest enam muuseumi kui toredat ajaveetmiskohta, jääks sinna kauemaks ning süveneks nuputamise, otsimise ja avastamise kaudu muuseumi võimalustesse. „Eriti tahame mänguga tähelepanu tõmmata väiksematele muuseumidele maapiirkondades ja teadvustada inimestele, et ka väljaspool suuri linnu on palju väga omapäraseid ja huvitavate kogudega muuseumeid,“ selgitab ERMi omakultuuride osakonna juhataja Külli Lupkin, miks selline mäng ette võeti.

Mäng toimub selliselt, et iga muuseum mõtleb välja tegevused, küsimused ja ülesanded, mida mängus osalejad peaksid lahendama, et saada flaierile templi või kleepsu. Tänavu tuleb auhinnaloosis osalemiseks koguda vähemalt kolm templit erinevatest muuseumidest või filiaalidest.

Koostööpartner selles mängus on Maaleht, kes võimaldab mängijatel veebilehest otsida vastuseid oma muuseumimängu küsimustele. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Maakodu ja Maalehe aastatellimused. Osalevad muuseumid loosivad välja ka oma meeneid.

Lisainfo: Muuseumide suvemängu koduleht

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Tule otsusta, milline näitus muuseumis tuleb!

2013-05-20

Eesti Rahva Muuseum annab kõigile huvilistele kuni 31. maini kestval hääletusel võimaluse valida, milline näitus avatakse Eesti Rahva Muuseumis oktoobris 2013.

Aprillis kuulutati ERMis välja Oma Näituse ideekonkurss, kuhu oodati näituseideid linnast, linnakeskkonnast ja selle erinevatest tahkudest tänapäeva Eestis. Võistlusele saabus 6 ideed, mille hulgast valitakse kaks näitust, mis saavad aasta jooksul teoks.

Üks võitja selgitatakse välja avaliku hääletusega, teise võitja valib välja muuseumi näitusekomisjon.

Oma Näituse ideid saab vaadata ning hinnata Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja fuajees (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ning veebiaadressil www.erm.ee/omanaitus. Hääletus on avatud 31. maini. Võitjad kuulutatakse välja 14. juunil. Esimene näitus avatakse juba selle aasta oktoobris ning teine 2014. aasta märtsis.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee või telefonil 7350 447

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseumiööl on ERMi külalisteks kunagised muuseumi töötajad

2013-05-15

Muuseumiööl, 18. mail on Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Postimuuseum, Heimtali muuseum ja Raadi mõisapark avatud kella 23ni. Eesti Rahva Muuseum ootab kõiki tasuta näitustele ja üritustele. Muuseumiööl algab ka muuseumide suvemäng.

Programm

ERMi NÄITUSEMAJA (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

18.00 Erika Pedak „Põnevad kogumisretked kunstniku pilgu läbi“ ja raamatuesitlus:

Friedrich Kohtitsky „Kodumaa päevapildid“ (1912)

19.00 Merike Toomas „Süameasi“ – giidituur setu keeles

20.00 Taimede Lummuse Päeva eriprogramm: Ain Raal räägib teemal „Esivanemate taimemaailm: vägilased ja väega saatjad“

21.00 Taimede Lummuse Päeva eriprogramm: Rein Marani film „Hiite lummus“

22.00 Karl Martin Sinijärv „Kirjanik muuseumis“

Avatud näitused: „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“, „Korraks koju. 1940–1968 Eesti Rahva Muuseumi kogudest eraldatud aarded“, „Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground“

ERMi RAADI MÕISAPARK (NARVA MNT 177, TARTU)

Muuseumiöö eriekskursioonid Raadi mõisapargis

18.00 Aivar Roosaar „Raadi mõisast ja Liphartide kogu intrigeerivast saatusest“

20.00 Ülo Siimets „Matk Raadi radadele“

NB! Kogunemine ekskursioonideks Raadi peavärava juures

ERMi POSTIMUUSEUM (RÜÜTLI 15, TARTU)

Postitöötajad öös: avatud näitused „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90. Postis keelatud kaup“ ja „On Volga uhke kaunitar ja Tšaika limusiin“

ERMi HEIMTALI MUUSEUM (PÄRSTI VALD, VILJANDIMAA)

Filmiprogramm

„Lodi Jõmmu“ Andrus Kilk 2007

„Punaselg-õgija“ Andrus Kilk 2009

„Kaluritepäeva kontsert Varnjas“ Andrus Kilk 2010

„Hobusemehed“ Imre Annus 2012

„Koksvere leivategu“ Imre Annus 2012

Näitus „Öös on inimesi – inimnäolisi esemeid ERMi kogudest“. Lisaks avatud püsinäitus „Põlvest põlve elutarkus“ ja ajutine näitus Heimtali muuseumi lugudega esemetest. Viimane võimalus vaadata Reet Piiri koostatud kampsuninäitust. (Rahvusvaheline konverents „Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades“ toimub 16.–18. mail Viljandis ja Heimtalis.)

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Seltsi ajaloo- ja kultuurireis Taanimaale toimunud!

2013-05-15

Reis väärikale ja vabameelsele, samas nii kodusele Taanimaale oli seltsi liikmetele kuniks kevadkogemuseks.

ERMi sõbrad toimetasid talgupäeval Raadil

2013-05-15

Talgulisi olid toitlustamas ERMi ja tema sõprade seltsi kauaaegsed virgad abilised Naiskodukaitse Tartu ringkonnast.

Rändnäitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad" alates 22. aprillist Avinurme Kultuurikekuses

2013-05-15

Näitus jääb avatuks 25. juunini.

Näituse esimene külastaja oli Avinurme kultuurijuht toomas Tikerberi.

Eesti Rahva Muuseum kutsub ka sel suvel 10 - 12 aastasi laagrisse „Kirju-mirju Eesti“

2013-05-14

Kes on vanausuline? Mis on suuliim? Kust tulid ja kuhu kadusid baltisakslased? Millest kõnelevad mustrid? Millised on minu juured ja kuidas need mind mõjutavad? Miks teistsuguste juurtega inimesed mõtlevad teistmoodi? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiame 10.–14. juunil 2013 üheskoos vastused linnalaagris „Kirju-mirju Eesti“.

Viiepäevases linnalaagris õpitakse praktilise tegevuse kaudu tundma Eesti kirevat vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Laagri ajal viivad väljasõidud osalejaid tutvuma siinsete omakultuuridega. Sõidetakse külla vanausulistele, setudele ja mulkidele, tutvutakse kohalike traditsioonide eripäradega ning proovitakse ka ise ikooni maalida, lambaid talitada või laastukatust panna. Põneval külaskäigul Ajalooarhiivi tutvume lähemalt allikatega, mille abil me erinevate kultuuride ajaloost teadmisi saame ning paneme omandatu arheoloogilistel väljakaevamistel praktikasse.

Mänguliste päevade vältel õpitakse tundma ka enda juuri, et osata edaspidi märgata ja väärtustada kultuurierinevusi teistes. Erinevate kultuuride mustrid ja värvid, kombed ja traditsioonid omandavad uue värvingu, kui neid mõista.

Laagri korraldab Eesti Rahva Muuseum koostöös Muinsuskaitseameti ja Ajalooarhiiviga. Kõik laagripäevad algavad ja lõpevad Tartu linnas.

Osavõtutasu on 30 € lapse kohta. Tasu sisaldab väljasõitude transporti, lõunat ja töövahendeid.

Laagripäevade kirjeldused ja registreerimisinfo: www.erm.ee/linnalaager2013

Lisainfo: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator; Tel 7350 447; E-post jaanika.jaanits@erm.ee

Laagrit toetavad Tartu linn ja Muinsuskaitseamet.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi Postimuuseum 19.mail suletud!

2013-05-13

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Eesti Rahva Muuseum

Kunstiklassika Eesti Rahva Muuseumis

2013-05-13

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitusel „Korraks koju“ on esindatud valik 20. sajandi algupoolel muuseumi kogudesse kuulunud esemeid, sealhulgas teoseid tuntud eesti ja baltisaksa kunstnikelt.

20. sajandi algusaastatel kuulus Eesti Rahva Muuseumi prioriteetide hulka ka eesti kunsti kogumine ja selle tutvustamine – esimesed selleteemalised arutelud toimusid juba asutamiskoosolekul 1909. aastal. Rahalise kitsikuse tõttu, mis takistas kunsti ostmist, sai alguse tava kunstnike töid näitustel välja panna, mis jätkus ka hiljem, kui olid juba tekkinud võimalused kunstiteoste ostmiseks. Nii töötaski muuseumi kunstiosakond, mille tegevust vedas pikka aega kunstnik Aleksander Tassa, kuni II maailmasõjani omapärasel moel ühtaegu muuseumi ja galeriina, olles armastatud paigaks tavakülastajate kõrval ka paljudele pallaslastele ning teistele kunstnikele.

1922. aastal saadi Eesti Rahva Muuseumi käsutusse Raadi loss, milles olnud ekspositsioonist moodustasidki suurima osa kunstiteosed. Mitmed näitusel „Korraks koju“ eksponeeritud tööd on rippunud ka Raadi lossi seintel, teiste hulgas Johann Köleri „Kristus ristil“ ja Nikolai Triigi „Erna Villmeri portree“. Näitusel näeme mitmeid muuseumi kogude arenguloos olulisel kohal olnud teoseid, näiteks üks esimesi muuseumile annetatud teoseid – Ants Laikmaa „Vana Aitsam“ või 1920. aastate alguse eesti kunsti osakaalu tõstmiseks tehtud kunstioste iseloomustav Konrad Mägi „Saadjärv. Äksi kirik“. Lisaks eesti kunstnikele koguti ka baltisaksa autorite töid, millest mõned iseloomulikud näited on samuti näitusel „Korraks koju“ eksponeeritud.

Võimuvahetuse järel 1940. aastal muuseum riigistati ning jagati kaheks eraldiseisvaks muuseumiks (Riiklik Etnograafiamuuseum ja Riiklik Kirjandusmuuseum). Sellega seoses eraldati järgnevatel aastatel muuseumi kogudest kunstiteosed, millest enamiku võime tänapäeval leida Eesti Kunstimuuseumist ja Tartu Kunstimuuseumist.

Peale kunstiklassika saab näitusel uudistada ka muud varem Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuulunut, näiteks baltisaksa maadeuurijate kollektsioone ja käsikirju ning poliitilise ajalooga seotud museaale, nagu Tartu rahukonverentsi mööbel või baltisaksa üliõpilaskorporatsioonide esemeid.

Näitus on avatud ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) T-P 11.00–18.00.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum ootab näituseideid veel selle nädala lõpuni!

2013-05-07

Eesti Rahva Muuseum ootab 10. maini linnateemalisi näituseideid ja julgustab esitama ka esialgu poolikuid ideid.

Kuu aega tagasi välja kuulutatud konkurss ootab näituseideid neilt, kes igapäevaselt muuseumitööga ei tegele. Konkursile palume esitada näituseideed, mille keskmes oleks linn, elu linnakeskkonnas või selle erinevad tahud tänapäeva Eestis. Idee võib muuseumile saata ka siis, kui ei ole veel päris täpselt teada, mida ja kuidas eksponeerida soovitakse. Kuna näituse tegemine sünnibki ideest, saab töö käigus mõtet edasi arendada.

Ideid saab esitada veebilehel www.erm.ee/omanaitus 10. maini. Näituseidee võib saata ka postiga (Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, J. Kuperjanovi 9, Tartu 50409) või tuua ise kohale. Kõigi võistluse reeglitele vastavate näituseideede hulgast valitakse välja kaks võitjat: üks selgitatakse välja avaliku hääletusega, kus igaüks saab kaasa rääkida, millist näitust ta ERMis näha tahaks. Hääletus toimub 13. maist 31. maini. Teise võitja valib välja muuseumi näitustekomisjon.

Avaliku hääletuse võitnud Oma Näitus avatakse selle aasta oktoobris ja ERMi näitustekomisjoni valitud näitus 2014. aasta märtsis. Kõigi osalejate ning hääletajate vahel loositakse välja ERMi meeneid.

Lisainfo:

www.erm.ee/omanaitus

Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@erm.ee, 7350 447

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERM esitleb raamatut saja aasta taguse päevapiltide kogumisaktsiooni parimatest töödest

2013-05-06

Eesti Rahva Muuseumil valmis Friedrich Kohtitsky „Päevapildiraamat”, mis tutvustab harrastusfotograafi ja koolimehe Friedrich Kohtitsky (Priidu Kohava) fotopärandit Eesti Rahva Muuseumis ja tema 1912. aasta päevaraamatut.

Kohtitsky osales 1912. aastal Eesti Rahva Muuseumi korraldatud kodumaa päevapiltide võistlusel, pälvides II auhinna (I auhinda välja ei antud). Ka päevaraamatu sünniloole andis tõuke muuseum, suunates ärksaid noori vanavara suurkogumisele. Päeviku lehekülgedelt kumab sajanditagune argielu Läänemaalt Karuse ja Hanila kihelkonna piirimailt: saame kaasa elada vanavarakorjaja seiklustele ja meile avatakse mitme päevapildi tekkelugu.

ERM korraldab väljasõidu Läänemaale, Hanila kihelkonna, tänase Hanila valla Rame külla, mida Kohtitsky on üles pildistanud ning ka sealseid elamusi kirja pannud. Kohtitsky ise on sündinud lähedal asuvas Kinksi külas.

10. mail 2013 kell 11 kogunetakse Rame külas Laelatu teeristis ja vaadatakse külas ringi. Tutvutakse Kohtitsky tehtud piltidega ja püütakse samu hooneid uuesti pildile saada. Kell 13 on raamatu esitlus ja uute piltide ülevaatamine Penijõe mõisas, Matsalu looduskeskuses. Penijõel sellepärast, et Kohtitsky on Penijõel koolijuhatajana töötanud.

1912. aasta Eesti Rahva Muuseum päevapiltide kogumise võistluse eesmärk oli tolleaegse moodsa ja vähelevinud fototehnika abil jäädvustada igapäevaelu Eesti erinevates paikades. Eriti oodatud olid pildid rahvast tööl, pidudel, lõbutsemistel, igapäevastel talitustel ning isesugustest muistsetest talumajadest, lautadest, aitadest ja taluhoonete sisseseadetest ning tervetest küladest. Võistluse tulemusel täienes ERMi fotokogu väärtuslike materjalidega.

Kultuuripärandi aasta raames kuulutas Eesti Rahva Muuseum selle aasta 23. veebruaril taas välja fotode kogumise, tähistamaks saja aasta möödumist esimesest võistlusest ning jäädvustamaks Eesti elu sada aastat hiljem. Võistlus, mille patroon on president Toomas Hendrik Ilves, kestab 5. jaanuarini 2014.

Ootame ettevõtmises osalema koduloohuvilisi, eriti fotograafiahuvilisi. Muuseum on tänulik kõigile, kes pärandiaastal muuseumi fotokogu täiendada aitavad.

Lisainfo: Tiina Tael, ERMi pearhivaar ja Kohtitsky raamatu koostaja, telefonil 735 0420 või e-posti aadressil tiina.tael(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum kutsub Raadile talgupäevale

2013-04-30

Eesti Rahva Muuseum ootab ka tänavusel üle-eestilisel „Teeme ära!“ talgupäeval abikäsi, et teha heakorratöid Raadil. Talgupäev toimub 4. mail 2013.

Ühistööpäev kannab taas lisanime “Ehitame ERMi”. 2013. aastal oleme võtnud plaani hakata liikuma Ülejõe linnaosa ja selle kaudu ka linna südame poole. Plaanis on korrastada Raadi dendropargi linnapoolset osa, mis avaks vaate kerkivale ehitusele. Heakorratööd Raadi dendropargis kestavad kella 11–14 ning pärast ootab töötegijaid talgutoit. Palume osalejatel registreeruda ERMi talgutele veebilehel http://www.teemeara.ee/ (ERMi talgukood: 13042437). Võimaluse korral palume talgulistel kaasa võtta rehad.

Loodame koostööle Tartu linnavalitsuse ning Roosi tänava ääres paiknevate ettevõtete ja organisatsioonidega. ERM on võtnud eesmärgiks, et Ülejõe linnaosa taastaks oma väärika ilu ning avaks uuesti lood ja inimesed, mis on neis vanades majades mentaalselt suletud aegadel varjule jäänud. Ootame talgupäevale just Ülejõe rahvast, et muuta üks linnajagu kaunimaks ja pidada plaani, kuidas koostööd edasi arendada.

Aastate jooksul on ERMi talgutel osalenud pea tuhat inimest ning korrastatud on nii Raadi mõisaala, dendroparki kui ka mõisa ja ERMi uue hoone vahelist ala. Kõigil aastatel on sukeldujate klubi liikmed puhastanud Raadi järve.

Lisainfo: Viljar Pohhomov, produtsent, telefonil 5332 7427 või e-posti aadressil viljar.pohhomov@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ainukordne kõrvaltempel „Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi paigaldamine 30. aprillil 2013“

2013-04-25

Väärika ajalooga Eesti Rahva Muuseumi suursündmuse päeval, 30. aprillil on kasutusel kõrvaltempel „Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi paigaldamine 30. aprillil 2013“.

Kõik huvilised on oodatud sündmusest osa saama ja seda ka endale talletama. Kõrvaltempel võib kaunistada ümbrikku, postkaarti või ka ERMi trükist.

Tempel on üks esemetest, mis kannab nii aastasadade kui ka tänase päeva sõnumit ja leiab oma koha ERMi uue hoone nurgakivis.

ERMi Postimuuseumi kogudes on 11 801 templit, neist kõige vanemad pärinevad tsaariajast. Kogudes olev vanim templijäljend on üherealine DORPAT aastast 1798. Maailma esimene postitempel võeti kasutusele 1661. aastal Inglismaal.

Ainukordne kõrvaltempel „Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi paigaldamine 30. aprillil 2013“ on kasutusel ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ainult 30. aprillil 2013 kell 11–16.30.

Lisainfo: Eve Aab, projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi saab paika

2013-04-23

104-aastase Eesti Rahva Muuseumi esimene päris oma kodu Tartus Raadil saab nurgakivi 30. aprillil ja muuseum ootab nurgakivi panemise tseremooniale kõiki neid, kes väärtustavad eesti rahva põliseid juuri ja meie kultuuri ning keele kestmist – st Eesti Rahva Muuseumi vanu ja uusi sõpru.

Nurgakivi panemisele Raadil siirdutakse rongkäigus Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja eest (J. Kuperjanovi 9) 30. aprillil. Mõtteline Raadile kolimine algab rituaaliga kell 17.30, rongkäik liigub mööda Veski, Liivi ja Lossi tänavat Raekoja platsile, kus peatutakse 18.15. Samal ajal lõpeb kesklinnas akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide traditsiooniline volbrirongkäik ning Raekoja platsile oodatakse ERMi suure rongkäiguga ühinema akadeemiliste organisatsioonide liikmeid ning Tartu üliõpilaste kevadpäevadel osalejaid, muidugi ka kõiki teisi.

18.30 jätkub rongkäik üle Kaarsilla, läbi pargi ja mööda Roosi tänavat Raadile Mälestuste väljale, kus ERMi uue kodu aadressiks on Muuseumi tee 2. Kell 19.15 algava kogunemise käigus toimub tseremoonia, mil Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves asetab Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi. Tseremoonia lõppakordiks on kontsert ansamblilt Metsatöll, mille üks solistidest on ka kultuuripärandi aasta saadik Lauri Õunapuu.

„Nurgakivi panek on sümboolne hetk, mil sünnib Eesti Rahva Muuseumi uue maja vaim – nurgakivisse paneme oma rahva minevikumõtted, oleviku tunnismärgid ja muidugi ka sõnumi tulevastele põlvedele!“ kutsub Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas kõiki ajaloolisest hetkest osa saama.

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone konkursi võitis 2006. aastal arhitektuuribüroo SARL Dorell, Ghotmeh, Tane Architects Pariisist, projekteerimisprotsessis osalesid HG Arhitektid ja Pille Lausmaa SAB Eestist ning Eesti insenerid ASi EA RENG juhtimisel. Ehituse tellija on Riigi Kinnisvara AS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus. Muuseum avab Raadil uksed 2016. aasta teisel poolel.

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi panemise tseremoonia on tänavuste Tartu muinsuskaitsepäevade (12.–30.aprillini) lõpuüritus. Muinsuskaitsepäevadega meenutatakse 25 aasta möödumist Tartu 1988. aasta kuulsatest muinsuskaitsepäevadest, kui esimest korda toodi tuhandete inimeste ees taas välja sinimustvalge lipp ning nõuti rongkäigus ja miitingul Raadi vabastamist Nõukogude sõjaväest ning Eesti Rahva Muuseumi taastamist. Muinsuskaitsepäevad on ka osa Eesti kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariik 95 programmist.

Lisainfo: Tõnis Lukas, direktor, telefonil 735 0403 või e-posti aadressil tonis.lukas(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERM ootab jüripäeva tähistama

2013-04-22

Eesti Rahva Muuseum ootab kõiki jüripäeval, 23.aprillil kell 16 ERMi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Kell 16 arutlevad Anti Selart, Lauri Vahtre jt raamatu „Eesti ajalugu II“ üle. Arutelu on võimalik jälgida ka veebi vahendusel www.erm.ee/otse

Kell 18.15 meenutatakse Jüriöö ülestõusu ja alustatakse ERMi „kolimist“. Külalistele tutvustatakse esemeid, mis asetatakse 30. aprillil ERMi uue hoone nurgakivisse.

Lisainfo: Tõnis Lukas, direktor, telefonil 735 0403 või e-posti aadressil tonis.lukas(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kaheksandat korda toimuv konverents otsib lootustandvaid noorteadlasi

2013-04-22

24. ja 25. aprillil 2013 toimub Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“. Konverentsi eesmärgiks on uute, põnevate ja julgete ideede leidmine ning lootustandvate teadlaste avastamine.

Tänavusel konverentsil vaadeldakse indiviide ja kogukondi kultuuri loojate ja kandjatena nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis. Muuhulgas tehakse ettekannetes sissevaateid etniliste ja sotsiaalsete vähemuste ellu ning nende uurimise problemaatikasse. Eesti ainestiku käsitlemise kõrval arutletakse läänemeresoome, islandi ja jaapani folklooritraditsioonide üle, vahendatakse kogemusi ja muljeid välitöödelt vadjalaste-vepslaste juurde ning analüüsitakse kultuuriprotsesside dünaamikat Bulgaarias ja Indoneesias. Konverentsi lõpetab artiklikogumiku „Pro Folkloristica“ uue numbri esitlus.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kaheksandat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, mis oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi ettekannete teesid ilmuvad trükisena.

Konverentsi kava ja teesid on tutvumiseks veebis: http://www.erm.ee/noortehaaled2013 ja http://folklore.ee/era/nt

Esimese päeva ettekandeid on võimalik vaadata ka otse: www.erm.ee/otse

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.

Lisainfo:

Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator piret.koosa@erm.ee

Andreas Kalkun, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur andreas@folklore.ee

Jaanika Hunt, Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent jaanikah@folklore.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kodanikualgatusliku ühistööna toimub Tartus põlisrahvaste maakultuuriseminar

2013-04-19

Kaitseliidu ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas (Riia 12, Tartu) toimub 20. aprillil algusega kell 10 põlisrahvaste maakultuuriseminar „Maarahvakultuuri varjatud vaimsus muutuvas maailmas“. Seminari on võimalik jälgida ka Eesti Rahva Muuseumi veebi kaudu.

Esimene maakultuuriseminar toimus 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevade ajal toonase Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) aulas. Korraldasid EPA muinsuskaitseklubi „Hiis“ ja Asser Murutari juhtimisring ning tüvitekstideks olid Kaarel Liidaku „Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena“ [1934], Oskar Looritsa „Eestluse elujõud“ [1951] ja Kalle Elleri „Maarahvast“ [1972]. 25 aastat tagasi võtsid maakultuuriseminaril sõna Asser Murutar, Kalle Eller, Hando Runnel, Marju Lauristin, Merle Karusoo, Sirje Endre, Mall Hiiemäe, Henn Sarv, Argo Moor, Rein Kilk, Heno Sarv jpt. Üks Hando Runneli mõttekild muutus jätkuseminaride motoks: Paljude jaoks on kultuur mingi vaimne toodang, mida kirjanikud, kunstnikud, näitlejad jt raamatute, näituste, teatri ja televisiooni kaudu lahkesti pakuvad. Ei ole. Kultuur on kõigepealt vaba inimese igapäevane käitumise viis tema oma kodus ja kodu ümbruses... Kultuur on seotud omanikutundega. Maakultuur on inimese suhe maaga.. Kui maa ei ole inimese oma, ei saa olla ka vastutustundlikku maakultuuri. Kaarel Liidak nägi aastal 1934 maasuhet teisiti: maa sunnib inimesele oma vaimu peale, maa sunnib eestlast jääma eestlaseks.

Kokku on 1988–2012 toimunud vähemasti 18 maakultuuriseminari enam kui 800 osalejaga.

Maakultuuriseminaridel toimib vanasõna „kus viga näed laita, seal tule ja aita“. Lühiettekannetele järgnevad küsimused ja siis lisamõtted-ettepanekud, mida võiksime seltside/vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja/või oma riigi koostöötasandil ette võtta maa põlisrahvaste kultuuripärandi kestmiseks.

Seminari kava: http://www.erm.ee/et/kylasta/muinsuskaitsepaevad/20-aprill

Otseülekanne: www.erm.ee/otse

Lisainfo: Aare Kasemets, e-posti aadressil aarek@ut.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Avatud uus raamatu- ja fotonäitus "Jääminek. Tartu muinsuskaitsepäevad 1988"

2013-04-18

Näituse koostas Sirje Madisson.

Jäädvustati priiuse põlistumise päev

2013-04-18

Priiuse põlistumise päev 27. märts 2013 on jäänud ajalukku. Kuna tegemist oli ainulaadse ja kordumatu päevaga, kutsusid Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahva Muuseum talletama tulevastele põlvedele selle päeva kirjeldusi.

Üleskutsele reageerisid kümned inimesed, kes seda päeva meeles pidasid ja lühikirjeldusi koos foto- ja videomaterjaliga Eesti Rahva Muuseumile saatsid. Paremaid talletajaid autasustatakse muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel täna 18. aprillil kell 14 Tartu Jaani kirikus. Sissepääs vaba.

Laureaatideks osutusid Põlva Ühisgümnaasiumi algklassid, Priit Silla, Argo Luide, Uku Pihlak ja Tiit Riismaa, Meelis Pääbo, Inge Suder ja Eesti Post ning Urmas Saard. Eesti Rahva Muuseumi fotoauhind omistati Arto Saarele.

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts tänavad kõiki, kes priiuse põlistumise päeva jäädvustamisele kaasa aitasid! Kuigi võistlus on lõppenud, on kõnesoleva päeva kirjeldused ja pildistused endiselt teretulnud aadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski tn 32, 51014 Tartu või tiina.tael@erm.ee

Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefonil 7350 420 või e-posti aadressil tiina.tael(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ersa keele päev Eesti Rahva Muuseumis

2013-04-17

Eesti Rahva Muuseum tähistab koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja ersa kultuuriühinguga Sjatko neljapäeval, 18. aprillil kell 17 ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ersa keele päeva.

Hõimuõhtul on külas ersa rahvusliikumise liidrid Mordvamaalt, näha saab puuskulptuuride näitust ja filmi.

Õhtu algab ersa rituaalse palvusega. Ersade tänapäevast olukorda ja kultuuri tutvustavad rahvusliikumise liider, injazor Kšumantsjan Pirguž (Grigori Mussaljov), ansambli Toorama juht Andrei Romaškin ning skulptor Pjotr Rjabov. Andrei Romaškin ja Natalja Abrossimova esitavad ersade laule.

Soome-ugri keelte volga rühma kuuluvad ersa ja mokša keel on Kesk-Venemaal asuvas Mordva vabariigis vene keele kõrval ametlikud riigikeeled. Ersasid ja mokšasid loetakse üheskoos mordvalasteks, kuigi nad ise on end alati eri rahvusteks pidanud. Mordvalasi on kokku üle 800 tuhande ja nad on üks tänapäeva suurimatest soome-ugri rahvastest, kuid hajutatud asualade tõttu on nende assimilatsioon venelaste sekka kiire.

Ersa keele väärtustamiseks tähistatakse alates 1993. aastast ersa keele päeva rahvusliikumise tegelase ja kirjakeele rajaja Anatoli Rjabovi (1894-1938) sünniaastapäeval, 16. aprillil. Rjabov arreteeriti 1937. aastal süüdistatuna spioneerimises Eesti ja Soome kasuks ning lasti hiljem maha.

Eestis tähistatakse ersa keele päeva juba 16. korda. Eestis elab ligi tuhat mordvalast, kellest suurem osa on ersad.

Hõimuõhtut toetab hõimurahvaste programm.

Üritus on tasuta, kõik on oodatud.

Tere tulemast! Šumbrat!

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi Sõprade Seltsi üldkoosolek toimus 30. aprillil

2013-04-17

Üdkoosolekule oli kohale tulnud 95 seltsi liiget üle Eesti. Kuulati ära juhatuse esimehe Tanel Linnuse ülevaade seltsi viimaste aastate suurematest töödest. ERMi direktor Tõnis Lukas võttis oma sõnavõtus kokku muuseumi pika teekonna Raadile. Kinnitati majandusaruanne, tänati vabatahtlikke abilisi ning valiti seltsile uus juhatus ning revisjonikomisjon. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi 2013. aasta auliikmeks kinnitati ühel häälel folklorist Mall Hiiemäe.

Muinsuskaitsekuu pidulik avamine Tartu Jaani kirikus

2013-04-17

Neljapäeval, 18. aprillil kell 14 toimub muinsuskaitsekuu pidulik avamine Tartu Jaani kirikus.

Kell 13 ootab kunstiajaloolane Kaur Alttoa, et tutvustada Jaani kirikut.

Kell 14 toimub muinsuskaitsekuu avamine ja Tartu 1988. aasta muinsuskaitsepäevade austamine Jaani kirikus. Muinsuskaitsekuu avamise puhul tervitab Jaani kiriku poolt õpetaja dr Urmas Petti, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak, Kultuuriministeerium, Tartu linnapea Urmas Kruuse, Eesti Rahva Muuseumi direktor ja 1988. aasta Tartu Muinsuskaitsepäevade korraldaja Tõnis Lukas.

Toimub pidulik lipu üleandmine Muinsuskaitseametilt ja antakse välja EMS teenetemedalid vabatahtliku muinsuskaitselise tegevuse eest.

EMS ja ERM tunnustavad priiuse põlistamise päeva kirjatöid, foto- ja videojäädvustusi.

Orelil esineb Elke Unt.

Kell 16 on fotonäituse „25 aastat Tartu esimestest muinsuskaitsepäevadest“ avamine Tartu Ülikooli peahoone fuajees.

Lisainfo:

Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees, telefonil 5343 2716

Helle Solnask, Eesti Muinsuskaitse Seltsi aseesimees, telefonil 505 1781

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Meeldetuletus: Kirjakonkurss „Kirjuta end eesti postiajalukku!“

2013-04-16

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutas Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum välja käsitsi kirjutatud ja vormistatud kirja konkursi sügisel 2013 avatava näituse „Uhke postipoiss sõitis …“ tarbeks. Konkursile saadetud kirjade abil soovime näitusel kajastada inimeste kogemusi seoses postside ja suhtlusega, ent ka näidata, kuidas näeb välja arvuti- ja mobiiliajastu inimeste käekiri.

Eelkõige hindame käekirjade iseloomu ja omapära, mitte tingimata kunstipärasust ja ilukirja. Oodatud on igas vanuses osalejate postsidega seotud kirja vormi pandud lood.

2013. aastal möödub 375 aastat riikliku postikorralduse loomisest Eesti aladel ja Eesti Post saab 95. Omavaheline kaugsuhtlemine on kaasajal nii enesestmõistetav ja tavaline, et me sellele harva mõtleme – see meenub ehk vaid siis, kui internet ja mobiililevi „on maas“ ning elektrit pole. Postsidel on läbi ajaloo olnud oluline roll inimestevahelise suhtlemise vahendamisel, nüüdseks on postitöö raskuskese väheke muutunud ning meie soovime selle muutuse toimumisest kirjakonkursile kirjutavate inimeste silme läbi teada saada ning seda teadmist teistelegi vahendada.

Avame sügisel Eesti Posti 95. sünnipäeva puhul näituse, kus kajastame postside ning inimeste omavahelisi puutepunkte. Näituse raames plaanime kaasata ka inimesi meie hulgast. Selleks ärgitame huvilisi osa võtma kirjakonkursist, mille teemaks on omavaheline suhtlus ja suhtlemise vahendid ning nende muutumine läbi aja. Õpilastele soovitame kindlasti kirjas kirjutatav läbi arutada oma emade ja isade ning vanaemade ja vanaisadega.

Tööde laekumise tähtaeg on 31. mai 2013. Kirjad palume saata või ise kohale tuua Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi aadressil Rüütli 15, 51007 Tartu, märksõnaks „Minu kiri“.

Näitus „Uhke postipoiss sõitis …“ avatakse 9. oktoobril 2013.

Näituse avamise järel oktoobris 2013 ootame edaspidigi osalema noori „disainereid“ ja „mänguloojaid“: näitusele paneme osalejate põnevad kavandid postitöötajate riietusest ja mudelid postitranspordi vahenditest, võistlustules on erinevad postiteemalised mängud! Täpsema info järgneva konkursi kohta edastame sügisel.

Lisainfo ERMi kodulehel: http://www.erm.ee/et/Osale/kirjakonkurss

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Rahvakultuuri ja kunsti oksjon Eesti Rahva Muuseumi giidikooli heaks

2013-04-16

25 aastat tagasi, 15. aprillil 1988 toimus ERMis Eesti muinsuskaitseklubide viienda kokkutuleku ehk Tartu muinsuskaitsepäevade raames rahva- ja esemerohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks. Toonast oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kl 17 ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu), kus oksjonihaamrit hoiab ka toonaste muinsuskaitsepäevade üks eestvedajaid muuseumi direktor Tõnis Lukas.

Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla vaibakunstnik Anu Raua vaip, skulptor Endel Taniloo terrakotaskulptuur „Emalikkus“, klaasikunstnik Maie-Ann Rauna klaaslind ja vaas ning mitmeid teisi kunstiteoseid.

Oksjonipakkumiste seas on kaunis komplekt Kadrina kihelkonna neiu rahvarõivaid, rahvarõivavöid, puidust ja savist esemeid ning ajaloolise väärtusega 25 aasta taguseid muinsuskaitsepäevi meenutavaid rariteete.

Oksjonile pandavate esemetega saab tutvuda ERMi koduleheküljel www.erm.ee/oksjon

Oksjoni tulu läheb õpilastele mõeldud pärimuskultuuri giidikoolile, mille eesmärk on süvendada õppepäevade ja iseseisva töö kaudu osalejate teadmisi kodukoha ajaloo ja pärimuse vallas.

Kutsume kõiki oksjonil osalema nii annetuste kui ka ostupakkumistega!

Lisainfo: Sirje Madisson, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi sekretär, e-posti aadressil sirje.madisson@erm.ee või telefonil 735 0431

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Tänase soodusmüügi hinnad

2013-04-13

Täna toimub näitusemajas soodusmüük, mille toodetega saate tutvuda siin(xlsx, 13 KiB).

Aastakonverentsi otseülekanne

2013-04-12

Eesti Rahva Muuseumi 54. aastakonverentsi saab jälgida aadressil http://www.erm.ee/otse!

Tule ja tee ERMis oma linnateemaline näitus!

2013-04-12

Eesti Rahva Muuseum kuulutab välja Oma Näituse konkursi, mille võitjad saavad teha ERMi näitusesaalis oma väljapaneku.

Konkurss on mõeldud neile, kes igapäevaselt muuseumitööga ei tegele. Nii eraisikud kui ka kodanikuühendused või organisatsioonid on oodatud esitama oma näituseideed, mille keskmes oleks linn, elu linnakeskkonnas või selle erinevad tahud tänapäeva Eestis.

Ideid saab esitada veebilehel www.erm.ee/omanaitus, vastu võetakse ka posti teel saadetud ning isiklikult kohale toodud näituseideid. Näitusekavandi esitamise tähtaeg on 10. mai 2013.

Kõigi võistluse reeglitele vastavate näituseideede hulgast valitakse välja kaks näitust. Üks võitja selgitatakse ideede avaliku hääletusega, kus igaüks saab kaasa rääkida, millist näitust ta ERMis näha tahaks. Avalik hääletus toimub 13. maist 31. maini. Teise võitja valib välja muuseumi näitusekomisjon.

Oma Näituse konkursi avaliku hääletuse võitja näitus avatakse selle aasta oktoobris ja ERMi näitusekomisjoni valitud näitus 2014. aasta märtsis. Kõigi osalejate ning hääletajate vahel loositakse välja ka ERMi meeneid.

Lisainfo:

www.erm.ee/omanaitus

Jaanika Jaanits, e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee või telefonil 735 0447

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Karja ja Kihelkonna rahvarõivad postmarkidel

2013-04-11

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum esitleb reedel, 12. aprillil kell 17 ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Eesti Posti Karja ja Kihelkonna rahvarõivaste postmarke.

Eesti Postil on saanud traditsiooniks anda rahvarõivaste margisarjas ilmuvad margid välja Eesti Rahva Muuseumi sünnipäeval.

Markidel kujutatud rahvarõivad on pärit Saaremaa lääneosast Kihelkonnast ja ida poolt Karjast. Karjast on postmargile joonistatud pikk-kuubedes vanapaar. Selleiseid rõivaid kanti umbes 19.sajandi keskpaiku ja hiljemgi.

Teisel postmargil on Kihelkonnast naisel peas tuttmüts, mis on Saaremaal üldine, ent eri paikades erinev. Silmatorkav on värvilise alläärega must kurrutatud seelik. Ehete juures äratab tähelepanu komme kanda mitut väikest lihtsat sõlge ülestikku.

ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator Reet Piiri räägib Karja ja Kihelkonna rahvarõivastest, mis on väljas ka püsiekspositsioonis.

Postmarkide esitlusel on kasutusel kõrvaltempel ERM 104.

Lisainfo: Eve Aab, projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum avab laupäeval uksed!

2013-04-11

13. aprillil tähistab Eesti Rahva Muuseum 104. sünnipäeva ning sel puhul on muuseumi uksed valla. Lisaks näitusesaalile saab uudistada, mida tehakse laborites, astuda sisse kogudesse ja muudessegi tööruumidesse. Näitusemajas ja Veski-majas toimuvatele ekskursioonidele lisaks ootavad külalisi ka meisterdamistuba, näitused ja õdus kohvik. Isegi piletit ei pea ostma! Tule perega või võta sõber kaasa!

Peamaja: Veski 32 – avatud 11–16

Ekskursioonid läbi kogu maja algusega 12.00, 13.30, 15.00 (eelregistreerimine telefonil 7350 445).

Näitusemaja: Kuperjanovi 9 – avatud 11–18

Ekskursioonid läbi kogu maja algusega 12.00, 13.00, 14.00, 15.00 (eelregistreerimist ei toimu).

Näitusemajas veel:

I korrusel

- Hipiehete meisterdamine töötoas

- Raamatulaat ja muuseumipood

- Loterii – iga loos võidab!

II korrusel

- Tutvustame uut maja: milline see tuleb ja mis seal sees olema hakkab?

- Mari saalis saab näha, kuidas tehakse uut püsinäitust

- Ajutised näitused „Korraks koju“ ja „Nõukogude lillelapsed“

- Lektooriumis:

13.00 Kontsert. Ansambel Armastus

14.00 Filmiprogramm:

„Musta hobuse saaga – Raadi legend“ filmitud 2012 (15min)

„1909 mälumeetrit“ 4. dets. ja 21. dets. 2012 (20min)

Uue maja piiride tähistamine; etenduse „Opus geographicum“ salvestus (2t 15min)

Heimtali: Pärsti vald, Viljandimaa – avatud 9–13:30, 14:15–17

Avatud Anu Raua näitus "Lugudega asjad" - Anu Raua lemmikasjad koos lugudega.

Postimuuseum: Rüütli 15 – avatud 11–18

Astu sisse ja tutvu postiajaloo ning kaasajaga. Sind ootavad Paul ja Julius ning postis keelatud kaup, tirisev telefon ja morsekoodis sõnumid. Terve toatäis mudelautosid ja seinatäis autolugusid. Sõrme saab tindiseks sulega, templi kirjale muheda.

Lisainfo: Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär, telefonil 735 0431 või e-posti aadressil sirje.madisson(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Mudelautod ja fotod autodest erinevatel ajaperioodidel Eestis

2013-04-10

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avab neljapäeval, 11. aprillil kell 16 näituse „On Volga uhke kaunitar ja Tšaika limusiin…“

Auto – kas igapäevane töökaaslane, pereliige või kogumisobjekt? Ühel või teisel viisil on seda iseliikujat imetletud, armastatud ja vajatud.

Mudelautode Muuseumi väljapanekul on esindatud sõidu- ja veoautod KRAZ-id, KamAZ-id, ZiL-id, MAZ-id, VAZid, GAZ-id, Moskvitšid jt. Esindatud on suur valik bussimudeleid.

Näha saab ka kraanasid ja kastiautosid, kallureid ja konge, lumesahku ja piimapütte…

Mudelid on plastmassist või erinevate metallide sulamist. Valdav enamik näitusel olevatest mudelitest on valmistatud Ukrainas, Venemaal ja Hiinas viimase 10 aasta jooksul.

Kõik näitusel väljas olevad mudelid on mõõtkavas 1:43.

Eraldi vitriinides on mängufilmides kaasa teinud autode mudelid. Samuti saab näha Nõukogude Liidu ja praeguse Venemaa riigijuhtide käsutuses olnud autode mudeleid, Tartu Autode Remondi Katsetehases valmistatud furgoonide ja busside koopiad.

Näitusel on väljas ligikaudu 350 auto- ja bussimudelit.

Lisaks rikkalikule mudelautode kogule annavad põgusa ülevaate fotod erinevatel aegadel kasutusel olnud postiautodest. „Ring ümber maakera“ – täna sõidab Eestimaa teedel 370 postiautot, läbides iga päev ca 40 000 km.

Lisaks antakse lühiülevaade Tartu Autode Remondi Katsetehase ajaloost „TARK 1949–1991“. Sari- ja väikesaritootmises on olnud ligi 70 erinevat mudelit, millest enamik on ehitatud Gorki autotehase GAZ-veoautode baasil. Eriotstarbelisi busse/furgoone valmistati kokku 30 (nt postibussid, liikuvlaboratooriumid, autod teehooldusbrigaadidele jne).

„Soomusautod Eesti Vabadussõjas“ ja „Autod Eestis 1918–1940“.

Näitus „On Volga uhke kaunitar ja Tšaika limusiin …“ valmis Mudelautode Muuseumi, Eesti Posti ja ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi koostöös.

Näitus on avatud 11.04.–29.09.2013

Lisainfo: Eve Aab, projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Info 30. aprilli rongkäigus osalevatele koolidele

2013-04-09

Eesti Rahva Muuseumi pere kutsub teie kooli esindust osalema muuseumi suurpäeval, 30. aprillil, mil Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves paneb muuseumi uuele peahoonele nurgakivi!

Me oleme tänulikud, kui võtate kaasa kooli lipu ja tulete meiega koos Eesti Rahva Muuseumi praeguse näitusemaja (Kuperjanovi 9) eest algavale ja Raadil toimuva tseremooniaga lõppevale rongkäigule. Tänutäheks saab kool pärast avamist ühele teie poolt valitud klassile priipääsme muuseumi uude majja kas 2016. aasta lõpus või 2017. aasta alguses.

Rongkäigu kava:

kl 17:30 – kogunemine näitusemaja ees (Kuperjanovi 9), edasi liigutakse mööda mööda Veski, Liivi ja Lossi tänavat Raekoja platsile

kl 18:15 – peatus Raekoja platsil

kl 18:30 – rongkäik liigub üle kaarsilla ning läbi pargi Roosi tänavale

kl 19:30 – rongkäik on jõudnud Raadile

Kogunetakse Roosi tänava ja Muuseumi tee ristmiku lähistel ehitusplatsi kõrval selleks ürituseks valitud lagedale alale. Sinna on paigaldatud lava ja ekraanid, kust kogu rahvahulk saab hästi jälgida pisut eemal toimuvat nurgakivi panemise tseremooniat, mis algab kohe, kui rahvas on kogunenud. Tseremoonia kestab 35–45 minutit, lõppedes kella 20.05-ks. Järgneb ansambli Metsatöll kontsert.

NB! Palun andke oma osalemissoovist teada aadressil kutse@erm.ee!

Jäädvustagem priiuse põlistumise päev!

2013-04-01

Priiuse põlistumise päev 27. märts 2013 on läinud ajalukku. Kuna tegemist oli ainulaadse ja kordumatu päevaga, kutsuvad Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahva Muuseum talletama tulevastele põlvedele selle päeva kirjeldusi. Soovitav on lisada fotosid või videomaterjali.

Eesti Rahva Muuseum ootab kõigilt, kes seda päeva mingil viisil meeles pidasid, lühikirjeldusi (maksimaalselt 1 lk A4 või 1800 tähemärki koos tühikutega) aadressil:
Eesti Rahva Muuseum, Veski tn 32, 51014 Tartu; või e-postiga: tiina.tael@erm.ee
( tel 7350 420 ).

Kirjelduste laekumise tähtaeg on 11. aprill k.a. Paremaid talletajaid autasustatakse muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel 18. aprillil Tartu Jaani kirikus.

Täname kõiki, kes priiuse põlistumise päeva väärtustasid!

Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Rahva Muuseum

Helle Solnask, EMS: 6412 522, 5051 781

Eesti keele päev Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis

2013-03-19

ERMi giidide-muuseumipegadoogide juhendamisel punuti käepaela, lauldi ja tantsiti ning mängiti koos läbi üks tõeline muuseumitegu. Lastel olid kaasas oma kallisasjad, milledel kõigil oma lugu ja nii tekkis ühistööna üks mõnus näitus.Tegevus toimus mõistagi eesti keeles.Fotod tegi ERMi Sõprade Seltsi sekretär Sirje Madisson

ERMi rändnäitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad" alates 12. märtsist Narva Keskraamatukogus

2013-03-18

Fotod : Sirje Madisson

Raamatunäitus "Karl Eduard Sööt 150. Elu täis tööd ja luulet" avanes emakeeelepäeval Luunja Keskkoolis.

2013-03-18

Kirjakonkurss „Kirjuta end eesti postiajalukku!“

2013-03-13

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutab Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum välja käsitsi kirjutatud ja vormistatud kirja konkursi sügisel 2013 avatava näituse „Uhke postipoiss sõitis …“ tarbeks. Konkursile saadetud kirjade abil soovime näitusel kajastada inimeste kogemusi seoses postside ja suhtlusega, ent ka näidata, kuidas näeb välja arvuti- ja mobiiliajastu inimeste käekiri.

Eelkõige hindame käekirjade iseloomu ja omapära, mitte tingimata kunstipärasust ja ilukirja. Oodatud on igas vanuses osalejate postsidega seotud kirja vormi pandud lood.

Tööde laekumise tähtaeg on 31. mai 2013. Kirjad palume saata või ise kohale tuua Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi aadressil Rüütli 15, 51007 Tartu, märksõnaks „Minu kiri“.

Näitus „Uhke postipoiss sõitis …“ avatakse 9. oktoobril 2013.

Lisainfo ERMi kodulehel: http://www.erm.ee/et/Osale/kirjakonkurss

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Maailmafilmi festival tähistab 10ndat toimumisaastat!

2013-03-11

10. Maailmafilmi festival toimub 18.–24. märtsil Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ja Tartu Uues Teatris, tuues ekraanile ja festivali programmis esile rea põnevaid dokumentaale maailma kultuurilisest mitmekesisusest.

Maailmafilmi sünnipäeva-aasta kattub Eestis kultuuripärandi aastaga. Aasta juhtlause „Pärijata pole pärandit“ suunab tähelepanu inimestele kui pärandi kandjatele ning sellele, et pärand on kõikjal meie ümber ja seega meie kõigi asi. Kuigi Maailmafilmi festival on selle teemaga orgaaniliselt seotud ka oma läbivate eesmärkide ja huvide kaudu, pühendame tänavu kultuuripärandile ja pärandkultuurile terve päeva. Toome festivali avapäeval teieni eriprogrammi „Muutuv kultuuripärand“: kaksteist filmi alates lühifilmidest, mis haaravad endasse ühe hetke või pisikese loo kuni täispikkade dokumentaalideni, mis portreteerivad või analüüsivad mõnda pärimuse või kultuuripärandiga seotud teemat süvitsi.

Festivali avafilmiks on hinnatud Eesti loodusfilmide autori Rein Marani film „Hiite lummus“, mis Maranile omase vaatamisoskusega äratab ellu looduslike pühapaikade tähendused tänapäeva inimeste elus.

Teine eriprogramm, mille seansid on jaotunud kolmele päevale, toimudes osaliselt paralleelselt filmide põhiprogrammiga, on pühendatud mäletamise, mälu ja trauma teemale ning mälu individuaalse ja kollektiivse mõõtme seostele. „Mälu ja trauma“ filmiprogrammi keskmes on stalinistlikud repressioonid Eestis ja Balti riikides.

Näituseprogramm

„Korraks koju. 1940–1968 Eesti Rahva Muuseumi kogudest eraldatud aarded“ (ERMi näitusemajas)

„Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne undeground“ (ERMi näitusemajas)

„Eduard Wiiralt 115“ (ERMi Postimuuseumis)

Fotonäitus „Wõistlus päewapiltnikkudele 1912“ (Genialistide Klubis)

Valik eelnevate aastate festivali plakateid (Genialistide Klubis)

Ajakirjanikud saavad akrediteeruda festivali kodulehel http://www.worldfilm.ee/ajakirjanike-akrediteerimine kuni 15. märtsini 2013.

Lisainfo: Reimo Rehkli, ERMi kommunikatsioonispetsialist, telefonil 5647 7603 või e-posti aadressil reimo.rehkli@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Emakeelepäeval räägitakse eesti vana kirjakeele uurimisest

2013-03-11

Emakeelepäev Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 14. märtsil kell 14. Räägitakse eesti vana kirjakeele uurimisest, teadusterminite tõlkimisest eesti keelde ning antakse üle Gustav Suitsu nimeline luulepreemia.

Avasõnad Eesti Rahva Muuseumi direktorilt Tõnis Lukaselt.

Gustav Suitsu nimelise luulepreemia annab üle Tartu abilinnapea Tiia Teppan.

Ettekanded:

2013. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat, Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp „Eesti vana kirjakeele kütkeis“.

Teoloog, Tartu ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaa „Araabia müstikute tõlkimisest“.

Avatud on raamatunäitus.

Valve-Liivi Kingisepa töö keeleteadlasena seostub eelkõige eesti vana kirjakeele uurimisega. Ta on koostanud „O. W. Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastiku“, koos kolleegidega on ta koostanud ja välja andnud „Georg Mülleri jutluste sõnastiku“ (2000), „Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika“ (2002) ja „Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastiku 350“ (2010).

Teadusloolasena on ta käsitlenud eesti keele uurimise ja õpetamise suurkujude – Bengt Gottfried Forselius, Dietrich Heinrich Jürgenson, Karl August Hermann, Jaan Jõgever, Julius Mägiste, Arnold Kask – tegevust ning koostanud kogumiku „200 aastat eesti keele ülikooliõpet“ (2003).

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaa pälvis oma tõlkijategevuse eest välisministeeriumi 2012. aasta kultuuripreemia. Tema vahendusel on heebrea, kreeka, aga ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keelest eesti keelde jõudnud üle 60 raamatu.

Lisainfo emakeelepäeva kohta: Sirje Madisson 7421428 sirje.madisson@erm.ee

Gustav Suitsu nimelise luulepreemia kohta: Mart Velsker 51 903 068

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Emakeelepäeval ERMis

2013-03-11

Gustav Suitsu nimelise luulepreemia annab konkursi võitjale üle Tartu abilinnapea Tiia Teppan.

Ettekanded:
2013.aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat, Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp „Eesti vana kirjakeele kütkeis“.

Teoloog , Tartu ülikooli emeriitprofessor Kalle Kasemaa „Araabia müstikute tõlkimisest“.

Lugudele on taustaks raamatunäitus.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. 2013. aastal anti see auhind TÜ emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepale kauase pühendumise eest eesti vana kirjakeele uurimisele, tarmuka korraldustöö eest eesti keele uurimise ja harrastamise paljudel aladel ning emakeelearmastusest kantud ja seda sisendava õppejõutöö eest.
Valve-Liivi Kingisepa töö keeleteadlasena seostub eelkõige eesti vana kirjakeele uurimisega. Ta on koostanud „O. W. Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe sõnastiku“, koos kolleegidega on ta koostanud ja välja andnud „Georg Mülleri jutluste sõnastiku“ (2000), „Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika“ (2002) ja „Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastiku 350“ (2010).
Teadusloolasena on ta käsitlenud eesti keele uurimise ja õpetamise suurkujude – Bengt Gottfried Forselius, Dietrich Heinrich Jürgenson, Karl August Hermann, Jaan Jõgever, Julius Mägiste, Arnold Kask – tegevust ning koostanud kogumiku „200 aastat eesti keele ülikooliõpet“ (2003).

Lisainfo emakeelepäeva kohta: Sirje Madisson 7421428 sirje.madisson@erm.ee

Gustav Suitsu nimelise luulepreemia kohta: Mart Velsker 51 903 068.

29.08.-01.09.2013 - sõida sõpradega Soome kaudu Peterburi

2013-02-27

Viiburi ja Peterburi

Aeg: 29. august - 1. september 2013

Transport: laev - buss

Kestus: 4 päeva

Hind:

Grupp 40 265 euro + viisa ja tervisekindlustus 65 euro

Grupp 42 260 euro + viisa ja tervisekindlustus 65 euro

Grupp 45 255 euro + viisa ja tervisekindlustus 65 euro

1.päev

Väljasõit Tartus ERM näitusemaja juurest kell 4.00. Kogunemine Tallinna sadama D-terminaalis kell 6.30. Kiirlaev Tallinn – Helsinki 7.30 – 9.30. Pärast Helsingisse saabumist alustame sõitu Lõuna-Karjalasse. Tutvumine Porvoo linnaga. Porvoo on vanimaid linnu Soomes, mille linnamaastikes domineerivad punasekatuselised vanad aidad. Toomkirik, mis on ehitaud juba 13. sajandil. Loviisa. Siin ärkab ellu 18. sajand. Svartholma merekindlus ja sümpaatne väikelinn. Loviisa on iga-aastase Sibeliuse festivali toimumise paigaks. Sõit läbi kaunite metsade- ja järvederohkete maastike Vaalimaa piiripunkti. Piiriületus ja sõit jätkub Viiburi poole. Saabumine Viiburisse, mis oli kuni Talvesõjani Soome suuruselt teine linn. Meeleolukas Monrepo park. Ööbimine hotellis Viiburis.

2. päev

Hommikusöök. Tutvumine Viiburi vanalinna ja kindlusega. Ümartorn ehk Paks Katariina ja turuväljak, Aalto raamatukogu ja linnapark. Sõit läbi Karjala kannase Viiburist Peterburi poole. Talvesõja tähistamata paigad. Repino (Kuokkola) on seotud kuulsa kunstniku Ilja Repini eluga. Repini majamuuseum Penaadid, kus kunstnik elas aastail 1900 – 1930. Rikkalik kollektsioon maale ja kunstnikule kuulunud esemeid. Siin on viibinud M. Gorki, F. Šaljapin jpt. Õhtupoolikul saabumine Sankt-Peterburgi. Soovi korral laevasõit Neeval ja kanalitel. (Kestvus 1 tund, ekskursioon eesti keeles.) Ööbimine hotellis ***.

3.päev

Hommikusöök hotellis. Peeter-Pauli kindlus. Siin algas Sankt-Peterburgi ajalugu 27.mail 1703. aastal pisikesele jõesaarele kindluse rajamisega. Peeter-Pauli katedraal – Vene keisrite matmispaik. Ermitaaž on maailma suurimaid kunstimuuseume, mis asub kunagistes keisrelikes paleedes. Galeriidega ühendatud hoonetes paiknevas muuseumis on ühtekokku üle 3 miljoni eksponaadi. Leonardo da Vinci haprad madonnad, maailma üks parimaid Rembrandti kollektsioone, Tizian, Rubens. Luksuslikud paraadsaalid ja 19. sajandi interjöörid Talvepalees – keiserlikus talveresidentsis. Jalutuskäik suurlinna südames. Paleeväljak ja Aleksandri sammas, Moika kaldapealne, Spas na Krovi (Verelunastuse) kirik sadade mosaiikidega. Eestlaste Jaani kirik ja Jakob Hurda maja. Teatriväljak ja Maria teater. Õhtuks soovitame meeleolukat õhtusööki koos kasakalaulude ja folklooriprogrammiga. Ööbime samas hotellis.

4. päev

Hommikusöök. Senati väljak ja Vaskratsanik, Iisaku väljak ja Euroopa suurimaid kuppelehitisi Iisaku katedraal. Hüvastijätt Peterburiga. Peterhof on maailma kaunimaid pargi- ja lossiansambleid, kus 18.- 19. sajandi arhitektuur, pargikujundus ja skulptuurid – purskakevud on elegantselt sobitatud maastikuga. Peterhofi Suur palee ja luksuslik Merekanali kaskaad kümnete kullatud skulptuuride ja rütmiliste purskkaevudega. Venemaa võitu Põhjasõjas sümboliseeriv Simsoni purskkaev, mille veejuga võib tõusta kuni 12 meetri kõrgusele. Mõnusalt rahulik Monplaisier’i park ja paleed. Siin võib leida elevust pakkuvaid purskkaeve shutniki, mis võivad ettevaatamatu uudistaja ootamatult märjaks kasta.

Pärastlõunal orienteeruvalt kell 15.00 algab kojusõit läbi Narva piiripunkti. Bussisõit Narva – Tartu – Tallinn

TERE TULEMAST TAGASI KOJU!

Hinnale lisanduvad viisa ja tervisekindlustus.

Viisa maksumus koos kohustusliku tervisekindlustusega 65 EUR.

Hind sisaldab

Sõit kõigi mugavustega bussis

3 ööbimist hotellis (2-kohalises toas),

3 hommikusööki

Laevapilet Tallinn - Helsinki

Eestikeelsed ekskursioonid vastavalt programmile, Giid on ikka ervin-Ahti Org!

giidi/reisisaatja teenused

Lisainfo

Hind ei sisalda sissepääsupileteid muuseumidesse ja teistele tasulistele objektidele.

NB! 1 euro = ~39 rubla. Juhime tähelepanu, et kurss on väga kõikuv!

Muuseumipiletite hinnad seisuga november 2012.

NB! Alates aprill 2013 võivad piletite hinnad muutuda.

Viiburi kindlus 150 / 85 RUB

Mon Repo park 50 RUB

I.Repini majamuuseum Penaadid 300 RUB

Peeter-Pauli kindlus 290 RUB / 180 RUB

Ermitaaž 400 RUB / kehtiva õpilaspiletiga õpilased ja tudengid tasuta

Iisaku kirik 280 RUB / 170 RUB

Iisaku katedraali kolonnaad 150 RUB

Spas na Krovi mälestuskirik 280 RUB / 170 RUB

Jaani kirik annetus 60 RUB

Vene muuseum 350 RUB / 150 RUB

Laevasõit Neeval ja kanalitel alates 300 RUB

Lõuna – ja või õhtusöök ettetellimisel alates 10 EURO

Õhtusöök koos kasakalaulude ja folklooriprogrammiga 25 EURO

Muuseumipiletite hinnad võivad muutuda olenemata reisikorraldajast!

Sooduhinnaga pileti ostmiseks vajalik kehtiv soodustust tõendav dokument!

NB! Venemaal ei ole soodustusi EL seenioridele.

Oluline teada!

Viisa vormistamiseks vajalikud dokumendid.

PASS NB! Pass peab olema kehtiv veel 6 kuud pärast reisi lõppu!

1 foto (värviline 35 * 45 mm ja valge taustaga),

Nimekiri koos viisaankeedi andmetega

1. täielik nimi (ka abielueelne nimi)

2. sünniaeg

3. sünnikoht

4. passi number

5. isikukood

6. elukoht (täpne aadress ja kodune telefon)

7. õppeasutus või töökoha (täpne aadress ja telefon)

8. amet või tegevusala

Dokumendid ja nimekiri tuleb esitada reiskorraldajale vähemalt 25 tööpäeva enne reisi algust.

NB! Pass konsulaadis või saatkonnas kogu viisade vormistamise aja (minimaalselt 12 tööpäeva).

Võimaluse korral palume nimekirja koostada exeli dokumendina!

NB!

Eesti Vabariigi kodanikel vajalik viisa.

Eesti Vabariigi kodaniku pass peab olema kehtiv veel 6 kuud pärast reisilt naasmist.

Õpilastel ja üliõpilastel kaasa kehtiv õpilaspilet.

Tartumaa Muuseumi kogud

2013-02-25

Vastavalt Eesti Kultuuriministri käskkirjale anti Tartumaa Muuseumi sulgemise järel selle kogud üle Eesti Rahva Muuseumile. Museaalide pakkimine ja kolimine Tartusse ERMi hoidlatesse algas veebruaris ja kestab kuni aprilli lõpuni. Sellele järgneb kogude lahtipakkimine ja esmane korrastamine. Eeldatavasti alates 2013. aasta lõpust muudetakse kogud uurijatele järk-järgult kättesaadavaks.

Lisainfo: Riina Reinvelt, peavarahoidja, telefonil 735 0406 või e-posti aadressil Riina.Reinvelt(at)erm.ee

Üleskutse: Eesti Rahva Muuseum kutsub kodumaad pildistama

2013-02-22

23. veebruaril kl 14 kuulutab Eesti Rahva Muuseum välja kodumaa piltide kogumise võistluse, kuhu ootame Eestimaal 2013. aastal tehtud fotosid elust meie ümber – kohtadest, inimestest ja sündmustest, nii igapäevastest kui pidustest tegevustest. Võistluse patrooniks on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kodumaa piltide kogumise võistlus kestab 24.02.2013–5.01.2014.

1912. aastal korraldati ERMis päevapiltide kogumise võistlus, mille eesmärgiks oli tollal veel vähelevinud fototehnika abil jäädvustada igapäevaelu Eesti erinevates paikades. Eriti oodatud olid pildid rahvast tööl, pidudel, lõbutsemas, igapäevastel talitustel ning ülesvõtted isesugustest muistsetest talumajadest, lautadest, aitadest ja taluhoonete sisseseadetest ning tervetest küladest. Võistluse tulemusena täienes ERMi fotokogu väärtuslike materjalidega. Kultuuripärandi aasta raames kuulutame sel aastal taas välja fotode kogumise, tähistamaks saja aasta möödumist esimesest võistlusest ning jäädvustamaks Eesti elu sada aastat hiljem. Osale Sinagi igapäevaelu jäädvustamisel tulevastele põlvedele, nagu tehti 100 aasta eest.

Võistlusele saadetud fotosid hinnatakse erinevates kategooriates ning hindajateks on veebilehe külastajad ja viieliikmeline žürii (Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre, TV3 programmijuht Urmas E. Liiv, OÜ Fotobrigaad fotograaf Annika Haas, Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt ja Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Anu Ansu). Peaauhind on 1000 eurot. Võistluse patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning sponsorid mitmed Eesti edukad ettevõtjad.

Tutvu ka pildivalikuga 1912. aasta kogumisvõistluselt.

Lisainfo: kodumaapildid.erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi lahtioleku ajad sel nädalavahetusel

2013-02-21

22.02.

ERMi peamaja (Veski 32, Tartu) avatud külastajatele kl 9-13

23.02.

ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja ERMi Postimuuseum avatud kl 11-15

ERMi Heimtali muuseum avatud kl 9-14

24.02.

ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) avatud kl 10-16

ERMi Postimuuseum on suletud!

Kõik on oodatud tähistama Eesti Vabariigi 95. aastapäeva!

Kaunist Eesti Vabariigi 95. aastapäeva!

Eesti Rahva Muuseumi näitus „Meie siin maal 2“ tervitab saabujaid Tallinna Lennujaamas

2013-02-19

Eesti Rahva Muuseumi ja fotograaf Alar Madissoni fotonäitus „Meie siin maal 2“ tervitab saabujaid pärandiaastal 2013 Tallinna Lennujaamas 20. veebruarist 31. detsembrini.

19. maist kuni 24. septembrini 2008 käisid Alar Madisson ja tulevase näituse muuseumipoolne kuraator Maris Rosenthal välitöödel Eestimaa kõigis maakondades eesmärgiga jäädvustada läbilõiget 21. sajandi alguse eestimaalastest. Viis kuud kestnud töö käigus pildistati peaaegu 500 eestimaalast nii linnadest kui küladest. Kogutud rikkalikust materjalist kasutati kolmandikku muuseumi juubeliaastal välinäitusel „Meie siin maal“ Raadil lossi varemetes. ja Külastajate hulgas populaarne näitus on avatud käesoleva ajani.

Väikest osa fotodest kasutati 2010. aastal Tartus teatris „Vanemuine“ toimunud presidendi vastuvõtul (kunstnik Iir Ermeliin).

Inimesi pildistati 2–4-liikmeliste gruppidena vabas õhus. Inimesed tundsid ennast oma loomulikus keskkonnas vabalt ja see on piltidelgi tunnetatav. Dokumenteeritud said mitmete ametivaldkondade esindajad oma tavapärases riietuses lihtsatest töörõivastest pidulike esinemiskostüümideni. Pildistavate vanus oli 1 aastast 92 aastani. Pildistatavate otsimisel olid toeks ja abiks kohalikud elanikud. Kõik pildistatavad täitsid ka ankeedi, milles küsiti nime, vanust, ametit, haridust, rahvust ja elukohta. Neid andmeid säilitatakse koos fotodega Eesti rahva Muuseumi arhiivis.

Minevikus on Eestimaa inimeste jäädvustamist ette võtnud Charles Borchart, Heinrich Tiidemann ja loomulikult fotograaf Johannes Pääsuke, kes käis ERMi saadikuna 1913. aastal Põhja-Eesti rannikul ja Muhu- ning Saaremaal pildistamismatkal. Antud projekt jätkas seda traditsiooni.

Fotodel oleme meie – täna, siin maal.

Näituse koostamisel kasutatakse seni avaldamata materjale.

Lisainfo: Kristjan Raba, ERMi näitusemaja juhataja, telefonil 5510262 või e-posti aadressil kristjan.raba@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumil on ilmunud uus DVD „Eesti etnograafiline film 2. Udmurdid“

2013-02-19

Kahest plaadist koosnev komplekt sisaldab ERMi ja Udmurdi Vabariigi Rahvusmuuseumi koostöös valminud populaarteaduslikke filme „Lõunaudmurdid 20. sajandi alguses“ (1983), „Lõunaudmurtide religioosne kombestik 20. sajandi alguses“ (1983) ning „Põhjaudmurdid 20. sajandi alguses“ (1995). Filmide autorid on Serafima Lebedeva ja Aleksei Peterson, operaator Aado Lintrop. Originaalid on vene keeles, filmidele on lisatud subtiitrid eesti, udmurdi ja inglise keeles.

DVD on saadaval ERMi muuseumipoes ning ERMi e-poes.

20.02.13 kell 17.00 toimub DVD esitlus ERMi näitusemajas.

Nädalavahetusel tähistab ERM Eesti Vabariigi 95. aastapäeva

2013-02-18

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi sünnipäeva kogu nädalavahetuse: 23. veebruaril avame näituse "Korraks koju" ning kuulutame välja kodumaa päevapiltide kogumisvõistluse. 24. veebruaril toimuvad töötoad ning püsinäituse saalis kõlab elav muusika.

23. veebruar

Kl 12 muusikaline sissejuhatus: Asso Int ja Marju Varblane

Kl 13 näituse "Korraks koju" avamine, avasõnad direktor Tõnis Lukaselt ja peavarahoidja Riina Reinveltilt

Kl 14 kodumaa päevapiltide kogumisvõistluse väljakuulutamine

Esinevad Jaan Pehk ja Bonzo

24. veebruar

Kl 10–13 Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamine. Toimuvad töötoad MTÜ TuleLoo juhendamisel, püsinäituse saalis musitseerivad Toivo ja Stella Sõmer ning Liina Kask kromaatilisel kandlel. Pakume pannkooke moosiga!

Töötoas saab paelu punuda, vildist ja kangast prosse meisterdada ja põletamistehnikaga karbikest kaunistada.

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil saale.randaru@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi rändnäitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad " nüüd avatud Narva Eesti Gümnaasiumis

2013-02-18

DVD „Eesti etnograafiline film II. Udmurdid“ esitlus Eesti Rahva Muuseumis

2013-02-14

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) esitletakse 20. veebruaril kell 17 järjekordset DVD-d sarjast „Eesti etnograafiline film“, mille sisuks on seekord hõimurahvast udmurte käsitlevad populaarteaduslikud filmid.

2011. aastal alustas ERM DVD-de sarja „Eesti etnograafiline film“ väljaandmist, mille eesmärgiks on eesti etnoloogide poolt varasematel aastatel valminud filmide kättesaadavaks tegemine laiemale huvilisteringile. Sarja esimese osana ilmus plaat „Kaks filmi eesti etnograafiast. Aleksei Peterson 80“.

Sarja äsja valminud teine osa keskendub udmurdi kultuurile. Kahele plaadile on koondatud ERMi ja Udmurdi Vabariigi Rahvusmuuseumi koostöös valminud filmid „Lõunaudmurdid 20. sajandi alguses (1983), „Lõunaudmurtide religioosne kombestik 20. sajandi alguses“ (1983) ning „Põhjaudmurdid 20. sajandi alguses“ (1995), autorid Serafima Lebedeva ja Aleksei Peterson, operaator Aado Lintrop. Tegemist on omal ajal 35 mm filmilindile jäädvustatud ja 2010. aastal Eesti Rahvusringhäälingus digitaliseeritud ja restaureeritud filmidega. Originaalid on vene keeles, filmidele on lisatud subtiitrid eesti, udmurdi ja inglise keeles.

DVD-na väljaantud filmid on klassikalised populaarteaduslikud etnograafilised ülevaated udmurdi rahvakultuurist, milles on püütud rekonstrueerida 20. sajandi alguse olustikku ja näidata igapäevaelust juba kaduma hakanud rituaale ja töövõtteid (jaht ja kalapüük, põllutöö ja mesindus, religioossed rituaalid jne). Kõigi kolme filmi peategelasteks on tavalised udmurdi külainimesed ning filmis toimunu on „näitlejate“ jaoks osa nende igapäevaelust või mälestustest: nad esitavad kaamera ees oma teadmisi ja tööoskusi ning filmivõtete ajastu argiseid ja religioosseid praktikaid.

Etnograafilised filmid on heaks lisanduseks nii kooliprogrammi kui ka vanade töövõtete taasloojatele täiendavaks õppematerjaliks.

Plaadid valmisid Eesti Rahva Muuseumi ja Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituudi koostöös ning Eesti Vabariigi Hõimurahvaste programmi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Lisainfo: Svetlana Karm, teadur, telefonil 735 0414 või e-posti aadressil svetlana.karm@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Vastlapäev Raadi mõisapargis

2013-02-14

Tartus tutvustatakse Ruhnu jaala valmistamist

2013-02-13

Eesti Rahva Muuseum ootab 15. veebruaril kl 14 „Ruhnu jaala päevale“, mis toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Oodatud on kõik, kes on huvitatud ajalooliste puupaatide valmistamisest ja nende erinevatest kasutusviisidest tänapäeval.

Tiina Tael (ERMi peaarhivaar) annab ülevaate sellest, millist laevaehituses olulist materjali ERMi kogudes leida võib ning kuidas seda otsida.

Jorma Friberg (Rannarootsi Muuseumi kuraator) kõneleb jaala ehitamisest piltide ja kirjelduste järgi.

Alar Schönberg (MTÜ Puulaevaselts Vikan esimees) pajatab, kuidas jaala ja jahtaga mere taga käiakse.

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, e-posti aadressil saale.randaru(at)erm.ee või telefonil 735 0428

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

„Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest“ 2012. aasta kaunimate raamatute seas

2013-02-05

2012. aasta kaunimad raamatud on selgunud ja ära märgiti ka Eesti Rahva Muuseumi poolt välja antud „Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest“.

Raamatu on koostanud ERMi peaarhivaar Tiina Tael. Kujundas Angelika Schneider.

Žürii hinnang: Kena konservatiivse ja tänapäevase ühendus. Faksiimiletrükis, mis pole takerdunud minevikku, vaid mõjub igati värskelt. Käekirjaliste pealkirjade kasutamine on stilistiliselt ohtlik võte, aga seekord õigustab end. Litrimotiiv kaanel ja eeslehel annab kujundusele oma erilise kiiksu.

Vaata 2012. aasta kaunimate raamatute nimekirja: http://www.nlib.ee/index.php?id=20101

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pärimuskultuuri giidikool ootab õpilasi

2013-01-29

Kursuse eesmärk on süvendada läbi õppepäevade ja iseseisva töö osalejate teadmisi kodukoha ajaloo ja pärimuse vallas ning anda teadmised ja oskused selle tutvustamiseks teistele. Õpingute raames tehakse tihedat koostööd kohaliku muuseumiga. Kursus on mõeldud 7.-9. klasside õpilastele üle Eesti.

Pärimuskultuuri giidikooli kolme õppepäeva ja kolme iseseisva töö sessiooni tulemusena õpivad osalejad pärimuskultuurist rääkima ning selle vastu edasist huvi tekitama. Giidikool on orienteeritud praktilisele tegevusele, iseseisva uurimise ning avaliku esinemise oskuste ja eneseväljenduse arendamisele, kohapärimusega tutvumisele ning selle tutvustamisele.

Giidikoolis räägime pärimuskultuurist ja selle uurimisest, tutvume Tartu muuseumite ning seal tehtava tööga, õpime praktilisi giiditöö ja avaliku esinemise nippe ning täidame iseseisva uurimise ülesandeid kohalike muuseumide juures.

Õppetöö jooksul teevad õpilased kodukoha muuseumis ettevalmistusi suvel läbi viidavate peredele ja õpilastele suunatud giidiprogrammide koostamiseks. Osalemine annab võimaluse uurida süvendatult oma kodukohaga seotud lugusid, esemeid ja fotosid. Samuti saab sissevaate erinevatesse teadustesse nagu etnoloogia, museoloogia, museograafia, ajalugu, arhiivindus ning võimaluse tutvuda nende valdkondade teadlaste tööga. E-õppe ja iseseisvate uurimisülesannete kaudu areneb iseseisvalt töötamise võime. Ühised õppepäevad võimaldavad koostööd meeskonnas, sotsiaalsete ja koostööoskuste lihvimist. Praktilise lõppväljundi kaudu paraneb esinemisoskus, mida harjutatakse III õppepäeval ja praktika abil. Õpilasel tekib kontakt ja side kohalike mäluastutustega ja pind edasiseks koostöödeks, näiteks suvetööks giidina.

Rohkem infot ja registreerumine: http://www.erm.ee/giidikool

Lisainfo: Ave Kikas, giid-muuseumipedagoog (ave.kikas@erm.ee); Virve Tuubel, giid-metoodik (7350425; virve.tuubel@erm.ee)

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Vastlaliug Raadil

2013-01-29

„Sädelevat siugu ja vastlaliugu“ – vastlapäeva ja Hiina uue aasta alguse tähistamine asutustele ja ettevõtetele Raadil

Vastlaid ja vastset Hiina uut aastat saab veebruarikuu teisel nädalal oma seltskonna või kollektiiviga tähistada Eesti Rahva Muuseumi Raadi ruumides ja kelgukünkal. „Sädeleva siu ja vastlaliu“ programm ühendab endas erinevad vanad ja uued traditsioonid: pikima liu võib lasta ehtsa reega või eelnevalt välja kuulutada omavahelise võistluse originaalseima sõiduvahendi leidmiseks, mis saab Raadi künkal järele proovitud. Kaminasaali sooja jõudes pakume pannkooke moosiga ja kuuma teed. Seejärel uurime erinevaid kalendreid ning mida traditsioonilise Hiina kalendri uus musta veemao aasta meile pakub. Eelkõige vaatame, kuidas loomamärgi teadmine võimaldab iseenda, pereliikmete ja kolleegide iseloomu ja käitumist paremini mõista. Et enda ja kolleegide kohta teada saadu ei ununeks, valmib loomingulise ühistööna looma-aastaringi plakat. Programmis osalejail palume kindlasti järele uurida tuttavate-sõprade-sugulaste sünnikuupäevad – niimoodi muutub tegelike inimeste ja programmi jooksul saadud info kokkuviimine hulga põnevamaks!

Kestvus: kaks tundi, ent ruume saab rentida ka kauemaks (40.- tund)

Osalustasu: 5 € inimene

Koht: ERM Raadil, Narva mnt 177, Tartu

Lisainfo: Ave Kikas telefonil 7350446 või 7311450, e-post Ave.Kikas@erm.ee

Peatselt saabuvat sõbrapäeva tähistab ERMi Postimuuseum templisajuga!

2013-01-29

6.–17. veebruaril saate oma läkitused lähedastele tembeldada postimuuseumis hoiul olevate eriilmeliste templitega, mis sõbrapäeva lähenedes taas tolmust puhtaks pühitakse ja avalikkuse ette tuuakse.

Sõpruskondadele ja kooligruppidele pakume sõbranädalatel muuseumitundi, kus räägime sõbrapäeva tähistamise ajaloost Eestis ning valmivad:

- soojade soovidega kaart (paber, erinevad templid, postkastiga saatmismäng);

- värvipaberist põimitud paberkorvike;

- lõngast punutud südamemustriga sõbrapael.

Muuseumitunnid toimuvad eelregistreerimisel.

Osalustasu on 2 eurot, kooligruppidel saatjad tasuta.

Muuseum on avatud K–P kl 11–18.

Lisainfo: Diana Grahhina, giid, e-posti aadressil diana.grahhina@erm.ee või telefonidel 735 0446 või 731 1450

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

RKAS sõlmis Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitajaga lepingu

2013-01-29

PRESSITEADE
Riigi Kinnisvara AS
29. jaanuar 2013

Täna allkirjastasid Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone ehituse peatöövõtulepingu summas 47 596 998,36 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööd algavad märtsis ja hoone peab valmima 2015. aasta lõpuks, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul on Eesti Rahva Muuseum täna omaenda kodule lähemal kui kunagi varem. „Jakob Hurda alustatu ja paljude tema õpilaste poolt jätkatu saab loodetavasti paari aasta pärast ka väärilise koha, kus seda hoida ja väärindada. Ja hetke on lootust, et ta ikka tuleb.“ lisas Lang.

„Eesti Rahva Muuseum on vana ja uue kohtumispaik, kus ajalugu on kütuseks, mis hoiab kultuuri elus. Uus hoone annab selleks võimaluse.“ ütles ERMi direktori Tõnis Lukas.

ERMi uus peahoone ehitatakse Tartusse, Raadile. Uue hoone tarbeks on muuseumil kasutada kolm kinnistut Tartu linna ja Tartu valla territooriumil.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga.

ERMi uue peahoone ehitus jaguneb neljaks suuremaks hankeks ja ehituslepinguks. Neist esimene viidi läbi eesmärgiga leida ERMi ehituse peatöövõtja, kelle ülesandeks on uue hoone ehitamine. Järgneva kolme hankega leitakse peahoone sprinklersüsteemi, küttesüsteemi ning välisrajatiste ja –alade ehitajad.

Üldiseks eesmärgiks on rajada Tartusse Raadile uus kultuurikeskkond, mille kandvaks osaks on ERMi uus peahoone. Uus hoone sisaldab endas mitmeid erinevaid kasutusfunktsioone ja -võimalusi. Uude hoonesse kavandatakse ERMil tänapäevased näituseruumid, tööruumid ja kollektsioonidele hoidlad. Luuakse võimalused muuseumi külastajatele kvaliteetseks vabaaja veetmiseks – ruumid on ette nähtud restoranile, kohvikule, erinevatele muusika-, kino- ja teatrisaalidele, seminariruumidele ja õppeklassidele. Lisaks loob rajatav keskkond eeldused ja võimalused erinevate institutsioonide ja vabaühenduste tegevuseks ja koostööks.

RKASi eesmärgiks on rajada Eesti Rahva Muuseumile optimaalsete kuludega uus peahoone, mis vastaks igati muuseumi vajadustele, oleks esinduslik, vastaks tänapäevastele energiatõhususe nõuetele ning mille hilisemad ülalpidamise kulud oleks madalad.

Hoone kavandamisel on lähtutud tänapäevastest nõudmistest hoone tehnilistele lahendustele. Uus muuseumihoone peab olema hilisemas ekspluatatsioonis energiasäästlik, kasutatavad ehitusmaterjalid ja tehnoloogilised seadmed peavad olema kvaliteetsed ja ajas kestvad.

Hoone ehitustöid tellib RKAS. Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Lisainformatsioon:

Peeter Mauer

ERM projektidirektor

Riigi Kinnisvara AS

Tel: 606 3452; 53092712

E-post: peeter.mauer@rkas.ee

Eesti Rahva Muuseum kutsub udmurdi õhtule

2013-01-29

Eesti Rahva Muuseum näitusemajas toimub 31. jaanuaril kell 18 udmurdi kultuurile pühendatud hõimuõhtu ja tähistatakse udmurdi rahvuskirjaniku Kuzebai Gerdi 115. sünniaastapäeva.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldab juba mitmendat aasta koos Eestis tegutsevate soome-ugri seltsidega hõimuõhtute sarja, mille eesmärgiks on tutvustada soome-ugri rahvaid, nende muusikat ja rahvatantse.

Üles astuvad Baškortostanist Eestisse saabunud rahvalaulikud ja -tantsijad Aljona Timerhanova ja Alfira Kamaltdinova, kes on pärit Kaama jõe paremkaldal elavate udmurtide seast. Neiud tunnevad hästi Kaama-taguste udmurtide traditsioone ja omapära. Nad esitavad kohalikku rahvakalendri tähtpäevadega seotud ning perekondlik-olmelist laulu- ja tantsufolkloori. Baškortostani udmurdid elavad tihedas kontaktis kohalike turgi rahvastega ning nende meloodilistes ja saladuslikes lauludes on segunenud udmurdi, baškiiri ja tatari motiivid.

Kuzebai Gerdi seostest eesti kultuuritegelastega räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur Svetlana Karm. Näha saab ka lühifilmi Kaama-taguste udmurtide loodususundist, mida kommenteerib folklorist Nikolai Anissimov.

Hõimuõhtut toetab Hõimurahvaste Programm.

Üritus on osalejatele tasuta.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum ootab kirju kaugelt

2013-01-28

ERM soovib oma kogusid täiendada nii nende kirjadega, mida kirjutasid küüditatud kodumaale kui nendega, mida saadeti kaugele Siberisse. Samuti kirjadega, mida vahetasid omavahel Teise maailmasõja keerises välismaale pääsenud ja kodumaale maha jäänud eestlased.

Eriti väärtuslikud on kirjavahetused, mille puhul on alles nii saadud kui saadetud kirjad. Kui kahepoolne kirjavahetus ei ole säilinud, siis on ka ühe poole kirjad uurijatele väärtuslikuks allikaks.

„Oli vähe neid Eesti inimesi, keda ei oleks puudutanud küüditamised aastatel 1941 ja 1949 või põgenemine välismaale 1944. aastal. Kirjad olid ainukeseks võimaluseks pidada sidet pereliikmete või sõpradega, kes sattusid itta või läände,“ selgitab ERMi peaarhivaar Tiina Tael kogumisaktsiooni tausta.

Kirjad on oluliseks uurimisallikaks, kuna lisaks autobiograafilisele informatsioonile annavad nad teavet ümbritseva keskkonna ja sotsiaalsete olude kohta. Kuigi kirjades kirjutatakse enamasti isiklikust kogemusest, saab nende kaudu informatsiooni ka kollektiivsete hoiakute ja väärtushinnangute kohta. Keerulistel aegadel kirjutatud kirjade vahendusel saab aimu sellest, millistest teemadest pidi vaikima ja millistest tuli kirjutada valitud sõnadega.

Lisainfo: Riina Reinvelt, peavarahoidja, telefonil 735 0406 või e-posti aadressil riina.reinvelt@erm.ee

Tiina Tael, peaarhivaar, telefonil 735 0420 või e-posti aadressil tiina.tael@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Konverents “Noorte hääled” taas tulekul!

2013-01-23

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 24. ja 25. aprillil noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.

Osa võtma on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema kuulajaskonna ees etnoloogia ja folkloristika aktuaalseid probleeme ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit, lisaks 10 minutit küsimusteks ja aruteluks) üles astuda.

Esineda võib ka stendiettekandega.

Osaleda soovijatelt ootame 8. märtsiks ettekande esialgset pealkirja (või teemat) ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).

25. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (arvuti, heli- või videotehnika).

Konverentsil esinejate ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

Konverents toimub 24. aprillil Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) ja 25. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).

Korraldajad

Andreas Kalkun

Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur

andreas@folklore.ee

Jaanika Hunt

Eesti Rahvaluule Arhiivi assistent

jaanikah@folklore.ee

Piret Koosa

Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator

piret.koosa@erm.ee

ERMi näitusemaja püsinäitus 7.-29.01.13 suletud

2013-01-22

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) püsinäitus on 7.-29.01.2013 suletud.

Püsinäitusel tehakse hooldustöid.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

„Mina linnas“ võistluse võitjad on selgunud

2013-01-21

Kuni 16. detsembrini 2012 oli kooliõpilastel võimalik osaleda Eesti Rahva Muuseumi korraldatud essee- või joonistusvõistlusel „Mina linnas“. Võistluse eesmärgiks oli aidata muuseumil koguda ja uurida noorte linnaruumi kasutamise kogemusi.

Lapsed ja noored on tihtilugu linnaruumis tähelepanuta jäetud, nende liikumistrajektoorid on täiskasvanute poolt kindlaks määratud ja loodud: kodust kooli, koolis huviringi ning huviringist tagasi koju. Lisaks sellele on aga olemas ka tegevuspaiku, mis on laste loodud ja neid kasutavadki vaid lapsed. See tasand jääb tihti täiskasvanute eest varjatuks või on nad lihtsalt „varjatud lastelinna“ ammu unustanud, nii et nad linnas elades ja tegutsedes ei märkagi, et lastel võivad olla oma soovid, tegemised ja huvid.

Esseesid oma linnast ja linnakogemusest kirjutas muuseumile 47 6.–12. klassi õpilast 18 koolist. Joonistusi saatis 444 1.–8. klassi õpilast 44 koolist üle Eesti. Kirjutati ja joonistati sellest, mida lapsed ja noored linnas teevad, millistes kohtades käiakse, mis linnas meeldib ja mis ei meeldi.

Žürii koosseisus Madle Lippus, Jaanika Jaanits, Mehis Kasonen, Ehti Järv, Keiu Telve ja Saale Randaru, hindasid eraldi esseesid ning joonistusi. Žürii jälgis, et esitatud võistlustöö vastaks üleskutses esitatud tingimustele. Muuhulgas pöörati tähelepanu sellele, et võistlustöö kajastaks autori vaated ning tugineks tema mina-kogemusele linnast. Žüriiliige Madle Lippus kommenteeris võistlustööde sisu: „Ootuspärane, kuid siiski hämmastav oli, kui paljude noorte jaoks seostub linn ajaveetmis- ning lõbustusasutustega. Palju kirjeldati oma käike ostukeskustesse, kinodesse, noortekeskustesse. Kuid oli ka teistsuguseid töid, mis tegelesid rohkem linnaelu kirjeldamisega. Meelde jäid tööd, kus selgesti kumas viis, kuidas linna, seal elavaid inimesi ning linnaga seotud tegevusi kirjeldati ja tunnetati“.

Žüriilt enim punkte saanud võistlejate nimed lisati loosikasti ning nende vahel loositi välja auhinnad.

Joonistusvõistluse võitjad:

Katerina Tšerkassova, Tallinna Soome Kooli 2. klass – teatrikülastus kahele Estoniasse

Helen Roots, Pelgulinna Gümnaasiumi 3. klass – teatrikülastus kahele Estoniasse

Mirlen Liiv, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 3. d klass – Tallinna Loomaaia perepilet

Sirelin Ilves, Viluste Põhikooli 2. klass – Tallinna Loomaaia perepilet

Anne Lattik, Ilmatsalu Põhikooli 5. klass – kinokülastus kahele Tartu Cinamonis

Bert Martin Kollom, Mart Reiniku Kooli 3. c klass – kinokülastus kahele Tartu Cinamonis

Stella Regina Parbo, Pirita Majandusgümnaasiumi 2. klass – värvi- ja käsitöökomplekt XS Mänguasjapoest

Kaidi Veske, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi 8. klass – värvi- ja käsitöökomplekt XS Mänguasjapoest

Kairi Kumpas, Sadala Kooli 3. klass – värvi- ja käsitöökomplekt XS Mänguasjapoest

Johanna Ruljand, Kärstna Kooli 4. klass – värvi- ja käsitöökomplekt XS Mänguasjapoest

Ruslana Pristavko, Narva Kesklinna Gümnaasiumi 1. e klass – lauamäng XS Mänguasjapoest

Madis Soodla, Valjangu Põhikooli 7. klass – lauamäng XS Mänguasjapoest

Esseevõistluse võitjad:

Celina Živel, Tallinna Prantsuse Lütseumi 8. b klass – lauamäng XS Mänguasjapoest

Eliise Niitav, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 8. a klass – lauamäng XS Mänguasjapoest

Maria Nazarova, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 6. a klass – Tallinna Loomaaia perepilet

Mirjam Treilmann, Iisaku Gümnaasiumi 12. klass – kinokülastus kahele Tartu Cinamonis

Tuule Sõber, Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. b klass – kinokülastus kahele Tartu Cinamonis

Ahto Altoja, Iisaku Gümnaasiumi 12. klass – raamat „Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga“ Eesti Rahva Muuseumilt

Anette Mäletjärv, Tallinna Prantsuse Lütseumi 9. a klass – raamat „Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga“ Eesti Rahva Muuseumilt

Eriauhinnad:

Lisaks soovis žürii esile tõsta ka paari klassi, kellele on muuseum välja pannud klassikülastuse ERMi koos muuseumitunniga, mida saab haridusprogrammide nimekirjast vabalt valida. Muuseumitunni võitsid:

Tartu Veeriku Gümnaasiumi 7. klass

Väike-Maarja Gümnaasiumi 2. a klass

August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpetaja Leina Sipelga õpilased

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 8. klass

ERMi uueks direktoriks on Tõnis Lukas

2013-01-21

21. jaanuarist 2013 asub Eesti Rahva Muuseumi direktorina ametisse Tõnis Lukas.

Seltsi auliige skulptor Endel Taniloo tähistas oma 90. sünnipäeva näitusega.

2013-01-17

Väga südamlikul ja väljapeetud näituse avamisel oli õnnitlejate seas ka ERMi Sõprade Seltsi esindus.

ERMi rändnäitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad "kolis Toilast Kohtla-Järvele.

2013-01-16

Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse

2013-01-16

2011. aastal annetas Allan Tohv Eesti Rahva Muuseumile aastatel 1992-2010 käibel olnud Eesti krooni paberrahade kollektsiooni, milles on 305 erinevat pangatähte. Eesti Pank täiendas seda kogu 27 pangatähega.

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõikide aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Head inimesed, kel kodus veel kroone, olge lahked ja vaadake, kas just teie koduses kogus ei leidu sellise seeriamärkega rahatähti, mis hetkel ERMi Eesti kroonide kogust puuduvad. Ja kui see ERMis puuduv rahatäht on teil kodus, siis, palun, kinkige see ERMile. Nii saab meie ühine Eesti krooni kogu terviklik ja täiuslik.

Samuti ootame Eesti münte (s.h. meenemündid) 1992-2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel 7350406, e-post: riina@erm.ee

Tänaseks päevaks on juba paljude inimeste abil Eesti kroonide kogu täienenud. Üheks suuremaks annetajaks on Tõnu Karu. Suur tänu kõikidele annetajatele.

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeria ZZ

10 krooni: ZZ

25 krooni: AA, AD, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: ZZ

10 krooni: ZZ

25 krooni: AV, AW, AZ, BB, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: ZZ

50 krooni: AB, AK

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BQ, BW, ZZ

1996

500 krooni: AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: CC, CD, CG, CJ, CM, CT, CW

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BQ, BS

2002

25 krooni: BQ, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CJ, ZZ

2007

10 krooni: CY

25 krooni: ZZ

500 krooni: BV, BW, BY

Kogumistöö näitusele nõukogude lillelastest

2013-01-15

Kutsume üles kaasa aitama nõukogude lillelastest kõneleva näituse valmimisele ning ERMi kogude täiendamisele valdkondades, mis puudutavad 1970. aastate nõukogude Eesti alternatiivset noortekultuuri.

Lääneriikides 1960.–1970. aastatel sadu tuhandeid noori hullutanud ja kogu maailma raputanud hipiliikumine ei jäänud olematuks ka teisel pool raudset eesriiet. Ka Nõukogude Liidus kujunes välja lillelaste kontrakultuur, mis irdus ametlikust ideoloogiast ning väljendas end rockmuusika, armastusekultuse, patsifismi, nii sise- kui välismaailmas rändamise ning nõukogude kodanikule ebasobiliku välimuse kaudu.

Kogumistööga seotud näitus “Nõukogude lillelapsed” dokumenteerib ja analüüsib sotsialistliku ühiskonna marginaliseeritud osa, keskendudes ennekõike omaaegsetele hipidele. Oleme huvitatud teemakohastest esemetest, aga ka fotodest ja videomaterjalist. Need materjalid võivad, aga ei pea viitama sellele, kuidas sotsialistliku korra tingimustes säilitati individuaalsus, alternatiivne mõtlemisviis, elustiil; kuidas väljendati protesti, kas aktiivselt või passiivselt; kuidas hoiti end kursis muu maailma noortekultuurides toimuvaga; milliste tarbekaupade kaudu väljendati globaalset ühtekuuluvust Lääne hipiliikumisega.

Näiteks oleme huvitatud: riietusesemed (nn põrandaaluste rätsepate töö, altlaienevad püksid, elu esimesed teksad jms), aksessuaarid (ehted, peapaelad, rännumärsid jms), esoteerikale ja vaimsele maailmale viitavad esemed (Aasia rännakult kaasa toodud esemed, vaimsete liidrite pärandiga seotud materjalid jm), taju muutvad atribuudid (veini korvpudel, piibud, tubakapakendid, Astmatooli tubakas, Sopalsi puhastusvahendi pudel jm), keelatud kirjandusteosed ja samizdat kirjandus, isetehtud muusikainstrumendid, lindikogud, muusikafestivale puudutavad materjalid jne.

Sihipärane materjalide kogumine kestab kuni 20. veebruarini!

Kui soovid kaasa aidata ERMi kogude täienemisele, võta ühendust peavarahoidja Riina Reinveltiga (riina.reinvelt(at)erm.ee, tel 735 0406) või tule ERMi peamajja Veski tn 32, Tartus. Muude teemat puudutavate küsimuste või ettepanekute korral võid ühendust võtta näituse kuraatorite KIWA ja Terje Toomistuga (soviethippies (at)gmail.com, 55 595781)

Muuseum soovib üleantava ainese kohta alati teada saada võimalikult täpset lugu või legendi. Esemete puhul on olulised järgmised andmed: kes tegi, millal tehti või muretseti, kes ja kus (linn, vald, küla, talu) kasutas, kuidas kasutati jne. Fotode puhul: fotograaf, pildistamise aeg, koht, kes on fotol (haridus, elukutse või millega tegeles).

Loe teemast lähemalt:

Nõukogude lillelapsed

Sex, drugs & rock’n’roll, paljad varbad, pikad juuksed – lääneriikides sadu tuhandeid noori hullutanud ja kogu maailma raputanud hipiliikumine ei jäänud olematuks ka teisel pool raudset eesriiet. Stalini repressioonidele järgnenud Hruštšovi „sula“ lubas mõnelgi pool Nõukogude Liidus vabamaid tuuli tunda. Nõukogude Eestis võimaldasid mujal maailmas toimuval kätt pulsil hoida välismaa raadiolained, noorte meeled olid haaratud lääneriikidest althõlma levivatest hipiajastu kuldalbumitest.

Maailma avardumise märgid ja mitteläänelikud vaated elu põhiküsimustele avaldusid Eestis juba Karl Tõnissoni (Vend Vahindra), Uku Masingu ning Mihkel Tamme (Ram Tamm) filosoofias ja elustiilis. Kuuekümnendate lõpus täiskasvanuikka jõudnud põlvkonnal ei jäänud selle aja poliitiliste sündmuste taustal enam muud üle, kui konstateerida, et maailm on üks suur vale ning parem on tegeleda oma asjadega. Seoses lääneihalusega formeerus ka Nõukogude Liidus hipide või lillelaste kontrakultuur, mis irdus ametlikust ideoloogiast ning väljendas end rockmuusika, armastuskultuse, patsifismi, nii sise- kui välismaailmas rändamise ning nõukogude kodanikule ebasobiliku välimuse kaudu. Mõni pidi kuude kaupa ringi liikuma suhkruveega üle tõmmatud juustega, et ära petta pikajuukselisi tagakiusavat miilitsat. Rätsepalt ei saanud aga tellida laiemat püksisäärt kui nõukogude ettekirjutuste kohaselt 33 cm. Üksikuid unistajatest uitajaid linnapildis vahistati hulkurluse eest.

Hipiliikumine nõukogude Eestis ei olnud selgepiiriline nähtus, pigem oli see ajastupõhine vool, kus ajastu ja elutunnetus võis ühendada nii hulkurit kui akadeemikut. Samuti oli see kohati eristamatu popparitest ja rockeritest – läänelik välimus ja muusikamaitse oli nõukogude ideoloogia taustal juba tugev ühendav element. Lisaks välisele moejoonele, mis sovetlikus kontekstis oli tugev poliitiline seisukohavõtt, oli iseloomulikuks elutunnetus – ülalnimetatud gurude ja põrandaaluste isekirjastuslike väljaannete mõju, mis formeerus läänes pealiskaudseks nn new-age'iks, ent Nõukogude Liidus oli pigem seotud tärkava kübertehnika ning neuroteaduste võimalustega. Hiilgavaks näiteks on Tõnis Vindi kujundatud ja ärakeelatud raamat "Teadus ja tänapäev" (1979), kus oli kõrvutatud iidseid teadmisi kõige uuematega. Samuti on tugevalt "hipilike" vaadetega kuuekümnendate lõpul alanud trendid kaunites kunstides – popkunst, animafilmid, vabavärsiline luule, fluxuslikud eksperimendid muusikas. Viimastega alustas ka tänapäeval religioosse muusikani jõudnud Arvo Pärt, kes nooruses sarnaselt progressiivsetele põlvkonnakaaslastele hipina mööda nõukogudemaad rändas. Üllatuslikult on sellised impeeriumi varjus toimunud protsessid lahti kirjutamata – meenuvad vaid mõned Juhan Habichti novellid ja üksikud viited näiteks Mati Undi ja Viivi Luige raamatutes. Märgiks, et sellest mahavaikitud maailmast on avastada veel palju, oli 2009. aastal eesti keeles ilmunud Vladimir Wiedemanni ulatuslik sissevaade 1970. aastate Eesti esoteerilisse kontrakultuuri raamatus "Maagide kool". Praegu Londonis elava eestivenelase mälupanga väljailmumine ja tema intervjueerimine andis olulise motivatsiooni meie projekti alustamiseks.

Kiwa / Terje Toomistu

Näituse kuraatorid

Sõna saavad naised ehk „Vanavara kogumisretkedelt 9.“ esitlus

2013-01-14

18. jaanuaril algusega kl 16 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) üheksandat Vanavara kogumisretkede väljaannet, milles saavad lõpuks sõna naised: Marie Heiberg, Marta Veiler ja Bertha Veske.

Rohkem kui saja vanavarakorjaja hulgas, kes Eesti Rahva Muuseumi esimese kümne aasta jooksul mööda maad käisid, olid valdavalt noored mehed. Ometi said ka mõned noored naised muuseumi üleskutsetest innustust ja asusid üksi või koos kaaslastega muuseumi heaks teele.

Raamat sisaldab kolme neiu – Marie Heiberg, Marta Veiler ja Bertha Veske – ülestähendusi. Päevaraamatutes toovad neiud välja, et töö oli innustav ja silmaringi avardav.

Kogumiku esitlusel 18. jaanuaril saavad sõna Eesti Rahva Muuseumi teadur ja kogumiku koostaja Piret Õunapuu ja kunstiteadlane Reet Varblane.

„Ta isik oli ta meistritöö – Helmi Reiman-Neggo“ – Piret Õunapuu

„Naised 20. sajandi alguse kultuuri loojatena“ – Reet Varblane

Marie Heibergi luulet loeb Katrin Pärn.

Lisainfo: Piret Õunapuu, teadur-kuraator, telefonil 735 0412 või e-posti aadressil piret.ounapuu@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi sõprade kevadreis tulekul: Kopenhaagen ja Taani kuninglikud lossid

2013-01-14

Aeg: 9. – 12. 05. 2013

Grupp: ERMi Sõprade Selts

Transport: lennuk – buss

Giid: Ervin-Ahti Org Germalo Reisid

Hind: 42 inimest 599 EUR

Kopenhaagen on kuninganna Põhjala linnade seas. Väärikas ja vabameelne. Vapustav kanalitest võrgustatud vanalinn ja imeline Rosenborgi roosiaed, Tivoli ja ajatult mässumeelne Christiania ja muidugi elab seal kuninganna - maailma vanima monarhia esindaja. Põhja-Euroopa põnevamad muuseumid ja Garlsbergi õlu – ilmselt parim maailmas! Proovime, kuis on kogeda ehttaanlaslikku hääolemist!

1.päev

Kogunemine Tallinna lennujaamas Germalo Reiside infolaua juures kell 11.25. Lend Tallinn – Kopenhaagen 13.25 – 14.00. Saabumine Kastrupi lennujaama. Sõit Lousiana moodsa kunsti muuseumisse. Unikaalne muuseum rajati 1958. aastal Taani moodsa kunsti eksponeerimiseks. Juba 1960 aastate keskpaigaks oli see kujunenud üheks kõige olulisemaks rahvusvaheliseks moodsa kunsti keskuseks maailmas. Tänapäeval on muuseumis ligi 3000 taiest kaasaegse maalikunsti ja skulptuuri suurmeistritelt: Picasso, Giacometti, Dubuffet, Yves Klein, Andy Warhol, Rauschenberg, Henry Moore, Louise Bourgeois, Philip Guston, Morris Louis, Jorn, Baselitz, Polke, Kiefer ja Per Kirkeby. Tutvume muuseumi ekspositsiooni ja skulptuuride aiaga. Sõit Kopenhaagenisse ja majutus kesklinna hotellis, kus ööbime järgneval kolmel ööl. Õhtul esmatutvus Taani kuningliku pealinnaga meeleolukal kanalituuril.

2. päev

Hommikusöök hotellis. Täna tutvume Kopenhaageniga. Kopenhaagen on üks Skandinaavia vanimaid linnu, mille ajalugu algab 11. sajandil. Vabameelne ja demokraatlik, kuninglik ja mõnusalt kulgev on see linn. Kopenhaagen on üks ilusamaid linnu Euroopas, kus ajaloolise arhitektuuri detailiderohke külluslikkus sekundeerib kargele supermodernsele arhitektuurile. Radhusplats ja raekoda, bõrsihoone ja vanalinna südames toretsev Christiansborgi loss. 16. Sajandil ehitaud luksuslik Rosenborgi loss kauni aiaga ja muidugi Amalienborg - kuningliku perekonna residents. Vanad linnakindlustused ja habras Väike Merineitsi – Kopenhaageni sümbol. Kuninglik raamatukogu Must Pärl ja uus ooperimaja. Vabalinn Christiania, kus ikka saab tunda veel hipiajastu värvikat kulgemist. Külastame Glyptoteeki – õllemeister Carl Jacobseni asutatud kunstimuuseum.Vapustavad interjöörid ja luksuslik kollektsioon.

Tivoli aiad otse vanalinna südames aga kutsuvad teid imelisele rännakule hetkedesse, mille me võibolla ammugi unustanud oleme. Ööbimine samas hotellis.

3. päev

Hommikusöök hotellis. Roskilde on Taani vanimaid linnu, mis on olnud kuningriigi tähtsamaid keskusi alates viikingiajast. Roskilde suursugune katedraal, mille vanimad osad ehitati juba 10. sajandil. Läbi sajandite on see olnud kuningate ja kuningannade matmispaigaks. Roskilde viikingilaevade muuseum. Sõit Fyni saarele Odensesse. Odense on Taani suuruselt kolmas linna ja kogu maailmas teada kui muinasjutumeistri H. Chr. Anderseni sünnilinn. Püha Kanuti kirik ja 1935. Aastal rajatud Odini torn. Vaatame üheskoos kuidas elati Fyni saarel 100 aastat tagasi siinses vabaõhumuuseumis. Tagasisõit Kopenhaagenisse. Ööbimine samas hotellis.

4. päev

Hommikusöök hotellis. Kell 11.00 asume bussile ja teeme õheskoos veel lahkumisringi Kopenhaagenis. Lahkume Kopenhaagenist ja sõidame Hillerodi väikelinna. Pisut rohkem kui 30 000 elanikuga linnakese kõige olulisem vaatamisväärsus on Frederiksborgi järveloss. Kolmel pisikesel järvesaarel asuv loss ehitati 16. sajandil ja oli kuningas Frederik II residentsiks. 17. sajandist, kuningas Christian IV ajast, pärineb lossi ja lossiaia praegune väljanägemine. Suurimaid renessansslosse Skandinaavias vapustab arhitektuuri mitmekesisuse ja detailirohkusega. Tornid ja tornikesed, päikesevalguses kiiskav katuste vask, toretsevad skulptuurkaunistused fassaadidel loovad mulje tõelisest muinasjutulossist. Lossi juurde kuulub kaunis barokkaed, mille meeleolukaks ehteks on purskkaevudest kujundatud veekaskaad. Loss, mis on olnud paljude Taanimaa valitsejate kroonimise tunnistajaks, on tänapäeval osa Taani ajaloomuuseumist ja siin on võimalik tutvuda hinnalise ajaloolise maalikollektsiooniga. Transfeer lennujaama. Lend Kopenhaagen – Tallinn 20.55 -23.30.

Tere tulemast tagasi koju!

Hind sisaldab:

Lennupilet Tallinn – Kopenhaagen – Tallinn

Mugav buss transfeerideks ja eksursioonideks reisi 1., 3. ja 4. päeval

Majutus Kopenhaageni kesklinna hotellis koos hommikusöögiga (3 ööd)

Giid-reisijuhi teenused

Ekskursioonid eesti keeles

Lisakulutused:

* Ühene majutus 65 €

* Tervisekindlustus al 5,58 €, maksumus sõltuvalt vanusest (-65a, 65-80a kallim tariif, lisainfo reisikindlustuse kohta). Soovitame vormistada ka reisitõrkekindlustuse!

Hind ei sisalda muuseumikülastusi!

Muuseumipiletite hinnad seisuga jaanuar 2013 (täispilet/õpilane kuni 17. eluaastani)

Lousiana moodsa kunsti muuseum 95/0 DKK

Rosenborgi loss 80/0 DKK

Roskilde toomkirik 60/0 DKK

Roskilde viikingilaevade muuseum 100 / 0 DKK

H. Chr. Anderseni majamuuseum Odenses 85 / 68 / 43 DKK

Fyni vabaõhumuuseum 75 / 0 DKK

Carlsbergi Glyptoteek 75/0 DKK

Kanalituur Kopenhaagenis 70 – 140 DKK

Carlsbergi õlletehase külastus alates 95 DKK (sisldab degusteerimist)

Tivoli 95/95 DKK

Frederiksborgi loss alates 60 DKK

1 € = 7,49 DKK

Reisisoovist teata kohe sirje.madisson@erm.ee 7421428 58043394

Karl Eduard Söödi sünniaastapäevale pühendatud näitus ERMi näitusemajas

2013-01-07

Eesti Rahva Muuseum tähistab oma asutajaliikme ja kauaaegse kirjatoimetaja luuletaja Karl Edurd Söödi (26.12.1862–1.09.1950) sünniaastapäeva näitusega. Väljapanekuga saab ERMi näitusemajas tutvuda 31. jaanuarini 2013.

Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu kogudest on näitusele „Karl Eduard Sööt 150. Elu täis tööd ja luulet“ jõudnud raamatud, fotod ja dokumendid, mis annavad ülevaate ühe tegusa tartlase eluteest.

Näituse koostas Sirje Madisson, kujundas Jane Liiv.

Loe lähemalt näituse tutvustavat teksti: http://www.erm.ee/et/kylasta/Naitusemaja/Naitused/252

Blogipostitus:

http://blog.erm.ee/?p=1079

Lisainfo: Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär, telefonil 735 0431 või e-posti aadressil sirje.madisson(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Uus raamatunäitus "Karl Eduard Sööt 150. Elu täis tööd ja luulet"

2013-01-07

Loe lähemalt näituse tutvustavat teksti: http://www.erm.ee/et/kylasta/Naitusemaja/Naitused/252
Blogipostitus: http://blog.erm.ee/?p=1079

Jaan Tõnissoni kõne pööripäeval

2013-01-04

21. detsembril võttis Eesti Rahva Muuseumi pere linnarahvaga ette retke "1909 tulemeetrit ERMi", mille finaaliks oli Jaan Tõnissoni kõne anno 2012. Kõne autoriks on Berk Vaher ning selle kandis ette Tambet Tuisk.

Armas rahvas!

Meie rahvuslik eluhuvi nõuab igaühe kodanikujulgust oma riigi asjades kaasa rääkimiseks. Esindajate valimine võimule ei vabasta meid kohustusest ise riigimehelikku kirjaoskust omandada, pigem just kaasab meid vastutusse oma riigi eest. Igaüks meist on osaline rahva võimus.

Kas oskame seda võimu teostada? Neil päevil on kuulda kurtmist raskete aegade üle ning tunda vimma kõrkide võimukandjate vastu, kes lihtsa inimese häält enam kuulda võtta ei taha. Kas ja kuidas ent oleme taibanud oma häält päevast päeva kuuldavale tuua? Kas oleme meie targalt ja järjekindlalt nõudnud oma õigust teada ja määrata riigi tulevikku?

Rasked ajad on jõukate aegade pärand. Jõukamail aegadel võttis maad mugavus, rahuldumine iseenese ainelise heaoluga – ning ühtlasi vaimne ja kõlbeline vähenõudlikkus. Silmist kadus rahva kaugem siht nii võimul olijail kui tavakodanikel. Kui sai maailma majandusraskustes selgeks, mil määral meie aineline heaolu oli silmapete, ei toonud see küllaldast pööret vaimsete ja kõlbeliste väärtuste poole, pigem vaid katseid vägisi kuldset põlve taastada. Endisel viisil ja endiste vigadega.

Võimukandjad võivad teha näo, et riik on kosumas, majandus kasvamas. Kuid kas need näod julgevad vaadata seda, mis paistab vastu rahva peeglist? Liiga palju on neid, kes lasevad minna ja löövad käega, kuigi on õnnetud. Nad räägivad välja rändamisest, mitte riigi ja rahva uuest ärkamisest. Liiga palju on neid, kel on hirm välja öelda oma seaduslik sõna, nõuda väärilist kohtlemist, tasu ja tunnustust. Kartus on kaotada tööd – kuid nii kaovad au ja eneseteadvus. Ning kui au ja eneseteadvus kaovad inimestel, siis on neid kaotamas ka kogu rahvas. Omas vabas riigiski jääme alamateks, mitte kodanikeks.

On siiski jälle ka neid, kes tahavad vaimset seisakut murda ja rahva elunõudeid valjul häälel kuulutavad. Eituste ja pilkamiste kiuste tuletavad nad meelde, et „erakond“ on eksitavaks nimeks, kuna viib mõtted „eraelule“ ja „eravaldusele“... „Erakonnad“ on ometi kutsutud ellu ajama avalikke asju, teenima üldsuse huve ja täitma rahva tahet. Vaatama julgelt rahva peeglisse, mitte pidama peegliks esimehe plakatit.

Seda me peame nõudma, kuid hüüdja hääl jääb nõrgaks, kui seda ei toeta tegu ja teadmine. Ühiskondlik ja poliitiline haritus, riigimehelik kirjaoskus süveneb pidevas õppimises – mitte ainult kuulates ja mõeldes, vaid midagi ära tehes. Iga me avalik tegu on rahva ees, rahvale või rahva arvel tehtud. Vigu ei saa ka tark ja teadja alati vältida, kuid viga tahab tunnistamist ja vastutamist, õppuse võtmist ja parandamist. Meie rahvana ja kodanikena peame seda rahvavõimu kandjatelt nõudma ja ulatama selleks ka oma abikäed.

Igaüks, kel napib kodanikujulgust ja avalikku teotahet, muudab rahva ühe võrra nõrgemaks. Tema võrra ei kasva ka rahva kogemus – teadmine, kuidas tegutseda teisiti ja paremini, nii et võidaksid kõik ja tegu teeniks rahva kaugemaid sihte; rikastaks nii meie vaimseid kui varalisi väärtusi. Kui ka tuleb tagasilööke, kui jaks ja usk oma algatusse kipuvad raugema, vaatame enda ümber ja näeme, et me pole üksi. On palju neid, kes ootavad, et sünniks suuri asju ja keegi kutsuks üles neid käsi külge lööma – kutsuks veel ja veel. Igaüks, kes kaasa tuleb, see teeb rahva tugevamaks.

Ka siin, kus me praegu seisame, on meie suurte tegude paik. See, mis siia sünnib, peab saama kinnituseks me julgusest enda kui rahva eest seista; tõenduseks me ühismeele jõust ning meie suutlikkusest mäletada ajalugu ja kujundada rahva tulevikku.

Oleme täna siia paika jõudnud, hoides igaüks oma tuld vastu pimedat ja külma. Neist üksikuist tuledest sai kokku ühine valgus ühisel sihil.

Kas tee, mida mööda sai tuldud, on pikk? On see paik meie kodudest kaugel? Pikk näib tee ikka siis, kui see on veel tundmatu. Pikk näib see tee siis, kui me ei tunne ära, et see on vaid lõiguke ühest määratult pikemast teest, mida on käidud aastasadu, ikka hoides oma tuld ka pimedas ja külmas. On käidud, et jõuda siia – mitte kodust kaugele, vaid kõigi me kodude koju.

Sest see ongi Eesti Rahva Muuseum – kõigi me kodude kodu. See pole kõigi teede lõpp, vaid võimalus uuteks algusteks, uuteks retkedeks üle maa ja ilma. Me tuleme siia, et tõmmata hinge ja koguda ennast. Mõelda ja tunda, kust oleme tulnud ja kuhu võime veel jõuda. Kes oleme ise, kes oleme koos, mis on me riik ja mis on me tahe.

Mis on me homsed sihid, mis on me tänane suurus? Siin on neid, kes võivad öelda: meie laulsime Eesti vabaks. Ja siin on neid, kes võivad öelda: meie viisime Eesti Euroopasse. Ent meie teekond jätkub ja praegune põlvkond peab endalt küsima – mis on need meie suured sammud, et me eelkäijatele alla ei jääks? Kust tuleb meie julgus neid samme astuda? Kuhu võime üle õla vaadata tagasi, et saada kinnitust oma eneseteadvusele, liikumaks edasi?

Seda kinnitust on täna väga vaja meil kõigil ja eriti noortel nii mahedais kui kibedais laia ilma tuultes. Sel meie teekonnal on olnud küllaga neid, kes meid liiga väikseks pilkavad; kelle jaoks oleme lausa nii väikesed, et ei omagi õigust enda keelele, kodule ja rahvuslikule eneseteadvusele. Me oleme kõigest sellest hoolimata – või siis just nimelt kõigest sellest karastudes – oma teed jätkanud. Kuid kahtlused ja pilkesõnad on meid muserdanud ja pannud meidki küsima: kas vajame väikse rahva vaimule ja mälule kodu, mis niivõrd suur? Kas on meil jaksu ja jõukust selle rajamiseks, saati siis hoidmiseks?

Ma vastan teile – meil on see õigus; küll leidub ka jaksu ja jõukust. Väikesed oleme arvult. See pole surmapatt, kuigi meid saaks olla rohkem. See, et arvult napina oleme vastu pidanud – keeles, kultuuris ja riigina – see on ime kogu ilmas, mida me ehk argivaevades ei märka, aga selline on tõde. Mis siis on see vägi, mis on arvult suurte vastu hoidnud alles meid, vägivallagi kiuste jätnud meile elu ja ellujääja au?

Sellele on igaühel oma vastus anda ja jutustada on paljust – paljust ja paljudest, kes me sel teel üle aegade käinud. Meie jõudmine siia ja püsimine siin, meie kõne ja laulmine ühises keeles on kinnitus sellele, et vaimult oleme suured ja meie elul on väärtus. Ärgu siis olgu kellelgi voli kahelda me võimes oma kodu luua ja oma kodu hoida – vaimule vääriliselt. Ärgu olgu kellelgi voli meie omal maal kahelda meie kodanikuõigustes ja võimes hoida üheskoos riiki kui kodu.

Siin paigas saab keha ja ruumi me rahva eneseteadvus. Maja on see ka, mis vestab minevikust – kuid ennekõike on see meie eneseteadvus siin ja praegu, täna ja homme. Meie eneseteadvus on enamat valimisloosungist ja poesildist, laiailma areenide jõumeestest ja järjefilmi kangelannadest – kuigi meis on ka kõike seda. Ent ühe meid liitva ja läbi valgustava paigata oleksime ainult kõike seda; just seeläbi, mis sünnib siia, leiame endas enamat. Igaks päevaks, kodanikena kõnelemiseks, rahvana tegutsemiseks.

Ka seda paika harides on vaja tarkust ja ühismeelt. Meil ei ole maavärinaid ja karme keeristorme, meie loodusõnnetus on kius ja kadedus ja omakasupüüd, vaimuloidus ja enesepett. Vaatame ringi – igaüks, kes end vaeseks nimetab: kas kõik, millele enda tarbeks raha kulutame, on ikka väärt ja väärikas? Või kulutame pahatihti tühja, et siis kurta „vahendite nappust“? Vaatame ringi – igaüks, kes end rikkaks nimetab: kas me rikkus teenib rahva huve või ehitab igamees ausammast endale, püstitab templeid priiskamisele ja prassimisele, mis rahvast kurnavad, mitte ei kasvata?

Meil on aeg end kokku võtta, ausalt üksteisele silma vaadata ja kinnitada, et taipame veel eristada tarka tühisest, suudame veel luua suurt ja taganeda väiklusest. Aeg on ammu uues aastasajas ja küsib meilt juba, mida jätame lastele. Kui me jätame oma lastele tegemata teod, täitumata unistused ja kitsidusest näritud hinge, ei täna nad meid maise vara eest. Kas oskavad nad seda vara hoida, kasvatada, kui segaseks jääb neile, mille nimel? Kas raatsivad nad hoida meie nime, keelt ja vaimu või unustavad meid kui suuruseta aja argu asukaid?

Ei ole rahva võimu rahva mäluta; ei ole kodanikujulgust ühise kaugema sihita. Nõnda siis, astugem julgelt edasi. Kõndigem tuntuks ja omaseks see rada, valgustagem seda läbi aasta ja läbi aastate, et siia jõuaksid ka need, kes seni eemale hoidnud! Kinnitame oma vaimu suurust ja ühistegevuse võimet selle julge teoga – tõestame oma jaksu ja jõukust ühise tööga selle kodude kodu loomisel ja hoidmisel ning avamisel kõigile, kes meie suurusele kaasa aitavad!

Avame uksed tänastele kultuurisündmustele, haridusele, majandusele, ka uue ajastu tehnikaimedele. Kui neid targalt kohelda, siis need vaid kasvatavad seda kogukonda, kelle jaoks on suurim hüve silmside, ühine hingamine ja oma kätega loomine. Avame uksed külalistele kogu maailmast – sest päriselt suur saab Eesti olla ikka vaid siis, kui ka teised me suuruse ära tunnevad, seda mõistavad ja sellele kaasa elavad. Saagu neid teisi palju, siis saab rohkem ka meid.

Hääd kaasteelised, tartlased, eestlased! Mingem lootuses ja teotahtes edasi, hoides oma tuld ja hoides ühte! Muutes seda paika muudame iseendid – muudame linna ja riiki, kasvame kodanikena ja kasvame rahvana.

Eesti Rahva Muuseum tervitab algavat pärandiaastat raamatuga „Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest“

2012-12-18

Eesti Rahva Muuseum avaldab meie lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Alutaguse rahvarõivaste kirjeldused ja joonised aastast 1842. Kreutzwaldi käsikiri valmis 170 aastat tagasi Õpetatud Eesti Seltsi algatusel. ÕES kutsus nimelt üles kirjeldama ja joonistama Eesti kihelkondade rahvarõivaid. Kreutzwaldi käsikiri on üks esimesi terviklikke rahvarõivaalaseid ülevaateid Eestis. Rariteetse käsikirja andis ÕES sada aastat tagasi hoiule Eesti Rahva Muuseumisse.

Kui 19. sajandi eestlase rõivastus on meile hästi teada arvukate raamatute ning muuseumieksponaatide näol, siis varasem rõivastus on vähem tuntud – vaid mõned võõrrahvastest vaatlejad on teinud põgusaid tähelepanekuid. Seda tühimikku teadmistes aitab täita Kreutzwaldi ülevaade.

Kreutzwaldi käsikirjast ilmneb, et ta tundis hästi kohalikke olusid, tavasid ja kombeid, olulise väärtusega on esemete täpsete rahvapäraste nimetuste märkimine. Käsikirjale on lisanud kommentaare etnograaf ja Eesti tunnustatuim rahvarõivauurija Aino Voolmaa.

Kreutzwaldi joonised ja kirjeldused on olnud abiks rahvarõivaste tegemisel ka tänapäeval, nii on neid kasutanud rahvarõivakoolis osalejad.

Raamat jõuab lugejateni Eesti kultuuripärandi aasta 2013 eelõhtul, esimesed eksemplarid tulevad müüki Eesti Rahva Muuseumi muuseumipoes reedel, 14. detsembril. Raamatut trükiti 500 numereeritud ja signeeritud eksemplari. Muuseumipoes maksab raamat 15 eurot.

Valmiv raamat peaks rõõmustama eeskätt õpihimulisi kultuurihuvilisi ja rahvarõivauurijaid, aga sobib ka kingikotti.

Piltidel on rahvarõivakooli lõpetanud Marge Karu, kes just Kreutzwaldi ülestähenduste abil endale kodukandi rõivad sai.

Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefonil 735 0420 või e-posti aadressil tiina.tael@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Aita märgistada tulemeetrite teekonda Eesti Rahva Muuseumini!

2012-12-13

Eesti Rahva Muuseum koostöös Tiigi Seltsimajaga kutsub kõiki linlasi 21. detsembril kell 17.30 Raekoja platsile, et minna ühiselt retkele „1909 tulemeetrit ERMi“. Soovijad saavad üritusse panustada, soetades spetsiaalse tulemeetri küünla, millega saab retke käigus teekonda märgistada. Neil, kel võimalust kohale tulla ei ole, kuid on soov osaleda, saavad jätta oma küünla ERMi, kust usinad abilised selle tulemeetri teele viivad.

Tulemeetri küünlaid on võimalik soetada Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) või 21. detsembril Raekoja platsil.

Retke eesmärk on anda hoogu Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ning Mälumeetrite projekti tutvustamiseks. Mälumeetrite projekti eesmärk on linnasüdame ja Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi tänava aktiviseerimise kaudu. Tegemist on Tartu linna ja Eesti Rahva Muuseumi koostööga.

Kava:

17.30 Raekoja jõulukalendri akna avamine

18.00 Valgusmäng hoonete seintel

18.15 Mikk Sarve algusriitus ja tuleetendus

18.30 Asutakse laulude ja juttudega tulemeetrite retkele

18.40 Tartu Linnamuuseum

19.00 Laulupeomuuseumi koor

19.15 Tule- ja tantsuetendus Raadil:

Reigo Ahvena trummi- ja tantsuetendus
Koorilaulud
Kõneleb Jaan Tõnisson anno 2012

Lisainfo:

Viljar Pohhomov, produtsent, e-posti aadressil viljar@erm.ee

Ants Johanson, e-posti aadressil ants@johanson.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi rändnäitus "Soome-ugri ja samojeedi rahvad" jõudis Jõhvist Toilasse.

2012-12-11

130 seltsi liiget käis jõulukuul Rogosi mõisas

2012-12-11

Looduski soosis meie ettevõtmist - teekond Haanjamaa lumiste metsade vahel tõi hinge tõelise jõulutunde.
Mõisas võtsid meid vastu giidid, kellega koos tegime väikese ringkäigu pargis, mõisa peahoones, kellatornis ja veinikeldris. Lahke pererahvas oli meie tarbeks kaunistanud saali ja katnud laua mõnusate jõulutoitudega. Kohalikud koolipoisid etendasid võrokeelse näiemängu "Ku õigust kõnõlda", esinesid rahvatantsijad ning naisansambel - kõik oli ehe, soe ja sõbralik.
Rahvaluuleteadlane Mall Hiiemäe rääkis jõuludest pimeduse piiril ja siis läks lahti tõeline kratitegu.! Tund tihket tööd ning Seltsi Sõber Kratt oli valmis, seltsi liikmepilet nr 7777 talle ülegi antud.

ERMi lahtioleku ajad 16.12.12-04.01.13

2012-12-11

16.12.12

ERMi näitusemaja avatud 11-15

20.12.12

ERMi lugemissaal avatud 13-16
ERMi uurimissaal avatud 13-16
ERMi näitusemaja avatud 11-16
ERMi Postimuuseum avatud 13-18
Heimtali muuseum suletud

Perioodil 23.12.12-04.01.13

ERMi näitusemaja

23.12.12 avatud kl 11-15
24.12.12-26.12.12 ja 31.12.12-01.01.13 suletud

ERMi Postimuuseum

21.12.12 kl 11-15
22.12.12-01.01.13 suletud

ERMi lugemissaal ja uurimissaal

24.12.12-04.01.13 suletud

Heimtali muuseum

24.12.12-01.01.13 suletud

Rahulikku jõuluaega soovides!

Tartu tunnustas Karl Kristian Kitse ERMi suvepaviljoni algatuse eest

2012-12-11

Tartu Linnavalitsuse kümnendat aastat toimuval noorsootöö parimate tänuüritusel tunnustati 10. detsembril Tartu Uues Teatris Karl Kristian Kitse aasta noorte omaalgatuse kategoorias.

Karl Kristian Kits koostöös Eesti Rahva Muuseumiga korraldas sel kevadel küsitluse, kus paluti nimetada eestlasele või Eestile iseloomulikke omadusi, sündmusi või esemeid. Ligikaudu 10 000 vastuse põhjal loodi väike näitus, mida näidati suvel nii Tartus kui ka Tallinnas.

Eesti Rahva Muuseum õnnitleb Karl Kristian Kitse noorte omaalagatuse laureaadi tiitli saamise puhul ja tänab meeldiva ja õnnestunud koostööprojekti eest.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi näitus tutvustab Ruhnu omapärast pärandit

2012-12-11

14. detsembril algusega kl 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitus „Ruhnu eraldatud maailm“, mis tutvustab ühe Eesti kaugeima väikesaare omapärast pärandit. Kell 17 tervitavad külalisi kontserdiga Sofia Joons ja sõbrad.

Veel praegu teatakse Ruhnu Limo liivases lahesopis paika, kus olevat hukkunud muistne rootslaste viikingilaev. Vrakk puhkavat mereliivas juba enam kui 900 aastat – seletasid ruhnlased seda paika oma lastele näidates rohkem kui 60 aastat tagasi. Hukkunud laeva meeskond, kes saarele pääses, olevatki esimesena Ruhnu asustanud. Nii räägib üks legend paljudest.

Ei ole olnud lihtne elada keset merd. Esimest korda on saareelanikud kirja pandud 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnesid 600 aastat küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses kujunes välja tugev ja omanäoline rahvas. Hülgekütid ja kaunid naised rahvariietes, ruhnu keel ja kombed püsisid kuni Teise maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.

Idee autor: Kristjan Bachman

Kuraatorid: Piret Õunapuu, Kristjan Bachman

Kujundaja: Krista Lepland

Lisainfo: Piret Õunapuu, teadur-kuraator, telefonil 735 0412 või e-posti aadressil piret.ounapuu@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi 17. koolidevahelise võistujoonistamise parimad on selgunud

2012-12-07

Täna, 7.detsembril toimus ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 17. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud 26 kooli ja 107 õpilast.

Joonistusvõistluse teemaks oli „Vana või uus“. Võistlejate ülesandeks oli joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERMi näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jääb võistlejate endi tõlgenduse ja fantaasia hooleks.

Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikooli õpetaja ja maalikunstnik ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnik Merike Tamm, ERMi fotograaf Nele Tammeaid, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin ja Tartu Kunstimaja giid-pedagoog Mari Jõgiste.

2012. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:

Noorem aste (1.-4. klass)

I koht Emilia Cardenas (Saku Gümnaasium)

II koht Marbella Tunder (Türi Põhikool)

III koht Kitty-Marleen Kask (Türi Põhikool)

Keskmine aste (5.-8. klass)

I koht Kadri Kalve (Kanepi Gümnaasium)

II koht Madis Peterson (Saku Gümnaasium)

III koht Karoliina Tomasson (Tartu Kommertsgümnaasium)

Vanem aste (9.-12. klass)

I koht Siimar Kivisild (Põltsamaa Ühisgümnaasium

II-III koht Mare Vahtre (Tõrva Gümnaasium)

II-III koht Marleen Valdmaa (Saku Gümnaasium)

Parimad koolid

Saku Gümnaasium

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Eripreemiad

Anett Kalberg (Võhma Gümnaasium), Ingely Soovik (Põltsamaa Ühisgümnaasium), Kätlin Reidla (Holstre Kool), Jete Jänes (Elva Gümnaasium), Grete Sirge (Puurmanni Gümnaasium), Triin Tammaru (Saku Gümnaasium), Riina Saksniit (Leie Põhikool), Maria Lutter (Kurtna Kool), Geterly Sepp (Tartu Kommertsgümnaasium), Inessa Saarits (Suure-Jaani Gümnaasium), Evelin Lattik (Türi Põhikool), Helen Marts (Tapa Gümnaasium), Rain Kauge (Kehra Gümnaasium) ja Kristin Järving (J. Westholmi Gümnaasium).

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil saale.randaru@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Jõulukaunistuste valmistamise õpituba lumisel Raadil

2012-12-07

Kuigi poed on täis kunstmaterjalidest jõuluehteid, toob tõelise jõulutunde koos päris kuuselõhnaga tuppa just enda valmistatud pärg. Eesti Rahva Muuseum kutsub kõiki meisterdamishuvilisi lumisesse Raadile, et üheskoos meisterdada pärg või vanik.

Registreeru õpituppa hiljemalt 12. detsembri kella 12ks e-posti aadressil age.raudsepp@erm.ee. Tasumine toimub sularahas ja kohapeal.

13.12.12 kl 16
Raadi jääkeldris (Narva mnt 177, Tartu)
Kestvus: 3h
Läbiviija: Laili Kuusma
Grupi suurus: 10 inimest
Tasu: 10 eurot (õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele ja ERMi Sõprade Seltsi liikmetele 7 eurot)

Teate edastas:
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Luutsipäeva puhul esineb Eesti Rahva Muuseumis ansambel „Strand...Rand“

2012-12-06

14. detsembril kell 17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ansambli „Strand…Rand“ kontsert. Lavale astuvad muusikud Sofia Joons, Robert Jürjendal ja Mall Ney.

Luutsipäeva järel ja talvise pööripäeva eel kutsume kuulajaid kaasa eesti-rootsi saartelt ja aladelt ning Ukrainas asuvast Vanarootsikülast (Gammalsvenskby) pärit rahvakoraalide, -laulude ja pillilugude maailma. Enda tutvustuseks on ansambel öelnud: „Oleme piilunud minevikku ja leidnud sealt ootamatult ilusaid, rõõmsaid ja ka hirmsaid lugusid. Oleme neid uuele elule äratanud. Need on üheaegselt nii ilmalikud kui vaimulikud, nii pühalikud kui inimlikud ning, nagu maailma vägevatele muusikatraditsioonidele kohane, suudavad need meie igapäevaelu igavikuga kokku sulatada. Ikka ja jälle.“

Vaata lähemalt:

http://www.strandrand.com/
http://www.youtube.com/watch?v=FBWru04M5Xo

ERMi näitusemajas saab 2012. aasta detsembrist 2013. aasta märtsini vaadata näitust „Ruhnu eraldatud maailm“, mis tutvustab ühe Eesti kaugeima väikesaare omapärast pärandit. Esimest korda märgiti saare asunikke kirjalikult 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnenud 600 aastat elati küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses ning välja kujunes tugev ja omanäoline rahvas. Ruhnu keel ja kombed püsisid kuni Teise maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Etendus „Naised valitsevad maailma ...“ on esitatud Tartu aasta teo 2012 nominendiks

2012-12-06

Tartu linnavalitsus otsib koos Postimehega tegu, ettevõtmist või üritust, mis vääriks tiitlit „Aasta tegu 2012“. Ühe nominendina on ära märgitud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös Raadil vanal lennuväljal valminud muusikaline lavastus „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum“.

Kuni 19. detsembrini saavad kõik linnakodanikud, ERMi sõbrad ja koostööpartnerid Tartu linna kodulehel www.tartu.ee muusikalise lavastuse poolt hääletada.

Peatselt ilmub Tartu Uues Teatris ja ERMi muuseumipoes müügile muusikalise lavastuse tekst raamatuna.

Lisainfo: Viljar Pohhomov, projektijuht, e-posti aadressil viljar@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi lahtiolekuajad pühadeperioodil

2012-12-06

20.12.12

ERMi lugemissaal avatud 13-16
ERMi uurimissaal avatud 13-16
ERMi näitusemaja avatud 11-16

Perioodil 23.12.12-04.01.13

ERMi näitusemaja

23.12.12 avatud kl 11-15
24.12.12-26.12.12 ja 31.12.12-01.01.13 suletud

ERMi Postimuuseum ja Heimtali muuseum

22.12.12-01.01.13 suletud

ERMi lugemissaal ja uurimissaal

24.12.12-04.01.13 suletud

Rahulikku jõuluaega soovides!

Joonistusvõistluse pildid laste kingisoovidest nüüd Lõunakeskuses

2012-12-06

Lõunakeskuse näitusepinnal on alates 6. detsembrist kuni aasta lõpuni võimalik tutvuda laste joonistuste näitusega „Minu kingitus: soovitusi päkapikule kingikoti koostamiseks“. Eesti Rahva Muuseumi näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames korraldatud laste joonistusvõistluselt, kuhu laekus 3225 tööd, on Lõunakeskusesse välja valitud sadakond joonistust.

Näituse eesmärk on anda inspiratsiooni ning vihjeid, mida päkapikk või jõuluvana lähenevate jõulude eel kingikotti võiks pista ning mida pigem vältida. Näituselt leiate kingiideid alates väikeste poiste unelmast – puldiga juhitavast helikopterist kuni karvaste koerakesteni, kes tüdrukutirtsudele suureks seltsiks on. Aga niisamuti hoiatab mõni joonistaja, et kõige suurem viga, mis tädi külla minnes teha saab, on lastele üleüldse mitte kingitusi tuua.

Joonistusi vaadates võib mõtiskleda ka selle üle, miks me kingitusi teeme ja mis väärtusi need kannavad. Või kuidas seostub kinkimine tarbimisega? Nii nagu suhtuvad täiskasvanud erinevalt kingitustesse, hindavad ka lapsed kingitustes erinevaid külgi. Kes väärtustab olulise inimese kingitegemise žesti, kes on aga materiaalsem ja hindab kinkide rohkust, populaarsust eakaaslaste hulgas või asjade funktsionaalsust.

Näitus on avatud 6.12.2012–4.1.2013 Lõunakeskuses.

Joonistusvõistlust toetasid auhindadega Lõunakeskus, Tasku Ostukeskus, teater Vanemuine, XS mänguasjapood, Rahva Raamat, Photopoint, AHHAA teaduskeskus.

Näituse koostas Eesti Rahva Muuseum.

Lisainfo: Ehti Järv, uurimisassistent, e-posti aadressil ehti.jarv@erm.ee või telefonil 5804 7706

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi näitusemaja püsinäitus 7.-25.01.13 suletud

2012-12-05

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) püsinäitus on 7.-25.01.2013 suletud.

Püsinäitusel viiakse läbi hooldustöid.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Jaan Tõnisson ilmutab end pööripäeval ERMi uue hoone alal Raadil

2012-11-28

Eesti Rahva Muuseum ja Tiigi Seltsimaja kutsuvad kõiki linlasi 21. detsembril kl 17:30 Raekoja platsile, et minna ühiselt retkele „1909 tulemeetrit ERMi“. Retke eesmärk on anda hoogu Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ning Mälumeetrite projekti tutvustamiseks.

„Roosi tänava ümbersättimise eesmärk on linnasüdame ja Raadi vahelise distantsi mentaalne lühendamine Roosi tänava aktiviseerimise kaudu. Tegemist on koostööga Tartu linna ja Eesti Rahva Muuseumi vahel. Vahemaa näilisel kokkutõmbumisel nihkub muuseum linnale lähemale, muutudes sel viisil kättesaadavamaks eriti kergliiklejatele. Lisaks tekib Roosi tänava näol Tartu jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis lisaks huvitavale teekonnale pakub soovijaile viibimiskohti, tegevust ja vaatamist,“ selgitab Mälumeetrite projektijuht Viljar Pohhomov.

Kõikidel soovijatel on võimalus panustada pööripäeva sündmusesse, ostes spetsiaalse tulemeetri küünla, millega saab retke käigus märgistada teekonda. Neil, kel soov, kuid võimalust kohale tulla ei ole, saavad jätta oma küünla ERMi, mis usinate abiliste kaudu viiakse tulemeetri teele.

Kava

17.30 Raekoja jõulukalendri akna avamine
17.45 Valgusmäng hoonete seintel
18.00 Mikk Sarve algusriitus
18.10 Tuleetendus
18.15 Laulude ja juttudega liikuma
18.25 Linnamuuseumi peatus
18.45 Laulupeomuuseumi koor
19.15 Tule- ja tantsuetendus Raadil

Lisainfo:

Viljar Pohhomov, produtsent, e-posti aadressil viljar@erm.ee
Ants Johanson, e-posti aadressil ants@johanson.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ võitjad on selgunud

2012-11-21

20. septembrist 31. oktoobrini kestis omalood.erm.ee pildigaleriis Eesti Rahva Muuseumi fotovõistlus „Pildista, mida Sa sööd!“. Muuseum kutsus inimesi appi koguma fotosid ja selgitusi tänapäeva argikultuuri ühe komponendi, toidukultuuri erinevate tahkude kohta.

Võistlusele saabus kokku 711 fotot! Pildigaleriisse laeti üles 597 fotopostitust, millel kajastuvad üle kogu Eestimaa ning ka välismaal elavate eestlaste valmistatud või kogetud maitseelamused. Saadetud fotode ja kirjelduste sisu on väga erinev – üles on laetud pilte nii professionaalsete kokkade valmistatud restoranitoitudest, toidublogijate kodustest meistritöödest, eksootilistest hõrgutitest reisidel kui ka fotosid igapäevastest lihtsatest roogadest ja poest ostetud valmistoitudest.

Tartu Ülikooli etnoloog Ester Bardone, kes oli üks võistlusele kutsutud kommenteerijaist, kirjeldas saabunud kaastöid nii: „Pildiseeria tundub olevat päris hea ülevaade nii sellest, mida erinevas vanuses, eri soost, erinevatest peredest pärit, eri väärtushinnangutega Eesti inimesed aastal 2012 söövad, kui ka sellest, mida nad peavad pildistamisväärseks toiduks. Lisaks saab fotode allkirjadest lisainfot toidu tooraine hankimise viiside, toidu valmistamise põhjuste ja konteksti kohta“.

Võistluse korraldajad valisid välja enim sotsiaalmeedias „jagamise“ kaudu hääli saanud ja piltide kommentaariumis sisulist diskussiooni tekitanud fotod, mis lisati loosikasti. Fortuunadeks olid muuseumi müügijuht Silvia Toomemets ja Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige Vahur Puik.

Võitjate nimekirja leiad siit!

Publiku auhind

Ka võistlusele saabunud fotodest koostatud näituse „Eesti rahva toidulaud: soustist sushini“ külastajal on võimalus hindamisel sõna sekka öelda. Nimelt selgub publiku auhinna saaja just muuseumikülastajate eelistuste põhjal. Igal külastajal on võimalik valida näitusel oma lemmikpilt, mille autori nime ja foto pealkirjaga sedeli saab asetada loosikasti. Võitja selgub 17. detsembril.

Täname osalejaid ning ootame kõiki näituse „Eesti rahva toidulaud: soustist sushini“ avamisele 22. novembril kell 17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Lisainfo: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator, telefonil 735 0447 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Udmurdi kolleegide stažeerimine ERMis

2012-11-19

20.11 – 3.12 on ERMis külas Udmurdi ajaloo, keele ja kirjanduse instituudi aspirandid Julia Ivanova ja Deniss Kornilov, kes viibivad Eestis Hõimurahvaste programmi toetusel. Udmurdi kolleegide stažeerimine toimub ERMi ja Udmurdi Instituudi vahelise koostöölepingu raames.

Julia Ivanova peamiseks uurimisteemaks on (udmurdi) etnilise kultuuri esitamise strateegiad ja praktikad tänapäeva muuseumiruumis. Oma igapäevases töös teadurina Ludorvai Udmurdi arhitektuuri- ja etnograafia muuseum-kaitsealas on ta tihedalt seotud erinevate programmide, ekskursioonide koostamise ja läbiviimisega (temaatilised ekskursioonid „Allikad“, „Etno-ökoloogiline rada“ jne).

Deniss Kornilov tegeleb Instituudi heliarhiivi digitaliseerimisega ja selle veebipõhiselt kättesaadavaks tegemisega, osaledes ühtlasi Briti raamatukogu poolt kureeritud suures projektis Endangered Archive Programme (EAP-347), Vanishing voices from the Uralic world: sound recordings for archives in Russia (in particular Udmurtia), Estonia, Finland and Hungary, mille eesmärgiks on hävimisohus olevate heliarhiivide päästmine (sama projektis osaleb ka Eesti Kirjandusmuuseum).

Kahenädalane stažeerimise kavas on tutvumine Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi udmurdi kogudega, külastajatele suunatud tegevusega, ERMi osalusprojektidega ning muuseumipedagoogilise tööga, samuti näituste ja ekspositsioonide teaduslike kontseptsioonide väljatöötamise praktikatega. Sõltuvalt uurimisteemast ja ametist kavatsetakse teha intervjuud etnilise kultuuri representeerimisest muuseumiruumis ning muuseumite turundusstrateegiatest, osaleda muuseumiüritustel ja külastada Eesti Vabaõhumuuseumi. Kavas on samuti tutvuda ERMi ja EKMi tehniliste tugistruktuuride (ERMi filmi- ja videostuudio, fotolabor, EKMi ERA heli- ja videostuudio) tööga ja arhiividesse talletatud foto-, heli- ja videomaterjalide digitaliseerimise ning heli- ja videoväljaannete ettevalmistamise kogemusega.

Lisainfo: Svetlana Karm, teadur, e-posti aadressil svetlana.karm@erm.ee või telefonil 735 0414

Plakativõistluse „Kuidas ese prügimäele sattus?“ võitjate välja kuulutamine

2012-11-16

Eesti Rahva Muuseum ja „Teeme ära!“ maailmakoristuse meeskonna üleskutsel toimus sellel sügisel üle-eestiline kooliõpilaste plakativõistlus „Kuidas ese prügimäele sattus?“. Võistluse eesmärgiks oli illegaalsetelt prügimägedelt leitud asjade eluringi kaardistamine, et selle käigus õppida tundma majandusgeograafiat, erinevaid tootmis- ja tarbimismudeleid, keskkonna- ja loodussäästlikkuse ideoloogiat.

Võistlustulle astus 110 plakatit, osa võttis 33 kooli ja 243 õpilast. Töid juhendas enam kui 20 õpetajat ja kunstiringi juhendajat. Nooremas vanuseastmes oli kaastöid 62 ning vanemas veidi vähem, 48. Võistlustööde tegemisel on kasutatud erinevaid tehnikaid ning klassikaliste plakatite kõrval leiame sellelt näituselt koomikseid, kollaaže ja veel muidki žanre.

Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Keskkonnahariduse Keskuse töötajatest koosnev žürii otsustas esile tõsta 14 tööd ja märkida ära mitme kooli tubli töö.

Žürii hinnang plakativõistluse töödele on kõrge, ülesandest lähtuvalt on plakati koostajad teinud päringuid nii eseme päritolumaa, materjalide tootmisahela kui ka viiside osas, kuidas toode Eestisse on jõudnud.

Žüriiliige, „Ostupalaviku“ näituse kuraator Ehti Järv toob esile žürii hindamiskriteeriumidest rääkides eelkõige just selle, et äramärgitud plakatite puhul oli näha, et „Kuidas ese prügimäele sattus?“ täitis sisuka ainetunni. „Žüriile jäid silma tööd, mis lisaks suurepärasele plakatikeele tabamisele esitasid ka eseme elutsükli põhjaliku kaardistuse. Meeldisid eelkõige need plakatid, mille puhul oli näha, et õpilased olid otsinud internetist iseseisvalt infot, õpetaja oli ehk aidanud majandusgeograafia osas, rühmatöös oli lisandunud veel vaimukaid ja õpetlikke lahendusi küsimusele, miks ese prügimäele sattus ning mida võiks kasutuskõlblike, aga endale mitte vajaminevate asjadega edasi teha.“

Žürii poolt väljavalitud plakatite hulgast loositi võitnud klassidele auhinnad. Võitjate nimekiri on leitav Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt!

Muuseum võtab võitjatega ühendust! Näitus plakativõistluse töödest jääb Eesti Rahva Muuseumis avatuks 6. detsembrini 2012.

Lisainfo: Kaspar Jassa, giid-muuseumipedagoog, telefonil 735 0425 või e-posti aadressil kaspar.jassa@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pärnu filmifestivali valikkava Eesti Rahva Muuseumis

2012-11-14

15. ja 16. novembril linastuvad ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 2012. aasta Pärnu filmifestivalil auhinnatud filmid. Näha saab huvitavaid ja liigutavaid lugusid väga erinevaist maailma paigust.

Filmiõhtud algavad kell 18 ja on kõigile osalejatele tasuta!

Tutvu filmidega Eesti Rahva Muuseumi kodulehel.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator, telefonil 735 0447 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Joonistusvõistlus „Mina linnas“ I-VII klasside õpilastele

2012-11-13

Lapsed ja noored on tihtilugu linnaruumis tähelepanuta jäetud, nende liikumistrajektoorid on täiskasvanute poolt kindlaks määratud ja loodud: kodust kooli, koolis huviringi ning huviringist tagasi koju. Lisaks sellele on aga olemas ka tegevuspaiku, mis on laste poolt loodud ja neid kasutavadki vaid lapsed. See tasand jääb tihti täiskasvanute eest varjatuks või on nad lihtsalt „varjatud lastelinna“ ammu unustanud, nii et nad linnas elades ja tegutsedes ei märkagi, et lastel võivad olla oma soovid, tegemised ja huvid.

Eesti Rahva Muuseum kuulutab välja joonistusvõistluse „Mina linnas“ ja kutsub teid üles aitama muuseumil koguda ja uurida laste ja noorte linnaruumi kasutamise kogemusi. Joonistusvõistluse tulemusena muuseumile saadetud kaastöid soovime kasutada ka 2013. aastal avatava näituse ettevalmistamiseks. Näitus räägib sellest, kuidas erinevad inimesed kogevad ja tajuvad avalikku linnaruumi. Soovime teada saada, kuidas lapsed linna näevad ja selles toimuvat mõtestavad, kuidas ja millega seoses nad linnaruumist räägivad ning mida nad eesti linnade puhul kiidavad või laidavad. Ootame võistlusele osalema õpilasi nii maa- kui linnakoolidest, sest linnaga puutuvad kokku kõik!

Tingimused ja juhend joonistusvõistlusel osalemiseks: http://www.erm.ee/et/Osale/osale-naituselaboris/joonistusvoistlus-mina-linnas

Võistluselt laekunud materjali võidakse kasutada näitusel. Juhul, kui soovime kasutada ka autori eesnime, kooskõlastab muuseum selle autoriga eraldi.

Võistlusel osalejate vahel loositakse välja palju põnevaid auhindu! Muuseum võtab võitjatega ühendust.

Võistlust toetavad auhindadega: Tallinna Loomaaed, Rahvusooper Estonia, XS Mänguasjapood jpt.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator, telefonil 735 0447 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Esseevõistlus „Mina linnas“ VIII-XII klasside õpilastele

2012-11-13

Inimesed loovad oma igapäevaste ettevõtmiste ja liikumisharjumustega linna ning linn loob omakorda neid. Avalikku linnaruumi kujundavad ja arendavad täiskasvanud, kes planeerimistöö käigus eraldavad lastele „oma alad“ ja tegevuskohad, näiteks mänguväljakud, lasteaiad või kooliõued. Aga millist osa linnaruumist peavad enda omaks noored, kes ei mahu enam mänguväljakule? Millistes kohtades noored käivad ja mida nad seal teevad? Kuidas kogevad noored avalikku linnaruumi? Milline võiks olla linn, kus noortel on hea elada ja tore aega veeta? Lisaks kujundatud ja planeeritud avalikule ruumile on nii lastel kui ka noortel linnas kindlasti ka oma „paigad“, millel on tähtsus või tähendus ainult nende või nende sõpruskonna jaoks.

Eesti Rahva Muuseum kuulutab välja esseevõistluse „Mina linnas“ ja kutsub teid üles aitama muuseumil koguda ja uurida noorte linnaruumi kasutamise kogemusi. Esseevõistluse tulemusena muuseumile saadetud kaastöid soovime kasutada ka 2013. aastal avatava näituse ettevalmistamiseks. Näitus räägib sellest, kuidas erinevad inimesed kogevad ja tajuvad avalikku linnaruumi. Soovime teada saada, kuidas noored linna näevad ja selles toimuvat mõtestavad, kuidas ja mida nad linnaruumist räägivad ning mida nad Eesti linnade puhul kiidavad või laidavad. Ootame esseevõistlusele osalema õpilasi nii maa- kui linnakoolidest, sest linnaga puutuvad kokku kõik!

Tingimused ja juhend esseevõistlusel osalemiseks: http://www.erm.ee/et/Osale/osale-naituselaboris/esseevoistlus-mina-linnas

Esseede materjali võidakse kasutada näitusel. Juhul, kui soovime kasutada ka autori eesnime, kooskõlastab muuseum selle autoriga eraldi.

Võistlusel osalejate vahel loositakse välja palju põnevaid auhindu! Muuseum võtab võitjatega ühendust.

Võistlust toetavad auhindadega: Tallinna Loomaaed, Rahvusooper Estonia, XS Mänguasjapood jpt.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator, telefonil 735 0447 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kultuuritöötajad arutlevad oma rolli üle väärtuste kandmisel

2012-11-08

12. novembril algusega kell 10 Tallinnas Õpetajate majas toimuval konverentsil „Kuidas esitada? Kuidas tõlgendada? Nõukogude aja näide“ arutlevad kultuuritöötajad, mil viisil ja kuidas kultuuriasutused ning erinevad kunstiliigid, nt kirjandus, film, kujutav kunst minevikku kujutavad ning mil moel see mõjutab inimeste tänaseid väärtushinnanguid.

„Ma arvan, et kultuurivaldkonna töötajatena ei pane me tihti tähelegi, kui suure vastutuse enda õlule võtame. On väga tähtis, et meie valikud ei oleks juhuslikud ning mõtleksime rohkem selle peale, kui suur mõju ühel või teisel näiliselt väikesel, näiteks näituse kureerimise käigus tehtud otsusel võib olla,“ märkis Eva-Kaia Vabamäe Eesti Rahva Muuseumist, kes koos Tartu Ülikooli eetikakeskuse töötajatega konverentsi korraldamise taga seisab.

Konverentsi keskseks küsimuseks on, kuidas teha valikuid mineviku esitamise ja tõlgendamise kohta ning milliseid väärtusi kultuuriasutused edasi kanda soovivad. Konverentsi raames vaadatakse esitamise ja tõlgendamisega seotud küsimusi II maailmasõjale järgnenud nõukogude aja näitel.

Sõna võtavad Imbi Paju, Eha Komissarov, David Vsevivov, Margit Sutrop ja Halliki Harro-Loit.

Konverentsi korraldavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli eetikakeskus. Tegemist on TÜ eetikakeskuse konverentsidesarja „Ühiseid väärtusi otsides ja hoides” viienda konverentsiga, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” raames. Konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Vaata ka: http://www.eetika.ee/1169529

Lisainfo: Triin Kapp, e-posti aadressil triin.kapp@ut.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Endel Tulvingu ja Ruth Tulvingu arhiivid ja raamatukogu saavad uurijaile ERMis kättesaadavaks

2012-11-06

Üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas, Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving on otsustanud, et tema ja ta abikaasa, kunstnik Ruth Tulvingu käsikirjalise arhiivi, raamatu-, foto- ja audiokogu uus kodu saab olema Eesti Rahva Muuseumis.

Kanada Kuningliku Seltsi, Londoni Kuningliku Seltsi, Rootsi Kuningliku Akadeemia jt kõrgete tiitlitega tunnustatud Endel Tulvingu arhiiv on sisutihe kokkuvõte aktiivse ja eduka teadlase karjäärist läbi aastakümnete. Arhiiv sisaldab konspekte, märkusi, kirjavahetusi, loengu- ja esitlusmaterjale jms teadustööst psühholoogia ja eriti mälu (nt on episoodiline mälu just tema poolt kirjeldatud) valdkonnas. Ruth Tulvingu arhiivis leidub kirjavahetust, mõtteid, konspekte, ülevaateid ja ka koopiad tema loodud kunstitöödest, mis on saanud inspiratsiooni ka Endel Tulvingu uurimisteemast.

Arhiiv antakse üle kahes osas: mahukaim osa sellest juba aastal 2013 ja viimased materjalid tütarde Elo Tulving-Blais’ ning Linda Tulvingu poolt.

Kooskõlas Endel Tulvingu sooviga saavad kõik üleantavad kogud uurijaile kättesaadavaks vastavalt ERMi arhiivimaterjalide kasutuskorrale.

1927. aastal sündinud Endel Tulving alustas oma kooliteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Teine maailmasõda viis ta kodust kaugele. 1965. aastal nimetati ta Toronto Ülikooli korraliseks psühholoogiaprofessoriks.

Tema ja Tartus sündinud abikaasa Ruthi arhiivide saabumine kodumaale on ERMile suureks auks ja tunnustuseks, kuid ka väljakutseks areneda mälu- ja teadusasutusena. Sest nagu Endel Tulving ise ütleb, on tal hea meel, et „ERMi kaudu saan pakkuda oma kaasmaalastele, kes on huvitatud laiemast maailmast, võimaluse pilke heita ühe teadusharu esindaja kulisside taha“.

Lisainfo: Krista Aru, telefonil 735 0403 või e-posti aadressil Krista.Aru@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema võistujoonistamisel!

2012-11-06

Kutsume teid osalema koolidevahelisel võistujoonistamisel, mis toimub 7. detsembril kell 12–18 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Võistujoonistamine leiab aset 17. korda ning toimub traditsiooniliselt Eesti Rahva Muuseumi näitustel. Joonistusvõistluse teemaks on „Vana või uus“. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERMi näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jääb võistlejate endi tõlgenduse ja fantaasia hooleks. Võistluse tulemused selguvad kohapeal sama päeva õhtuks.

Ootame võistujoonistamisele õpilasi kõigist Eesti koolidest. Võistlus toimub kolmes vanuserühmas ja ühest koolist on kooli esindaja kaudu võimalik registreerida igasse vanuserühma kaks õpilast. Osalejate arv on piiratud – kuni 100 joonistajat, sest vaid nii saame tagada, et kõigile võistlejatele jagub võistujoonistamise ajal meie näitustel kohti. Seega tasub registreerumisega olla nobe. Nimekirja täitumisel see suletakse ning välja jääjad saavad osaleda järgmise aasta võistlusel!

Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel kaasa võtta. Eesti Rahva Muuseum tagab joonistusalused ja paberid. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve (st guašše ja akvarellvärve). Muuseumil on igaks juhuks varuks pastelle ja värvipliiatseid.

Eesti Rahva Muuseumi näitustega saab tutvuda alates kella 11-st ning soovi korral osaleda ka kiirel giidituuril. Joonistusvõistlus toimub kell 12.00–14.30 ning võistluse tulemused kuulutatakse välja orienteeruvalt kell 17.00.

Ootame osalema õpilasi kolmes vanuserühmas: 1.–4. klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass. Osalemissoovist palume teatada Eesti Rahva Muuseumisse hiljemalt 30. novembriks.

Registreerimine e-posti aadressil saale.randaru@erm.ee

NB! kool on registreeritud siis, kui on saanud vastavasisulise vastuse.

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil Saale.Randaru@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum Mardilaadal

2012-11-01

Eesti Rahva Muuseum osaleb 08.11.-11.11. Tallinnas Saku Suurhallis toimuval käsitöölaadal Mardilaat.

Müüme kauneid käsitöötooteid ning ERMi trükiseid, lisaks sellele eksponeerime oma uut ilusat kalendrit „Eesti hetked – elupildid XX sajandi esimesest poolest“.

Mardilaada täpsema kavaga saab tutvuda: http://www.folkart.ee/mardilaat

Lisainfo: Liina Külv, müügispetsialist, telefonil 5568 7434

Eesti Disainiauhinnad 2012 parimate tööde näitus Eesti Rahva Muuseumis

2012-11-01

2. novembril avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Eesti Disainiauhinnad 2012 noore disaineri auhinna SÄSI ja graafilise disaini kategooria parimate tööde näitus.

Noore disaineri auhinna SÄSI nominendid on valitud alla 30-aastaste Eesti disainerite hulgast, kes on kandideerinud oma viimase kahe aasta projektidega. SÄSI eesmärgiks on tuua noor värske disainipõlvkond ettevõtjate, avalikkuse ja disainisõprade silme ette.

Graafilise disaini kategoorias on hinnatud aasta parimat firmagraafikat, trükiseid, pakendeid, illustratsioone ja fotosid, keskkonnadisaini ja ekraanigraafikat.

Eesti Disainiauhinnad 2012 on Eesti esimene disainikonkurss, mis koondab ühe katuse alla disainimaastiku paremiku toote-, teenuse-, graafilises ja veebidisainis. Lisaks on luubi all noored disainerid oma kahe viimase aasta loominguga.

Näituse mängulise kujunduse autorid on Mariana Hint ja Epp Õlekõrs.

Näitus jääb Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) avatuks 2. detsembrini 2012.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

9. novembril ERMi Postimuuseum avatud kella 15ni

2012-11-01

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu) on 9. novembril avatud kell 11-15.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

ERMi Sõprade Selts saatis muuseumi näituse rändama mööda Eestimaad. Esimene peatus: Jõhvi Kontserdimaja

2012-10-31

1. novembril tutvustas Jõhvis vastavanenud näitust üks selle koostajatest ERMi teadur Indrek Jääts. ERMi Sõprade Seltsi esindas sekretär Sirje Madisson.

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste näitus Jõhvi Kontserdimajas

2012-10-31

Eesti Rahva Muuseumi uus rändnäitus Soome-ugri ja samojeedi rahvad oli hõimukuul avatud muuseumi näitusemajas, alates novembrist alustab näitus teekonda mööda Eestimaad. 1. novembril kl 16 tutvustab näitust Jõhvi Kontserdimajas teadur Indrek Jääts. Jõhvi jääb näitus kuni novembri lõpuni ja liigub siis edasi Ida- Virumaa koolidesse. 2012. aasta jooksul saavad vennasrahvaste elu-oluga tutvuda Toila Gümnaasiumi ja Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi lapsed. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ja Eesti Kultuurkapitali toel jõuab näitus kuni 2013. aasta kevadeni veel mitmesse kooli.

Uurali (soome-ugri ja samojeedi) keeli kõneldakse laial alal Doonau tasandikest kuni Taimõri poolsaareni Põhja-Siberis. See hiiglaslik territoorium on geograafiliselt küllaltki eripalgeline ning erinevad on ka seda asustavad rahvad. Eesti Rahva Muuseumi uus rändnäitus tutvustab neid kõiki. Ühelt poolt 15 miljonit ungarlast - tuhandeaastase riikluse traditsiooniga moderne rahvus, ning teisalt 850 nganassaani, kelle peamisteks elatusaladeks on olnud küttimine, kalapüük ja põhjapõdrakasvatus. Mis neid seob? Eelkõige on see keelesugulus, mis tehti kindlaks juba paarisaja aasta eest. Tänapäeval lisandub sellele ka ühiste juurte teadvustamisel põhinev kultuuriline koostöö.

Näitus koosneb arvukaist, erinevatel aegadel tehtud mustvalgetest ja värvilistest fotodest ning lühikestest ülevaatlikest tekstidest iga uurali rahva kohta eraldi. Eesmärgiks on tutvustada selle rahvastepere individuaalseid liikmeid ning anda aimu nende omanäolisusest. Tegemist on osaga maailma kultuurilisest mitmekesisusest, mille vastu Eesti Rahva Muuseum on tundnud huvi alates oma loomisest ning mis on meile emotsionaalselt kõige lähemal. Näituse juurde kuulub ERMi ja Regio koostööna valminud soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualadel kaart ühes uusima infoga nende rahvaste arvukusest.

Näituse koostajad: Svetlana Karm, Indrek Jääts, Laur Vallikivi

Kujundus: Jane Liiv

Lisainfo: Indrek Jääts, teadur, telefonil 5560 3183 või e-posti aadressil indrek.jaats@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Helikoosolek vol 27 esitleb: Martin Rokis – tarkvara kunstilise vahendina

2012-10-30

31. oktoobril algusega kl 18 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 27.

Martin Rokis tegeleb helidega eri kontekstides ja eri viisidel, ühendades enda huvid arvutimuusika ja helikunsti vastu. Tema töö on segu loovatest strateegiatest ja improvisatsioonist, eesmärgiks uurida digitaalsete helide sünteesivõimalusi ja ruumilisust ning inimtaju multimodaalsust. 2012. aastal asutas väikese väikesemahulise sõltumatu platvormi duh noh, et levitada helikunsti nii digitaalselt kui füüsiliste väljaannetena. Martin Rokis töötab enamasti avatud lähtekoodiga tarkvara ja operatsioonisüsteemidega, programmeerides oma tööriistad ise. Ta ei kasuta arvutit mitte kui odavat ja kerget lahendust juba olemasolevate muusikaliste praktikate matkimiseks, vaid pigem tööriistana füüsiliselt võimatute olukordade modelleerimiseks ning selleks, et uurida, mil moel sellised meediumid ja töötingimused muudavad, mõjutavad või isegi kontrollivad esteetilisi valikuid ja võimaldavad ehk mõelda helidest moel, mis poleks teisi olemasolevaid esteetilisi meetodeid kasutades võimalik. Kasutades tööprotsessis sageli vahendeid, mis intensiivistavad taju, on ta eriti huvitatud selliste olukordade loomisest, milles publik ei kuula lihtsalt mõnd fikseeritud „kuuldavat reaalsust“, vaid osaleb kuulamisega ka ise aktiivselt selle loomises.

http://www.martinsrokis.com

http://duh-noh.com

Helikoosolekul uuritakse alljärgnevaid teemasid:

• tarkvara kunstilise vahendina

• kuidas saab tarkvara aidata kaasa (või takistada) vormi loomisele ja mõtete tõlkimisele

• loomeprotsessis kasutatavatest tööriistadest ehk miks tehnoloogilised objektid ei ole kunagi neutraalsed

• füüsiliste ja digitaalsete instrumentide vahelised peamised erinevused

• kohapeal kodeerimine (live coding ), esinemine ning erinevad arusaamad „elususest“ (liveness)

Helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Kultuurkapital.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Siiraimad fotod eestlastest on kalendriks köidetud!

2012-10-30

5. novembril kell 17 toimub Rahva Raamatus (Turu 2, Tartu) ERMi uue kalendri esitlus, kus meenutame minevikku ja mõtiskleme oleviku üle.

Eesti Rahva Muuseumi uus kalender kannab nime „Eesti hetked – elupildid XX sajandi esimesest poolest“ . See periood on fotokunsti ajaloos silmatorkav, sest kui 19. sajandi lõpus oli populaarne pidupäevaline ateljeefoto, siis muutus 20. sajandi alguses fotograafide töö tehniliselt palju lihtsamaks, mistõttu hakati rohkem pildistama inimesi nende koduses keskkonnas ja kasvas ka amatöörpiltnike hulk. ERMi kalendrisse on valitud ülesvõtteid nii kutseliste- kui ka amatöörfotograafide kogudest ning eelistatud on hetki, mis peegeldavad ajastule mitmesuguseid iseloomulikke nähtusi – riidemoodi, elukohta ja igapäevaseid tegemisi. Kalendris on esindatud 12. fotograafi tööd, teiste seas ka Carl Oswald Bulla, Elmar Einasto, Johannes Pääsuke ja August Näpp. Kalendri valmimisest ja 20. sajandi alguse fotograafiast jutustavad meile ERMi töötajad.

Ootame Teid esitlusele Tasku Rahva Raamatusse!

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Tartumaa käsitöökoda ja Eesti kultuuriseltside raamatulaat ootavad külla

2012-10-24

Tartumaa käsitöökoda „Taimed meis ja meiega, taimedest tulnud ja taimedest läinud“ ja Eesti kultuuriseltside raamatulaat ootavad külastajaid laupäeval, 27. oktoobril ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse korraldatud ja ERMi Sõprade Seltsi toetatud kultuuriseltside raamatulaadal, mis toimetab kl 11–15 näitusemaja fuajees, on osalejaid üle Eesti ja kaugemaltki. Kohale on lubanud tulla B. G. Forseliuse Selts, Mulkide Selts, Johannes Aaviku Selts, Juhan Kunderi Selts, Vanemuise Selts, Krimmi-Eestlaste Selts, Rakke Valla Hariduse Selts, ERMi Sõprade Selts, Jõgevamaa Metsaselts, Eesti Keele Kaitse Ühing ja Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. Müügiks pakutakse uuemaid trükiseid, aga tutvustatakse ka vanu väärikaid ja ammu läbimüüdud väljaandeid. Valik on lai – muhedatest murdekeelsetest lasteraamatutest põnevate teadustrükisteni. Hinnad on nagu laadal ikka tunduvalt väiksemad kui poes! Asjatundja lugu ostuga kaasa!

Käsitöökoda on avatud kl 11–18. Kell 12–15 on võimalus osaleda erinevates õpitubades, kus saab valmistada kilgi- ja roopille, linakiust ja hundinuialehtedest ehteid ning ruumikaunistusi, meisterdada erinevatest taimedest kaarte ja käevõrusid, teha taimemustrilist pakutrükki, värvida seentega, valmistada looduskosmeetikat (eelregistreerimisega ingasilm@hot.ee) ja valgustikuplit. Lisaks saab vaadata, kuidas tikitakse taimornamente ning valmivad taimmaterjalist ja vildist sussid.

Avatud on teemakohane ühepäevane näitus. ERMi poolt on sel päeval kõigile ürituse külastajatele näitused tasuta. Kell 11 algab tasuta muuseumiprogramm lastele.

Vaata täpsemalt www.erm.ee

Korraldajad on MTÜ TuleLoo ja Tartu Käsitööklubi. Koostööpartnerid ja toetajad on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Ülenurme Käsitöö ja Rahvakultuuri Selts Nurmenukk, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Tartu Kultuurkapital.

Raamatulaada kohta küsi: Sirje Madisson, tel 742 1428, sirje.madisson@erm.ee

Käsitöökoja kohta teab kõige rohkem Aili Palm, tel 5342 8659, ailipalm@hot.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kõrgem Kunstikool uuendasid koostöölepingut

2012-10-23

23. oktoobril kell 11 allkirjastasid Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kõrgem Kunstikool koostöölepingu järgnevaks viieks aastaks.

Uuendatud leppe kohaselt jätkatakse koostööd nii haridusvaldkonnas kui ka loome- ja arendustöös, toetatakse teineteise kogude ja andmebaaside vaba kasutust ning jagatakse vastastikku oma teaduslikku ja konserveerimisalast pädevust.

Eesti Rahva Muuseumil on hea meel jätkata koostöösidemeid kauaaegse partneriga!

Lisainfo: Reet Ruusmann, teadussekretär, telefonil 735 0438 või e-posti aadressil reet.ruusmann@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Hõimupäevad Eesti Rahva Muuseumis: pungist perepäevani

2012-10-16

Hõimupäevade raames toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) mitmeid üritusi. Näidatakse filmi, tehakse kokkuvõtteid välitöödest Marimaal ja korraldatakse perepäev soome-ugri mängudest ja mänguasjadest. 17. oktoobril avatakse näitus „Soome-ugri ja samojeedi rahvad“.

16.10.12 kl 18:00 Maailmafilmi õhtu: „Punk – haigus, mis ei tapa“ (Punk – tauti, joka ei tapa, Soome 2008, režissöör Jouko Aaltonen). Dokumentaalfilm soome punkkultuurist, selle ajaloost ja tänapäevast. Film keskendub soome punkmuusika skeenele 1970. aastatel ning vaatleb lähemalt punklegendi Pelle Miljoonat.

17.10.12 kl 17:00 Näituse „Soome-ugri ja samojeedi rahvad“ avamine ja soome-ugri hõimuõhtu: reis Marimaale. Näitus koosneb arvukatest erinevatel aegadel tehtud mustvalgetest ja värvilistest fotodest ning lühikestest ülevaatlikest tekstidest iga uurali rahva kohta. Eesmärgiks on tutvustada selle rahvastepere liikmeid ning anda aimu nende omanäolisusest. Hõimuõhtul räägivad ekspeditsioonil osalenud oma muljetest ja näitavad Marimaa pealinnas Joškar-Olas, Morki ja Mäemari rajoonis üles võetud fotosid ning videomaterjale.

20.10.12 kl 12-15 Perepäev „Soome-ugri mängud ja mänguasjad“. Muuseum kutsub avastama soome-ugri rahvaste kombeid. Meisterdame mänguasju, joonistame mustreid ning ornamente ja uurime, kus siis ikkagi elavad meie hõimurahvad?

Vaata täpsemalt www.erm.ee

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 7350 428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Loengusari „Ostupalavik vs. teadlik tarbimine“ alustab sel neljapäeval

2012-10-09

11. oktoobril algusega kell 18 alustame Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitusel „Ostupalavik“ loengusarjaga, kus soovime pöörata tähelepanu teadlikule tarbimisele, rõhutades eriti keskkonnateadlikkust. Nelja loengu eesmärgiks on laiemalt avada tarbimise ning inim- ja looduskeskkonna jätkusuutliku arengu teemasid.

Veebruaris avatud näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegeleb inimeste tarbimisharjumuste ja -viiside uurimisega. Me elame tarbimisühiskonnas, kus igapäevaselt ostame erinevaid tooteid ja teenuseid, sealjuures mõtlemata, millised on meie tegevuse tagajärjed pikemas perspektiivis.

I loeng „Keskkonnateadlikkus Eestis“ 11. oktoobril

Keskkonnaküsimuse käsitlemisel seotakse vastutus keskkonna ees väga tugevalt inimeste isiklike tarbimispraktikatega. Millised on meie keskkonnaga suhestumise viisid ja kuhu paigutub siin tarbimine? Milliseid muutuseid on teinud läbi meie suhe keskkonnaga viimase kolmekümne aasta jooksul? Kasutades suuremate sotsiaaluuringute ja meediaanalüüside andmeid, proovib keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel (TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut) neile küsimustele vastata. Keskkonnasäästliku mõtte- ja eluviisi kujundamisest Eestis räägib Rohelise Liikumise tegevjuht Karin Kirtsi.

Loengud toimuvad üle nädala neljapäeviti algusega kell 18.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Järgmine loeng toimub 25. oktoobril ja teemaks on „Tarbimise globaalne mõju“.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 7350 428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi direktor Krista Aru lahkub novembris ametist

2012-10-08

Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru on esitanud Kultuuriministeeriumile avalduse lahkuda 9. novembrist direktori ametikohalt, soovides edaspidi keskenduda senisest enam uurimistööle.

Krista Aru märkis, et on juhtinud erinevaid muuseume ühtekokku 17 aastat ning soovib edaspidi pühenduda õppe- ja uurimistööle. „Uuel direktoril on hea hetk alustada, sest ta saab töötada suurepärase kollektiiviga ja jõuab anda endast parima kaasaegse ja avatud Eesti Rahva Muuseumi arengusse,“ ütles Aru.

Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles rõhutas, et Krista Aru on olnud väga võimekas ja valdkonnale pühendunud juht, samas on mõistetav tema soov siirduda oma põhitegevuse juurde. „Ministeerium loodab avaliku konkursiga saada muuseumile samaväärse direktori,“ rõhutas Sukles.

Muuseumijuhi kohuseid täidab kuni uue direktori ametisse asumiseni Eesti Rahva Muuseumi praegune peavarahoidja Riina Reinvelt.

Ministeerium kuulutab välja avaliku konkursi Eesti Rahva Muuseumi direktori ametikohale lähiajal.

Eesti Rahva Muuseumi uus ühispilet sobib ka kinkekaardiks

2012-10-03

Eesti Rahva Muuseumi piletisüsteemis on nüüd müügil ühispilet, mis maksab 5 eurot ja võimaldab ühel külastajal vaadata kõiki ERMi näitusi ERMi näitusemajas, ERMi Postimuuseumis, Raadi mõisapargis ja Heimtali koduloomuuseumis.

Ühispilet võimaldab nelja külastuskorda, mille parima rakendamise üle otsustab külastaja ise. Ühispiletiga võib vaadata näitusi kas ühes nendest kohtadest neli korda või käia neljas erinevas näitusepaigas ühe korra.

Ühispilet kehtib tähtajatult, kuni seda on neljal korral kasutatud ning sobib ka kinkekaardiks.

Alates 3. oktoobrist kehtib üheeurone sissepääsutasu ka Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi näitustele.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kirjasaatjate võrgu võistlushooaja kokkuvõtted

2012-09-28

28. septembril toimus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ERMi XX kirjasaatjate päev, kus tehti kokkuvõtteid lõppenud teatmematerjali kogumise võistlusest.

Kirjasaatjate võrk loodi muuseumi juurde 1931. aastal. Aja jooksul on muuseumiga kaastööd teinud kümned tuhanded vabatahtlikud abilised, kelle jõul ja toel täienevad jõudsasti muuseumi kogud, eeskätt teatmematerjali arhiiv, aga ka foto- ja esemekogu. Kirjasaatjate põhitööks on koguda teatmematerjali muuseumi uurimisteemade kohta, vastates küsimuslehtedele. Kirjasaatjate hoole ja pühendumisega kogutud teadmiste- ja kogemustepagas annab ainest muuseumitöötajatele, teadlastele ja tudengitele nii teadustööks kui näituste valmimiseks. Aga mitte ainult – arhiiviriiulitele talletatud kultuurilugu on jälg tulevikku, mis aitab mõista meie igapäevaelu arengut ning pakub ka harrastusuurijale avastamisrõõmu.

Kirjasaatjate tegevuse aktiviseerimiseks ja uute kirjasaatjate leidmiseks korraldatakse igal aastal teatmematerjali kogumise võistlusi. Lõppenud võistluse fookuses olid kodune toiduvalmistamine ja tarbimiskultuur, lisaks saabus kirjutisi ka defitsiidist, Kommunaari jalanõudest, oma maja ehitamisest ja teistest teemadest – kokku 172 võistlustööd 109 autorilt. Eesti Rahva Muuseumil on suur rõõm tänada kõiki võistluses osalenuid ja esile tuua parimaid. Kõige arvukamalt (60) laekus võistlustöid koduse toiduvalmistamise teemal, mille I auhinna pälvis Andriela Rääbis, II auhind läks jagamisele Urve Buschmanni, Silva Jõulu ja Rein Kaldma vahel.

Tarbimiskultuuri tosina kaastöö hulgast valiti parimateks Asta Säinasti, Hans Uba ja Ülle Vinni kogutud materjal ning vabateemalistest paelus žüriid Karl Adamsoni elulookirjeldus, Jaak Kotkase hobifotograafiat kirjeldav „Vaskkopikast väsinud rublani“ ja Lea Kaasiku „Eesti krooni viimased aastad – pere arvepidamise valguses“.

Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefonil 5566 0982 või e-posti aadressil tiina.tael@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Teadlaste Öö Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ja Postimuuseumis

2012-09-28

Kuidas argielust saab teadus?

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

28. september kell 18–21

Meid igapäevaselt ümbritsevad esemed ja lood on etnoloogidele väärtuslikuks uurimismaterjaliks ning muuseumisse jõudes muutuvad ka kõige harilikumad asjad osakeseks teadusest. Etnoloogide ülesandeks ongi märgata erilisust just tavalises ja argises. Teadlaste Ööl näitavad ja räägivad ERMi töötajad, kuidas igapäevaelu uurida ning miks see on oluline.

Mis on välitööd ning mida seal tehakse? Miks huvitavad etnoloogi inimeste isiklikud lood ja kogemused? Missugust informatsiooni saame igapäevaelu jäädvustavatest fotodest? Mis on ERMi kirjasaatjate võrgustik ja milline on selle roll? Miks uurida inimeste kirjavahetust? Mida tehakse muuseumis esemetega? Kuidas seda kõike teaduslikult uurida?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saab Teadlaste Ööl vastuse ERMi näitusemajas, kus näitame, kuidas muuseumis teadust tehakse ning millised on selle erinevad etapid.

1. Kuidas erinevad materjalid muuseumisse jõuavad? (välitööd, intervjueerimine, filmimine, fotografeerimine, kirjad, meediatekstid, kirjasaatjate võrgustik)

2. Mis muuseumis juhtub? (museaalide kirjeldamine, säilitamine, konserveerimine)

3. Tulemused (näitused, filmid, teadusartiklid, monograafiad)

Teaduse tegemisest ja selle rakendamisest igapäevatöös räägivad Teadlaste Ööl ERMi juhtteadur, teadussekretär, teadurid, koguhoidjad ja konservaatorid.

Huvilistel on võimalik harjutada nii etnoloogiks kui muuseumitöötajaks olemist!

Teadlaste Ööl on avatud ka näitusemaja kohvik!

Postmark teadusaastast

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu)

28. september kell 18–22

ERMi Postimuuseum kutsub Teadlaste Ööl postmarki kujundama! Oma postmargile võib panna mõne tähtsa teadussaavutuse. Nobenäppudele pakume võimalust oma radistioskused morsesõnumi kirjutamisel proovile panna.

Teadusaastale pühendatud näituse „MORSE=>POST24“ läbivaks teemaks on teadussaavutuste kasutamine postitöös, millega ärgitame märkama ümbritseva elu seotust teadusega. Postivaldkonnas on rakendust leidnud paljud väljapaistvad innovaatilised lahendused.

Kui palju on aga postmargil või ümbrikul jäädvustatud Tartu Ülikooliga seotud teadlasi? Sellele saab vastuse, vaadates osakest Kaido Andrese filateeliakogust.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 7350 428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee;

Eve Aab, projektijuht, telefonil 7311 450 või e-posti aadressil eve.aab@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Helikoosolek Tartus tutvustab leitud helisid

2012-09-25

26. septembril kell 18-20 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) MoKSi esitluses helikoosolek: tartu vol 26, kuhu oodatakse kõiki avatud kuulamissessioonile: leitud helid. Helikoosoleku organisaator Patrick McGinley pakub kuulamiseks, vaatamiseks ja kogemiseks valikut heli- ja videosalvestistest välitöödelt, akustilisest eksperimentidest, ruumiuuringutest ja heliloomingust.

„Selle nädala helikoosolekul kuulame rohkem ning räägime vähem,“ võtab sellekordse helikoosoleku ühte lausesse kokku Patric McGinley. Ta kaevub helide kollektsiooni, mis on sattunud tema teele enam kui kümne aasta jooksul, mil ta on teinud raadiosaadet framework radio, ning mis on paelunud tema tähelepanu ülemaailmse helikunstnike võrgustiku kaudu, mille liige ta on olnud just sama kaua. Uurime kestvuskuulamist ning seda, kuidas see mõjutab inimese taju. Arutleme muusikavälise kuulamise kogemuste üle ja kirjeldame neid.

Korraldajad kutsuvad osalejaid üles kaasa võtma nende endi lemmikuteks saanud mittemuusikalisi helisalvestisi, mille kuulamist võiks teiste kohaletulnutega jagada. Tegemist oleks helikoosoleku esimese „avatud mikrofoni“ sessiooniga.

helikoosolek:tartu korraldaja on MoKS ja seda toetab Eesti Rahva Muuseum.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 7350 428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Patrick McGinley on Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuse (MOKS) liige ja helikoosolek:tartu peaorganisaator. Heli- ja performance’i-kunstnik ning raadiomees on Eestis tegutsenud 2005. aastast alates. Tema algatusel sündis 2002. aastal Framework Radio, mille saated on olnud eetris paljudes riikides. Patricku tegutsemisvaldkonnaks on välisalvestused ja püüded integreerida ning panna kokku kõlama kohti, seal leiduvaid helisid, objekte ja hetki, et luua vahetu ja sisemine side publiku ja paiga vahel. McGinley tegevus keskendub väikestele avastustele ja kontsentreeritud tähelepanule; tähelepanu keskmes on helid, mis tavaliselt mööduvad meie kõrvadest märkamatult, kuid mis kontekstist välja tõstetult muutuvad tundmatuseni võõraks ja ebatavaliseks: praksuvad söed, kriuksuv lift, sumisev putukas või iseenda hingamine. Ta töötab võrdselt nii paikade, objektide, kõlade, inimeste, kompositsioonide, esinemiste või lihtsalt kollektiivse tegelusega, uurides inimese taju tähelepaneliku kuulamise kaudu.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi Postimuuseumi näitus vaatleb teaduse saavutusi postitöötajate töös

2012-09-25

26. septembril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) näitus „MORSE->POST24“, mis annab ülevaate aparaatidest ja tehnoloogiatest, mis on oluliselt lihtsustanud inimestevahelist suhtlemist ja kergendanud postitöötajate tööd.

Näituse läbivaks teemaks on postivaldkonnas rakendust leidnud tehnilised uuendused.

1837. aastal konstrueeris Samuel Morse telegraafiaparaadi. Eesti esimene telegraafiliin avati 1855. aastal suunal Tallinn-Narva-Peterburi. 1922 oli Eestis 82 telegraafijaama ja 164 telegraafiaparaati, neist enamik morse-tüüpi.

Käesolevat sajandit iseloomustavad suured muutused postiteenuste arengus, eriti logistika valdkonnas ning üleminek e-teenustele, mida on ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Näiteks võib siinkohal tuua Post24, Kirjakeskuse, kaasaegse kirja- ja pakisorteerimisliini, veebipõhise logistika infosüsteemi EPLIS, eArvekeskuse jt.

Kui palju on Tartu Ülikooliga seotud teadlasi, kes on jäädvustatud postmargil või ümbrikul? Vastuse annab näituse filateeliaosa Kaido Andrese erakogust.

„MORSE->POST24“ valmis koostöös Eesti Postiga. Näituse kuraator on Helve Schasmin, kujundaja Merike Tamm.

Näitus on avatud 26.09.2012–17.03.2013

Lisainfo: Eve Aab, projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pildista, mida Sa sööd!

2012-09-20

Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib? Kampaania kestab 20 septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!

Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel. Igal kampaanianädalal vaatab ja kommenteerib saadetud fotosid mõni toidukultuuri ja söögitegemisega lähedalt seotud inimene, näiteks Nami-Nami retseptikogu looja, toidublogija ja toidukultuuri uurija.

Kampaania kestab 20 septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!

Peaauhinnaks on 60 € eest fototeenuseid firmalt Fotoluks ja õhtusöök kahele Põhjaka Mõisas.

Lisaks lähevad loosi õhtusöögid kohvikus Spargel, kohvikus Moon ja Cafe Noir, kokaraamatuid kirjastuselt Menu ja palju muud huvitavat.

Kuidas osaleda?

• tee foto mõnest einest või vaata üle oma 2012. aasta jooksul tehtud toidupildid;

• lae foto üles veebilehel http://omalood.erm.ee/;

• vasta küsimustele, mis on esitatud foto üleslaadimise vormil;

• fotosid saab veebilehele üles laadida ilma registreerimata.

Tingimused osalemiseks:

• saata võib nii mobiili kui fotoaparaadiga tehtud pilte;

• foto peab olema tehtud 2012. aastal ning kujutama midagi seoses toidu, toiduvalmistamise või söömisega;

Rohkem infot võistlusel osalemise kohta vaata http://omalood.erm.ee/

Koostööpartnerid: Nami-Nami retseptikogu ja Delfi Naistekas

Lisainfo: omalood@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Näitus „Väljalend“ avardab kultuuripärandi piire

2012-09-13

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 8. lennu lõpetajate näitus „Väljalend“ avatud 14.9.-14.10.12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Näituse eesmärk on tutvustada kogu rahvusliku tekstiili eriala ning näidata selle valdkondlikku mitmekesisust: meil tehakse nii autentseid muuseumikoopiaid, kui ka kaasaegsesse interjööri sobivaid rahvuslikke sisustustekstiile. Üle poole selleaastastest lõputöödest olid aga rõivakollektsioonid ning aksessuaarid naistele, lastele ja meestele. Nende seas oli nii tugevalt rahvakunsti mõjutustega esemeid, kui ka väga moodsaid, vaid kaudselt etnograafilisele ainesele vihjavaid rõivaseeriaid.

Rahvusliku tekstiili eriala üliõpilased näevad eesti rahvakunsti kui elavat, arenevat ja ühiskonna muutustega kohanevat kultuuriosa ning soovivad selle kasutamisvõimalusi avardada ja tutvustada laiemale publikule. Etnograafilist ainest ning naturaalseid ja kvaliteetseid materjale kasutades soovime väärtustada visuaalset kultuuripärandit ja ümbruskonnast hoolivat mõtteviisi. Tahame disainida asju, mis kannaksid tugevat kohalikku identiteeti ja mis rikastaks Eesti kultuuriruumi, andes samal ajal eeskuju ning julgustust teistele maailma rahvastele, et nemadki ei unustaks oma juuri.

Osakonna koduleht: www.kultuur.edu.ee/kasitoo

Kirjalikke lõputöid on võimalik lugeda ERMi raamatukogus ja Tartu Ülikooli raamatukogu digiarhiivist: http://dspace.utlib.ee/dspace/

Näituse kujundasid Kristi Jõeste ja Liisi-Ly Viitkin

Lisainfo: Kristjan Raba, näitusemaja juhataja, telefonil 7350 430 või e-posti aadressil kristjan.raba@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi välitööd Mari Eli Vabariigis

2012-09-11

10.-22. septembril korraldab ERM välitööd Mari Eli Vabariiki. Viimati käidi ERMist Marimaal välitöid tegemas 1994. aastal. Praeguste välitööde eesmärgiks on koguda kaasaega kajastavat materjali muuseumikogude täiendamiseks ja soome-ugri püsinäituse ettevalmistamiseks.

Keskendutakse kaasaegse argielu ning traditsioonilise rahvakultuuri tänapäevaste kasutuskontekstide uurimisele ja jäädvustamisele.

Ekspeditsiooni koosseisu kuuluvad nii teadurid, kui ka fotograaf ja videooperaator.

Muuseumikogude kaudu saab välitöödel kogutav materjal hiljem kättesaadavaks kõigile huvitatuile.

ERMi välitöid Marimaale toetavad Hõimurahvaste Programm ja ETF’i grant nr 8335.

Lisainfo: ERMi teadur-kuraator Piret Koosa, e-posti aadressil piret.koosa@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseum Üheks Päevaks: filmitegijad ja –kogujad

2012-09-11

ERMi Raadi mõisaparki kerkib 16. septembril Eesti filmi 100. sünnipäevale pühendatud Muuseum Üheks Päevaks, milles leidub vaatamist ja tegevust kogu perele. Väljapanekud tutvustavad filmipärandit erinevates Eesti muuseumides ja erakogudes. Kultuuriprogramm aga seob ühte filmivõtted, kunsti ja muusika.

Muuseum avab uksed kell 12. Kogu muuseumi lahtioleku ajal võib osa saada filmi „Musta hobuse saaga“ võtetest – alates näitlejate valikust kuni kaamera käivitumiseni. Filmi tegemist veab Janek Savolainen, keda aitavad näitlejad Katrin Pärn, Piret Simson ja Janek Joost. Võtetel saavad osaled kõik üritusele tulnud! Filmi muusika valmib pianisti, elektronmuusiku ja improviseerija Taavi Kerikmäe käe all kohapeal. Samas sünnib action-kunstniku Tõnu Talve ja ansambli Aerosfäär (Toomas Rull, Raul Vaigla, Mihkel Mälgand, Raul Sööt ja Raun Juurikas) koostööna dekoratsioon.

Lisaks ERMi kogudes leiduvatele amatöörfilmidele võib näha Võru, Põlva, Mahtra, Viljandi, Mõniste ja Pärnu muuseumi filmiteemalisi väljapanekuid. Elupõline helirežissöör Jaak Elling tutvustab põnevat ajaloolist filmitehnikat oma erakogust. Nostalgilist äratundmisrõõmu pakub Reet Praatsi mahukas filminäitlejate fotode ja filmiplakatite kollektsioon.

Osalema kutsuvad ka töötoad. Anne Noortekeskuse multimeedialabori animatsiooni töötoas saavad nii väikesed kui suured huvilised kätt proovida multifilmi tegemisel. Kunstnik Kudrun Vungi juhendamisel antakse näitusel „Kahetsetud ost“ väljas olnud esemetele uus ja sisukas elu (eelregistreerimine meiliaadressil jaanika.jaanits@erm.ee).

Muuseum lõpetab tegevuse kell 16. Üritus on tasuta!

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil 7350 428

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

TEADLASTE ÖÖL 28.09 kohvik avatud kauem!

2012-09-07

16. septembril on ERMi näitusemaja kohvik (J. Kuperjanovi 9, Tartu) suletud.

Vabandame ebamugavuste pärast ja ootame kõiki Raadi mõisaparki üritusele "Muuseum Üheks Päevaks".

Teie Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseum kutsub tähistama vanavanemate päeva

2012-09-04

9. septembril 2012 tähistatakse vanavanemate päeva. Ootame Teid oma muljeid ja muresid, rõõme ning kogemusi jagama Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) ning ERMi Postimuuseumi (Rüütli 15, Tartu) kella 11–18. Kolmele põlvkonnale koos on muuseumi külastamine tasuta!

Giidide juhendatud tuurid toimuvad näitusemajas kell 12 ning ERMi Postimuuseumis kell 15. ERMi näitusemaja kohvikus jooksevad sel päeval filmilõigud 1912. aasta Tartust ning ootavad magusad üllatused. Viimast päeva on näha Kihnu memmede fotonäitus „Suur süda, tugevad käed!“. ERMi Postimuuseumis saab näha filmi graafiku ning margikunstniku Lembit Lõhmuse tegemistest.

Kutsume vanavanemaid näitusi külastama ning järele uurima, kuidas muuseumides minevikku, olevikku ja tulevikku visualiseeritakse. Muuseumirahvaga saab mõtteid mõlgutada teemadel, mida muuseum külastajaile tähendab või mida ta võiks tähendada ning kas muuseumi väljapanekutest lähtudes saab lastelastele oma elust jutustada, olnule reaalsete esemete ja atmosfääri kaudu viidata.

Suhtlus ei pea jääma ühepoolseks! Näitused „Ostupalavik“ ning „Postis keelatud kaup“ kõnetavad erinevaid põlvkondi erineval moel, mis loob hea võimaluse jagada oma kogemusi ja teadmisi, olgu siis kanepist ja puutetundlikust ekraanist või ostutalongidest ning defitsiidist.

Lisainfo: giidid, telefonil 7350 425 või 735 0446 või e-posti aadressil giidid@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 735 0448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Urmas Nimetu film "Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne"

2012-08-29

Urmas Nimetu filmi "Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne"esilinastus toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 31. augustil kell 17.00.

"Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne" (25 min, 2012) on põnevusparoodia kolmest eesti mehest, kes alustavad võitlust elektroonikaga, kui elektroonika keeldub tegemast seda, milleks see on loodud. Alguse saab ülemaailmne sõda, kus tuleb anda tuld kõige pihta, mis piiksub või vilgub.

Peaosades Martin Kõiv (Tartu Vanemuine), Tarmo Tagamets (Võru Linnateater), Enor Niinemägi (TÜT) ja Veikko Täär.

Lavastaja Urmas Nimetu, operaator Toms Skele (läti), produtsent Richard Meitern, animatsioonid Erik Alunurm ja Hendrik Proosa.

Toimub kohtumine filmitegijate ja näitlejatega ning vürtsi lisab ekskursioon näitusel „Ostupalavik“.

Filmi tegemist toetasid Veski Mati, Baltix, Estrella, Olde Hansa, A Le Coq ja Husqvarna AB.

Vaata filmi treilerit siit: http://www.youtube.com/watch?v=dGJDdrM1rq8

Ela filmi tegelastele kaasa vastavasisulises mängus: http://kinoonud.planet.ee/actionfilm/

Uuri lähemalt : www.kinoonud.planet.ee ja www.erm.ee

Üritus on tasuta!

Lisainformatsioon: Kaspar Jassa, e-posti aadressil Kaspar.Jassa@erm.ee ja telefonil 7350425 ning Urmas Reisberg telefonil 5244705

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Helikoosolek keskendub füüsikale

2012-08-27

Helikoosolek: tartu vol 25 alustab 29. augustil kell 18 pärast mõnekuist suvepuhkust oma uut hooaega. Kohaks endiselt ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Augustikuu helikoosoleku teemaks on füüsika ning külaliseks Austria heliinsener ja helinähtuste uurija Uwe Wüst. Uwe on professionaalne heliinsener alates 1999. aastast, kes on olnud seotud mitmete erinevate projektidega. Tema osalusel on toimunud üle 1000 live-esinemise ja salvestuse nii teatris, televisioonis kui mujal.

Uwe ise kirjeldab end järgmiselt:

• sündinud 14.2.1964

• huvi helide vastu alates 1976

• trummar alates 1977

• esimesed kõlarid ehitas 1980

• esimese stuudio ehitas 1984

• teinud kõlarite installatsioone kinode jaoks, jne

Huvid:

• etnoloogiline muusika kõigist ajastutest ja regioonidest

• masinate ja asjade poolt loodud loomulikud helid

Helikoosolekul uurime:

• heli tajumist ning kuidas inimesed sellega toime tulevad

• mikrofone ning mida nendega teha

• paigaldatud helisüsteeme

• teooria + praktilised näited

Helikoosolek:tartu on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus vastavalt oma huvidele või tegevustele tegevusi või arutlusteemasid välja pakkuda. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18–20 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetab Eesti Rahva Muuseum.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Plakativõistluse „Kuidas ese prügimäele sattus?“ üleskutse

2012-08-23

Eesti Rahva Muuseum ja „Teeme ära!“ maailmakoristuse meeskond kutsuvad üles osalema koolilaste plakativõistlusel „Kuidas ese prügimäele sattus?“. Võistluse korraldajatel tuleb aidata illegaalsetelt prügimägedelt leitud asjade eluringi kaardistada. Plakativõistlus toimub kahes vanuserühmas: I–VI ja VII–XII klassile ning sobib õppekava teemaga „Keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlik areng“. Sõltuvalt vanuseastmest on koostatud erineva raskusastmega plakativõistluse lähteülesanded:

Plakativõistluse juhend I–VI klassile ja plakativõistluse juhend VII–XII klassile

Plakativõistluse tingimused:

1. Plakati suurus A3–A1

2. Võistlusel osalevad plakatid, mis on ERMi saadetud 26. oktoobriks 2012

3. Kasutada võib erinevaid tehnikaid kollaažist koomiksini vms

4. Ette antud prügipiltidest tuleb valida üks või mitu eset, mida kaardistama asutakse, vastates eelpool esitatud küsimustele

5. Plakati koostamisel peab osalema terve klass või vähemalt 5–7 õpilast

6. Plakati juurde lisada kooli nimi, klass, plakati koostamisel osalenud õpilaste nimed ja õpetaja kontaktandmed.

Õppematerjalid: ERM koos „Teeme ära“!“ maailmakoristuse meeskonna ning Keskkonnahariduse keskusega on komplekteerinud õpetajatele tunni läbiviimise toetamiseks õppematerjalid, mis on aluseks globaalse majanduse ja keskkonnasäästliku tarbimise teemade avamiseks klassitunnis. Keskkooli ja põhikooli vanema astme õpilastele võib lisatud tekste ja filmimaterjale soovi korral lugemiseks ja vaatamiseks anda.

NB! Õppematerjalide kompendium õpetajatele ainetunni koostamiseks jagatakse veebilehel hiljemalt septembri alguseks.

Plakativõistluse lähteülesandeks mõeldud pildid ja õppematerjalid asuvad Eesti Rahva Muuseumi veebilehel aadressil: http://www.erm.ee/et/Osale/osale-naituselaboris/plakativoistlus-kuidas-ese-prygimaele-joudis

Plakatid palume saata posti teel või tuua ise kohale aadressile:

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja

märksõna „plakativõistlus“

J. Kuperjanovi 9

50409 Tartu

Töid ootame 26. oktoobrini ning saadetud plakatid pannakse välja Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja. Võistlusel osalenud meeskondade vahel loositakse välja palju põnevaid auhindu!

Korraldaja: Eesti Rahva Muuseum

Koostööpartnerid: „Teeme ära!“ maailmakoristuse meeskond ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus

Täpsem info: Kaspar Jassa, giid-muuseumipedagoog; e-posti aadressil kaspar.jassa@erm.ee; telefonil 735 0425.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Koguperepäeva "Lotte avastab muuseumi" pildid

2012-08-22

18. augustil 2012 toimus Raadi mõisapargis koguperepäev "Lotte avastab muuseumi", mille meeleolukad pildid on nüüd nähtavad meie kodulehel.

Galerii: http://www.erm.ee/et/kylasta/Raadi/lotte-avastab-muuseumi/galerii-lotte-avastab-muuseumi

Fotod: Aldo Luud

Lotte kutsub muuseumiaardeid otsima

2012-08-17

Kogupereüritus „Lotte avastab muuseumi“ toimub 18. augustil algusega kell 12 Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu). Oodatud on nii suured kui väikesed muuseumi ja Lotte sõbrad! Üritus on tasuta!

„Tahame tutvustada tänapäeva muuseumi ülesandeid lastele. Muidugi väärtustada ka peresid läbi ühiste tegemiste, nii saavadki lapsed koos vanematega osa võtta mängulistest tegevustest, mis selgitavad muuseumi olemust ja meisterdada üheskoos Lapi-Lottet,“ selgitab kommunikatsioonispetsialist Reimo Rehkli koguperepäeva tagamaid.

Juttu tuleb ka legendidest ja esemetest, mis sobivad muuseumi kogudesse ja mitte. Koguperepäev lõppeb kontserdiga, kus Lotte esitab lastele tuntuid laule omanimelisest muusikalist.

„Mis on muuseum?“ küsib Lotte ja kutsub kõiki appi, et üheskoos muuseumisaladusi avastada.

Korraldaja: Eesti Rahva Muuseum

Koostööpartner: Teater Vanemuine

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus ja Premia

Lisainformatsioon: Reimo Rehkli, kommunikatsioonispetsialist, telefonil 5647 7603 või e-posti aadressil reimo.rehkli@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Naiste küla buss

2012-08-16

17., 18., 19. ja 20. august sõidab Vanemuise alumisest parklast ERMi buss Raadile „Naised valitsevad maailma” etendusele. Väljub kell 19.

17. ja 20. augustil on 8 istmekohaga buss. Kui rahvast rohkem, sõidab buss kaks korda.

Näitusemaja ja Postimuuseum 19.augustil

2012-08-14

19. augustil on avatud ERMi näitusemaja ja Postimuuseum kl 11-16.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Kõigile kaunist Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva!

8. augustil esietendus Tartus Raadi vanal lennuväljal Ivar Põllu uuslavastus „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”.

2012-08-08

Mille järgi teatakse Eestit? Tõsi, meil on uhked rahvariided, mida kantakse laulu- ja tantsutseremooniatel. Lisaks on meil veel palju veidraid traditsioone ja kombeid, mida täidetakse, kuid mille tähendust enam keegi täpselt ei mäleta. Ükskõik, mida eestlased ka ise ei arva, peetakse meie kaubamärgiks siiski noori naisi, kellele meeldivad välismaalased. Muusikaline lavastus "Naised valitsevad maailma" näitabki väikest ühiskonda, naiste küla, väljastpoolt tulevate meeste silme läbi. Kuidas mehed püüavad seda küla vallutada ja kultuursemaks muuta ning kuhu see kõik välja viib. Lisaks mahub lavastusse ka palju rõõme meeste ja naiste vaheliste erinevuste taasavastamisest.

Lavastaja Ivar Põllu, muusika Tauno Aints, kunstnik Kristiina Põllu. Mängivad Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Katrin Pärn, Malle Pärn, Piret Simson, Ragne Pekarev, Maria Soomets, Janek Joost, Robert Annus, Helgur Rosenthal, Madis Kalmet ja Evald Aavik.

Etendused 8., 10., 11., 14., 15., 16., 17., 18., 19 ja 20. augustil kell 20.

Lavastus on valminud Tartu Uue Teatri ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis.

NB! 10. ja 11. augustil kell 19 sõidab Vanemuise teatri alumisest parklast 50-kohaline buss Raadi lennuväljale "Naised valitsevad maailma" etendusele. Eelisjärjekorras saavad bussile need, kel selle päeva etenduse pilet olemas ja bussijuhile ette näidata. Pärast etendust saab bussiga ka Vanemuise alumisse parklasse tagasi sõita. Buss on tasuta!

Lisateave: Katrin Maimik, Tartu Uus Teater, telefonil 56502721 või e-posti aadressil press@uusteater.ee

Lotte kutsub muuseumi avastama!

2012-08-07

Kogupereüritus „Lotte avastab muuseumi“ toimub 18. augustil algusega kell 12 Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu). Oodatud on nii suured kui ka väikesed muuseumi ja Lotte sõbrad! Üritus on tasuta!

Kogupereüritus "Lotte avastab muuseumi" viib imelisse muuseumimaailma, kus otsitakse mänguliste tegevuste abil aardeid, mis sobiksid muuseumisse; avastatakse legende esemete ja Raadi kohta ning meisterdatakse Lapi-Lottet. Lisaks toimub ka väike kontsert. Üles astub Lotte isiklikult!

„Mis on muuseum?“ küsib Lotte ja kutsub kõiki appi, et üheskoos muuseumisaladusi avastada.

Korraldaja: Eesti Rahva Muuseum

Koostööpartner: Teater Vanemuine

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus ja Premia

Lisainformatsioon: Reimo Rehkli, kommunikatsioonispetsialist, telefonil 5647 7603 või e-posti aadressil reimo.rehkli@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi välitööd Avinurme vallas

2012-07-31

Eesti Rahva Muuseum on 31. juulist - 7. augustini välitöödel Avinurme vallas. Välitööde eesmärk on uurida traditsiooniliste puutööoskuste säilumist valla erinevates külades ja jäädvustada kohalike meistrimeeste oskused filmilindile, et omalt poolt aidata kaasa kultuuripärandil põhineva loomingu kestvusele. Meie eesmärk on uurida ka traditsiooniliste puutööoskuste jätkusuutlikkust, kohandumist tänapäeva muutunud oludele ja nõudmistele. Lisaks puutööle uurime ka naiste käsitööd ja tänapäeva argikultuuri.

Avinurme valla aladelt on Eesti Rahva Muuseumi kogudest võimalik leida erinevat materjali - esemeid, fotosid, jooniseid ja arhiivimaterjale. Puutöömeistrite erinevaid töövõtteid on fotodele jäädvustatud alates 1921. aastast (E. Vittoff 1921, G. Ränk ja J. Triefeldt 1939 jne). Põhjalikumalt on siinset puutöötraditsiooni välitöödel uurinud A. Viires 1947 ja 1949. Lisaks on piirkonnas olnud mitmeid aktiivseid kirjasaatjaid, kes on ERMi arhiivi saatnud materjale kohalikust eluolust.

Viimastest välitöödest Avinurme on möödas pikk aeg ning muuseumikogude terviklikkuse seisukohast on oluline uut materjali koguda. Erinevatel ajaperioodidel kogutud uurimismaterjalid võimaldavad võrdlevalt analüüsida siinse pärandkultuuri arengut ja muutumist.

Välitööd toimuvad 2012. a. koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna, Tartu Ülikooli etnoloogia ja Tallinna Ülikooli antropoloogia tudengite ja teaduritega.

Välitöödel kogutud filmi-, foto- ja audiomaterjalid säilitatakse Eesti Rahva Muuseumi arhiivis ning neid kasutatakse muuseumi teadus- ja näituseprojektides. Välitöödel kogutud materjalid on muuseumi arhiivis kättesaadavad kõigile uurijatele ja huvilistele.

Loodame vallaelanike positiivsele suhtumisele vallas toimuvatesse välitöödesse.

Välitööde korraldamist Avinurmes toetavad Eesti Kultuurkapital ja Virumaa Pärimuskultuuri Programm, AS Leibur ja Veski Mati.

Täname Avinurme valda abi eest kohalikku pärandkultuuri jäädvustavatel välitöödel.

Lisainformatsioon: Ellen Värv, rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja, telefonil 5561 3268 või e-posti aadressil ellen.varv@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseumide külastusmäng vallutab terve Eesti

2012-07-20

20. juulist kuni 5. augustini on võimalus kõigil osaleda muuseumide külastusmängus ja võita pileti Tartu Uue Teatri suveetendusele „Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma“, mida mängitakse augustis Eesti Rahva Muuseumi Uue hoone asukohas Raadil.

„Muuseumide külastusmäng on hea võimalus muuta oma suvepuhkus veidi seikluslikumaks – lisaks tavapärasele leiab muuseumidest ka spetsiaalselt selleks loodud kogu perele sobivaid mõistatamis- või otsimismänge ning muudki põnevat. Külastusmängus osalevad muuseumid paljudes Eestimaa paikades, nii igaühe oma või naabermaakonnas kui riigi teises otsas, ning templeid võib koguda võib ka mitu korda!“ kutsub ERMi metoodik Eva-Kaia Vabamäe kõiki osalema.

Mängus osalemiseks küsi muuseumitöötajalt flaier, millelt leiad osalevate muuseumide nimekirja. Loosimisel osalemiseks on tarvis saada flaierile tempel vähemalt kahest muuseumist, mis kinnitab osalemist muuseumimängus. Templitega varustatud flaieri osa, kuhu on lisatud osaleja nimi ja telefoninumber, jäetakse muuseumisse. Osalenute vahel loosib iga muuseum koos filiaalidega välja pääsme kahele Raadi suveetendusele käesoleva aasta augustis. Loosi lähevad ka muuseumide meened. Võitjatega võtavad muuseumid ühendust ning lepivad kokku, kust võidupääsmed või meened kätte saab. Võitja valib sobiva etenduse kuupäeva ise: 10., 11., 14., 15., 16., 17., 18., 19. august. Etendus algab nimetatud kuupäevadel kell 20 Raadil, ERM-i uue hoone asukohas.

Osalevad muuseumid ja info: http://www.erm.ee/et/Osale/muuseumimang

Lisainformatsioon: Külli Lupkin, omakultuuride osakonna juhataja, telefonil 731 1454 või e-posti aadressil kulli.lupkin@erm.ee

Eva-Kaia Vabamäe, metoodik, telefonil 731 1455 või e-posti aadressil eva-kaia.vabamae(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi välitööd Ruhnu saarel

2012-07-18

Eesti Rahva Muuseum korraldab juulikuu teisel poolel välitööd Ruhnu saarel. Eesmärgiks on koguda täiendavat materjali talvel avatava näituse "Ruhnu eraldatud maailm" jaoks.

Põhirõhk on Ruhnu mööbli eripäral, taustaks elu Ruhnus enne ja nüüd. Näituse kuraatorid on Kristjan Bachman Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Piret Õunapuu ERMist. Muuseumi tarbeks jäädvustatakse ka Ruhnu uue kiriku 100. aastapäeva pidustused ja Rootsist saarele saabuvad ruhnurootslaste järeltulijad.

Välitööd toimuvad tänu Rahvakultuuri Keskuse väikesaarte programmile.

Lisainformatsioon: Piret Õunapuu, ERMi teadur-kuraator, telefonil 527 78 54

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Vanad fotod lõuenditel nüüdsest e-poes

2012-07-13

Väljas on valik vanaaegseid fotosid, mida trükime kahes suuruses fotolõuendile. Fotode autoriks on Johannes Pääsuke (1892–1917), kes oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, jättes endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni.

Foto lõuendile trükkimine annab ainulaadse võimaluse tema stiilse loomingu eksponeerimiseks. Lõuend sobib seinale nii tööl kui kodus ja on heaks kingituseks kõikidele. Fotode trükkimisel kasutame kvaliteetset matt-lõuendit, mis jätab suurepärase lõpptulemuse. Toote viimistlemisel pingutame lõuendi käsitsi liimpuidust alusraamile, tagades foto sirge ja kvaliteetse väljanägemise.

Lõuendeid saab tellida kahes suuruses:

- väike lõuend 30 x 42 cm

- suur lõuend 60 x 85 cm

Vaata lähemalt e-poest: http://www.erm.ee/et/pood/meened/fotolouendid

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Tänasest Tartu Küüni tänaval ERM Suvepaviljon

2012-07-12

Kultuuriüritusi korraldav ettevõte Vebotsioon toob sel suvel koostöös Eesti Rahva Muuseumiga Tartu ja Tallinna keskmesse Eesti Rahvuse Määraja Suvepaviljoni, kus on esindatud eestlaste endi arvates Eestile kõige iseloomulikumad omadused/esemed/sündmused.

Selleks, et teada saada, mis on see, mis meie väikest riiki iseloomustab, korraldati kevadel rahvaküsitlus, mille ligikaudu 10 000 vastusest ongi kokku pandud ERM Suvepaviljon ning selle eksponaadid.

ERM Suvepaviljon, mis oma olemuselt on justkui väike ajutine muuseum, on samal ajal väike meeldetuletus eestlastele endile ning uudiskoht välismaalastele, kus on välja toodud meie kõige hingelähedasemaid esemeid ning sündmusi.

ERM Suvepaviljon ootab kõiki külla Tartusse Küüni tänavale 12.–19. juulini ning Tallinnasse Vabaduse väljakule 22.–28.juulini.

Lisainformatsioon: Karl Kristian Kits, telefonil 55 58 46 37

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pääsukese teekond jõudis finišisse Sõrve sääre tipus

2012-07-10

Läinud esmaspäeval jõudsid ERMi töötajad Tiina Tael ja Piret Õunapuu Johannes Pääsukese radadel kõndimisega finišisse Sõrve sääre tippu.

1913. aasta suvel saatis Eesti Rahva Muuseum fotograafi ja filmimehe Johannes Pääsukese (1892-1918) pildistusmatkale Põhja-Eestisse ja Saaremaale. Rännakut alustati Narvast ning teekond viis mööda Põhja-Eesti rannikut Keila, Haapsalu ning Lihula kaudu Muhu- ja Saaremaale. Valdav osa ligi kahekuusest teekonnast läbiti jalgsi, kaasas raske filmi- ja fotovarustus ning muu reisiks tarvilik. Pildistusmatkal tehtud 317 fotot, kogutud vanavara ning matka kajastav päevaraamat on hoiul Eesti Rahva Muuseumis.

Tollest ligi 100 aasta tagusest rännakust on inspiratsiooni saanud tänased ERMi töötajad teadur-kuraator Piret Õunapuu ja peaarhivaar Tiina Tael, kes on neljal suvel avastanud paiku, mis tuttavad Pääsukese fotode kaudu. Esimene matk võeti ette 2009. aastal, mil kõnniti Narva-Jõesuust Jõelähtmesse, teisel suvel jätkati Jõelähtmelt Lihulasse, läinud suvel tehti Muhumaale ring peale ning seekord läbiti Saaremaa, alustades Muhust Koguva teeristist ja lõpetades Sõrve sääre tipus. Kui nelja aasta matkad päevadesse arvestada, on teekond Narva-Jõesuust Sõrve sääre tippu kestnud 25 päeva, mille jooksul läbiti ligemale 750 km.

Pääsukese matkast erinev on see, et meie matkajad läbisid kogu teekonna jalgsi - välja arvatud merereis Prangli, Naissaare ja Muhu saarele - samal ajal kui Pääsuke oma reisikaaslasega mõningaid vahemaid ka rongiga või küüdiga läbisid. Erinevus on seegi, et matkajail jäid mõned paigad teekonnast välja, nagu Narva, Tallinn ja Haapsalu ning ajapuudusel ka Saaremaa põhjarannik. Kindlasti erineb tänapäeva teedevõrk tolleaegsest, mistõttu vahel rajad ei kattunud. Siiski pakkus tänapäeva Eestimaa palju võrdlusmomente, äratuntavad kohad olid näiteks Muhu külatänavad, kirikute või vabrikute vaated, mõned looduspildidki, ka mitmed Saaremaal ja Muhul kohatud inimesed meenutasid tüüpe Pääsukese fotodelt. Erinevustest rääkides peaks alustama inimestest, keda külapildis peaaegu nähagi polnud: ühistöid tehakse masinatega ja nii ei kohatud ei heinalisi ega meremuda vedajad. Mitmed küladki on tänapäeval väga muutunud, näiteks vanast kalurikülast Mannivast on tänaseks saanud golfiküla või Saaremaa Kaimri küla asupaika tunnistavad vaid külatähised võsa ja puudega ääristatud maanteel.

Pääsukese radedel kõndijate muljetest saab lugeda nende ajaveebis: http://jalgsieestimaal.blogspot.com/

Lisainformatsioon: ERMi teadur-kuraator Piret Õunapuu, 5277 854 või ERMi peaarhivaar Tiina Tael, 5566 0982

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Raadi mõisapargis järve kaldal saab nüüdsest mängida ÕUEMALET!

2012-07-04

Raadi mõisapargi romantilises rotundis saab nüüdsest mängida õuemalet. 9. juulil kell 17 juhatame sisse Raadi malehooaja, kus toimub meistrite avapartii – Eesti meister Pavel Vorobjov ja Karmen Viikmaa.

Lisaks toimub paarismale näidispartii, kus noored ja seeniorid maletavad koos.

Kümmekond lauda ootab peresid võistlema – „Mängi lapsega üks partii malet“. Eesti Maleliidu algatatud programmi toetavad Premia ning AS Kalev.

Raadi malelaud 2,4 x 2,4 m ootab terve suve kõiki huvilisi mängima. Malelaua kasutamine 3 eurot/tund. Teenuse eest tasumine toimub Raadi infopunktis.

Vaata ka: http://www.erm.ee/et/Teenused/Teenused/raadi-ouemale

Õuemale tõid Raadile Kohaliku Omaalgatuse programm ja Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, male kodu hoiab korras Eesti Rahva Muuseum.

Lisainformatsioon: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pääsukese teekond viib seekord ERMi töötajad Saaremaale

2012-06-30

Juba neljandat suve avastavad ERMi töötajad Tiina Tael ja Piret Õunapuu paiku, mida Johannes Pääsuke ligi saja aasta eest pildikaamerasse jäädvustas. Pääsukese radedel kõndijate tegemistest ja leidudest saab lugeda nende ajaveebis: http://jalgsieestimaal.blogspot.com/

1913. aasta juunis alustas fotograaf ja filmimees Johannes Pääsuke (1892-1918) koos reisikaaslase Harri Volteriga Eesti Rahva Muuseumi ülesandel oma ligi kahekuist rännakut, mis algas Narvast ja viis mööda Põhja-Eesti rannikut Keila, Haapsalu ning Lihula kaudu Muhu- ja Saaremaale. Suur osa teekonnast käidi jalgsi, kaasas raske filmi- ja fotovarustus ning muu reisiks tarvilik. Pildistusmatkal tehtud 317 fotot (Fk 214) on nagu muugi Pääsukese fotopärand hoiul Eesti Rahva Muuseumi fotokogus (kokku 1305 fotot ja 723 klaasnegatiivi). Lisaks pildistamisele koguti ka vanavara ning talletati reisimuljed. Muide, Pääsukese päevaraamat jõudis muuseumisse alles läinud aastal, katket päevikust võib kuulata: http://www.erm.ee/UserFiles/Podcast/paasuke.xml

Meie matkajad on mahutanud Pääsukese teekonna kahelt kuult nelja nädalasse, mil esimesel aastal alustati Narva-Jõesuust ja jõuti nädalaga Jõelähtme kirikuni, teisel suvel jätkati Jõelähtmelt Lihulasse, läinud suvel tehti Muhumaale ring peale ning seekord võetakse suund Saaremaale, sihtpunktiks Sõrve sääre tipp. Ja ikka jalgsi, nii nagu Pääsuke ja Volter saja aasta eest. Alustatakse neljapäeva keskpäeval Muhumaalt Koguva-Kuressaare rismikult ning õhtuks tahetakse jõuda Mui küla kaudu Pöidesse, järgmistel päevadel võib matkajaid näha näiteks Jursi, Ariste, Valjala, Masa, Kaarma, Vantri, Upa, Nasva, Salme, Kaimri, Mõntu, Ohesaare ja Torgu külas, Kuressaares ja Sääre tipp tahetakse vallutada 2. juulil.

Lisainformatsioon: ERMi teadur-kuraator Piret Õunapuu, 5277 854 või ERMi peaarhivaar Tiina Tael, 5566 0982

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Maakonnamuuseumide suvekool „Muutuv muuseum“

2012-06-27

Neljapäeval, 28. juunil algab Tallinnas Eesti Meremuuseumi Lennusadamas Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakonna korraldatav maakonnamuuseumide teine suvekool „Muutuv muuseum“. Kahepäevase kokkusaamise selle aasta teemaks on turundus.

Muuseumiturundus on valdkond, mis pälvib üha enam tähelepanu ning mille edukas rakendamine tõotab kasvatada kultuuripärandi tutvustamisel külastajanumbreid.

Suvekoolis õpitakse oma ala parimatelt. Rannarahva Muuseum oli 2011. aastal Eesti Muuseumide Aastaauhindade muuseumiarendaja nominent ning Lennusadama avamisele järgnenud pikad järjekorrad kõnelevad läbimõeldud tegevuskavast. Lennusadama turundusjuht Triin Visnapuu tutvustab avamisele eelnenud turundustegevusi ning Lennusadama edasisi plaane, Riina Aasma räägib sihtasutusena tegutseva Rannarahva Muuseumi arendamisest

Käesoleva aasta juulis viivad ERM ja maakonnamuuseumid esimest korda ellu ühise külastusmängu, mille eesmärk on kutsuda külastajad muuseumisse mängima, sest mäng teeb loovaks ja targaks. Suvekoolis töötataksegi välja mängu lõplik kontseptsioon ja koordineeritakse muud ühistegevust vajavad ülesanded. Arutelu aitab läbi viia muuseumiöö koordinaatori kogemusega Epp Alatalu. Mängu esmane testimine maakonnamuuseumides annab tulevikuks eeldatavalt võimaluse liituda mänguga teistelgi Eesti muuseumidel.

Maakonnamuuseumide töötajad tutvuvad lisaks nii Rannarahva Muuseumi kui Lennusadama ekspositsiooniga.

Suur tänu Lennusadamale ja Rannarahva Muuseumile vastutulelikkuse, abi ja lahke suhtumise eest.

Suvekooli toimumist toetas Kultuuriministeerium.

Lisainformatsioon: Külli Lupkin, omakultuuride osakonna juhataja, tel 5554 2357

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Retked Tartu ajaloos – nutimängust linnamänguni

2012-06-26

Tartu linna päeval, 29. juunil 2012 toimuvad kell 12, 15 ja 18 Retked Tartu ajaloos ning valida saab kahe retke vahel:

1) Rännak Tartu postiajaloos nutitelefoni abil (algus ja info ERMi Postimuuseumist, Rüütli 15) ja
2) Linnamäng. Testi enda teadmisi vanast ja uuest Tartust! (algus ja info 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumist, Jaani 16).

>>SISENE ORIENTEERUMISMÄNGu<<

Rännak Tartu postiajaloos algab ja lõpeb ERMi Postimuuseumis Rüütli 15. Mängijal vajalik internetis toimetamist võimaldava telefoni vm taolise abivahendi olemasolu! 29.06.2012 kell 12 avalikustatakse ERMi kodulehel orienteerumise kaart ja küsimused. Vastused leitavad QR koodide näol Tartus postiajalooga seotud paikades, hoonetel, kujudel vm. Orienteerujatelt oodatakse kõigi punktide läbimist pooleteise tunni (1,5 h) jooksul, järjekord pole oluline.

Auhinnaloosis osaleda soovijail tuleb finišis täita lihtne kontrollülesanne „Ühenda õiged paarid“! Auhindadeks loosime kõigi osalejate vahel giidituurid ERMi Postimuuseumis, näitusemajas ja Raadil kuni 20-liikmelisesele kaaskonnale, peaauhinnaks on kaks piletit Raadi väljadel toimuvale etendusele „Naised valitsevad maailma“.

Postimuuseum on Tartu linna päeval avatud tavapärasest kauem – kell 11–20!

Lisainformatsioon: ERMi Postimuuseum telefonil 7311 450; ave.kikas@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Jaanilaupäev Raadi mõisapargis nähtav ka veebis!

2012-06-22

Jaanilaupäeva pidustust Raadi mõisapargis on võimalik vaadata otseülekandena veebis. Koostöös portaaliga WIP jõuab kõigi arvutitesse postkaardilik vaade Raadil toimuvast.

Loe lähemalt jaanilaupäeva programmist Raadi mõisapargis.

Head jaanipäeva!

Pildigalerii: kaitseminister Urmas Reinsalu ERMis

2012-06-19

15. juunil 2012 külastas kaitseminister Urmas Reinsalu Eesti Rahva Muuseumi.

Fotod: Anu Ansu

ERMi näitusemajas dokumentaalfilm „Meie mäletame! Meie mälestame!“

2012-06-19

Neljapäeval, 21. juunil kell 15.00 saab ERMi näitusemajas vaadata dokumentaalfilmi „Meie mäletame! Meie mälestame!“ (autorid Terje Anepaio ja Maido Selgmäe, ERM 2011), mis on nüüdseks inglise- ja venekeelsete subtiitritega varustatuna jõudnud ka DVDle.

Dokumentaalfilm tegeleb ajaloomäluga ning uurib, kes ja kuidas hoiavad stalinistlike repressioonide kogemust Eesti ühiskonna mälus tänapäeval ja kes hakkavad seda tegema tulevikus.

Film valmis aastatel 2008-2009 jäädvustatud materjalide põhjal ning räägib Memento Rakvere Ühingust – nii repressioonid läbi elanud inimestest kui ka virumaalaste tegusast mälutööst ja soojast kogukonnatundest.

Represseeritud ei ole pea pool sajandit saanud läbielatust vabalt rääkida ega kaotatud lähedasi leinata. Filmiga tahame ärgitada vaatajat mõtisklema, millise koha eesti ühiskonna mälus leiab see minevik edaspidi.

22.06. ERM avatud järgmistel kellaaegadel

2012-06-19

Raamatukogu, arhiivi ja fotokogu lugemissaal on avatud kell 9.00-14.00.
Näitusemaja, Postimuuseum avatud 11.00-15.00
Heimtali avatud 9.00-14.00

24. juunil on ERM suletud!

23. juunil on ERM suletud!

23. juunil ootame Teid Raadi mõisaparki jaanilaupäeva pidustusele!

Jaanilaupäev Raadi mõisapargis 23. juunil kell 13 – 01

2012-06-19

23. juunil 2012 tähistatkse Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) võidupäeva ja jaanilaupäeva! Tervitatakse võidutule saabumist, maakaitsepäeval saab vaadata relvanäitust ja näidislahingut ning kuulata puhkpillimuusikat. Jaaniõhtul on lastele pargitäis lõbusaid atraktsioone, avatud on näitused, toimuvad kontserdid ja tantsuõhtu. Kaitseliidu Tartu maleva esindajad süütavad kl 21 Raadi järve kaldal võidutulest jaanitule.

Kl 13 – 16.30 maakaitsepäev ja võidutule saabumine motoeskordi saatel. Kaitseliidu Tartu maleva pidulikul rivistusel antakse tuli üle Tartu linnale ja valdadele, peetakse meeles tublimaid kaitseliitlasi ning konkursi Kaunis Kodu võitjaid.
Maakaitsepäeva sisustab relvanäitus ja näidislahing, mootorrataste näitus ja mängud lastele.

Meeleolu loob puhkpilliorkester „Popsid“ ning naiskodukaitsjate töökad käed jagavad sõdurisuppi.

Alates kl 18 avaneb pargitäis atraktsioone lastele -– batuut, karussell, väikeautod, velokardid, zorb-pallid, näomaaling , orienteerumismäng ja ERMi telgis jaanilennuki meisterdamine. Töötab portreekunstnik , toimuvad ekskursioonid mõisaparki ja muidugi saab keha kinnitada ning janu kustutada.

Avatud näitused: veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, mõisavaremetes välinäitus „Meie siin maal“, jääkeldris maailmaturneelt koju jõudnud kindanäitus „Kaetud kätega“ ja Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus „Meie uued ja vanad mustrid“.

Kl 19 viib Trio Naturale ( Ants Nuut tromboon ja laul, Allan Jakobi akordion, Teet Veskus kitarr ja laul, Jaan Arder mandoliin ja laul) jaanipäevalised reisile läbi mitme maa muusika.

Kl 20 algab rotundikontsert „Veel viivuks jää…. Raimond Valgre“ ansamblilt Romantika.

Laval ansambel Blue Deja Vu Little Walteri tribuutkavaga.

Kl 21 süütab Kaitseliidu Tartu maleva meeskond võidutulest jaanitule ja jaaniõhtulisi tervitab Tartu Linnavalitsus.

Kl 21.30 – 01 tantsuõhtu rockabillymuusikaga ansamblilt Mary Ann ja Tri-Tones

Pidu on tasuta!

Korraldajad: Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Kaitseliidu Tartu malev

Toetajad: Tartu Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Tartu Maavalitsus

Igaks juhuks tasub teada:

Jaanipäeva vihm on pähklitele kahjulik. Ega inime pääva ja vihma kääs ei sula. Vändra

Info: Sirje Madisson (ERMi Sõprade Selts) 7421428 58043394 sirje.madisson@erm.ee

Edvard Sulg (Kaitseliidu Tartu malev) 717 9152 esulg@kaitseliit.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Tartu koolide õpilaste kingijoonistused Tasku keskuses

2012-06-01

Lastekaitsepäeval, 1. juunil, kell 17 avatakse Tasku keskuse aatriumis näitus Eesti Rahva Muuseumi joonistusvõistlusele „Minu kingitus“ saadetud Tartu koolide õpilaste töödest. Avamisel esineb algklasside ansambel Taevastiib.

Joonistusvõistlus „Minu kingitus“ korraldati ERMi näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames ning lastel paluti joonistada oma lemmikkingitus või kingitus, mis oli joonistajale pettumuse valmistanud. Pildi juurde tuli kirjutada ka lühike põhjendus, miks kingitus on eriline või miks see ei meeldinud.

Ka kinkimine on üks tarbimise viise, seda enam, et lastele tehtavad kingitused on kuidagi eriliselt tähtsustatud. Joonistuste juurde lisatud põhjendused kirjeldavad laste kingiunelmaid, rääkides samas ka lastele suunatud tarbimiskultuurist laiemalt. Võistlusele saadetud 3225 joonistust näitavad, et sarnaselt täiskasvanutega hindavad ka lapsed kingitustes erinevaid asju.

"Minu parim kingitus. Minu parim kingitus on arvuti, mille ma sain kaheksa aastaseks saades sünnipäevaks. Hommikul ma täiega närveerisin. See oli telekas-arvuti. Kui ma kingitust nägin, karjusin ma lausa üle küla. See oli minu esimene arvuti. Selle kuvar oli nii võimas, et oli lausa HD-pildiga." (Marten Sten)
"Minu parim kingitus on koer. Ma sain ta sünnipäevaks. Ta meeldib mulle, sest ta on armas ja energiapomm." (Kristelle)

Näitus „Minu kingitus“ on Tasku keskuses avatud 17. juunini.

Lisainfo:
Jaanika Jaanits, programmide koordinaator
Telefon: 7350 428
E-post: jaanika.jaanits@erm.ee

Rõivaste hääled ERMi näitusemajas

2012-05-30

30. mail kell 18 - 20 toimuval helikoosolek: tartu vol 25 üritusel esineb kunstnik Felicity Ford, kes uurib helide ja igapäevatekstiilide omavahelisi suhteid ning saabus Eestisse eesmärgiga arendada villal baseeruvat kultuurivahetust Eesti ja Inglismaa vahel.

Dr Felicity Ford hoiab aus loomingulist helipotentsiaali, mis on peidus argipäevas. Ta keskendub mänguliselt helidele ja kuulamisele, juhtides tähelepanu igapäevaelu taustahelidele ning raamistades neid kõikvõimalike loominguliste lähenemisviisidega. Felicity on eriti huvitatud kodustest ruumidest ning materjalidest tähenduslike ja loominguliste paikadena. Talle meeldib luua helitöid pesemisest, riietest, toidust, majapidamistöödest ja kudumisest.

Felicity Fordilt viimasel ajal tellitud tööde hulka kuuluvad heliriba Briti Filmiinstituudi kogudes leiduvale 1934. aastast pärit filmile rasedate tervishoiust, Kodukujunduse ja Arhitektuurimuuseumile mõeldud projekt mis uurib helitapeete ning käsitsi kootud helisüsteem, mis on mõeldud esitama lambafarmides tehtud salvestisi, tellijateks Rheged ja British Wool Marketing Board.

Viimastel aastatel on Ford´i üha enam paelunud helide ja igapäevatekstiilide omavahelised suhted. Kõik selles vallas tehtud projektid on osaks raamprojektist nimega KNITSONIK. Seejuures keskendub KNIT-osa alati tekstiilide tehnilistele ja füüsilistele aspektidele, samal ajal kui SONIK-komponendi tähelepanu on suunatud geograafilistele eripäradele ning heli ainulaadsele omadusele talletada paiga ja selle olemuse tunnetuslikku poolt.

Praegu on Felicity Ford resideeriv kunstnik Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses, kus ta uurib võimalusi arendada villal baseeruvat Eesti ja Inglismaa vahelist kultuurivahetust. Moostesse võttis ta kaasa helisid ja esemeid briti villatööstusest ning on huvitatud nende jagamisest ja vahetamisest eesti villatööstuse helide ja toodete vastu. Selle missiooniga kaasneb laiem küsimus meie riiete tähendusest, rõivastuse alltekstidest ning seostest meie elu- ja tööpaikade ning seal kantavate riiete vahel.

Helikoosolek keskendub rõivastuse dokumenteerimisele ja tähistamisele ning seoste leidmisele meie kantavate riiete ja nende poolt viidatud maailmade helimustrite vahel. Tegutseme ühiselt, et inventeerida ja austada üksteise riietust, arutleme nende valmistamise ning kandmisega seotud helide üle ning mõtiskleme tekstide üle, mida me loome iga päev, kui end riidesse paneme. Helikoosoleku ajal kasutatakse salvestusaparatuuri ning osalistel on võimalus teha erineval moel helisalvestisi, olles kaasautoriteks hetkelise ja kaduva Rõivamuuseumi loomisel. Ammutades inspiratsiooni Rõivamuuseumi enda ajalooliste kostüümide hämmastavast väljapanekust, kulmineerub see Hetkeline Rõivamuuseum kingiandmissessiooniga, mille jooksul osalised valivad märgi, millega täiendada oma rõivastust või rõhutada mõnd oma riietuse aspekti, mis on arutelude ajal esile kerkinud.

Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitavad helid meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on uurida helisid ning nende kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel endil on võimalus pakkuda välja tegevusi või arutlus-teemasid vastavalt oma huvidele või tegevustele.

Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetab Eesti Rahva Muuseum.

Felicty Fordi Eestis viibimist toetavad Briti Nõukogu, Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti

Kultuurkapital.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Laste kink ERMile – rahvalikus stiilis heaväesoovide vaip

2012-05-26

Laste kingituse üleandmine ERMile toimub rahvarõivapäeval, 26. mail ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) korraldatavas ja ERMi ruumides tegutsevas käsitööringis Kaval Käsi tehtud rahvalikus stiils kingitus on heaks näiteks rahvakultuuri hoidvast ja edendavast tööst TRAKSis ning kinnitab seltsi koostööd ja mõttekaaslust ERMiga. Käsitöövaip on TRAKSi-poolne heaväesoov kõigi ERMi ettevõtmiste õnnestumiseks. Samas on laste tehtud käsitöö ka innustavaks märgiks meie rahvusliku käsitöö jätkusuutlikkusest.

Vaiba meisterdasid Kavala Käe lapsed ja viimistles kuldaväärt õpetaja Age Raudsepp ning see tuli nõelasilmast sel nädalal. Kavala Käe ringi vabatahtlikuks projektijuhiks on etnomusikoloog Helen Kõmmus.

„See on väga armas kingitus. Selles on koos parim, mis meil on – meie rahvalik pärand ja lapsed. Heaväesoovide vaip, valmistatud usus ja lootuses tulevikku, viib meid võluväega lähemale ka ERMi oma majale,“ rõõmustab ERMi direktor Krista Aru koos ERMi kollektiiviga kingi üle.

Rahvarõivapäeval on avatud näitus rahvarõivakooli I õppeaastal tehtud töödest.

11.30 algab loeng Kustav Agu Püümanilt.

Kogu päeva jooksul saab paluda rahvarõiva-alast nõustamist oma ala spetsialistidelt.

Päeva lõpp 14.00

Oodatud kõik huvilised!

Lisainfo: huviringi Kaval Käsi kohta ja laste loodud vaiba kohta Helen Kõmmus 56504126

Rahvarõivapäeva kohta: Janne Vaabla 5106341

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi Postimuuseum on 27.05.12 kinni

2012-05-24

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Nimeta esemeid/omadusi/sündmusi, mis on omased Eestile

2012-05-22

Vebotsioon koostöös ERMiga korraldab rahvaküsitluse, millega püütakse välja selgitada, mis on eesti rahvale oluline ning mis on see, mis meie väikest riiki ja rahvust iseloomustab. Küsitluse tulemused on aluseks juulikuus teostatavale ühisprojektile.

Kuna meid on vähe, siis iga hääl ja arvamus loeb. Kutsume kõiki rahvuselt ja hingelt eestlasi üles andma oma panust suure projekti teostamiseks.

Kas Eestit iseloomustab kõige paremini kartul, hapukapsas, saun või midagi muud? Jaga oma arvamust ja nimeta esemeid/omadusi/sündmusi, mis on omased Eestile/Eesti rahvale. Oma arvamuse saad edastada veebiaadressil: http://vebotsioon.era.ee/

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Volga rahvaste õhtu Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas

2012-05-21

Eesti Rahva Muuseum ja Fenno-Ugria Asutus kutsuvad neljapäeval, 24. mail kell 17.00 ERMi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) Volga rahvaste õhtule.

Mordva Ülikooli ajalooprofessor Jelena Mokšina peab loengu „Mordvamaa: ajalugu ja tänapäev“.
Esinevad mäemari kandlemängijad Faina Ešmjakova ja Ljubov Lastotškina.
Tartu kandlemängijate tervitus.
Uudistada saab uue ERMi soome-ugri püsinäituse jaoks tehtud niidumari noormeeste rõivaste komplekti. Särgi, püksid, vöö ja vööräti valmistas ERMi kogude museaalide järgi Elena Tkachenko.

Sel aastal tähistatakse 1000 aasta möödumist mordvalaste ühinemisest Venemaa rahvastega ning Volga rahvaste õhtul räägib Mordva Ülikooli ajalooprofessor Jelena Mokšina mordva kultuurist ja etnilistest protsessidest. Jelena Mokšina viibib Eestis Hõimurahvaste Programmi toetusel, et täiendada end Eesti Rahva Muuseumis ning tutvuda kogudega.

Kannel on mäemaride rahvuspill ja uhkus. Tüdrukutki peavad mäemarid täiskasvanuks alles siis, kui ta oskab hästi kannelt mängida. Üritusel astuvad üles tunnustatud kandlemängijad Faina Ešmjakova ja Ljubov Lastotškina, kes hoiavad elus vanu pillimängutraditsioone ja õpetavad kandlemängu Mikräki muusikakoolis. Mäemarilanna Julia Kuprina on Eestis ja Soomes hariduse saanud filoloog, kelle suureks armastuseks on mäemari kultuur ja kandlemäng.

Samuti on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud näitus „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures“ http://www.erm.ee/rajaleidjad

Üritus on tasuta, kõik on oodatud!
Hõimuõhtut toetab Hõimurahvaste Programm.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Eesti Rahva Muuseum ja Fenno-Ugria Asutus kutsuvad neljapäeval, 24. mail kell 17.00 ERMi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) Volga rahvaste õhtule.

Esinevad mäemari kandlemängijad Faina Ešmjakova ja Ljubov Lastotškina.
Mordva Ülikooli ajalooprofessor Jelena Mokšina peab loengu „Mordvamaa: ajalugu ja tänapäev“.
Uudistada saab uue ERMi soome-ugri püsinäituse jaoks tehtud niidumari noormeeste rõivaste komplekti. Särgi, püksid, vöö ja vööräti valmistas ERMi kogude museaalide järgi Elena Tkachenko.

Kannel on mäemaride rahvuspill ja uhkus. Tüdrukutki peavad mäemarid täiskasvanuks alles siis, kui ta oskab hästi kannelt mängida. Üritusel astuvad üles tunnustatud kandlemängijad Faina Ešmjakova ja Ljubov Lastotškina, kes hoiavad elus vanu pillimängutraditsioone ja õpetavad kandlemängu Mikräki muusikakoolis.

Samuti on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud näitus „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures“ http://www.erm.ee/rajaleidjad

Üritus on tasuta, kõik on oodatud!
Hõimuõhtut toetab Hõimurahvaste Programm.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Suvised õpitoad Raadil

2012-05-21

Eesti Rahva Muuseum alustab 2012. aasta kevadel Raadil laupäevaste õpitubade sarja, kus käsitööhuvilistele pakutakse võimalust õppida erinevaid traditsioonilisi töövõtteid.

Töötubasid juhendavad ERMi spetsialistid ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö tekstiili eriala tudengid.

Tutvu õpitubade kirjeldustega www.erm.ee/opitoad

Õpitubades osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Info 7350 445 või opitoad@erm.ee

ERMi näitusemaja muuseumiööl erihinnaga piletid Raadi suvelavastusele

2012-05-18

NAISED VALITSEVAD MAAILMA ehk OPUS GEOGRAPHICUM

Mängivad

MAARJA JAKOBSON, KATRIN PÄRN, MALLE PÄRN, KRISTEL LEESMEND, PIRET SIMSON, RAGNE PEKAREV (Vanemuine), MARIA SOOMETS (Vanemuine), EVALD AAVIK, MADIS KALMET, HELGUR ROSENTHAL, JANEK JOOST, ROBERT ANNUS (Vanemuine)

Muusika TAUNO AINTS

Tekstid ja lavastus IVAR PÕLLU

Lava ja kostüümid KRISTIINA PÕLLU

Valgus RENE LIIVAMÄGI

Mees on mees on mees. Ja naine on loomulikult naine on loomulikult naine. Ja lapsed on need, kes pole veel saanud päris meheks või päris naiseks. On veel poole peal. Mis selles keerulist on? See ongi keeruline. Kogu maailma kunst, ilu- ja sopakirjandus, A-, B- ja C-filmid, meelelahutus ja meele kokkupanek - peaaegu kõik püsib sellel, et meeste ja naiste vahelised suhted on keerulised, kuid huvitavad. Sellele ei ole midagi lisada, kõik on juba öeldud. Ja isegi vahekokkuvõtted on juba tehtud. Nüüd on aeg see kõik kaardistada ja kaante vahele saada.

Selle suve kõige pikema nimega lavastus on muusikaline vaatemäng. See räägib mehest, kes ongi otsustanud selle maailma ära kaardistada ning on oma uurimisretkel jõudnud maailma serva - orgu, kus elavad ainult naised.

Mängivad 7 vapustavat naist, 5 meeletut meest ning sületäis nende lapsi ja lapselapsi. Laulud on kirjutanud Tauno Aints ning need on lindistanud Tartu Noortekoor ja ansambel "Varjatud Jõud" (Robert Staak - lauto, Külli Kudu - akordion, Levi Tanel Mägila - tšello, Eduard Akulin - tromboon, Madis Metsamart - löökpillid).

Lavastus valmib Tartu Uue Teatri ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

10 etendust Raadi väljal

8.08 + 10.08 + 11.08 + 14.08 + 15.08 + 16.08 + 17.08 + 18.08 + 19.08 + 20.08 kell 20.00

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas alates 21.05.2012

Muuseumiööl pileti hind 12 eurot.

MuuseumiÖÖ programm ERMi näitusemajas

MuuseumiÖÖ programm ERMi Postimuuseumis

MuuseumiÖÖ programm Raadil

MuuseumiÖÖ programm Heimtali muuseumis

ERMi tööpakkumine: konservaator

2012-05-17

ERM kuulutab välja avaliku konkursi KONSERVAATORI ametikoha täitmiseks (põhisuund tekstiilide konserveerimine).

Peamised tööülesanded:

konserveerimistööd
muuseumi kogude seisundi hindamine ja dokumenteerimine
säilitusalane tugi ja nõustamine muuseumi muudes tegevustes (näitused, haridusprogrammid jm)

Kandideerimise eelduseks on:

konserveerimise või keemia alane kõrgharidus (vähemalt BA või sellega võrdsustatud haridustase)
käeline osavus, käsitööalane võimekus
analüüsi- ja otsustusvõime, püsivus, täpsus, vastutustundlikkus

Kasuks tuleb:

tekstiilikäsitöövõtete, -tehnikate tundmine
konserveerimise alane töökogemus
võõrkeelte oskus

Omalt poolt pakume huvitavat ja vaheldusrikast tööd ning erialast arenguvõimalust.

Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid:

kirjalik avaldus

elulookirjeldus

kõrgharidust tõendava dokumendi koopia

Tööle asumise aeg 1. august 2012

Tööaeg täistööaeg

Avaldused esitada hiljemalt 25.06.2012 aadressile

Veski 32, 51014 Tartu

või e-posti aadressil erm@erm.ee

MuuseumiÖÖ üritused ERMis

2012-05-15

2012. aasta MuuseumiÖÖ toob öösse kino. 19. mail ootavad külastajaid Muuseumiööst osa saama ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu), ERMi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu), Raadi mõisapark (Narva mnt 177, Tartu) ja ERMi Heimtali muuseum Viljandimaal.

ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

Eriväljapanek „Agnes von Mönnikhuseni kirst, rahapada ja kunstnikerdusega esmaabikapike“ – muuseumieksponaadid filmis ja kinokillud muuseumisaalis.

20.00 „Kuldmunade öö“ – kinoseanss parimatest eesti reklaamklippidest.

21.30 „Hämmastavad taimed“ / „Amazing plants“ (2009). Dokumentaalfilm taimede põnevast salaelust. Taimede imetabane maailm on iseäralik, romantiline ja vahel ka vägivaldne.

Avatud näitused: „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures“, „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“, „Kahetsetud ostud: korterist ennustuseni“, „Veski tänav Tartus“, „Tänav ajas: Maarjamõisa – Hans Heidemanni – Julius Kuperjanovi“ ja püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur.“

Postimuuseumis (Rüütli 15)

Filmiprogramm „Kuidas post liigub?“. Kohapeal saab meisterdada posti liikumise vahendeid (postiauto või lennunduse algusaegade lennukimudel), sulega kirjutada, ümbrikku voltida ning tembeldada.

Raadil (Narva mnt 177)

Hilisõhtune ekskursioon koos laulude ja loitsudega Raadi mõisapargist ERMi uue maja ehitusplatsile kell 21.00. Retke juhivad Ülo Siimets ja Mikk Sarv. Kogunemine Raadi mõisa peavärava juures.

Heimtali muuseumis

Üllatusnäitus „Minu unenäod on nagu filmid, mida keegi pole veel välja mõelnud“.

Inspireerituna 7-aastase Liisa-Meta mõttest, näitab ERM muuseumiööl Heimtali muuseumis unenägusid. Näitusel, mis on koostatud Viljandimaal kogutud esemetest, saab lisaks tavapärasele esemelegendile teada, mida ühe või teise asja unes nägemine tähendada võib. Eesti filmi 100. aastapäevale teeb kummarduse fotoprogramm mitmete filmide valmimisest.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Väljapanek lapsepõlveraamatutest: Lugemine on mõnus

2012-05-14

Alates 10. maist on Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus (Veski 32) võimalik tutvust teha ERMi töötajate meenutustega lapsepõlvelugemistest. Palusime kolleegidel meenutada oma lemmikraamatuid ning lugemisharjumusi. Nüüd on raamatukogus võimalik tugitoolis istudes lugeda nende kirjapandut, sirvida kõneallolevaid raamatuid, süüa kommi ja ennast raamatute seltsis igati hästi tunda.

„Saladuslik saar“ oli eriline raamat. See kuulus nn kapten Nemo triloogiasse, kuid oli kolmest kõige parem. Ma lugesin seda läbi vist oma 20 korda. Mõningaid teatud kohti aga palju rohkem ja teadsin neid isegi peast. See raamat oli ramsis üsna nõutud ja ma sain harva teda kätte. Vahepeal kaalusin varianti see isegi varastada, kuid selleni ma siiski välja ei vedanud (mees, 38)

Väljapanek jääb avatuks 1. juunini.

„Kirju-mirju Eesti“ suvelaager ootab 10 – 12 aastaseid lapsi

2012-05-09

Kes on vanausuline? Mis on suulliim? Kust tulid ja kuhu kadusid baltisakslased? Millest kõnelevad mustrid? Millised on minu juured ja kuidas need mind mõjutavad? Miks teiste juurtega inimesed mõtlevad teistmoodi? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiame 11-15. juunil 2012 üheskoos vastused linnalaagris „Kirju-mirju Eesti“!

Viiepäevases laagris õpitakse läbi praktilise tegevuse tundma Eesti kirevat vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Laagri jooksul viivad väljasõidud osalejaid tutvuma mitme siinse omakultuuriga. Sõidetakse külla vanausulistele, setudele ja mulkidele, kus tutvutakse kohalike traditsioonide eripäradega ning proovitakse ka ise näiteks ikooni maalida, lambaid talitada või laastukatust panna. Põneval külaskäigul Ajalooarhiivi saame lähemalt tuttavaks allikatega, mille kaudu me erinevate kultuuride ajalugu üldse tunneme, ning paneme teamised praktikasse arheoloogilistel väljakaevamistel.

Läbi mänguliste päevade õpitakse tundma ka iseenda juuri, et edaspidi teise pilguga märgata ja väärtustada kultuurierinevusi teistes. Erinevate kultuuride mustrid ja värvid, kombed ja traditsioonid omandavad teise värvingu, kui neid mõista.

Laagrit korraldab Eesti Rahva Muuseum koostöös Muinsuskaitseameti ja Ajalooarhiiviga. Kõik laagripäevad algavad ja lõpevad Tartu linnas. Osavõtutasu (sh väljasõitude transport, lõuna ja töövahendid) on 30€ lapse kohta.

Laagripäevade kirjeldused ja registreerimisinfo: www.erm.ee/opi/linnalaager

Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, omakultuuride osakonna metoodik; Tel 7311 455; E-post eva-kaia.vabamae@erm.ee

Laagrit toetavad Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Muinsuskaitseamet.

Emadepäeval esineb ERMis ansambel Allikabänd

2012-05-09

Emadepäeval, 13. mail kell 14 esineb Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) emadepäeva kontserdiga ansambel Allikabänd.

Allikabänd koondab endas noori muusikuid, laulumehi ja -naisi, kes käivad regulaarselt koos selleks, et tegeleda eesti rahvamuusika ja folkmuusikaga. Ansambli liikmed on 23- kuni 34-aastased noored, kes on Tartu Emajõe kooli, Tartu Maarja kooli, Tartu Kroonuaia kooli ja Haapsalu sanatoorse internaatkooli kunagised kasvandikud. Nende repertuaaris on nii rahvalaule, rahvapäraseid lugusid kui omaloomingut. Lugusid on otsitud ja leitud nii vanadest laulikutest kui rahvaluule arhiivist. Palju on tegeletud regilauludega. Omaette osa moodustab autorilooming, mille autoriks on ansambli pime solist Veronika Sõstar.

Vaata ka: http://www.erm.ee/et/kylasta/Naitusemaja/Yritused/166

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kultuuripoliitika arengusuundade muuseumide valdkonna avalik arutelu ERMis

2012-05-09

Kultuuriministeerium koos kultuuriavalikkusega on 2012 aasta jooksul uuendamas Eesti kultuuripoliitika põhialuseid. Erinevad kultuuri valdkonnad on koostamas oma arengusuundi aastani 2020. Muuseumide valdkonna arutelusid juhib Muuseuminõukogu.

Sellega seoses toimub 10. mail 2012 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Eesti Kultuuripoliitika arengusuundade muuseumide valdkonna avalik arutelu. Kaasa mõtlema on oodatud muuseumid üle Eesti.

Muuseumide valdkonna arutelul pööratakse tähelepanu kogu Eesti muuseumimaastiku arengule. Küsimusi on palju: kuidas kujundada Eesti muuseumide struktuuri nii, et muuseumide roll ja vastutus oleks mõjus ja tõhus ning vastaks 21. sajandi euroopaliku ühiskonna vajadustele ja võimalustele? Milline on muuseumide roll Eesti kultuuri arengus ja kujundamises?

Päeva teises pooles arutletakse juba väiksemates töörühmades eesmärkide ja meetodite üle, kuidas ette seatud sihtideni jõuda. Arutelud toimuvad viies erinevas töörühmas, mida juhivad Muuseuminõukogu liikmed.

Rohkem infot http://www.muuseum.ee/et/kuum/uudised?news_id=3432 ja üritusele registreeruda saab doodle.com/55h8xwv7s2ungp27

Päev algab kell 10.30 ning päev lõppeb 16.30.

Täiendav info:

Merike Lang merike@evm.ee

Külli Lupkin kulli.lupkin@erm.ee

Suvised käsitöövõtete õpitoad Eesti Rahva Muuseumis Raadil 19. mai – 15.september

2012-05-07

Õpitubades tutvustatakse käsitöövõtteid, mis ei nõua põhjalikke eelteadmisi, alates nõeltehnikas kinnaste kudumisest ja tubakakoti valmistamisest kuni väikekandle meisterdamiseni. Iga õpituba koosneb sissejuhatavast teoreetilisest osast, kus antakse ajalooline ülevaade konkreetsest töövõttest ja selle rakendusvõimalustest, ning praktilisest poolest. Õpitubade raames on võimalik tutvuda asjakohaste näidetega ERMi kogudest.

Töötubasid juhendavad ERMi spetsialistid ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö tekstiili eriala tudengid.

Õpitubade tutvustused: www.erm.ee/opitoad

Õpitubades osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Info 7350 445 või opitoad@erm.ee

5. mail toimus Raadi mõisapargis kolmas talgupäev „Ehitan ERMi“

2012-05-04

Laupäeval, 5. mail kell 11–14 on Eesti Rahva Muuseumis Raadil traditsiooniline talgupäev „Ehitan ERMi“.

Teeme ära! lehel http://talgud.teemeara.ee/events/ehitan-ermi on end Raadi mõisapargis toimuvatele talgutele kirja pannud ligi 200 inimest, lisaks tulevad talgutööle ERMi töötajad. Koristamist ootab lossivaremete ümbrus, korda tuleb teha peavärava ala, koristada kive, oksi, lehti ja muud rämpsu kiigeplatsilt ning korrastada kiviaeda. Lisaks tuleb 40 sukeldujat Raadi järvest väärtuslikku kraami ja risu välja tooma.

Kaasa võtta töökindad ja tööriistad, töö algab kell 11, sooja sööki ja Aura jooki pakutakse kell 14.30. Korraldajate poolt pakume head seltskonda ja traditsioonilise kingituse „Ehitame ERMi“. ERMi Sõprade Selts loosib talguliste vahel välja raamatu „Raadi raamat. Pildid sündinud asjadest.”

Koostöös HClub Süsteemid OÜga/ WIP veebikameraga on talgutööd Raadil otseülekandes näha nii ERMi kui ka Teeme ära! ja WIPi kodulehel. Otseülekannet näeb siit!

ERM koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Teeme ära! talgupäeva meeskonnaga avaldas hiljuti ka esimese talgulugude CD. Talgukorras valminud kogumikus jutustatakse talgutavadest nii lähemas kui ka kaugemas minevikus. Kõik 16 juttu pärinevad ERMi arhiivist ja Teeme ära! talgulugude kogumise veebiretkedelt. Lisaks on plaadil viis toredat rahvuslikku laulupala. Plaat on müügil ERMi veebipoes http://www.erm.ee/et/pood/avaleht/cd-talgulugude-kogumik-2012.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Emadepäeva nädal 9.–13.05.2012 ERMi Postimuuseumis

2012-05-02

Taas on saabumas emadepäev – kaunis kevadine hetk, mil kiirus korraks maha võtta ning elu püsiväärtustele mõelda.

ERMi Postimuuseum pakub võimaluse vaikseks mõtluseks luuleridade ja ütluste üle või kärarikkaks tegevuseks koos sõprade ja perega. Maikuu teine nädal on aeg, mil tavapärasest rohkem mõeldakse oma emale ja vanaemale, teele saadetakse kiri või postkaart. Kui muusa on laisk, saab inspiratsiooni postimuuseumi valitud luuletustest ja ütlustest. Oma läkitusele võib valida sobiva kõrvaltempli ja selle Eesti Posti postipunktist ka teele saata.

Kui oled ema või juba vanaema, ent kirjad pole Sinuni veel jõudnud, võid saata postimuuseumist lustaka meeldetuletuse templiga „Ootan kirja“! Võid valida ka tagasihoidlikuma kirja hambus hoidva koeraga templi või hoopiski peita heade soovide ootuse lillelise südame taha.

Kasutusel on ka kõrvaltemplid „Draakoniaasta“ ja „Postis keelatud kaup“.

ERMi Postimuuseum on avatud K–P 11.00–18.00

Tegutseda saab kas iseseisvalt või registreerudes muuseumitundi: giidid@erm.ee, telefonil 7311 450

ERMi kohviku lahtiolekuajad 01.05-31.08.2012

2012-04-27

ERMi kohviku lahtiolekuajad 01.05-31.08.2012

01.05-31.08.2012 on ERMi kohvik avatud teisipäevast reedeni kella 10.00-18.00 ja laupäeviti kella 11.00 -18.00.

Esmaspäeviti ja pühapäeviti on kohvik suletud.

Päeval päike ja parmud, öösel sääsed ja poisid

2012-04-25

Ilmade soojenedes muutuvad aktiivseks ka putukad. Eestist on teada kokku üle 3000 liigi sääski ja kärbseid. Vaid umbes 5 % neist on inimeste igasuvised tüütud kaaslased. Ometi on putukate tõrjumiseks ja hävitamiseks kasutatud erinevaid mooduseid maagiast mürgini.

Jüripäevast suve lõpuni saab ERM-i püsinäitusel uudistada muuseumisse kogunenud putukate „tapariistu“ , aga ka kärbestest inspireeritud tarbeesemeid.

Tere tulemast Eesti Rahva Muuseumi!

Uus talgulugude kogumik 2012!

2012-04-24

Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Teeme Ära talgupäeva meeskonnaga lasi välja esimese talgulugude kogumiku. Tegemist on talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas, kui kaugemas minevikus. Kõik jutud pärinevad ERMi arhiivist ja Teeme Ära talgulugude kogumise veebiretke varasalvest.

Plaadilt võib leida 16 meeleolukat jutustust talgutest ning lisaks viis toredat rahvuslikku laulupala.

CD-d on eriti mugav soetada ERMi e-poest. Vaata: http://www.erm.ee/et/Teenused/poekampaania

ERM ootab muinsuskaitsekuul osa võtma pärandihariduse projektist ”Tagasi kooli”

2012-04-20

Möödunud aastal sai enam kui 50 kooli, 40 vabatahtliku õpetaja ja SA Noored Kooli toel taastatud Eesti koolides muinsuskaitsepäeva tähistamise komme. Eesti Rahva Muuseumis Raadil käis selle projekti raames mullu muinsuskaitsekuul 5 ekskursiooni kokku 140 külalisega.

Eelmise aasta erakordselt hea tagasiside nii koolidelt kui ka esinejatelt, kelle seas on muinsuskaitsetöötajaid, pärandikaardistajaid, muuseumitöötajaid, julgustab ka tänavu taastama muinsuskaitse tundide traditsiooni.

ERM kutsub Raadile Ülo Siimetsa juhendatud muinsuskaitsetundi. Ülo Siimets on ERMi Raadi haldusjuht ning ERMi Sõprade Seltsi juhatuse liige. Ta ootab tutvuma kunagise Eesti sümboli Raadi lossi ja ka uue muuseumihoone plaanidega. Raadil saab pidada nii õuesõppe tunde kui tulla ka muuseumi näituseruumidesse ja töötubadesse. Tundi saab tulla pidama ka teistesse ERMi ruumidesse.

Muinsuskaitse tundide tava taastamise eestvedaja, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi juhatuse aseesimees Riin Alatalu soovitab õpetajatel ja koolide huvijuhtidel leida muinsuskaitse.ee kodulehelt endale sobiv teema või õpetajakandidaat ja julgustab kõiki koole esitama ka omapoolseid ettepanekuid konkreetsete teemade jaoks.

Lisainfo:

Ülo Siimets, Raadi haldusjuht, telefonil 735 0442 või e-posti aadressil ulo.siimets@erm.ee

Riin Alatalu, ERMi Sõprade Seltsi aseesimees, telefonil 511 9439 või e-posti aadressil riin.alatalu@tallinnlv.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi Postimuuseumis „Enam kui euro = Lembit Lõhmus“

2012-04-20

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse kolmapäeval, 25. aprillil kell 16 näitus „Enam kui euro = Lembit Lõhmus"

Rahvusvaheliselt tunnustatud graafiku ja margikunstniku sõnul on tema 32. personaalnäitus kokkuvõte elutööst. Rohkem kui pool oma elust on ta pühendanud väikegraafikale (eksliibrised, postmargid) ja disainile. Lembit Lõhmus on loonud üle 500 eksliibrise ning väikegraafikat (puu-, vase-ja terasgravüüris) kahekümne seitsme riigi kogujatele. Postmarke on ta kujundanud üle 140 ja seda kuuele riigile (NSVL, Eesti, Rootsi, Läti, Leedu ja Kasahstan). Lõhmuse kujundatud on Eesti euromüntide rahvuslik külg.

Kunstihariduse õpinguid alustas ta 1969. aastal Tartu Kunstikoolis, aasta hiljem oli juba Riikliku Kunstiinstituudi üliõpilane, mille lõpetas 1975. aastal. Tänaseks Eestis enim vasegravüüre ja postmarke loonud kunstnik võtab oma aastakümnete pikkuse töö kokku sõnadega: „Kõiki minu töid ja tegemisi on alati motiveerinud loomise kirg.“

Rahvusvahelist tunnustust on pälvinud nii tema loodud eksliibrised (13 preemiat) kui postmargid (WIPA Grand Prix 2000 ja WIPA Grand Prix 2002).

Täna jätkab Lõhmus kahe margisarja (Eesti Vabariigi riigipead ja Eesti Kunstimuuseumi kullafondist) kujundamist ning loodab võimalikult palju tegeleda gravüüriga.

Näitus „Enam kui euro = Lembit Lõhmus“ teeb ülevaate tema rikkalikust ja eripalgelisest loomingust.

Näitus on avatud 25.4.–16.9.2012.

Lisainfo: Eve Aab, projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse

2012-04-20

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõikide aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Samuti ootame Eesti münte (s.h. meenemündid) 1992-2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel 7350406, e-post: riina@erm.ee

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeria ZZ

10 krooni: ZZ

25 krooni: AA, AD, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: ZZ

10 krooni: ZZ

25 krooni: AL, AV, AW, AZ, BB, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: ZZ

50 krooni: AB, AC, AK

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BJ, BQ, BW, ZZ

500 krooni: AD, AE

1996

500 krooni: AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: BY, CC, CD, CG, CJ, CM, CN, CP, CR, CT, CU, CW, CX, CZ

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT

2002

25 krooni: BQ, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CJ, ZZ

2007

10 krooni: CY

25 krooni: ZZ

500 krooni: BV, BW, BY, ZZ

Sergei Kleyn - rahvusvaheline helivahetus, ühiskomponeerimine ning –improvisatsioon

2012-04-19

25. aprillil ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kella 18-20 on helikoosolek: tartu vol 24 külas Sergei Kleyn Kleyn – poeet, kirjanik ja helilooja Odessast, Ukrainast.

Alates 2003. aastast on Sergei olnud liikumapanev jõud rahvusvahelise muusikute kogukonna Ukr.tele.kom taga. Ühenduse tegevuse peasihtideks on olnud: helide vahetus erinevate meediumite (internet, tavapost, „gypsy mail“) kaudu, ühis komponeerimine ja spontaansed improvisatsioonid erinevates Euroopa paikades. Võrgustikku kuulub üle 70 muusiku/improvisaatori kogu maailmast ning koos on välja antud salvestisi nii võrguväljaannete kui omakirjastuste, nt SAMOPAL RECORDS kaudu. Lisaks on erinevad koosseisud alates 2004. aastast laialt tuuritanud Saksamaal, Prantsusmaal ja Horvaatias. Suur osa võrgustiku tegevusest on toimunud ka Ukrainas – peamiselt Odessas ja Kiievis.

Peale selle on Ukr.tele.kom’i tegevuse oluliseks osaks olnud hääle andmine inimestele, keda tavaliselt muusikutena ei identifitseerita. Nende hulka on kuulunud Ukraina varjupaikade kodutud lapsed, tänavalaulikud, turujoodikud jne. Salvestused on jõudnud sämplingutena UTK kontserditele ning väljaannetele. Kuid kõige tähtsam on see, et toonitatakse mõtet – just TEIE OLETEGI Ukr.tele.kom.

25. aprilli töötoa päevakavas on: stuudio kasutamine komponeerimise/improvisatsiooni vahendina, kaja, õhkkonna loomine, naturaalsed akustilised keskkonnad, vabavaralised abivahendid heli ja kunstiga tegelemisel jms.

Olge valmis võtma osa kollektiivsest heliloomingust/improvisatsioonidest, sest lõppude lõpuks OLETE JUST TEIE Ukr.tele.kom. Punkt.

Mõningaid linke Ukr.tele.kom tegemiste kohta:

www.soundcloud.com/ukr-te

www.soundcloud.com/graveyardshift-1

www.youtube.com/ukrtelekom

www.last.fm/music/Ukr.Tele.Kom

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetab Eesti Rahva Muuseum.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi kohviku lahtiolekuajad 01.05-31.08.12

2012-04-19

01.05-31.08.12 on ERMi kohvik avatud teisipäevast reedeni kella 10.00-18.00 ja laupäeviti kella 11.00 -18.00.

Esmaspäeviti ja pühapäeviti on kohvik suletud.

Johannes Pääsuke maailmas

2012-04-19

Eesti Rahva Muuseumi näitus „Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga“ on loodud tähistamaks Eesti esimese professionaalse fotograafi ja filmimehe Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeva ning Eesti filmi 100. aastapäeva.

Johannes Pääsuke (1892–1918) töötas fotograafina peamiselt Eesti Rahva Muuseumi kaastöölisena ja tema fotopärand on juba pea 100 aastat olnud hoiul Eesti Rahva Muuseumis. Pääsukese ja muuseumi koostöös olid kõige olulisemad aastad 1912 kuni 1914. Samal ajavahemikul tegutses ta väga aktiivselt ka kinokunsti vallas. Tema 1912. aasta aprillis Tartus Sergei Utotškini lendamisest tehtud filmivõtteid loetakse Eesti filmi alguseks ja tema 1914. aastal valminud ”Karujaht Pärnumaal” kannab esimese Eesti mängufilmi auväärset tiitlit.

Näituse fotod on eksponeeritud suuremõõtmeliste väljaprintidena klaasnegatiivide skanneeringutest. Valikus on loodus- ja linnavaateid ning ka 20. sajandi alguse inimesi oma tööde ja tegemiste keskel.

Näitused:

Kuni 27. aprillini Tartu Maavalitsuses (Riia 15, Tartu)

Kuni 30. aprillini Tasku keskuses (Turu 2, Tartu)

Kuni 6. maini Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskuses (Küütri 1, Tartu)

Kuni 30. septembrini Tartu College’is, Torontos (310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4, Kanada)

20. aprillist kuni 10. maini Riigikogus (Lossi plats 1a, Tallinn)

Lisainfo: Tiit Sibul, ERMi näituste korraldaja, telefonil 7350 443 või e-posti aadressil tiit.sibul@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

„Noorte hääled” – noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

2012-04-18

25. ja 26. aprillil 2012 toimub Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalust ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum). Ettekannetes keskendutakse diasporaa-uurimustele, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele, usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui kaugemal ning haakudes käimasoleva filmiaastaga, pööratakse tähelepanu ka sellele valdkonnale. Samuti tutvustatakse Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi KIVIKE.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal seitsmendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, mis oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Nefa Rühm.

Konverentsi ettekannete teesid ilmuvad trükisena.

Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebiaadressidel: http://www.erm.ee/noortehaaled ning http://folklore.ee/era/nt.

Lisainfo:

Piret Koosa, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator piret.koosa@erm.ee, 53431084

Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur avetupits@folklore.ee, 5176643

KAVA

25. aprill, EESTI KIRJANDUSMUUSEUM (Vanemuise 42, Tartu)

09.30 registreerimine

10.00–11.30

Avasõnad

Lona Päll. Keskkonnakogemus folklooris Kakerdaja rabaga seotud pärimuse näitel

Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk Virumaa poluvernikute religioossetest maastikest

Liset Marleen Pak. Kollektiivne memoraat?! Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide võrdlev analüüs

12–13.30

Anna Jevtšišina. Viha ja vihtlemisega seotud maagilised toimingud eesti vanemas ja tänapäeva saunatraditsioonis

Kadri Villem. Kurja silma uskumus Setomaal

Aliis Kiiker. Muutuvast matusekultuurist 21. saj Eestis: krematsioon ja põletusmatused

14.30–16.00

Kadri Tüür. KIVIKE – Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder

Kaisa Kulasalu. Folkloorikogud ideoloogia mõju all: Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest Nõukogude perioodil tsenseeritud materjal

Maarja Merivoo-Parro. Globaalse eesti diasporaa uurimise perspektiive: Põhja-Ameerika pagulasnoorsoo juhtum

26. aprill, EESTI RAHVA MUUSEUM (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

09.30 Registreerimine

10.00–11.30

Sigrid Solnik. Kaameraga välitöödele, eesmärgiks on teha film

Sten Kauber. Nõukogude Eesti film kultuurimälu meediumina nõukogudejärgses mälukultuuris

Katrin Alekand. Kehad piiramisrõngas: traditsioonilised kehamuutmistehnikad ja nende kaasaegne elu

12.00–13.30

Sander Jürisson. Tõotatud maale – eestlaste väljarändest Brasiiliasse

Helleka Koppel. Seljakotirändurite identiteet – vastandused ja vastuolud

Epp Tamm. Mustaq sainaq, puhas hing – Võru ja Urvaste vallas uuritud suitsusaunakultuurist

14.30–16.00

Katre Koppel. Püha kolmainsus: Isa, Poeg, Püha Vaim – Isa, Ema, Laps. Vabastava hingamise seanssidest EELK Tartu Jaani kirikus

Andrus Kask. Loov või loodud identiteet: folkloor ja kristlus. Folkloori roll identiteedi kandjana ja kujundajana põhjahantidel

Jaanika Jaanits. Etnodiskoteka – Komi Noorteühenduse „Mi“ tegevus komi noorte etnilise identiteedi tugevdamisel

Lugupidamisega
Reimo Rehkli
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi 103. sünnipäevast sai osa pea tuhat külastajat

2012-04-18

Kokku külastas Eesti Rahva Muuseumi 755 inimest, kes said osa sünnipäeva meeleolust. Külalistel oli võimalik näha näituseid ja tutvuda muuseumi tööruumidega.

ERMi Sõprade Seltsi loterii osutus edukaks, teenides 116 eurot talgupäevade tööriistade ostmiseks.

Konverents "Püsinäituse kureerimine ja kujundus" veebiülekanne

2012-04-16

Eesti Rahva Muuseumi aastakonverentsi "Püsinäituse kureerimine ja kujundus" veebiülekannet saab vaadata siit!

Liverpooli Rahvusmuuseumi direktor dr David Fleming esineb ERMi aastakonverentsil

2012-04-12

16.–17. aprillil toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ERMi 53. aastakonverents „Püsinäituse kureerimine ja kujundus“. Tänavusel konverentsil on vaatluse all viimaste aastate parimad praktikad nii Eesti kui ka muu Euroopa (Soome, Taani, Saksamaa, Bulgaaria, Suurbritannia) muuseumidest. Kohal on oma ala parimad – dr David Fleming Liverpooli Rahvusmuuseumist, Elisabeth Tietmeyer Euroopa Kultuuride Muuseumist, Kimmo Antila Vapriiki muuseumikeskusest ja paljud teised.

Konverentsi peaesineja on Liverpooli Rahvusmuuseumi direktor dr David Fleming, kes on oma 10-aastase direktoriks oleku ajal muutnud muuseumi üheks viimaste aastate edukamaks Euroopa muuseumiks. Innovaatilise Liverpooli Rahvusmuuseumi käivitajana on dr David Fleming üldisel muuseumimaastikul kogunud tuntust paljude uudsete ideede arendajana alates muuseumikogude hindamise‑ ja müümisprotseduuride väljatöötamisest kuni juhtimisstruktuuride arendamiseni.

Konverentsil saab ülevaate ka ERMi uute püsinäituste ettevalmistusest. Kristel Rattus tutvustab Eesti kultuuriloo püsinäituse Eestimaa kahekõned ettevalmistamist ja Ilmar Valdur ( 3+1 Arhitektid) teeb sissevaate selle kujundamise protsessi.

Art Leete (Tartu Ülikool) soome-ugri püsinäituse idee autorina räägib teemal „Kultuuriline mitmekesisus ja rahvuse laiendamine“ ning Kristian Kirsfeldt (Velvet Disain) teemal „Noad ja kahvlid on juba paigas ehk kuidas läheb soome-ugri püsinäituse kujundamisega?“.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, konverentsil on sünkroontõlge ja veebiülekanne.

Osalema on oodatud nii praktikud kui ka teoreetikud, nii muuseumi- kui kujundushuvilised külastajad.

Lisainfo konverentsi kodulehelt: www.erm.ee/konverents2012

Kontaktisik: Reet Ruusmann, teadussekretär, e-posti aadressil reet.ruusmann@erm.ee või telefonil 7350 483

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse

2012-04-09

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõikide aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Samuti ootame Eesti münte (s.h. meenemündid) 1992-2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel 7350406, e-post: riina@erm.ee

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeria ZZ

10 krooni: ZZ

25 krooni: AA, AD, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: ZZ

10 krooni: ZZ

25 krooni: AL, AV, AW, AZ, BB, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: ZZ

50 krooni: AB, AC, AK

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BJ, BQ, BW, ZZ

500 krooni: AD, AE

1996

500 krooni: AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: BY, CC, CD, CG, CJ, CM, CN, CP, CR, CT, CU, CW, CX, CZ

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT

2002

25 krooni: BQ, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CJ, ZZ

2007

10 krooni: CY

25 krooni: ZZ

500 krooni: BV, BW, BY, ZZ

ERM pühadel suletud

2012-04-04

Eesti Rahva Muusem on 5. aprillil lühendanud lahtioleku aega 2 tunni võrra.

6. ja 8. aprillil on ERM suletud.

Kaunist püha!

ERM tähistab sünnipäeva

2012-04-04

14. aprillil tähistab Eesti Rahva Muuseum oma 103. sünnipäeva ning sel puhul on kõik muuseumi uksed valla. Lisaks näitusesaalile saab nüüd uudistada ka, mida tehakse fotolaboris, piiluda kogudesse ja mitmesugustesse tööruumidesse. Kõigis majades toimuvatele ekskursioonidele lisaks ootavad peresid ka meisterdamistuba, mitmed näitused ja õdus kohvik. Ja isegi piletit ei pea ostma! Tule terve perega või võta sõber kaasa!

Vaata lähemalt: ERM 103 sünnipäeva programm

Esmakordne handi varesepäeva tähistamine ERMis

2012-04-04

Esmakordselt tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 5. aprillil algusega kell 16 hantide varesepäeva. Üles astuvad handi folklooriansambli As Ne liikmed. Hantidest räägib ning oma reise nende juurde meenutab Tõnu Seilenthal.

Meile võib ehk kummalisena tunduda, aga hantide lemmikpüha on varesepäev, mida tähistatakse laialdaselt ja mis on saanud isegi ametlikuks tähtpäevaks. Vares on hantide kevadekuulutaja, kes äratab looduse ja annab uue elu. Varesepäeva rituaalid on seotud laste sünnitamise ja naistega.

Eestis esmakordselt tähistatavale varesepäevale tuleb külla ühe tuntuima handi folklooriansambli As Ne (Obi naine) kunstiline juht Anastasia Novjuhhova ja ansambli liige Galina Kurganova. Nad esitavad erinevaid looduse ja suguvõsapärimusega seotud rituaallaule ja tantse ning tutvustavad hantide rahvustraditsioone. Mõlemad naised on pärit Handi-Mansi autonoomses ringkonnas asuvast Tegi külast.

Eesti Rahva Muuseumis saab näha ka näitust „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures“ http://www.erm.ee/rajaleidjad

Üritus on tasuta, kõik on oodatud!

Hõimuõhtut toetavad Hõimurahvaste Programm ja Eesti Rahva Muuseum.

Tere tulemast! Ям етна!

Lisainfo: Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Korteriostust mitte täide läinud ennustuseni

2012-04-02

Märtsikuu on läbi saanud ja koos sellega on lõppenud ka kampaania „too muuseumisse ese, mille ostmist oled kahetsenud“. Teeme viimase kampaanianädala kokkuvõtte ja ühtlasi tõmbame ka otsad kokku, et hakata põnevusega ootama 14. aprilli kui kahetsetud ostudest avatakse näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.-2000. aastatel“ juurde ajutine väljapanek.

Viimasel kampaanianädal käis Eesti Rahva Musuemis vilgas tegevus – nädala jooksul saabus meile 11 kahetsetud ostu ja lugu. Kõige suuremaks kahetsetud ostuks on korteriost, kõige eriskummalisemaks aga jänese poolt välja valitud ennustus, mis täide ei läinud. Lisaks mitmeid ebapraktilisi oste, hetkeemotsiooni toel ostetud kaupu, mis suuremat kasutust hiljem leidnud ei ole.

Lugudest võetud põhjendusi:

*Korteriost: Sellest ajast peale vahelduski minu rõõm mõnusa kodu üle kahetsusega selle üle, et olin teinud kehvavõitu ostu. Leidsin end elamas kohas, mis ajuti eluks sobimatu. Keldrisse tekkinud eluruumide tulemusel tekkis meile vahelagi, millest kostis läbi iga viimne kui sõna. Keldriruumid hakkasid käima käest kätte /…/ Viimaks sai selgeks, et aeg on elukohta vahetada. Sest muidu varjutab kahetsus soetatud kinnisvara üle rahulolu kena kodu üle lõplikult. Uus kodu sai ostetud juba rohkem praktilise meele kui uljusega, dokumentide ja ehitusprojektidega väga põhjalikku eeltööd tehes. (anonüümne)

*Laste joogitops: tundsin tohutut kergendust, et nüüd ei saa mahl teel suhu kuhugi kaotsi minna ja joomisele ei järgne kohe märgade riiete vahetus ning üldse kõik on nüüd kohutavalt hästi.
Koju jõudes selgus, et mahl ei läinud tõepoolest kaotsi. Õigupoolest ei läinud mahl kuhugi. Sellest tassist ei olnud lapsel võimalik üldse midagi välja imeda. Täiskasvanul õnnestus see umbes kolmandal-neljandal katsel. (Reeli)

*Roosad saapad: Mõni aeg hiljem proovisin nendega veel korra öösel jalutamas käia, kuid kuna nad olid lootusetult ebamugavad, jäi käik lühikeseks ja sellest ajast peale pole neid enam kandnud. (Triin)

*Kohviserviis: Tassidest pole võimalik kuuma jooki juua, sest metall, millest tassid on valmistatud, juhib väga hästi soojust. Nii kujutavad tasside servad endast ohtu jooja huultele, tekitades põletushaavu. (Sirje)

*Joonistus: viimati kahetsesin seda, et ostsin supilinna lastelt 10 sendi eest ühe koleda joonistuse. Ostuhetkel mõtlesin, et toetan laste agarust ettevõtluses varakult alustamisel, aga küsisin liiga hilja, et mida nad selle rahaga siis peale hakkavad ja alles kui ost tehtud, selgus, et nad tahavad kuulipüstolit osta. (Ann)

*Ennustus: Valis selle välja, ja siis alles hiljem selgus, et see maksis kaheksa eurot. Sõber läks raha järele, mina istusin jänese ja selle omanikuga. Aga ennustus ei läinud täide, seepärast annan ma selle edasi. (Priit)

*Rahakott: Rahakott, mida ei läinud vaja. Ostetud ~1982. a kuna oli moes ja meeldis. Sees mõned rahatähed, mis olid kasutusel 1961. aastal kuni 06.1992. aastal. (Liina)

*Piipar: Läksin reklaami õnge! Tegin seal samas lepingu piiparite maaletoojaga ja hakkasin maksma järelmaksu. Piiparit kasutasin vaid paaril korral. Ost oli kulukas (selle ja kohta) ja osutus väheotstarbekaks. (Malle)

*Anne kahetsetud ostud: kollased kingad, öökullipiltidega kalender ja haaknõela komplekt

Valmistusin minema kruiisireisile Stockholmi ja kujutasin ette, et sellised paari rihma ja pisikese kontsaga, praktiliselt vaid tallast koosnevad kingad võtavad reisikotis vähe ruumi ja on väga sobilikud laevas vahetusjalatsiteks ja tantsukingadeks.

Kalender ei näita nädalapäevi tavalises järjekorras – et kuupäevarida algab vasakult vaadates esmaspäevaga ja lõpeb teist värvi pühapäevaga – vaid tegemist on Ameerika süsteemiga, kus nädala kuupäevarida algab pühapäevaga ja kõik päevad on sama värvi. Sellist kalendrit polnud ma varem näinudki! Tänasime õnne, et harjumuspärasele süsteemile toetudes polnud veel jõudnud pileteid valedeks nädalapäevadeks bukkida.

Sõber Soomest tõi, Hiina trinaträna poest. Teadis, et olen õmbleja inimene ja küllap mul läheb neid vaja. See oli temast muidugi väga armas. Ainus häda, et need haaknõelad ei kõlba mitte kuhugi.

Nagu ikka saab pikemate kahetsetud ostude lugudega tutvuda OmaLugude veebilehel: http://omalood.edicypages.com/uudised

Kohtumiseni 14. aprilli kahetsetud ostude väljapaneku avamisel!

ERMi toetajad pöördusid avalikkuse poole

2012-03-30

Pöördumine avalikkuse poole
Jälgime murega nii avalikkuses kui ka kuluaarides toimuvat diskussiooni muuseumi tuleviku üle. Praktiliste kaalutluste kõrval kiputakse unustama Eesti Rahva Muuseumi tähtsust nii eesti kultuuri ja identiteedi kui ka laiemalt kõigi soome-ugri kultuuride säilitaja ja tutvustajana, meie rahvusriigi alustalana.
Üle-eelmise sajandi keskpaigas hakkas „maarahval“ tekkima arusaam oma rahvakultuurist kui millestki väärtuslikust, mille üle saab uhke olla ja mida tasub järeltulevatele põlvedele säilitada. Muuseumimõtte areng näitas rahvusliku eneseväärikuse tõusu – eesti muuseumi hakkas looma rahvas, kes tunnetas ennast rahvusena ja omas kultuurilist mälu. Saja aasta jooksul, läbi mitmete riigikordade aitas muuseum säilitada ühe väikese rahva suurt usku oma kultuuri elujõulisusse. Eesti Rahva Muuseumil on olnud kandev roll Eesti riigi loomisel ja taastamisel.
Eesti Rahva Muuseum on oma vajadustele loodud kodu oodanud asutamisest peale. Nii nagu 20. sajandi algul, nii asuti ka taasiseseisvumise eel koguma rahva annetusi oma maja ehitamiseks. Eesti Rahva Muuseumist sai üks olulisemaid kodu- ja väliseestlasi liitvaid eesmärke.
Selge on see, et muuseum ei saa eksisteerida ega töötada majata ja see maja peab vastama muuseumitöö spetsiifikale. Päris kindlasti ei sobi 19. sajandil kohtumajaks ehitatud hoone ega ka 1940. aastatel raudteelaste klubiks ehitatud hoone, kus muuseum praegu paikneb, hindamatu väärtusega kogude hoidmiseks, läbitöötamiseks ja avalikkusele tutvustamiseks. Suuresti rahva annetustest koosnevad nii Eesti kui hõimurahvaste kogud on maailmas ainulaadsed. Eesti Rahva Muuseumi töötajatel oli südikust päästa need Teise maailmasõja hävingu eest , hoida alles ja süstemaatiliselt täiendada hilisematel eestluse jaoks rasketel aegadel. Seda enam peame nüüd, vabas riigis püüdma säilitada seda asendamatut varasalve oma ajaloo mõtestamisel. Kui see pingutus nüüd katkeb, võib hindamatu esemekogu raskete hoiutingimuste tõttu oluliselt rohkem kannatada, kui see juba praeguseks juhtunud on.
Kogudes esemeid, mis meenutavad meile möödunut ja kunagi tulevikus aitavad aru saada tänastest tegemistest, kirjutab rahvas oma ajalugu. Ise, nii, nagu ta seda näeb, tunneb ja armastab. Meie eilse päeva märgid on Eesti Rahva Muuseumis hästi hoitud ja kõigile huvilistele avatud, aga meil on vastutus ka tänase ja homse ees. Ainult koos saame olla kindlad, et meie ajalooraamatus ükski lehekülg vahele ei jää või tulevasele lugejale arusaamatu ei tundu. Et me ei peaks kunagi uuesti alustama sealt, kus Jakob Hurt oli juba 1871. aastal kirjutades „Mis lugu rahva mälestustest pidada“. Hoidkem siis oma tubli abimeest, muuseumi, sest nii toetame iseennast.
Eesti Rahva Muuseum vajab uut kodu!

Tanel Linnus, ERMi Sõprade Selts
Ingrid Rüütel, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu
Anzori Barkalaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Ene Lind, Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakond
Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit
Peeter Sgirka, Rahvusvaheline Eesti Filatelistide Selts
Ants Linnard, ERMi Postimuuseumi Sõprade Selts
Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus
Andro Roos, Vanemuise Selts
Tõnu Tammar, Eesti Tööõpetajate Selts
Kristi Teder, Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita"
Anu Randmaa, MTÜ Rahvarõivas
Liivi Soova, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

Eesti Rahva Muuseum kutsub tähistama Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeva

2012-03-28

30. märtsil tähistavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Filmiarhiiv Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeva. Üritus algab ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kell 16 filmikogumiku „Esimene...Pääsuke“ DVD esitlusega. Kell 17 kuulutatakse välja kampaania uute Pääsukeste otsimiseks – muuseum ootab kaasaegseid filmitegijaid täiendama muuseumi filmikogu Nõukogude Eesti argielu käsitleva filmimaterjaliga. Amatöörfilmitegijate materjal oleks vajalikuks täienduseks kroonikafilmidest ja ringvaadetest saadavale infole Nõukogude Eestist, kajastamaks argielu ametlikust tsensuurist vabana.

Esimese pääsukesena annab Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum 30. märtsil Eesti Rahva Muuseumile üle omaaegse Eesti Põlevkivi filmiklubi 137 filmi aastatest 1961–1988, et tagada nende parim säilivus.

Kava

16:00 Sünnipäeva tähistades

Piret Õunapuu, Kairi Kaelep (Eesti Rahva Muuseum) – Johannes Pääsukese legend

Mairold Kaus (Eesti Filmiarhiiv) – Eesti Filmiarhiiv esitleb digitaalselt taastatud Johannes Pääsukese filmide DVDd

17:00 Otsime uusi Pääsukesi!

Gerd Raassalu (Eesti Rahva Muuseum) – ERM kogub Nõukogude Eesti amatöörfilme

Ainar Varinurm (Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum) – Eesti Põlevkivi filmiklubi materjalid

Jaak Eelmets – Eesti Põlevkivi filmide tutvustus

Müügil fotokataloog „Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga“.

Vaata lisaks: http://www.erm.ee/et/kylasta/Naitusemaja/Yritused/113

Avatud on näitused: „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures“ (kuni 27.05.12); „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ (kuni 31.12.12) ja püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“.

Lisainfo: Gerd Raassalu, ERMi audiovisuaalse kogu arhivaar, telefonil 7350 404 või e-posti aadressil gerd.raassalu(at)erm.ee;

Ange Vosman, ERMi vanemkoguhoidja, telefonil 7350 406 või e-posti aadressil ange.vosman(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Viimane nädal ostude kahetsemiseks

2012-03-26

Eesti Rahva Muuseum kutsub alates veebruarist inimesi üles tooma muuseumi ajutisele väljapanekule esemeid, mille ostmist nad on kahetsenud. Projekt on üheks näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames toimuvatest osalusaktsioonidest, mille kaudu on inimestel võimalik anda näitusele oma panus. Veel viimast nädalat on aega kahetsetud ostud muuseumisse tuua – kampaania lõpeb 31. märtsil ning väljapanek esemetest avatakse 14. aprillil ERMi näitusemajas.

Kampaaniate ja kaubakülluse ajastul võib meie kõigiga juhtuda nii, et ostetud kaubaga ei jääda päriselt rahule. Mis mõjutab meie ostuharjumusi ja valikute tegemist? Kas müüja suudab meile midagi „pähe määrida“, teeme oma ostuotsuse poes emotsioonidele tuginedes või ei vasta ostetud kaup lihtsalt ootustele? Nende põhjuste väljaselgitamiseks korraldab muuseum kampaania, mille raames palume tuua ERMi kahetsetud ost ja jagada näitusekülastajatega oma lugu. Samuti võib kahetsetud ostust teha pildi, kirjutada juurde loo ning need veebilehele http://omalood.edicypages.com/ üles laadida.

Ostupalaviku näituse kuraatorid ja kahetsetud ostude kampaania idee autorid Pille Runnel ja Ehti Järv annavad ülevaate praeguseks saabunud kahetsetud ostudest: esemed räägivad suuremas osas emotsioonide ajel tehtud valikutest, aga samuti võib panna osav müügitöö ostjat kahetsema. Näiteks saatis üks annetaja 5 ostu kasutatud rõivaste poodidest, tunnistades, et tema tarbimiskäitumist mõjutab kõige enam hind – kasutatud riiete poodide sooduskastide juurest on raske lahkuda tühjade kätega. Kindlasti on ta leidnud sooduskastidest ka väärt asju, aga meiega jagab ta seekord ebaõnnestunud oste: Hiljem avanesid silmad ja tunnistasin selle koledaks rämpsuks, mida ma iial ei kannaks (sarnase hinnangu andsid koheselt ka minu tuttavad). (Liis)

Mari saatis muuseumisse Egiptusest hangitud roosa kõliseva seeliku ja galabeya: „Look, look, beautiful, very nice! You are my best friend in the world, today I make good price only for you!" Nojah, very good price oli siis umbes 200 poundi ehk umbes 440 krooni ja sellest allapoole ta keeldus hinda laskmast, mind poest välja samuti ei lubanud, seisis uksel ees.

Lisaks arutlevad esemete saatjad ka tehnika kiire aegumise, ostjat eksitavate siltide ja reklaamide üle. Väga põhjaliku loo kirjutas muuseumile Lauri, kes kirjeldas nurjunud psühholoogiseanssi, milles kasutatud meetodid nõustatavale ei sobinud.

Toodud ostude lugudega saab veebis juba praegu tutvuda: http://omalood.edicypages.com/uudised

Saada ka oma põnev kahetsetud ost muuseumisse, tingimustest loe siit: http://www.erm.ee/et/kylasta/ostupalavik-ja-suhkruralli/too-muuseumisse-ese-mille-ostmist-oled-kahetsenud

Kahetsetud ostudest

2012-03-23

Selle nädala kahetsetud ostudes seas leidub nii reisidelt kaasa toodud suveniire kui ka hetkemeeleolu ning "targemate" eeskujul soetatud esemeid, aga ka ebaõnnestunud psühholoogi teenuse.

Hispaaniast toodud suveniirbrändi, mis ostja sõnul nii halvasti maitseb, et mitte keegi ei ole suutnud seda ära juua. Egiptusest on aga intensiivsete müüjate käest põgenemise eesmärgil ostetud kõlisevaid ning säravaid riideesemeid, mis kuidagi meie põhjamaa kliimas kasutust ei leia. Lisaks on meil jagada lugusid pigem kuuseehteks sobivast kaelakees, rohelistest lauvärvidest ning vannitermomeetrist, mille mõttetuses ostja õige pea veendus. Üks pettunud klient saatis loo ebaõnnestunud nõustamissessioonist. Ta selgitab, et ühe korraga eesmärgini ei jõutagi, aga kahjuks nõuab vaimse heaolu eest hoolitsemine liiga palju finantsilisi ressursse, edasipidi räägib ta oma muredest sõpradele-perekonnale.

* Seni oli kõik hästi, kuni me seda maitsnud ei olnud. Ütleme nii, et olime oma ootused kohaliku ja ilusa (ikkagi härjaga!) pudeli osas liiga kõrgele seadnud. (anonüümne)

* Nende mõttetusest sain ma lõplikult aru siis, kui kolimisest oli möödunud aasta ning ma polnud oma lauvärve kordagi isegi samast karbist välja võtnud... (Mari)

* Ühel õnnestus see roosa asi mulle ümber siduda, teised aga hõiskasid ümberringi: Shakira, Shakira ning lõid tantsu! (Mari)

* ...mind tõmmati ühte poodi sisse, pandi diivanile istuma, toodi klaas musta teed piparmündiga ette ning hakati järjest erinevaid salle, kleite, vaipu, rannalinasid ja kõhutantsurätikuid mu ette põrandale laiali laotama... (Mari)

* Rasedatele ja äsjasünnitanutele jagatakse väga palju väga erinevaid nõuandeid ja nimekirju, mida vastsündinule vaja läheb. Üks asi neis nimekirjades on vannitermomeeter, et värske ema oma beebit liiga kuuma või liiga külma vette ei paneks. (Mari)

*Ostsin jõulupeoks (2007), aga kui endale külge sättisin, siis tundsin ennast jõulupuuna. (Maie)

*Ma tegin, mis ta palus. Ma kujutasin ette, et mu mured on liblikad, kes ära lendavad. Pärast seda olin ma võrdlemisi nõutu ja tegin kohe suure vea – kui ta küsis minu käest, kas mul on nüüd kergem, siis ma vastasin, et tõepoolest, aitäh abi eest. Ning siis, jäädes ilma võimalusest siiski ümber mõelda ja öelda, et tegelikult ma ei suuda alati oma muresid liblikateks muuta, oli aeg läbi. (Lauri)

Terviklikke lugusid saate lugeda meie kodulehelt.

*Pilt on illustreeriv!

Isade õigused ja võiduajamine Kataris – esilinastused!

2012-03-22

Reedel, 23. märtsil kell 19.10 toimub filmi „Isade õigused“ Euroopa esilinastus. See film räägib Iisraeli esimesest sool põhinevast organisatsioonist. Film kõneleb ka süsteemi ohvritest väikese meestegrupi lugusid ja järgneb neile nende õiguste eest võitlemise teel. Maailma esilinastus filmile „Katar, võiduajamine“ toimub 24. märtsil kell 19.30. Filme näidatakse Maailmafilmi festivalil Athena keskuses (Küütri 1, Tartu).

Katar on kõige kiirema majanduskasvuga riik maailmas: kõrbesse tahutud kiirteed ühendavad vana maailma uue reaalsusega. Pilvelõhkujad kerkivad igale poole ja tuhandeid erineva taustaga töölisi tõmbab ligi musta kulla palavik. “Katar, võiduajamine” jälgib suurejoonelise elektrijaama ehituse eest vastutava lääne pagulase isiklikku võiduajamist, ja Katari ettevõtjat, kes juhib oma kaamelite suureks rahvusvaheliseks võiduajamiseks treenimist. See petlik stsenaarium, mida nad mõlemad läbi mängivad, illustreerib võiduajamises osaleva inimkonna saatust.

Maailmafilmi programm: www.worldfilm.ee

Lisainfo:

Siim Angerpikk

festivali koordinaator,

tel 735 0428, e-post festival@worldfilm.ee

Pressimaterjalid ja kokkulepped intervjuudeks:

Reimo Rehkli,

ERMi kommunikatsioonispetsialist

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Maailmafilmi festivalil 48 filmi

2012-03-19

Täna, 19. märtsil alustab Maailmafilmi festival. Festivalil näeb 48 dokumentaalfilmi, mille põhiteemaks on elu mehena. Mitmed linastuvad filmid portreteerivad suurepäraselt mehi ja nende rolle tänapäeva ühiskonnas.

Festival alustab eriprogrammiga ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu), kus tuntud Ungari šamanismiuurija ja antropoloog dr Mihály Hoppál viib läbi seminari-filmivaatamise „Šamanism ja visuaalne antropoloogia“.

ERMi näitusemaja keskmises saalis avatakse näitus „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures“, mis on pühendatud neile vapratele filmitegijatele, kes on käinud ekspeditsioonidel hõimurahvaste juures.

Festivali programm: www.worldfilm.ee

Lisainfo: Jaanika Jaanits, festivali koordinaator, e-posti aadressil festival@worldfilm.ee

Kristjan Raba, näitusemaja juhataja, telefonil 735 0430 või e-posti aadressil kristjan.raba@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Selle nädala põnevad kahetsetud ostud

2012-03-16

Kahetsetud ostude tegijad mõtisklevad sel nädalal tehnika kiire aegumise, tarbijat eksitavate toote kujunduste ja sooduskastide ahvatluste üle.

Seekord räägivad muuseumisse toodud esemed ja lood kallilt ostetud, kuid oma väärtust imekiiresti kaotavast LCD-televiisorist; hoolikalt planeeritud köögikombainist, mille kasutusperiood õige lühikeseks jäi; lemmikšampooni pähe ostetud täiesti sobimatust juuksehooldusvahendist ning hetke emotsiooni ajel kasutatud rõivaste poodidest ostetud riietest ning kottidest, mis hiljem mitte kuidagi meelepärased ei tundunud.

Mina aga istun ja vaatan oma elu kõige kallimat ostu – televiisorit – ning saan aru, et selle eest saaksin ma praegu parimal juhul 100 eurot kätte...

No ja ega me mahlapressi ka kaua ei kasutanud, kuna „uus smuuti trend“ värske piimaga teha oma jogurtit saumikseriga oli lihtsalt palju mugavam...

Alles järgmisel hommikul pead pestes, kui tavalise valge šampooni asemel tuli pudelist kärts violetne möga, taipasin et see polegi mu vana hea lemmikšampoon.

Hiljem avanesid silmad ja tunnistasin selle koledaks rämpsuks, mida ma iial ei kannaks (sarnase hinnangu andsid koheselt ka minu tuttavad).

Terviklikke lugusid kahetsetud ostudest saate lugeda meie Oma Lugude kodulehelt.

Eesti rahvarõivaste näitus Ukrainas

2012-03-16

Näitus „Eestlaste rahvarõivas“ on koostatud Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal ning vaatab rahvarõivatraditsiooni ja käsitöö muutumist Eestis. Viimastel aastatel on rahvarõivad ja rahvuslikud aksessuaarid kogunud üha suuremat populaarsust ning leidnud taas igapäevast kasutust.

Näitus tutvustab Eesti rahvarõivaste valmistamise ja kandmise traditsioone. Näha saab eesti rahvarõiva kujunemist rahvussümboliks ja selle tähendust eestlaste jaoks nii kodumaal kui võõrsil. Eraldi on välja toodud rahvarõivaelementidest inspireeritud uued tänapäevased tarbeesemed.

Rahvarõivad on tugevasti seotud identiteediga. See ärgitas ka Kiievi Eesti Seltsi saabuval laupäeval, 17. märtsil kokku tulema. Üheskoos näituse kuraatori Reet Piiriga mõtiskletakse rahvarõivaste kasutamise üle erinevates kultuurides ning otsitakse sarnaseid jooni.

Koos näitusega saadab Eesti Rahva Muuseum sealsetele eesti keele ja kultuuri kandjatele raamatuid, Eesti kihelkondade kaardi ja metoodilisi õppevahendeid.

Eesti Rahva Muuseumi näitus „Eestlaste rahvarõivas“ on avatud 22. märtsist kuni 24. aprillini 2012 Ukraina Riiklikus Rahvakunstimuuseumis, Kiievis.

Näituse koordinaator: Kristjan Raba
Näituse kuraatorid: Reet Piiri, Jane Liiv
Graafiline disain: Jane Liiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Suursaatkond Ukrainas.

Kontakt: Mati Murd, mati.murd@mfa.ee
Volodymyrska 61/11,
Kiiev, 01901
Ukraina
tel. (380 44) 590 07 80
faks (380 44) 590 07 81
e-mail: Embassy.Kiev@mfa.ee

Lugupidamisega
Silver Bohl

Eesti Rahva Muuseumi turundusspetsialist
Tel. 7 311 452

www.erm.ee

Ilmus ajaleht "Värat"

2012-03-16

Neljapäeval 15. märtsil ilmus Eesti Maalehe vahel ajalehe "Värat" 2012 aasta esimene number.

Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob kaks korda aastas sõnumeid ja ülevaateid ERMi tegevustest. ERMi ajaleht on kõigi muuseumi sõprade väljaanne, mis kutsub kaasa mõtlema püsivast ja kaduvast, suurest ja väikesest.

Loe ajalehte ka veebist.

Eesti Rahva Muuseum ja Memento Rakvere Ühing esitlevad Lääne-Virumaal dokumentaalfilmi „Meie mäletame! Meie mälestame!“

2012-03-15

Märtsis ja aprillis toimuvad ERMi ja Memento Rakvere Ühingu koostöös valminud dokumentaalfilmi „Meie mäletame! Meie mälestame!“ esitlused Lääne-Virumaal. Emakeelepäeval, 14. märtsil on filmi tegijad külas Kunda Ühisgümnaasiumis ja Haljala Gümnaasiumis, 16. märtsil näidatakse filmi Väike-Maarja rahvamajas ja 2. aprillil Rakvere Rahvamajas.

ERMis 2011. aastal valminud dokumentaalfilm räägib ajaloomälust ning keskendub küsimusele, kes ja kuidas hoiavad stalinistlike repressioonide kogemust meie ühiskonna mälus tänapäeval ja kes hakkavad seda tegema tulevikus. Filmi fookuses on mementolased – inimesed, kes on repressioonid läbi elanud ning kuuluvad sama saatusega inimesi ühendavasse Eesti Memento Liitu.

Linateos valmis aastatel 2008–2009 jäädvustatud materjalide põhjal ning räägib Memento Rakvere Ühingust – nii inimestest kui virumaalaste tegusast mälutööst ja soojast kogukonnatundest.

Filmiesitlustega tahame tutvustada läänevirumaalastele, eriti nooremale põlvkonnale, valusa saatusega inimesi nende kõrval, teadvustada mementolaste tegevust mineviku meelespidamisel ning ärgitada arutlema, milline saab olema järeltulevate põlvede teadmine repressioonidest.

Filmi näitamist toetab Kohaliku omaalgatuse programm.

Lisainfo: Terje Anepaio, teadur, telefonil 735 0408 või e-posti aadressil terje.anepaio(at)erm.ee Aino Kiiver, Memento Rakvere Ühingu esinaine, telefonil 60 41 050 või 55 90 35 80

Lugupidamisega Reimo Rehkli
kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448 Mob. 5647 7603

9. Maailmafilmi festival näitab lugusid meestest

2012-03-13

19.–25. märtsini aset leidval Maailmafilmi festivalil Tartus näeb antropoloogilisi dokfilme kogu maailmast. Festivali põhiteemaks on seekord elu mehena. Tartus on ka Eesti-Šveitsi koostööfilmi „Regilaul“ (rež Ulrike Koch) Eesti esilinastus. Filmi idee sai režissöör mõne aasta eest Maailmafilmi festivalil osaledes.

Meeste teemat avatakse festivalil mitme nurga alt, alates mõnusast töömeeste vahelisest kamraadlusest kuni filmini „Isade õigused“, mis portreteerib laste hooldusõiguste eest võitlevaid Iisraeli mehi. 2011. aasta suvel linastunud film oli möödunud aastal üks enam poleemikat tekitanud dokfilme Iisraelis.

Lisaks mahuvad teisipäevast laupäevani kestvasse filmiprogrammi teisipäevane visuaalse antropoloogia retrospektiiv filmidega Melaneesiast ja Nepalist kuni vaikeluni New Mexicos (prantsuse dokumentalist Stéphane Breton); Eesti Filmi 100. aastapäevale pühendatud eesti doki retrospektiiv neljapäeval; samuti filmide põhiprogramm 40 antropoloogilise dokfilmiga. Esmaspäeval eelneb põhiprogrammile filmiseminar šamanistikast ja visuaalsest antropoloogiast, mille erikülaliseks on maailma üks tunnustatumaid šamanismiuurijaid dr Mihály Hoppál Ungarist.

Festivali osaks on ka näitused Athena keskuses ja Eesti Rahva Muuseumis:

fotonäitused „Johannes Pääsuke 120“ ja „Pariis²“ Athena keskuses; näitused „Eesti filmi rajaleidjad soome-ugri ja põhjarahvaste juures“, „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ ja üle 3000 lastejoonistuse näitusel „Minu kingitus“ Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Lisainfo:

Siim Angerpikk

festivali koordinaator,

tel 735 0428, e-post festival@worldfilm.ee

Pressimaterjalid ja kokkulepped intervjuudeks:

Reimo Rehkli,

ERMi kommunikatsioonispetsialist

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum ja Sõprade Selts kutsuvad tähistama emakeelepäeva

2012-03-12

Me kõik kanname oma kodukeelt endaga kaasas nagu tigu oma koda.

14. märtsil kl 14 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas emakeelepäeva ja antakse välja Gustav Suitsu luuleauhind. Emakeelepäeva juhatab sisse Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Traditsiooniliselt kuulutab Tartu Kultuurkapital koos Tartu linnavalitsusega emakeelepäeval välja Gustav Suitsu luuleauhinna saaja. Preemia antakse luuletajale, kes möödunud aasta jooksul on avaldanud vähemalt ühe ajastutundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu. Konkursile esitatud töödega saab tutvuda kohapeal. Luuleauhinna annab üle Tartu abilinnapea Tiia Teppan.

Ettekanded:

Tiit Hennoste – Keel ja tigu. Emamurrak, meie olemise koda

Maria Abramova ja Juha-Matti Aronen – Tartu ingerisoomlaste emakeel ja identiteet.

Info G. Suitsu luulepreemia kohta: Ülle Koppel, kultuurkapital@raad.tartu.ee, tel 7441 500;

emakeelepäeva kohta: Sirje Madisson, sirje.madisson@erm.ee, tel 7421 428, 5804 3394

Eesti Rahva Muuseum vajab uut kodu!

2012-03-12

Eesti Vabariigi Valitsusele

6.03.2012

Pöördumine

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts kutsub üles jätkama sihikindlat tegevust Eesti Rahva Muuseumile oma kodu ehitamiseks.

Sõprade Selts asutati 1994. aastal, et koondada muuseumi ümber inimesed, kellele on oluline meie rahvuskultuuri säilimine ja arenemine. Seltsil on üle 1000 liikme, kes toetavad oma muuseumi ka täna. Need inimesed jälgivad murega nii avalikkuses kui ka kuluaarides toimuvat diskussiooni muuseumi tuleviku üle. Praktiliste kaalutluste kõrval kiputakse unustama Eesti Rahva Muuseumi tähtsust nii eesti kultuuri ja identiteedi kui ka laiemalt kõigi soome-ugri kultuuride säilitaja ja tutvustajana, meie rahvusriigi alustalana.

Üle-eelmise sajandi keskpaigas hakkas „maarahval“ tekkima arusaam oma rahvakultuurist kui millestki väärtuslikust, mille üle saab uhke olla ja mida tasub järeltulevatele põlvedele säilitada. Muuseumimõtte areng näitas rahvusliku eneseväärikuse tõusu – eesti muuseumi hakkas looma rahvas, kes tunnetas ennast rahvusena ja omas kultuurilist mälu. Saja aasta jooksul, läbi mitmete riigikordade aitas muuseum säilitada ühe väikese rahva suurt usku oma kultuuri elujõulisusse. Eesti Rahva Muuseumil on olnud kandev roll Eesti riigi loomisel ja taastamisel.

Eesti Rahva Muuseum on oma vajadustele loodud kodu oodanud asutamisest peale. Nii nagu 20. sajandi algul, nii asuti ka taasiseseisvumise eel koguma rahva annetusi oma maja ehitamiseks. Eesti Rahva Muuseumist sai üks olulisemaid kodu- ja väliseestlasi liitvaid eesmärke.

Selge on see, et muuseum ei saa eksisteerida ega töötada majata ja see maja peab vastama muuseumitöö spetsiifikale. Päris kindlasti ei sobi 19. sajandil kohtumajaks ehitatud hoone ega ka 1940. aastatel raudteelaste klubiks ehitatud hoone, kus muuseum praegu paikneb, hindamatu väärtusega kogude hoidmiseks, läbitöötamiseks ja avalikkusele tutvustamiseks. Suuresti rahva annetustest koosnevad nii Eesti kui hõimurahvaste kogud on maailmas ainulaadsed. Eesti Rahva Muuseumi töötajatel oli südikust päästa need Teise maailmasõja hävingu eest , hoida alles ja süstemaatiliselt täiendada hilisematel eestluse jaoks rasketel aegadel. Eesti Vabariik peab tagama, et me suudame ka praegu säilitada seda asendamatut varasalve oma ajaloo mõtestamisel. Kui see pingutus nüüd katkeb, võib hindamatu esemekogu raskete hoiutingimuste tõttu oluliselt rohkem kannatada, kui see juba praeguseks juhtunud on.

Kogudes esemeid, mis meenutavad meile möödunut ja kunagi tulevikus aitavad aru saada tänastest tegemistest, kirjutab rahvas oma ajalugu. Ise, nii, nagu ta seda näeb, tunneb ja armastab. Meie eilse päeva märgid on Eesti Rahva Muuseumis hästi hoitud ja kõigile huvilistele avatud, aga meil on vastutus ka tänase ja homse ees. Ainult koos saame olla kindlad, et meie ajalooraamatus ükski lehekülg vahele ei jää või tulevasele lugejale arusaamatu ei tundu. Et me ei peaks kunagi uuesti alustama sealt, kus Jakob Hurt oli juba 1871. aastal kirjutades „Mis lugu rahva mälestustest pidada“. Hoidkem siis oma tubli abimeest, muuseumi, sest nii toetame iseennast.

Muuseum on riigiasutus ja ei saa ilma riigijuhtide toeta olukorra lahendamiseks palju teha. 1996. aastal võttis Riigikogu vastu otsuse, milles ühena kolmest rahvuskultuuri suurehitusest oli Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi kõrval antud ka kindel Eesti Rahva Muuseumi ehitamise lubadus. Esimesed kaks on nüüdseks ehitatud, ERM veel mitte.

Eesti Rahva Muuseum vajab uut kodu!

ERMi Sõprade Seltsi juhatus seltsi üldkoosoleku nimel
usaldusega Vabariigi Valitsusele

Kahetsetud ost - valed värvid, saamata jäänud lokid ja kokku krahmatud toiteplokk

2012-03-09

Sel nädalal on kampaania „too muuseumisse ese, mille ostmist oled kahetsenud“ käigus saabunud põnevaid oste koos veelgi põnevamate lugudega. Meil on hea meel jagada teiega lugu Maire ostupalavikust, mille ajel sai soetatud kasutu toiteplokk.

See oli tõesti ostupalavik mille mõjul selle ostsin. Kui vaatan plokiga kaasasolevat nn passi siis loen, et Riia VEF -i tehase väljalaske kuupäev on 09. 1991. Iga vähegi ilmas elanud inimene mäletab mis aeg siis kaubanduses valitses! Mina töötasin aga kaupluses Ekraan ja nii see, kui ka mõni teinegi "vidin" soetatud sai -täiesti mõttetult, sest ALGAS AEG KUS KÕIK MUUTUS... Miks ostsin? Raha kogu aeg odavnes, alati leidus keegi kellel üht või teist asja vaja võis minna ja nii ma soetasin asja mida mul sel hetkel vaja ei olnud ja ka järgnevatel kahekümnel aastal... (Maire)

Juuksekoolutaja muuseumisse toonud Riin aga räägib, kuidas palavalt loodetud lokke ostetud roosavärviline vidin ei tee. Nüüd kasutab Riin juuksekoolutajat hoopis juuste kuivatajana.

Ostsin kord suure õhina ja rumala peaga omale üüratu karbitäie roosavärvilist juuksekoolutaja-atribuutikat. Olin juba pikemat aega igasuguseid fantastilisi kujutelmi ette mananud, kuidas sarnase koolutaja abil juuksed nagu imeväel terve päeva perfektses olekus püsivad. Ning nõnda juhtuski, et kui nägin Rimi riiulis suurt karpi, kus peale koolutaja veel kuus lisaotsikut oli, siis oli ju ilmselge, et sellise suurepärase üllitise ostmine garanteerib juuste perfektsena püsimise kuuekordselt. Niisiis viisin oma varanduse koju ja proovisin kohe järgi. Muidugi mõista on kvantiteet kvaliteedist kaugel ehk ka kuus otsikut ei koolutanud mu kiharaid ei üht ega teistpidi. Tööpõhimõte seisnes sel riistapuul nimelt vaid kuuma õhu väljapuhumises ning sellest muidugi ei piisa, et juustesse mingitki lokki moodustada. Nii on see karp mul riiulis teiste mõistlikemate asjade aluseks olnud juba paar aastat ja mingit suuremat eesmärki ma tal ka ei näe, kui et ehk mõnikord pärast juuksepesu õnnestuks selle nn “koolutajaga“ juuksed vähemalt kuivakski puhuda. (Riin)

Viimased muuseumisse toodud kahetsetud ostud tekitasid inimestest nördimust eelkõige seetõttu, et hetke ajel tehtud valikud osutusid hiljem täiesti vastuvõetamatuteks. Siin on lood sinistest vannitoavaipadest ning neoonrohelisest sülearvuti kotist:

Suvel tegin remonti ja sain endale ilusa uue vannitoa. Vannitoavaibani läks aga pool aastat aega. Selle aasta jaanuaris sattusin Abakani poodi, kust oli mul vaja hoopis midagi muud. Seal meenus mulle, et keegi oli kunagi öelnud, et selles poes on soodsad vannitoavaibad. Kuna mu vannituba on nüüd palju avaram kui enne, ostsin kohe kaks vaipa. Juba uksest välja minnes hakkasin oma ostu kahetsema, sest see ei olnudki nii odav (eriti kui 2 osta). Teiseks tekkis mul kohe kahtlus ka värvi suhtes. Kodus kui ma oma must-valgesse vannituppa need sinised vaibad maha panin, tuli kohe nutt peale. See mõjus nagu rahvuslikkuse paroodia.
Kuigi kahetsen ostu igati, olen ka enda pärast nördinud, et tegutsen mingi totra hetkemõtte mõjul. Tegelikult ei taha ma ka seda teist vaipa, mis siiani maas on aga kannatan praegu veel ära. (Piret)

Oli aeg kui oli vaja pendeldada Tartu ja Tallinna vahet ja oli vaja vedada kaasas ka
esmavajalikke asju nagu näiteks läppar ja muu teema, mida paari päevasteks visiitideks vaja läheb. Seega said sammud seatud poe poole, et osta üks kest, kuhu sisse saaks panna sülearvuti nii, et see oleks kaitstud ülejäänud keskkonnast, mis seal koti sees oli. Poodi läksin kinda sihiga, et osta kõige odavam variant, mis leidub, sest ei viitsinud selle jama peale palju raha kulutada, sest teadsin, et ega ma teda nagu nii väga palju ei kasuta, aga hea kui olemas on, sest vahete vahel võib ikka vaja minna. Poes selgus, et kõige odavam vutlar oli 18 eurot ja nii ma kohe oma 18 eurost lahti saingi. Sain sellis vutlari, mis kiirgas neoonrohelisest värvist, mida püüdis maha rahustada potisinine, aga mis ei tulnud tal üldse välja. Oma funktsiooni täidab vutlar hästi, arvuti mahub ilusti sisse, kuigi loksub seal natuke, aga kriimud ja muu jama sinnani vähemalt ei jõudnud.
Võiks nagu arvata, et probleemi ei olegi, aga kus sa sellega. Ega alguses ei olnudki, kuni see neoonroheline potisinisel taustal hakkas ikka ilgelt närvidele käima. Iga kord kui koti lahti tegin siis nagu radioaktiivne jääde kiirgas see sealt välja ja sama juhtus ka igal järgneval koti avamisel. See oli see hetk, kui sain aru, et ikka ilgelt kehva ostu olin teinud. Miks kehva? Sest arvuti loksus sees, ei mahtunud hästi kotti ära ja oli lihtsalt rõveda värvikombinatsiooniga. Samas kõrval poes oli 2 eurot kallim rahulik ühetooniline, mis nägi suht normaalne välja. Aga mis teha, raha räägib ja vahel isegi liiga kõvasti.
Siin me saame kõik aru, et 2 eurot ei õigusta halba valikut. Nüüd ma ei olegi seda väga kasutanud enam /…/

Oleks potisiniseasemel valge, oleks juba parem, aga ei ole ja nüüd saadan selle jama muuseumi ära ja saan kahetsusest lahti.
Ühesõnaga pole mõtet ilu pealt kokku hoida, ega toetada koledate asjade ostmisega koledate asjade levimist, las nad mädanevad poeriiulitel edasi. Nii teeme maailmast ilusama koha. (Alvar)

Suur tänu värvikate kirjelduste eest!

Tutvu kampaania tingimustega: http://www.erm.ee/kahetsetudost

Muudatused hinnakirjas

2012-03-02

Hea muuseumisõber,

Alates 1. märtsist kehtib uus hinnakiri.

ÜLESKUTSE! Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse!

2012-02-29

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõikide aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Samuti ootame Eesti münte (s.h. meenemündid) 1992-2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel 7350406, e-post: riina@erm.ee

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeriad AE, AQ, ZZ

10 krooni: AS, ZZ

25 krooni: AA, AD, AH, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: BM, ZZ

10 krooni: BA, BE, ZZ

25 krooni: AL, AR, AS, AV, AW, AZ, BA, BB, BJ, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: ZZ

50 krooni: AB, AC, AH, AK, AM, AN, AP, ZZ

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BH, BJ, BQ, BT, BW, ZZ

500 krooni: AD, AE

1996

500 krooni: AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: BX, BY, BZ, CA, CC, CD, CF, CG, CJ, CL, CM, CN, CP, CR, CT, CU, CW, CX, CY, CZ, DC

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT, ZZ

2002

25 krooni: BQ, BT, BW, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CE, CG, CJ, CM, CP, CR, ZZ

2007

10 krooni: CR?, CV, CY

25 krooni: CL, CN, CP, CQ, CT, ZZ

100 krooni: DD, DE, DF, DG, DH, DJ, DL, DM, DP

500 krooni: BV, BW, BY, ZZ

ERMi Postimuuseumis püsinäituse uuendus – „Postis keelatud kaup“ nüüd avatud

2012-02-28

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) avatakse kolmapäeval, 29. veebruaril kell 16.00 näitus „Postis keelatud kaup“, mis keskendub ühele tolli- ja postitöö valdkonnale.

Maksu- ja Tolliameti statistika näitab, et hoolimata keeldudest ja erinevatest piirangutest posti või kulleriga saadetavatele kaupadele, on inimesi, kes teadmatusest või teadlikult seda ignoreerivad. Kasvutrendis on postisaadetised, milles on Eestis ravimiteks klassifitseerivad ained ja elektroonikaseadmed, mis ei vasta tehnilistele nõuetele. Eelmisel aastal avastas toll 61 postisaadetises narkootilisi aineid.

Näitus „Postis keelatud kaup“ viib meid igapäevaellu, andes infot, mida peaks teadma nii internetist tellimisel kui ka postiga kauba saatmisel ja saamisel. Näitame ka seda, miks on postis saatja aadress vajalik, kuidas toll rahvusvahelisi saadetisi kontrollib ning Eesti Posti paki- ja kirjaliin töötab.

Tollis avastatus keelatud kaupadega tegelevad lisaks Maksu- ja Tolliametile veel kuus ametkonda.

Valikut sellest, mida kõike postiga saadetakse: lendkoera ja alligaatori topised, kobranahast rahakott ja rihm, hulgaliselt intellektuaalse omandi rikkumise näiteid jpm, pakub vaatamiseks ka avatav näitus.

Koostöös Lõuna prefektuuri piirkondliku politseitöötalitusega pakume aprillis ja mais kaheksale grupile võimalust näha-kuulda narkootiliste ainetega tegeleva politseiniku igapäevatööst tema enda suu läbi. Täpsem info www.erm.ee

Lisainformatsioon: Eve Aab, ERMi projektijuht, telefonil 5635 6327 või e-posti aadressil eve.aab@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

2.märtsil ERMi Postimuuseum avatud kella 17

2012-02-28

ERMi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu) on 02.03. avatud kella 17.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Laste joonistusvõistluse „Minu kingitus“ võitjate väljakuulutamine

2012-02-27

Eesti Rahva Muuseumi korraldatud laste joonistusvõistlusele „Minu kingitus“ laekus rekordilised 3225 tööd 174 koolist üle Eesti. Muuseum ootas laste joonistusi nende lemmikkingitusest või hoopis pettumuse valmistanud kingist. Lisaks joonistusele pidid osalejad pildile lisama ka lühikese selgituse. Nii aitavad võistlustööd kaasa laste tarbimiskultuuri uurimisele.

23. veebruaril kogunes võistluse žürii, koosseisus kuraatorid Pille Runnel ja Ehti Järv, programmide koordinaator Jaanika Jaanits, fotograaf Nele Tammeaid, lastekultuuri-uurija Karin Konksi ning lastevanemate esindajana Viljar Pohhomov, et välja selgitada parimad võistlustööd. Žürii hindas saatetud joonistusi kolmes vanuserühmas: 1.–4., 5.–8. ning 9.–12. klass. Lisaks iga vanuserühma 5 parimale tõi komisjon välja ka mitmeid eripreemiaväärilisi töid. Kuna üle poole võistlustöödest oli 1.-4 klassi vanuserühmas, siis otsustas žürii selles vanuserühmas välja anda rohkem eripreemiaid.

Seekordsel joonistusvõistlusel oli lisaks joonistusoskuse olulisel kohal ka kirjalik eneseväljendusoskus – hinnati nii joonistust kui pildile lisatud selgitust. Üheks tähtsamaks hindamiskriteeriumiks oli see, et joonistus ning tekst omavahel sobiksid. Eripreemiavääriliste tööde valik lähtus aga juba konkreetse töö omadustest. Tunnustust saavad ka mõned koolid ning klassid, kes joonistusvõistlusel lausa täies koosseisus osalesid. Märkimisväärne on ka juhendajate osatähtsus – sõltub ju palju õpetajast, kes lastele oma ainetunni raames „minu kingituse“ teema lahendada andis.

Kõiki saadetud joonistusi on võimalik ERMis näha koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“, mille üheks teemaks on joonistuste kaudu ka lastele suunatud tarbimiskultuuri käsitlemine. Joonistusvõistluse tööd on ERMis vaatamiseks väljas kuni 8. aprillini. Edasi rändab valik laste joonistustest Tartu kaubanduskeskuste näitusepindadele.

Joonistusvõistlust toetasid auhindadega Tasku ostukeskus, Lõunakeskus, teater Vanemuine, XS mänguasjapood, Rahva Raamat, Photopoint, AHHAA teaduskeskus.

Kõigile joonistuste saatjatele on näitusele „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eesti 1990.–2000. aastatel“ tasuta sissepääs kuni 31. detsembrini. ERMi näitusemaja (Kuperjanovi 9) valvelauas tuleb öelda oma nimi ning kool.

Auhindu saab kätte alates 5. märtsist ERMi näitusemaja valvelauast. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

„Minu kingituse“ joonistusvõistluse auhinnad saavad:

Publiku lemmik: Karl Lember 1.–4. kl vanuserühmast (Valjala Põhikool)

Eripreemia kogujale: Toomas Sööt

Eripreemiad koolidele: Kärstna Kool, Parksepa Keskkool, Väike-Maarja Gümnaasium, Jäneda kool, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Lümanda Põhikool, Ämari Põhikool ja Võru Järve kool

Juhendaja auhinnad: Palupera Põhikool ja Väike-Maarja Gümnaasium

9.–12. klassi vanuserühma 5 parimat

Lija Ivanova (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium)

Rainer Nellis (Abja Gümnaasium)

Kätlin Simson (Kose Gümnaasium)

Egon Tapo (Kahtla Lasteaed-Põhikool)

Ingrid Jufkin (Tartu Kommertsgümnaasium)

5.–8. klassi vanuserühma 5 parimat

Konstantin Dolženko (Kohtla-Järve Kunstide kool)

Anna Averkina (Kohtla-Järve Kunstide kool)

Karmo Kask (Jõhvi Gümnaasium)

Hermann Armulik (Tallinna Kivimäe Põhikool)

Kaidi Tooming (Tartu Kommerts Gümnaasium)

Äramärgitud tööd

Brigitta Tammets (Lasnamäe Üldgümnaasium)

Diana Ustenko (Pärnu Vene Gümnaasium)

Erik Lääne (Elva Gümnaasium)

Heli Tamm (Vasalemma Põhikool)

Andree Press (Vanalinna Hariduskolleegium)

Ander Austa (Tartu Kommertsgümnaasium)

Danil Maškarin (Pärnu Vene Gümnaasium)

Sander Pall (Paistu Kool)

Helena Köösel (Vanalinna Hariduskolleegium)

Rainer Valo (Võhma Gümnaasium)

1.– 4. klasside 5 parimat

Anli Gea Põldemaa (Pärnu Ühisgümnaasium)

Anni Paisu (Märjamaa Muusika- ja Kunstikool)

Simo Kübarsepp (Ahula Algkool)

Jaan Kirsipuu (Ahula Algkool)

Ingmar Erik Kiviloo (Vanalinna Hariduskolleegiumi Toomkool)

Äramärgitud tööd

Ivan Sarapov (Tartu Annelinna Gümnaasium)

Talis Timmi (Parksepa Keskkool)

Argo Mais (Kaiu Põhikool)

Kettreen Vinkel (Tallinna Kivimäe Põhikool)

Markus Tamm (Jõõpre Põhikool)

Sabrina Rohtmets (Jõgeva Ühisgümnaasium)

Minni Toom (Vändra Gümnaasium)

Marleen Arrof (Kaiu Põhikool)

Ruslan Petrov (Pärnu Vene Gümnaasium)

Rebecca Villem (Viljandi Kunstikool)

Kaido Nõmme (Ahula Algkool)

Loona Paula Peetso (Miina Härma Gümnaasium)

Aivar Kurrusk (Raikküla Kool)

Mailis-Heleen Maastik (Räpina Ühisgümnaasium)

Annabel Urm (Otepää Gümnaasium)

Ksenija Malatina (Narva Soldino Gümnaasium)

Ingrid Kobõlkina (Tartu Descartes'i Lütseum)

Kaarel-Vahur Vingisaar (Sürgavere Põhikool)

Enrice Mario Soodla (Tartu Erakool)

Sandra Strasdins (Pelgulinna Gümnaasium)

Muuseum võtab auhinnasaajatega ühendust!

Lisainformatsioon: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

ERM ootab EV aastapäeva tähistama!

2012-02-23

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi aastapäeva. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on avatud kella 9-16.

Kõigile on külastamiseks näitused (uuendatud püsinäitus, "Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.-2000.aastatel" ja rahvusvaheline seppade kunstinäitus "Valgus. Tuli". Kõigile soovijatele giidi ekskursioonid!

Lisaks vanade pidukostüümide väljapanek ja kroonikakaadrid Filmikohvikus.

ERMil on külas kunstiprojekt PINNAS/GROUND.

Tegemist on GRUNDTVIGI täiskasvanuõppe programmi raames toimuva workshopiga, kus osalevad soome ja poola kunstikooli ning eesti huvilised (kunstnikud, tudengid).

Teretulemast tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva Eesti Rahva Muuseumis!

Head EV aastapäeva!

ÜLESKUTSE: Too muuseumisse ese, mille ostmist oled kahetsenud

2012-02-21

Kuni 31. märtsini ootab Eesti Rahva Muuseum esemeid ja lugusid ostudest, mida oled kahetsenud. Toodud esemetest, nende lugudest ning veebis saadetud fotodest tehakse näitusele „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.-2000. aastatel“ ajutine väljapanek, mis on külastajatele avatud 14.04.-30.06. ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Eesti Rahva Muuseum kutsub inimesi üles tooma muuseumi ajutisele väljapanekule esemeid, mille ostmist nad on kahetsenud. Projekt on üheks näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames toimuvatest osalusaktsioonidest, mille kaudu on inimestel võimalik anda näitusele oma panus.

Rohkem informatsiooni ja tingimused: http://www.erm.ee/kahetsetudost

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Lahtiolekuajad

2012-02-21

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 24. veebruaril avatud kl 9-16.

Raadi mõisapark ja Heimtali koduloomuuseum on suletud.

ERMi Postimuuseum on suletud 22.-28.02.

23.02.

ERMi näitusemaja avatud kella 15ni.

Veski tn maja kella 13ni.

Heimtali koduloomuuseum kella 14ni.

ÜLESKUTSE! Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse!

2012-02-20

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõikide aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Samuti ootame Eesti münte (s.h. meenemündid) 1992-2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel 7350406, e-post: riina@erm.ee

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeriad AE, AQ, ZZ

10 krooni: AS, ZZ

25 krooni: AA, AD, AH, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: BM, ZZ

10 krooni: BA, BE, ZZ

25 krooni: AL, AR, AS, AV, AW, AZ, BA, BB, BJ, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: ZZ

50 krooni: AB, AC, AH, AK, AM, AN, AP, ZZ

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BH, BJ, BQ, BT, BW, ZZ

500 krooni: AD, AE

1996

500 krooni: AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: BX, BY, BZ, CA, CC, CD, CF, CG, CJ, CL, CM, CN, CP, CR, CT, CU, CW, CX, CY, CZ, DC

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT, ZZ

2002

25 krooni: BQ, BT, BW, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CE, CG, CJ, CM, CP, CR, ZZ

2007

10 krooni: CR?, CV, CY

25 krooni: CL, CN, CP, CQ, CT, ZZ

100 krooni: DD, DE, DF, DG, DH, DJ, DL, DM, DP

500 krooni: BV, BW, BY, ZZ

Muuseum näitab karvu!

2012-02-20

Lisaks liulaskmisele ja hernesupi söömisele pidi vastlapäeval kindlasti juukseid lõikama või neid vähemalt hoolega kammima. Vastlapäevaks saab Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus väikese täienduse, kus saab näha mitmesuguseid peasugemise riistu ja kauneid soengukamme. Välja on pandud enamik muuseumis hoitavatest juustest valmistatud ehetest. Veel 20. sajandi esimestel kümnetel olid sellised ehted üsna levinud. Tüdrukud kinkisid oma juustest kette peigmehele uuriketiks või muidu kallitele inimestele mälestuseks.

Väljapanekuga saab tutvuda kuni märtsi lõpuni.

Lisainfo: Ülle Jäe, ERMi koguhoidja, telefonil 735 0407 või e-posti aadressil ulle.jae@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum annab filmimaterjalid üle ERMi kogusse

2012-02-17

Seoses arhiivide korrastamisega ja vajadusega tagada filmidele korralikud säilitustingimused, otsustas Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum anda materjalid üle ERMi kogusse. Kokku 141 ühikut, millest 137 filmimaterjali, filmide helikandjad, paar filmide näitamise päevikut ja paar raamatut antakse pidulikult üle 30. märtsil Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeval Eesti Rahva Muuseumis.

„2011. aasta välitöödel Toilas leiti ühiselt, et Kukrusel ei ole vastavaid hoiutingimusi, seetõttu oleks parim lahendus filmide säilitamiseks anda need üle ERMi filmiarhiivi,“ kommenteeris idee tekkimist ERMi vanemkoguhoidja Ange Vosman.

Lisaks digiteerib ERM kogu filmimaterjali ja digikoopiad antakse Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumile.

Filmid on peamiselt 16 mm ning aastatest 1961–1988.

Lisainfo: Ange Vosman, ERMI vanemkoguhoidja, telefonil 735 0406 või e-posti aadressil ange.vosman@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseumi korraldatud laste joonistusvõistlusele „Minu kingitus“ saabus tuhandeid töid

2012-02-16

Eesti Rahva Muuseumi korraldatud laste joonistusvõistlusele „Minu kingitus“ laekus rekordiline 3153 tööd 175 koolist üle kogu Eesti. Kaastööde suur hulk paneb muuseumi suisa jõuluvana postkontoriga konkureerima. Kui ERMi senistele joonistusvõistlustele laekunud kaastööde hulk on jäänud sadade piiresse, siis seekordne osavõtjate arv näitab, et tegu on enneolematult populaarse, igale Eesti lapsele korda mineva teemaga.

Žürii liige, ERMi teadusdirektor Pille Runnel tunnistab, et selliseks kaastööde hulgaks muuseum valmis ei olnud: „Olime kindlad, et kingituseteemaline võistlus pakub lastele huvi ja on piisavalt inspireeriv, aga nii suurt hulka töid me loomulikult oodata ei osanud. Seda väärtuslikum on nüüd aga kaastööde kogum.“ Muuseum ootas laste joonistusi nende lemmikkingitusest või ka hoopis pettumuse valmistanud kingist. Pildile tuli lisada ka lühike selgitus ning tänu sellele on võistlustööd muuseumile ka väärtuslikuks uurimismaterjaliks laste tarbimiskultuurist.

Žürii liikme, uurimisassistent Ehti Järve sõnul viibib kaastööde suure hulga tõttu ka võitjate väljakuulutamine – žürii lihtsalt ei jõua töid 17. veebruariks, mil on tarbimisnäituse avamine, läbi vaadata. „Hindamise kriteeriumid on samuti veidi keerukamad kui joonistusvõistluste juures tavaliselt, kuna lisaks joonistusoskusele on meile seekord oluline ka lugu, mille autor oma pildile lisanud on. Nii võtabki enam kui 3000 töö analüüsimine ja parimate leidmine paratamatult rohkem aega,“ lisas ta.

Võitjad kuulutatakse välja 27. veebruaril, enne seda on ka näitusekülastajatel võimalik kohapeal oma lemmikule hääl anda.

Kõiki saadetud joonistusi on võimalik ERMis näha alates näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avamisest 17. veebruaril ning tööd on väljas kuni aprillini.

Auhinnafondi toetab:

Lisainfo: Ehti Järv, e-posti aadressil ehti.jarv@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Näitusepileti eest kilo suhkrut

2012-02-14

Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja? 17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“.

Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.

„Kõigele lisaks on võimalik vahetada näituse avamisele ostetud pilet (hind 1 euro) 1 kilogrammi suhkru vastu,“ toob välja näituse üks kuraatoritest Ehti Järv, et näituse avamisel luuakse palavikuline osturalli kogemus. Suhkrut saab pileti vastu, kuni kaupa jätkub!

Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.

Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Loe lähemalt Oma Lugude veebilehelt: http://omalood.edicypages.com

Kuraatorid: Pille Runnel ja Ehti Järv

Kujundajad: 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.

Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.

Rohkem infot: http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Naitused/108

Lisainfo: Pille Runnel, teadusdirektor, telefonil 735 0413 või e-posti aadressil pille.runnel@erm.ee

Ehti Järv, e-posti aadressil ehti.jarv@erm.ee

Tule meisterda ERMi Postimuuseumis südamepael kallile sõbrale

2012-02-07

ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) toimuvad 1.–19. veebruarini sõbrapäeva tegevused. Tule Postimuuseumisse ja valmista kallile inimesele, sõbrale või heale tuttavale soojade soovidega kaart, tembelda sõbrapäevatemplitega ning soovi korral saada samas asuvast postipunktist ka teele. Head soovid võib punuda ka lõngast südamepaela või põimida paberist südamekujulisse korvikesse.

Muuseumitunniga kaasneb lühike postimuuseumi tutvustav giidituur ning räägitakse ka sõbrapäeva tähistamise ajaloost Eestis.

Muuseumitunnid toimuvad eelregistreerimisel, osalustasu on üks euro, kooligruppide saatjad tasuta.

Muuseum on avatud K–P 11–18

Lisainfo: ERMi Postimuuseum, telefonil 731 1450

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Alates 1. märtsist uurimissaal ja lugemissaal avatud uutel kellaaegadel

2012-02-03

Alates 1.3.2012:

Esemekogude uurimissaal avatud T-R kl 10-16, esemete väljatoomine hoidlast kl 10-14;
Arhiivi ja raamatukogu lugemissaal avatud T-R kl 9-17, uute materjalide laenutamine kl 10-16

ÜLESKUTSE! Eesti kroonid Eesti Rahva Muuseumisse!

2012-02-02

2011. aastal annetas Allan Tohv Eesti Rahva Muuseumile aastatel 1992–2010 käibel olnud Eesti krooni paberrahade kollektsiooni, milles on 305 erinevat pangatähte. Eesti Pank täiendas seda kogu 27 pangatähega.

Eesti Rahva Muuseum soovib oma kogudes talletada Eesti krooni kõigi aastakäikude ja nominaalide erinevad seeriad.

Head inimesed, kel on veel kroone, palun vaadake, ega teie koduses kogus ei leidu selliste seeriamärkega rahatähti , mis ERMi Eesti kroonide kogust puuduvad. Kui teil on mõni selline rahatäht, siis kinkige see palun ERMile. Nii saab meie ühine Eesti krooni kogu terviklik ja täiuslik.

Samuti ootame Eesti münte (sh meenemündid) aastatest 1992–2010.

Täpsem info: peavarahoidja Riina Reinvelt, tel: 7350 406, e-post: riina@erm.ee

Puuduvad kroonide seeriad:

1991

5 krooni: seeriad AE, AM, AQ, AR, ZZ

10 krooni: AS, ZZ

25 krooni: AA,AB, AD, AF, AG, AH, AJ, ZZ

100 krooni: ZZ

500 krooni: AA, AC, ZZ

1992

5 krooni: BM, ZZ

10 krooni: BA, BE, ZZ

25 krooni: AL, AP, AR, AS, AV, AW, AZ, BA, BB, BD, BJ, BK, ZZ

100 krooni: ZZ

1994

10 krooni: BK, ZZ

50 krooni: AB, AC, AH, AK, AM, AN, AP, ZZ

100 krooni: AR, AS, BC, BD, BF, BG, BH, BJ, BQ, BT, BW, ZZ

500 krooni: AD, AE

1996

500 krooni: AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AQ, AR, ZZ

1999

100 krooni: BX, BY, BZ, CA, CC, CD, CF, CG, CJ, CL, CM, CN, CP, CR, CS, CT, CU, CW, CX, CY, CZ, DA, DC

2000

500 krooni: AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT, ZZ

2002

25 krooni: BQ, BT, BU, BW, CA, CC, CE

2006

10 krooni: CE, CG, CJ, CM, CP, CQ, CR, ZZ

2007

10 krooni: CR?, CT, CV, CX, CY

25 krooni: CL, CN, CP, CQ, CT, ZZ

100 krooni: DD, DE, DF, DG, DH, DJ, DL, DM, DP

500 krooni: BV, BW, BY, ZZ

Eesti Rahva Muuseum esitleb: talverõõmud Taskus!

2012-02-01

ERMi näitus „Üle lume. Üle jää. Talverõõme Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ avaneb Tartus Tasku keskuse Soola tänava poolsetel vaateakendel 1.2.2012 ja jääb vaadatavaks kuni 3.3.2012.

Talve saabumisega on kätte jõudnud kauaoodatud võimalus võtta kaasa määritud suusad või seina äärde valmis pandud kelk, läikima löödud uisud ja puhtaks klopitud spordidress ning kiirustada mägesid ja välju vallutama!

Ent veel enne tuiskamist tasub võtta hetk uudistamaks olnut, et veenduda – lumi tuleb igal aastal ning rõõmu sellest on osatud tunda alati – olenemata raskustest, puudusest, küllusest või argisusest. Seda aitab Teil teha Eesti Rahva Muuseum, kes on välja pannud valiku talispordivarustusest nii pildis kui materjalis. Talved on läinud, inimesed on elanud ja talvised rõõmud on jäänud!

Näitus sündis koostöös Tasku keskusega.

Lisainfo: Külli Lupkin, Omakultuuride osakonna juhataja, telefonil 731 1454 või e-posti aadressil kulli.lupkin@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Vaata Muskul(A)tuuri konverentsist otseülekannet!

2012-01-27

Eesti Rahva Muuseumi konverentsisarja Muskul{A}tuuri esimest konverentsi "Asjade elu" otseülekannet saad vaadata SIIT!

Kava

10.30 Tervituskohv
11.00 KRISTA ARU, Eesti Rahva Muuseumi direktor
Avasõnad
11.05 INDREK TIRRUL, Eesti Rahva Muuseumi konservaator
„Asjad muuseumi kogus. Kurisoo mõisa käsitöölaua (edasisest) elust“
11.15 RIINA REINVELT, Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja
"Kogumise rõõm, valikute raskus ja säilitamise kohustus“
12.00 SIRJE PALLO, Eesti Ajaloomuuseumi peavarahoidja
"Kaasaja kogumine ja kogumine kaasajal Eesti Ajaloomuuseumis“
12.30 RAIN SOOSAAR
"Kogumispoliitika koostamise kogemustest Valga Muuseumis“
13.00 MARJU REISMAA, muuseuminõunik
„Kogude poliitika ja kogumispoliitika“
13.30-14.30 Lõuna (osalejate kulul)
14.30 LEELE VÄLJA, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor
"Väärtuste dilemmad arhitektuuri musealiseerimisel“
15.00 ÜLLE REIMETS, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor
"Aardeleiud Müürivahe tänavalt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogude kujunemine 90 aasta jooksul”
15.30 HEIKI PÄRDI, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor
„Kultuuripärandi ümbermõtestamisest“
16.00 Arutelu. Konverentsi lõpetamine.

Lisainfo:

Külli Lupkin
ERM omakultuuride osakonna juhataja
e-post: Kulli.Lupkin@erm.ee
tel: 7311454

Mida võtaksime kaasa aastasse 2050?

2012-01-23

Kui Eesti muuseumides on 10 miljonit museaali ja kogude juurdekasv aastas on 3%, siis aastaks 2050 on kogudes juba 32 miljonit eset. See ebareaalsena tunduv arvutus on paraku tõsi ning tõestab vajadust laiema diskussiooni järele. 27. jaanuaril stardib Eesti Rahva Muuseumis uus konverentsisari „Muskul(A)tuur“ eesmärgiga elavdada arutelu muuseumi rolli üle kaasaegses ühiskonnas ning pakkuda diskussiooniruumi kõigile, kes tunnevad huvi kultuuripärandi loomise vastu.

Esimesel konverentsil alapealkirjaga „Asjade elu“ räägitaksegi eelkõige muuseumi kogudest, mis moodustavad muuseumitegevuse selgroo. Küsimus kogudest on aktuaalne ka seetõttu, et enamik Eesti muuseume on sel kevadel ette valmistamas kogumispoliitikat, mis kujundab Eesti kultuuripärandi kogumisstrateegiad ja meetodid järgmisteks aastateks.

Konverentsil otsivad muuseumid vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas koguda kaasaegset esemelist materjali, kuidas kaasata kogukonda kogumisotsustesse. Arutleme ka selle üle, kas kogude kultuuriväärtust saab mõõta ja hinnata ning mil määral on muuseumiesemed meie kultuuri mõõdupuuks.

„Kogumistemaatika arutelus on mitmeid küsimusi, millele otsime vastuseid. Küsimusi laiendades võime intrigeerivalt küsida, mida võtaksid Sina aastast 2011 kaasa tulevikku? Kas see on ese või peame oluliseks pigem mittemateriaalseid väärtusi, kogemusi, traditsioone, emotsioone?“ tõstatab küsimusi Külli Lupkin Eesti Rahva Muuseumist.

Ülle Reimets Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist toob näiteks ühe kehvas seisus olnud heliplaadi, mida 30 aastat tagasi sooviti kogust välja arvata, tänaseks on teadaolevalt tegemist Eesti vanima helisalvestisega. Seega – otsused, mida koguda ja mida välja arvata, peavad olema äärmiselt läbi kaalutud.

Päeva jooksul on laval ka üks veidi räsitud käsitöölaud Kurisoo mõisast, mis on ERMi kogudesse jõudnud 1985. aastal, seega on võimalik lisaks teoreetilistele aruteludele ka praktilise näite varal oma seisukohti selgitada. Alates 23. jaanuarist on ERMi kodulehel võimalik vastata küsitlusele, mida võiks selle lauaga teha. Tulemused avalikustame 27. jaanuaril ehk konverentsipäeval.

Konverentsi ettekannete teesid ja muu teave on väljas ERMi koduleheküljel: www.erm.ee/muskulatuur

Lisainfo: Külli Lupkin, Omakultuuride osakonna juhataja, telefonil 731 1454 või e-posti aadressil kulli.lupkin@erm.ee

ERMi väärismetallist esemete laenutamisest

2012-01-23

ERMi väärismetallist esemeid ei laenutata uurijatele ja näitustele 01.02.-01.09.2012 seoses kogu digiteerimise ja inventuuriga.

Draakoniaasta tempel ERMi Postimuuseumis

2012-01-23

ERMi Postimuuseum võtab 25. jaanuarist kasutusele draakoniaasta kõrvaltempli. Hiina horoskoobi järgi algas musta vesidraakoni aasta. Looma-aastate ööpäevase rütmi järgi kujutab draakon öist aega. Eesti Post laseb 23. jaanuaril käibele draakoniaastale pühendatud postmargi.

Euroopaliku kujundusega (keldi-sküüdi-viikingi motiividega) draakoni tempel ootab ERMi Postimuuseumis kõiki kirjade saatjaid või lihtsalt draakonifänne templit kasutama.

Kaheteistaastases Hiina kalendritsüklis on draakon ainus mütoloogiline loom. Draakonil on teravdatud õiglustunne, vee-element annab pideva kulgemise suure laia jõena. Uuenduslik, ettevõtlik ja paindlik draakon võib olla ka ootamatu ja äkiline.

Sinu jõupingutusi võib draakoniaastal saata uskumatu edu!

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Aasta koguhoidja 2011 on Vaike Reemann

2012-01-16

13. jaanuaril selgusid KUMUs Eesti Muuseumide Aastaauhindade 2011. aasta konkursi laureaadid. Aasta koguhoidja 2011 tiitli pälvis Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann.

Vaike Reemanni tunnustati veebipõhise vaibakogu andmebaasi eest. Veebipõhine vaibakogu on kõigile kättesaadav aadressil vaibad.erm.ee. ERMi vaibakogu andmebaasis on 3000 objekti: saja aasta jooksul muuseumi kogutud eesti, soomeugri ja teiste rahvaste vaibad, tekid, õlakatted ja üks vaipseelik. Iga objekti kohta on esitatud detailseks suurendatav foto koos olemasolevate andmete ja legendiga. Määratletud on tehnika ja materjal, eseme koguja poolt üleskirjutatud lisanimetus täpsustab vaipade otstarvet ja paikkondlikku nimetust.

Eesti Rahva Muuseum õnnitleb oma kolleegi aasta koguhoidja 2011 tiitli puhul!

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ÜLESKUTSE: laste joonistusvõistlus „Minu kingitus“

2012-01-11

Veebruaris avatava näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ juhatab sisse laste joonistusvõistlus „Minu kingitus“. Ootame joonistusi mõnest lemmikkingitusest, mis on saadud kas jõuludeks, sünnipäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks.

Samuti võib joonistada pildi kingitusest, mis on joonistajale pettumuse valmistanud. Joonistuse juurde palume, et kirjutatakse ka lühike põhjendus, miks joonistatud kingitus on eriline või miks see pettumuse valmistas. Kirjalik osa on tarvilik muuseumile, et koguda kaasaja laste tarbimisunistusi: see annab meile ülevaate, mida lapsed kingitustena hindavad, mida soovitakse. „Kinkimine on üks tarbimise viise, seda enam, et lastele tehtavad kingitused on kuidagi eriliselt tähtsustatud. Näiteks kirjeldavad jõuluvanale kirjutatud kirjad laste kingiunelmaid, koos sellega räägivad need aga ka laiemalt lastele suunatud tarbimiskultuurist,“ lisab uurimisassistent Ehti Järv.

Joonistusvõistlus toimub kolmes vanuserühmas: 1.–4. klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass. Iga vanuserühma kolme parimat premeeritakse auhindadega, kõik joonistajad saavad aga näitusele „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ priipääsme. Saadetud töid hindab žürii.

Maksimaalselt A3 suuruses joonistused saata posti teel või tuua ise kohale aadressile:

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja

Märksõna: „minu kingitus“

J. Kuperjanovi 9

50409 Tartu

Tel: 735 0445

Joonistusvõistluse töid ootame 10. veebruarini. Koos näituse avamisega 17. veebruaril tehakse teatavaks ka joonistusvõistluse võitjad ning võistlustööd on riputatud üles näitusele külastajatele vaatamiseks.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi näitusemaja püsinäitus suletud kuni 26.01

2012-01-10

ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) püsinäitus on korrastustööde ja esemete hoolduse tõttu ajutiselt suletud.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Külla ootavad Teid ERMi Postimuuseum ja Raadi mõisapark.

Käesoleva kuu lõpuni on Tartu Kaubamajas vaatamiseks väljas rändnäitus "Meediate piiril".

Tartu Maavalitsuses kuni 27. maini „Johannes Pääsuke 120. Eesti Film 100“

„Vanavara kogumisretkedelt 8. Gustav Vilbaste“ esitlus

2012-01-06

Eesti Rahva Muuseumi kogumismatkade päevikute sarjas on ilmunud järjekordne lahe lugemine. „Vanavara kogumisretkedelt 8. Gustav Vilbaste“ on aastatel 1910–1913 nähtust ja kogetust Kuusalu, Harju-Jaani ja Kose kihelkondades. Raamatu esitlus toimub 10. jaanuaril algusega kell 16 ERMi raamatukogus (Veski 32, Tartu).

G. Vilbaste oli üks möödunud aastasaja karismaatilisemaid ja laiema huvideringiga loodusteadlasi, kes oli tegev paljudes valdkondades. Loodusteaduste kõrval oli Vilbaste innukas rahvaluule, murdekeelse sõnavara ning vanavara koguja. Praegusel ajal, mil mitmetest teadusaladest on välja kasvanud inimese ja muu looduse minevikulise suhte ning ökoloogilise tasakaalu käsitlevad uurimissuunad, osutub Vilbaste elutöö kõigil neil aladel kokku terviklikuks ülevaateks eesti teadus- ja kultuuriloos. Ta oli teadlane Jakob Hurda vaimus, kes töötas rahva heaks rahva keskel rahva abiga.

Eesti Rahva Muuseumis on Vilbaste pärandina üle 6000 foto ja postkaardi, kogumismatkadel kogutud 421 eset ning kirjutatud 7 korjamismatka kirjeldust ning muuseumi kirjasaatjana on ta vastanud 22 erinevale küsimuskavale. Koostöö ERMiga kestis Vilbastel kuni tema elu lõpuni.

Kuidas kõik algas, saab lugeda publitseeritud reisikirjeldustest, mis on illustreeritud nii muuseumile kogutud esemete pildistuste kui selleaegsete fotodega. Eessõna autor on Piret Õunapuu. Raamatu koostajad on P. Õunapuu ja Tiina Tael.

Lisainfo: Piret Õunapuu, teadur-kuraator, telefonil 735 0412 või e-posti aadressil piret.ounapuu@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pääsuke rändab, kogub ja hoiab – Eesti film 100 avaüritus Tartus

2012-01-04

6. jaanuaril 2012 kell 16 algab Eesti film 100 teema-aasta väärika avalöögiga filmi sünnilinnas Tartus. Eesti Rahva Muuseum kutsub vaatama esimesi (etnograafilisi) filmikaadreid, ERMi teadur-kuraator Piret Õunapuu ja peaarhivaar Tiina Tael räägivad rändamisest, kultuuripärandi kogumisest ja hoidmisest sada aastat tagasi ja XXI sajandil ning Eesti film 100 teema-aasta korraldajad Jaak Lõhmus ja Andres Keil tutvustavad filmiaasta programmi.

Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus, Eestile andis ta esimese dokumentaalfilmi „Utotškini lendamine Tartus 14. aprillil ja 15. aprillil 1912“ (ei ole säilinud) ja esimese mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“ (1914), lisaks Eesti elu dokumenteerivad filmilõigud ja unikaalse fotopärandi, mis on säilinud ERMi arhiivis. Paljudes kohtades käis Pääsuke kahe kaameraga: fotoaparaadi (13 x 18 cm) ja kinokaameraga, pildistades ja filmides samaaegselt samas kohas. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.

Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. On pildistatud tänavate üldvaateid, elumaju, ühiskondlikke hooneid, põnevaid agulihoove ja kõrvalhooneid, aga ka ehitiste detaile (uksed, lukud), interjööre (sh trepid, ahjud) ja inimtüüpe. Neist fotodest on koostatud Vana-Tartu näitus „Johannes Pääsuke 120. Eesti film 100“, mida saab Tartu maavalitsuses vaadata Tartu muuseumikuu lõpuni, 31. maini 2012. Käesolev näitus pakub valikut Tartu linna hoonetest ja elust tehtud ülesvõtetest.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on väljas noppeid näitustelt „Mees kahe kaameraga“ ja „Meediate piirilt“. Osad näitusefotod rändavad kevadel edasi Tartu linnaruumi ja Maailmafilmi ajaks Tartu kinodesse.

Meieni jõudnud foto – hetkejäädvustus ja film – sündmuste dünaamiline jäädvustus on aluseks Peeter Linnapi autorifilmile „Elukunstnik“, mis annab ülevaate filmi- ja fotokunsti rajaja nägemusest ja dokumenteerimise stiilist. Maido Selgmäe film „Personaalnäitus“ jutustab loo kaasaja fotorännakutest arhiivist näitusesaali. Mõlemat filmi saab 6. jaanuaril kogu päev näha Tartus ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9.

Eesti film 100 kodulehekülg www.ef100.ee

Vaata lähemalt ka http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/90

Lisainfo: Kristjan Raba, ERMi näitusemaja juhataja, telefonil 735 0430 või e-posti aadressil kristjan.raba@erm.ee

Jaak Lõhmus, Eesti film 100 projektijuht, e-posti aadressil jaak@ef100.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseum kutsub perepäevale

2012-01-04

Eesti Rahva Muuseum ootab pühapäeval, 8. jaanuaril kell 12 kõiki suuri ja väikeseid perepäevale „Jõulukuusest pudrumännani“. Üritus toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja sellel osalemise tasu on 1 euro.

Tutvustatakse rahvuslikku puutööd. Vesteldakse metsa tähtsusest eestlaste elus ja üheskoos meisterdatakse pudrumändasid.

Kaasa võtta koduse jõulukuuse keskmine osa pikkusega kuni 1 meeter, kus on puitunud oksad.

Lisainfo: Jaanus Sillavere, giid-muuseumipedagoog, e-posti aadressil jaanus.sillavere@erm.ee või telefonil 735 0446

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonispetsialist
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ilmus ajakiri JEF Vol 5, No 1 (2011)

2011-12-21

Ilmus ajakiri Journal of Ethnology and Folkloristics Vol 5, No 1 (2011): Religion and the Re-identification of Ethnic Groups. Ajakirja elektroonilise versiooni leiab: http://www.jef.ee/index.php/journal/issue/view/9

Artiklid

Eessõna (3)
Art Leete

Nanai Fairytales about the Cruel Bride (5-21)
Tatiana Bulgakova

Armastus, Andestus, Alandlikkus : The Rediscovery of the Orthodox Christianity in Post-Soviet Estonia (23-43)
Milena Benovska-Sabkova

Revolt of Grannies: The Bursylysyas Komi Folk Orthodox Movement (45-61)
Piret Koosa, Art Leete

Indigenous Agency in the Missionary Encounter: The Example of the Khanty and the Nenets (63-74)
Eva Toulouze

What Does Matter?: Idols and Icons in the Nenets Tundra (75-95)
Laur Vallikivi

The Izhma Komi and the Pomor: Two Models of Cultural Transformation (97-122)
Yuri Shabaev, Valery Sharapov

Ülevaated

Test

2011-12-19

Alates Lõuna-Eestist läheb ilm selgemaks ja kargemaks. Tuul nõrgeneb, õhutemperatuur langeb miinuspoolele ja teed muutuvad libedaks.

Homme on pilves selgimistega ilm. Enamasti rannikualadel sajab vähest lörtsi ja vihma. On jäiteoht. Puhub edelatuul 3–10, rannikul puhanguti 13 m/s, õhtul tuul nõrgeneb.

Õhutemperatuur on rannikualadel 0...+3, mandril–1...–2 kraadi.

Lahtiolekuajad pühadeperioodil

2011-12-19

ERMi näitusemaja

22.12.;23.12.;31.12.2011 avatud 11.00-15.00
27.12.-30.12.2011 avatud 11.00.-18.00
24.12-26.12.2011 ja 01.01.2012 suletud

Näitusemaja kohvik ja muuseumipood

22.12.; 23.12.;31.12.2011 avatud 11.00-15.00
27.12.-30.12.2011 avatud 11.00.-18.00
24.12-26.12.2011 ja 01.01.2012 suletud

ERMi Postimuuseum

23.12.2011 avatud 11.00-15.00
24.12.2011-01.01.2012 suletud

ERMi lugemissaal

22.12.2011 avatud 13.00-16.00
23.12.2011 avatud 9.00-14.00
24.12.2011-06.01.2012 suletud

ERMi uurimissaal

22.12.2011 avatud 13.00-16.00
23.12.2011 avatud 9.00-14.00
24.12.2011-06.01.2012 suletud

Heimtali muuseum

22.12.2011 suletud
23.12.;31.12.2011 avatud 9.00-14.00
27.12.-30.12.2011 avatud 9.00-17.00

Kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“

2011-12-12

15. detsembril kell 20 toimub Eesti Rahva Muuseumis kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“. Kohal on külalised Saamimaalt (Venemaalt ja Norrast) ning nende sõbrad Eestist. Talvise pööripäeva eel kogunetakse selleks, et rääkida lugusid, laulda ning aasta pimedaimate päevade lõpule jõudmist tähistada. Jutte räägivad ja musitseerivad: Nadja Ljašenko (Venemaa), Niillas Sombi (Norra), Peeter Volkonski, Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik ja Mikk Sarv.

Nadja Ljašenko on Koola-Saami kunstnik, luuletaja, laulja ja jutuvestja, keda teatakse kodukohas hästi ka tema nõiaoskuste tõttu. Niillas Sombit jällegi tuntakse muu hulgas kui ainsat saami terroristi. Ajakirjanik ja filmimees osales nn Alta konfliktis, kui Norra valitsus hakkas saamide alasid tulevase hüdroelektrijaama tarvis üle ujutama.

Muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski on süvitsi uurinud erinevate rahvaste muusikalisi traditsioone ning kultuure ja neid järjepidevalt Eestis tutvustanud. Saamide eestkõneleja Eestis, Mikk Sarv, külastab hõimurahvast regulaarselt juba aastaid ning veab Eesti-Saami seltsi tegemisi. Koos Heikki-Rein Veromanni ja Anne Maasikuga on nad esitanud nii saamide kui teiste põlisrahvaste ja Kalevala laule.

Kell 20 algav kontsert kestab nii kaua, kuni jätkub laule ja lugusid.

Eesti Rahva Muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika. Saami trummid kunstiteostena. Tsitaat.“ Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, püüdes nende vaimuelu kaudu süüvida ja mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

Sissepääs muuseumipiletiga: 1.- (arveldamine sularahas).

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste Programm.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Pärnu Filmifestivali parimad filmid ERMis

2011-12-12

14. ja 15. detsembril algusega kell 18 näidatakse ERMi näitusemaja saalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Pärnu Filmifestivalil auhinnatud filme. Linastuvad tugevaid emotsioone kandvad lood elust piiridel – viibimisest keerulistes paikades ja olukordades ning hingejõust, mis inimesi edasi aitab.

Esimesel õhtul näitame kahte suurepärast perefilmi. Nagu tõsielufilmides ikka, seisavad inimesed vastamisi oma murede ja rõõmudega. Mõlema filmi peategelasteks on lapsed, kes puudused voorusteks pööravad ja kõigist raskustest hoolimata pisiasjadest rõõmu tunnevad.

Alijan Nasirovi film „Karjalaager“ viib vaataja kirgiisi perekonna argipäeva. Kõrgmägedes, kus suudavad elada vaid jakid, hundid ning eriti vaprad inimesed, võib olla õnnelik ka ilma autode, kaupluste ja elektrita. See on XXV Pärnu Filmifestivali parim film teemal „Inimene ja loodus“. Festivali parim lastefilm „Hingelinnud“ portreteerib kolme leukeemiahaiget last. Paulinel (15), Richardil (10) ja Lennil (6) on haiguse tõttu määratud lapsena surra. Ent ometi on neis lastes piisavalt energiat, et võidelda oma saatusega ja püüda olla sellest tugevam.

Teisel õhtul näitame festivali parimat lühifilmi „Anders ja Harri“, mis on loodud Rootsi ajaloo kõige traagilisemas rongiõnnetuses, 1918. aastal Malmö-Stockholm reisirongis hukkunute mäletuseks. Näitame ka festivali peaauhinna võitnud portreefilmi „Õpetaja Irena“. See psühholoogiline dokfilm viib vaataja Jeruusalemma kõige ohtlikumasse linnaossa, kus valitsevad töötus, lootusetus ja rassilised pinged. Ukrainast pärit õpetaja Irena töötab tasakaalu kaotanud laste ja nende vanematega. Õpetaja kasutab üht väga veenvat pedagoogilist võtet, mis taastab inimestes eneseusu ja lootuse.

Pärnu Filmifestival ootab väga, et filme jõuaksid vaatama lapsed koos vanematega. Sissepääs muuseumipiletiga 1.- Õpilastele ja pensionäridele sissepääs tasuta.

Vaata täpsemat kava kodulehel: http://www.erm.ee/et/Kylasta/Naitusemaja/Yritused/87

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

MEELDETULETUS: Juhendi „Museaali kirjeldamine MuISis“ tutvustus Tallinnas, Kultuuriministeeriumi saalis

2011-12-12

Neljapäeval, 15. detsembril kell 14-16 tutvustatakse Kultuuriministeeriumi saalis (Suur-Karja 23) juhendit „Museaali kirjeldamine MuISis“.

Muuseumide infosüsteemi andmebaasiga on tänaseks liitunud 51 Eesti muuseumi, kelle sisestatud andmete kvaliteedist sõltub otseselt rahvusliku kultuuripärandi kättesaadavus ja kasutatavus kõigile Eesti elanikele. 2010. aastal algatas ERMi omakultuuride osakond lähtuvalt maakonnamuuseumide soovidest MuISi kirjeldusjuhendi koostamise.

Juhend teeb üldise kokkuvõtte museaali kirjeldamise põhimõtetest, käsitleb museaali kirjeldamise erivorme ning annab suuniseid eri tüüpi museaalidega seotud andmetüübi täitmiseks ning kirjeldusandmete sisestuse erijuhtudeks. Käsitletakse ka museaali kirjeldusandmete parandamist ja täiendamist ning juba sisestatud andmete otsingut. Juhend on abimaterjaliks nii algajale kui ka juba kogenud muuseumitöötajale.

Juhendi koostas töögrupp koosseisus: Kaie Jeeser (MuISi konsultant, Tartu Linnamuuseumi peavarahoidja, MA), Kurmo Konsa (Tartu Ülikool, PhD), Kaia Ivask (Tartumaa Muuseumi peavarahoidja, MA) ning Mirjam Rääbis (Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja abi). Juhendi toimetasid ning kujundasid Tuuli Kaalep ja Jane Liiv (ERM). Juhendi valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Kõik on oodatud!

Lisainfo: Laura Kipper, kogude kuraator, telefonil 731 1456 või e-posti aadressil laura.kipper(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ilmunud on Gustav Vilbaste vanavara kogumisretkede päevik

2011-12-09

Eesti Rahva Muuseumi kogumismatkade päevikute sarjas on ilmunud järjekordne lahe lugemine. „Vanavara kogumisretkedelt 8. Gustav Vilbaste“ on aastatel 1910-1913 nähtust ja kogetust Kuusalu, Harju-Jaani ja Kose kihelkondades.

ERMi muuseumipood on avatud T-P kella 11-18.

Lisainfo: Piret õunapuu, teadur-kuraator, telefonil 735 0440 või e-posti aadressil piret.ounapuu@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Postimuuseum osaleb veebinäitusel DAGO 2011

2011-12-08

ERMi Postimuuseum osaleb Hiiu Kogujate Seltsi korraldatud filateelia veebinäitusel alates 2009. aastast. Sel aastal on näitusel väljapanek Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi margikavanditest.

Eesti esimene filateelia veebinäitus DAGO avati 2007. aasta detsembris, millega tähistati

20 aasta möödumist esimese filateelianäituse korraldamisest Hiiumaal. Internetilahendused ja hiidlaste hea algatus on loonud tänuväärse võimaluse filateelia ja postiajaloo eksponeerimiseks.

Esimesel omariiklusajal korraldati kaks kavandite võistlust: 1918. a detsembris ja 1921. a septembris. 1918. aasta võistlusel sai II koha Peet Areni kavandatud nn numbrimark. Samalt autorilt on ka „Viikingilaev“.

1921. aasta võistlusest võeti kasutusele soomlase T. Björnströmi kavandid markidele „Sepp“ ja „Kangur“ (hinnatud I koha vääriliseks). Sepa/kangru tarbemarkide sari oli pikalt käibel. Kokku esitas T. Björnström võistlusele kuus kavandit, mis kujutasid mitmesuguste tööde tegijaid (viljalõikaja, kalur jne).

Samale võistlusele esitas Soome arhitekt Matti Björklund (hiljem M. Visanti) kuus vapilõvidega kavandit. Tollane postivalitsus neid ei kasutanud. Vapilõvidest sai margimotiiv alles 1928. aastal, ja seda G. Reindorffi kujunduses. T. Björklund on joonistanud ka Soome vapiga nn „Vaasamargid“ (1918).

Mitmete margikavandite autor on Ilmar Breiberg (Nõva), kes osales juba koolipoisina Eesti rahade ja peaaegu kõigil postmarkide kavandite konkurssidel. Tuntuim tema kujundatud mark on „300 aastat Tartu Ülikooli“.

Postimuuseumi kogudes on ka mitmeid kavandeid, mille autorid on teadmata.

Veebinäituse postimuuseumi osa koostas koguhoidja Helve Schasmin.

Veebinäitust DAGO 2011 saab vaadata 10. jaanuarini 2012:

http://www.filateelia.ee/dago2011/

Lisainfo: Helve Schasmin, koguhoidja, telefonil 735 0449 või e-posti aadressil helve.schasmin@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Juhendi „Museaali kirjeldamine MuISis“ tutvustus Tallinnas, Kultuuriministeeriumi saalis

2011-12-08

Neljapäeva, 15. detsembril kell 14 tutvustatakse Kultuuriministeeriumi saalis (Suur-Karja 23) juhendit „Museaali kirjeldamine MuISis“.

Kõik on oodatud!

Lisainfo: Laura Kipper, kogude kuraator, telefonil 731 1456 või e-posti aadressil laura.kipper(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Filmi „Teekond Araratile“ maailma esilinastus ERMis

2011-12-06

Teisipäeval, 13. detsembril, kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maailma esilinastus filmile „Teekond Araratile“. Filmigrupp liigub tartlase Friedrich Parroti jälgedes läbi Armeenia ja Türgi pühaks peetud Ararati mäele. Parrot oli esimene eurooplane, kes ronis Ararati tippu.

Filmi meeskond otsib jälgi Parrotist ja Piibli patriarhist Noast, tutvub piirkonna kultuuri ja loodusega ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi.

Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791–1841) pani aluse Vene Impeeriumi alpinismile, tõustes koos viie kaaslasega 1829. aastal Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka hilisem Armeenia poeet ja moderniseerija Hatšatur Abovjan.

Režissöör Riho Västrik

Operaatorid Joosep Matjus ja Riho Västrik

Helilooja Sven Grünberg

OÜ Vesilind 2011

Armeenia lambakarjus võib Araksi kaldalt üksnes vaadata Püha Mäge, kurdi karjus aga karjatab Ararati nõlval lambaid ja hobuseid. Armeenia kooliõpilased joonistavad Ararati mäe koos sõdurite ja tankidega, väidetavalt omal soovil. Ararat oli märgiline objekt Parroti ajal ja on seda tänaseni.

Lisainfo: Kristjan Raba, näitusemaja juhataja, telefonil 735 0430 või e-posti aadressil kristjan.raba@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Marid tähistavad kirjakeele päeva

2011-12-05

Laupäeval, 10. detsembril algusega kell 14 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) mari kirjakeele päeva tähistamine.

Mari kirjakeele päev – Marij tište ketše – on Mari Eli Vabariigi riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1990. aastast. 10. detsembril 1775 andis Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia välja esimese mari keele grammatika, mille autoriks loetakse Kaasani peapiiskoppi Venjamini (Vassili Grigorjevitš Putsek-Grigorovitš). Üksikuid marikeelseid luuletusi ja sõnu oli ilmunud ka varem, samuti on marid juba iidsetest aegadest osanud edastada informatsiooni spetsiaalsete märkide (tamgade) abil.

Mari kirjakeele päeva eesmärgiks on avaldada lugupidamist mari keelele ning pöörata tähelepanu keele säilitamise vajadusele ja edasisele arendamisele.

Ürituse kava:

Mari kirjakeele päevast
Mari Riikliku Ülikooli fennougristika instituut: ajalugu ja tänapäev – mari keele kateedri dotsent, filoloogiakandidaat Zoya Ivanova (Mari Riiklik Ülikool, Joškar-Ola)
Tartu mari doktorantide ansambli esinemine
Uurali mari rahvarõivaste tutvustamine – Vasli Nikolajev
Mari rahvalaule esitab Anna Mišina.

Üritus toimub eesti ja mari keeles.

Mari kirjakeele päeva korraldab MTÜ Tartu Marilaste Liit.

Üritust toetavad Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus ja Eesti Rahva Muuseum.

Lisainfo: Vasli Nikolajev, e-posti aadressil vasily.nikolaev@gmail.com

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Koolidevaheline võistujoonistamine 16. korda Eesti Rahva Muuseumis

2011-12-02

Täna, 2.detsembril toimus ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 16. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud 25 kooli ja 101 õpilast.

Koolidevahelise võistujoonistamise osalejate ülesandeks oli joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERM-i näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jäi võistlejate fantaasia hooleks. Tartu koolidele lisaks saabus võistujoonistajaid Tallinnast, Kanepist, Ülenurmelt, Vastseliinast, Tamsalust, Elvast, Avinurmest, Puurmanist, Kehrast, Türilt, Põltsamaalt, Võhmast, Leielt, Alatskivilt, Tapalt, Pärnust ja Luunjast.

Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikooli õpetaja ja maalikunstnik ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnikud Jane Liiv ja Merike Tamm, ERMi fotograaf Nele Tammeaid ja ERMi metoodik Eva-Kaia Vabamäe.

2011. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:

Noorem aste (1.-4. klass)

I koht Kai-Melli Kapten (Türi Põhikool)

II koht Mari-Anni Keis (Põltsamaa Ühisgümnaasium)

III koht Mette Mari Kaljas (Miina Härma Gümnaasium)

Keskmine aste (5.-8. klass)

I koht Mari-Liis Tatkam (Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool)

II-III koht Grete Sirge (Puurmanni Gümnaasium)

II-III koht Eveli Lattik (Türi Põhikool)

Vanem aste (9.-12. klass)

I-II koht Emili Kolk (Vanalinna Hariduskolleegium)

I-II koht Mari-Liis Kirsimägi (Põltsamaa Ühisgümnaasium)

III koht Jakob Kross (Vanalinna Hariduskolleegium)

Kolm paremat kooli

Vanalinna Hariduskolleegium

Türi Põhikool

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Eripreemiad

Triinu Rannula (Avinurme Gümnaasium), Mann Rask (Luunja Keskkool), Merit Mölder (Avinurme Gümnaasium), Estin Kirs (Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool), Helen Marts (Tapa Gümnaasium), Joosep Kivisild (Tapa Gümnaasium), Karl Markus Antson (Vanalinna Hariduskolleegium) ja Ronald Iodis (Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool).

Vaata võistujoonistamise galeriid!

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Toetaja:

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Esiajaloolised kaljutaided ja näitust "Kiviaja graafika" tutvustav loeng

2011-11-28

Neljapäeval, 1. detsembril räägib graafik Loit Jõekalda algusega kell 18 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) esiajaloolisest kaljutaidest ning tutvustab „Kiviaja graafika“ näitusel välja pandud materjale.

Ekspositsiooni kuuluvad kaljuraiendite leiukohtades kopeeritud frotaažtõmmised ja fotod, mis sisaldavad sõnumeid muinasajast ja dokumenteerivad aastatuhandeid säilinud visuaalset pärandit. Võrdlusmaterjali on kogutud peamiselt Põhja-Euroopast, samuti rändudelt teistesse kaljutaide leiukohtadesse: Äänisjärve idakallas ja Valge mere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Soome, Rootsi, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on veel fotosid Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minussinski orust Hakassias, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis ning Eestimaa kivideltki.

Rituaalipaikade sakraalsete sümbolite seas leidub realistlikke ja geomeetrilisi kujundeid, inim- ja loomalaadseid, taeva ja maa märke, jahi ja viljakusmaagiaga seotud, nii mõistetava kui kaheldava tähendusega jooniseid. Muinaspärandi tõlgendamisel võib toetuda võrdlustele ning põhjendatud teooriad jäävad enamasti oletusteks. Teaduslikes uuringutes on erinevate valdkondade metoodikas olulisel kohal koostöö kunstnikega.

Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib ajas muutuda. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi tõlgendatud. Ladestunud mälestuskihtide kulumisel võib esile kerkida kujuteldamatu ja senitundmatu. Loodame, et kogutud materjal pakub avastamisrõõmu ja huvilised saavad külastada neid paiku ka tulevikus.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Loit Jõekalda (1951) on oma vabagraafilise loomingu ja näituste kureerimise kõrval tegelenud veerandsada aastat soome-ugri aladel ja ka mujal maailmas leiduva muinasaja visuaalse pärandi uurimisega. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal (1986). Eesti Kunstnike Liidu liige, Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Soome Muinastaideseltsi auliige, kuulub Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühendusse (1988), kunstnikeühendustesse YDI (1998) ning Musta Joutsen ryhmä (1999). On esinenud kunstinäitustel aastast 1979, korraldanud isikunäitusi kodu- ja välismaal ning kureerinud arvukalt graafika- ja muinastaidealaseid näitusi ja üritusi.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Helikoosolek:tartu vol 19 viskab pilgu nahkhiirte helide maailma

2011-11-28

Kolmapäeval, 30. novembril kell 18–20 toimuval helikoosolekul:tartu vol 19 räägib Rauno Kalda helidest nahkhiirte maailmas. Üritus toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja on tasuta!

19. helikoosoleku külaliseks on Rauno Kalda, kes on üks vähestest Eesti nahkhiireekspertidest. Rauno on Tartu Ülikooli bioloogiamagistrant ja on nahkhiirtega tegelenud umbes viis viimast aastat. Suur osa tema tööst seisneb nahkhiirte poolt tekitatud helide salvestamises ja analüüsimises.

Rauno selgitab, mis on kajalokatsioon ning räägib, kuidas nahkhiired seda end ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks kasutavad. Nahkhiirte sonar võib meile rääkida nii mõndagi konkreetse liigi elukohast ja ökoloogilisest nišist. Koos proovime heita pilgu nahkhiirte näiliselt helitule maailmale ja veendume, et see on täis meile kuulmatuid helisid. Uurime ka, milliste aparaatide ja seadmete abil seda helidemaailma uuritakse ning kuulame ja vaatame palju salvestatud näiteid.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kultuurkapital.

http://helikoosolek.blogspot.com

http://www.moks.ee

http://www.erm.ee

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus pakkuda välja tegevusi või arutlusteemasid vastavalt oma huvidele või tegevustele. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18–20.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMis toimub TEDxTartu konverentsi ühisvaatamine

2011-11-24

26. novembril kell 11–19 toimub järjekordne TEDxTartu konverents ja sellega seoses kutsub ERM koostöös TEDxTartu korraldustiimiga kõiki huvilisi ERMi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ühisvaatamisele.

TEDxTartu ühisvaatamine tähendab konverentsi internetiülekande vaatamist koos oma sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsiooonikaaslastega. See on suurepärane võimalus vaadata TEDxTartu konverentsi otseülekannet koos inimestega, kellele meeldivad uued ideed ning head mõtted.

Konverentsil jagavad südamelähedasi saavutusi, kogemusi ja ideid 11 silmapaistvat esinejat erinevatest eluvaldkondadest.

Seekordsed kõned avardavad silmaringi ja inspireerivad mõtlema enda heaolu, eesti inimese ja looduse ning maailmas oma valdkonda muutvate innovaatiliste lahenduste teemal.

TEDxTartu konverentsil astuvad üles:

Arvutiteadlane Dan Bogdanov „Usaldusvajaduse vähendamine digitaalses andmetöötluses“
Visionäär Heikki Haldre „Innovatsioon ja paljad inimesed proovikabiinis“
Rännu- ja loodusmees Hendrik Relve „Eesti loodus globaalsel taustal“
Sotsiaalteadlane Marju Lauristin
Muusikud Jarek Kasar (Chalice) ja Mari Pokinen
Arst ja meditsiiniteadlane Ragnar Viir „Inimene ja tool“
Moekunstnik Reet Aus „From trash to design“
Kirjandusteadlane Rein Veidemann „Eestlane-olemise põhialused“
Hariduskonsultant Roy Leighton

Rohkem infot konverentsil esinejate kohta: www.tedxtartu.org

Tule, vaatame üheskoos ettekandeid!

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

„Mitä uutta kuuluu?“ oli tudengite poolt oodatud küsimus, kui auditooriumisse sisenes karismaatiline õppejõud Paula Palmeos.

2011-11-16

18. novembril täitub 100 aastat keeleteadlase ja kauaaegse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte kateedri dotsendi Paula Palmeose sünnist (18.11.1911–23.12.1990). Juubelinäitus „Mitä uutta kuuluu?“ avaneb Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 17. novembril 2011 kl 17.

Paula Palmeost meenutavad TÜ filosoofiateaduskonna soome-ugri osakonna juhataja Tõnu Seilenthal, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Piibe Leiger ja Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann. Näitusele andsid trükiseid, käsikirju, fotosid ja esemeid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikool.

Näituse koostaja: Sirje Madisson, e-posti aadressil sirje.madisson@erm.ee või telefonil 742 1428.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Graafik Loit Jõekalda joonistamise töötuba „Muinasaja pärand“

2011-11-15

24. novembril algusega kell 17 algab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kiviaja kunstist inspiratsiooni ammutav joonistamise töötuba. Juhendajaks on graafik Loit Jõekalda, kes tutvustab ka näitust „Kiviaja graafika“ ning räägib muinasaja pärandist lähemalt.

Joonistamise teemade valikul on eeskujuks näitusel olevad muinastaide märgid ning kujundid, samuti teises näitusesaalis eksponeeritud saami šamaanitrummide näitus.

Loit Jõekalda on graafik ja kuraator ning ühtlasi näituse „Kiviaja graafika“ autor. Ta on aastaid tegelenud soome-ugri aladel ja mujal maailmas leiduva muinasaja visuaalse pärandi uurimise ning jäädvustamisega.

Joonistamisvahendid on muuseumi poolt. Töötoa hind on 1 euro.

Töötoas osalemiseks palume registreeruda telefonil: 735 0445

Kohtade arv on piiratud!

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

“KUNST KALJUDEL ehk 80 slaidiga ümber maailma”

2011-11-14

17. novembril algusega kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) esitlus „KUNST KALJUDEL ehk 80 slaidiga ümber maailma“, kus Rolan Paul Firnhaber ja Liivo Niglas heidavad pilgu eelajaloolise kunsti pärandile.

Kaljutaie on osaks kultuuripärandist pea kõikjal maailmas. See on sama vana kui meie liigi viibimine siin planeedil. Eesti Rahva Muuseum kutsub huvilisi virtuaalsele ümbermaailmareisile, et kogeda osakest maailma vanimast kunstiliigist.

Kaljujooniseid leidub kõigil kontinentidel peale Antarktika. Nii on Austraalias umbes 100 000 leiupaika, Indias rohkemgi. Eestist on leitud peamiselt vaid ilma kujutisteta väikeselohulisi kultusekive. Kuid Eesti vaimse pärandi hulka kuuluvad ka rikkalikud ja tähtsad Põhja-Karjala kaljutaidekompleksid, mille koopiaid võib näha praegu Eesti Rahva Muuseumis eksponeeritaval näitusel.

Eesti Rahva Muuseumis toimuval esitlusel on võimalik teha kiire reis ümber maailma ning näha kaljutaidepaiku, mida Rolan Paul Firnhaber on uurinud kas üksinda või suurema uurijaterühma liikmena. Kaheksakümnest slaidist koosnev reis saab alguse USA-st, edasi minnakse Mehhikosse ning Kesk-Ameerikasse, sealt Boliiviasse Lõuna-Ameerikas. Siis hüpatakse üle Atlandi ookeani Inglismaale, et jõuda Norrasse, Rootsi, Portugali, Hispaaniasse, Itaaliasse, Kreekasse ja Makedooniasse. Seejärel siirdutakse Nepaali ja Indiasse ning enne ümbermaailmareisi lõppu maabutakse Austraalias. Kiirel reisil saab näha vaid väikest hulka 30 000 pildist, mis Firnhaber on üles võtnud ja need esindavad vaid mõningaid leiupaiku, mida ta on külastanud.

Kirjanik, teadur ja fotograaf R. P. Firnhaber on tegelenud kaljujooniste uurimisega nüüdseks üle 25 aasta. Ta on töötanud viiel kontinendil (välja on jäänud Aafrika ja seni ka Karjala). Pärast aastakümnetepikkust elu Estes Parkis Colorados otsustas ta 2002. aastal rajada endale kodu Viljandimaale Uue-Karistesse.

Õhtu jooksul näidatakse veel etnoloogist maailmaränduri ja filmimehe Liivo Niglase filmi Mosambiigi kaljujoonistest. Nii jõutakse ka inimsoo hälli Aafrikasse.

Pilguheit osale maailma eelajaloolise kunsti pärandist võimaldab ehk mõneti ainulaadsel moel kogeda, et me kõik oleme tegelikult üks suur perekond.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

18. novembril täitub 100 aastat keeleteadlase ja kauaaegse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte kateedri dotsendi Paula Palmeose sünnist (18.11.1911 – 23.12.1990)

2011-11-11

Seda päeva tähistatakse juubelinäituse „Mitä uutta kuuluu?“ avamisega Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 17. novembril 2011 kl 17 ja kõnekoosolekuga „Paula Palmeos 100“ 18. novembril 2011 kl 14 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139.

Näituse avamisel meenutavad Paula Palmeost TÜ filosoofiateaduskonna soome-ugri osakonna juhataja Tõnu Seilenthal, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Piibe Leiger ja Eesti Rahva Muuseumi teadur Vaike Reemann. Näituse koostas Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli materjalide põhjal Sirje Madisson.

Kõnekoosoleku kava:

Tõnu Seilenthal, Paula Palmeos ülikooli dotsendina

Jaan Õispuu, Paula Palmeos karjala keele talletajana ja uurijana

Piret Norvik, Paula Palmeos eesti murrete talletajana ning uurijana

Marje Joalaid, Paula Palmeosega Vepsa külades

Südamlikult tere tulemast!

Sydämellisesti tervetuloa!

Szeretettel várjuk!

Lisainfo: Tõnu Seilenthal tonu.seilenthal@ut.ee 7375222

Lisainfo näituse kohta: Sirje Madisson sirje.madisson@erm.ee 7421428

***

Paula Palmeose õppejõutegevus algas juba 1937. aastal, mil ta õpetas Budapestis eesti keelt, soome ja ungari keelt õpetas ta Tartu (Riiklikus) Ülikoolis alates 1944. a. sügisest kuni 1989. a. sügiseni – ühtekokku 89 semestrit. Tema juhendusel soome keelt õppinute arv ületab 2000, tema käe all ungari keelega põhjalikumat tutvust teinuid on umbes veerandtuhat noort. On meenutatud, et Paula Palmeose ajal valitses soome-ugri keelte kateedris eriline akadeemiline hõng, mis avaldus dotsent Paula Palmeose leebe järeleandmatusena, mida koges iga eesti filoloogiat õppinu, eriti soome keele tüüpkondade tuupimisel ja lektüüri vastamisel.

P. Palmeos õppis 1930–1939 Tartu Ülikoolis, tema õppejõududeks olid Andrus Saareste, Julius Mark, Julius Mägiste, Gustav Suits, M. J. Eisen, Walter Anderson, Johannes Semper, József Györke. 1936–1937 viibis Paula Palmeos vahetusstipendiaadina Ungaris, kus silma-ringi avardasid peamiselt Miklós Zsirai loengud soome-ugri keelte võrdleva häälikuloo alalt. Ülikooli lõpetamisel 1939. aastal cum laude oli P. Palmeose ainevalik järgmine: uurali keeleteadus (ülemaste), eesti keel (keskaste), eesti kirjandus (keskaste), rahvaluule (alamaste). Esimese auhinna saanud võistlustöö «Esimese silbi vokaalid läänemeresoome (eesti-soome) ja ungari keeltes» tõi magistrikraadi; hiljem atesteeriti uurimus kandidaadikraadi vääriliseks.

Legendaarsed olid Paula Palmeose juhendatavad suvised välipraktikad karjala, vepsa ja ersa keelealadele aastail 1953–1988. Kogu varustus mahukas seljakotis, käis P. Palmeos põhjatuid teid külast külasse aastakümneid, talletades koos üliõpilastega väärtuslikku ainest sugulaskeelist.

Palmeose ulatusliku ja pingelise õppetööga haakub vahetult õpikute koostamine. Kõrgkoolile mõeldud «Soome keele õpik» ilmus mitmetes kordustrükkides ja oli kasutusel aastakümneid.

Paula Palmeose armastatuimaks uurimisalaks olid karjala keelesaared. Põhiteos sellelt alalt on «Karjala Valdai murrak» (Emakeele Seltsi toimetised 5, 1962).

1934. aastast alates oli ta korporatsiooni Filiae Patriae liige.

Palmeos oli Soome-Ugri Seltsi ja Kalevala Seltsi välisliige, Soome Kirjanduse Seltsi korrespondentliige ning Rahvusvahelise Ungari Filoloogia Seltsi liige. Ta on saanud kõrgeima hungaroloogia-alase tunnustuse – János Lotzi medali 1986. aastal.

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ÜLESKUTSE! ERMi Facebooki kampaania „Isadepäeval Eesti Rahva Muuseumis“

2011-11-10

13. november on isadepäev ja kogu tähelepanu ja austus kuulub isadele. Selleks, et väärtustada isade rolli veel rohkem, kuulutame välja ERMi Facebooki kampaania „Isadepäeval Eesti Rahva Muuseumis“.

Ehkki isadepäeva on püütud igati perepühaks muuta, on see senini pigem koolide ja teiste õppeasutuste, sõjaväeosade, sõjakoolide ja muude selletaoliste organisatsioonide poolt tähistatav tähtpäev.

Isadepäeva sihiks on süvendada isade ja laste suhteid, mistõttu ootabki Eesti Rahva Muuseum tähistama isadepäeva muuseumis, kus isad saavad näitusi külastades oma teadmisi jagada. Palume kõigil teha muuseumis pilt koos isaga ja laadida see üles ERMi Facebooki kontol. Parimad fotod saavad väärilise autasu!

Avatud näitused: ERMi näitusemajas püsinäitus koos erinevatelt kontinentidelt pärit maskidega ja kolmiknäitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“; ERMi Postimuuseumis püsinäitus ja taasiseseisvunud Eesti margi sünnilugu tutvustav näitus „Hammastega või hammasteta“ ja Raadi mõisapargis näitused „Meie siin maal“ ja „Raadi läbi aegade“.

Kaunist isadepäeva!

Lisainfo: ERMi Facebooki lehel või Reimo Rehkli, kommunikatsioonijuht, telefonil 5647 7603 või e-posti aadressil reimo.rehkli@erm.ee

Mardi- ja kadripäeva programmid Eesti Rahva Muuseumis

2011-11-08

Eesti Rahva Muuseum kutsub ajavahemikul 8.11.–25.11. peresid, lasteaedade- ja algklasside õpilasi osalema mardi- ja kadripäeva programmides. Koos valmistatakse mardi- ja kadrimaske. Kõneldakse kommetest nüüd ja vanasti ning mängitakse mänge.

Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Aja jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.

Kadripäev on vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga olnud ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg, kui maskeerutakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu rituaal sarnaneb mardipäeva omaga, sh õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Sel päeval rändasid ringi ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Lisaks saab püsinäitusel vaadata ERMi kogudes olevaid maske, mis on muuseumisse kogutud peaaegu kõigilt kontinentidelt.

Registreerimine ja info: e-posti aadressil giidid@erm.ee või telefonidel 735 0425 või 735 0446

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Jorma Lehtola loeng "Saami film 25"

2011-11-07

Kolmapäeval, 9. novembril algusega kell 18.00 saab Eesti Rahva Muuseumis kuulda ja näha saami filmikunsti sünnilugu. Järgmisel aastal tähistatakse saami filmi 25. aastapäeva. Muuseumi külaliseks on saami filmikriitik ja ajakirjanik, põlisrahvaste filmifestivali Skabmagovat kunstiline juht Jorma Lehtola.

Inaris sündinud Jorma Lehtola on parimaid saami filmide asjatundjaid. Tema sulest on ilmunud hea vastuvõtu saanud raamat saamidest ja Lapimaast Skandinaavia filmides „Lailasta Lailaan: Tarinoita elokuvien sitkeista lappalaisista“ ning Jorma on olnud oluliseks isikuks ka Eestis toimunud saami filmide linastuste juures.

Ehkki saame on näidatud kinolinal pea kogu 20. sajandi vältel, oli nende endi sõna filmide valmimise juures vähene. Kuid veerand sajandit tagasi valmis esimene saami mängufilm – Nils Gaupi „Rajaleidja“ (Ofelaš), millest sai üks läbi aegade edukamaid Norra filme ning see esitati ka võõrkeelse Oscari nominendiks.

„Rajaleidja“ põhineb vanal 13. sajandist pärineval saagal ning räägib saami noorukist, kes kättemaksuks oma pere tapmise eest hakkab võõramaalastest sissetungijatele teejuhiks. Peale tavalise seiklusloo pakub film võimaluse heita pilk saami rahva rahumeelsele looduslähedasele eluviisile, mida paljutähenduslikult ähvardab oht väljastpoolt.

Jorma Lehtola räägib saami filmi ja „Rajaleidja“ sünniloost ning annab lühikese ülevaate saami filmide ajaloost. Samuti saab näha kaadreid esimesest saami mängufilmist.

ERMi näitusemaja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11–18.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ott Heinapuu loeng „Johan Turi ja Kautokeino mäss“

2011-11-01

Neljapäeval, 3. novembril algusega kell 18 räägib Ott Heinapuu Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) põhjasaami kirjaniku Johan Turi nägemusest saamlaste kultuuriloos tähtsal kohal olevast Kautokeino mässust.

Saamlaste ajaloo kahe viimase aastasaja üks olulisemaid sündmusi, mis leidis aset 1852. aastal tundru peale ehitatud kihelkonnakeskuses, on üldiselt tuntud Kautokeino mässuna.

Kautokeino ehk Guovdageaidnu mäss süttis, kui riigivõimude tegevus Saamimaal hakkas vana elulaadi segama. Piir, mille riigid omavahel saamlastega kokku leppimata olid sada aastat varem kaardi peale joonistanud, pandi samal aastal kinni. See tähendas, et paljud ei pääsenud enam oma hooaegsetesse põhjapõtrade karjatamise kohtadesse ja tõi lõpuks kaasa põhjapõdrakasvatajate ümberasumise.

Lõuna poolt jõudis sel ajal Saamimaa põhjapoolsematesse osadesse üha rohkem soome koloniste, kes võimude arvates seni tühjal maal oma põldusid pidama hakkasid. Lisaks kahe erineva maaõiguse konfliktidele tähendas see ka põletatud viina müümist saamlastele. Enne Guovdageaidnu mässu oli alkoholism saamlaste hulgas muutunud pea kõige olulisemaks sotsiaalseks probleemiks – ja tegelikult pole saami ühiskond alkoholismist siiani jagu saanud.

Guovdageaidnu mässuga võrreldavaid ülestõuse oli ka Venemaa põhjarahvaste hulgas – näiteks hantide Kazõmi sõda ja neenetsite mandalada. Aga need ülestõusud jäid umbes kolmveerand sajandit hilisemasse aega, kui Nõukogude võimu poliitika hakkas põhjarahvaste asualale jõudma ja põhjapõdrakasvatajate traditsioonilist elukorraldust lõhkuma.

Olulist rolli mässu sünnis mängis ka saami päritolu pastori Lars Levi Laestadiuse algatatud luterlik äratusliikumine, mis on saamlaste hulgas siiani mõjukas. Loengus tuleb lähemalt juttu põhjasaamikeelse proosakirjanduse alusepanija Johan Turi nägemusest, mille ta pani oma isa mälestuste järgi kirja 1910. aastal ilmunud raamatusse "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide elust").

Loeng toimub näituse „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“ raames. Näitus on avatud kuni 31.12.2011.

Ott Heinapuu on Tartu Ülikooli semiootika ja kulturoloogia doktorant. Saami keele ja kultuuriga on ta tutvunud vahetusüliõpilasena Soomes Oulu Ülikoolis ja rännates Norra ja Soome poole Saamimaal.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERM ja maakonnamuuseumid uudistasid reforme Põhjamaades

2011-10-26

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond tõmbas joone alla mahukale projektile, tänu millele õpiti tundma Taani, Norra ja Islandi muuseumimaastikku. Projekti oli kaasatud viis maakonnamuuseumi: Hiiumaa, Võrumaa, Iisaku, Valga ja Mahtra.

Kahe muuseumitöötajate grupi õppereise toetas Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm, mida rahastavad viis Põhjamaad ning Eesti, Läti ja Leedu (NB8).

Programmi koordinaator Eestis Madis Kanarbik märkis: „Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm on üks kolmest 2009. aastal käivitunud Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammist. Selle eesmärgiks on efektiivsete meetodite juurutamine avalikus sektoris ja koostöö tugevdamine ning teadmiste vahetamine avaliku sektori struktuuride vahel kõigis NB8 maades.“

Projekti juhi, ERMi omakultuuride osakonna arenduskoordinaatori Aivi Rossi sõnul algatati koostöö Põhjamaade kogemuse rakendamiseks Eesti mäluasutuste töö kaasajastamisel: „Pole mõtet liialt kulutada aega ja närve jalgratta leiutamisele. Põhjamaade kogemus on põnev. Ehk jõuame ka meie oma mustlasmuuseumini, nii nagu Glomdal Norras.“

Omakultuuride osakonna muuseumide meistriklassi sarjas arutlesid maakonnamuuseumide direktorid selle üle, kuidas projektis omandatud kogemusi muuseumide maine edendamisel rakendada. Jõuti otsusele mittetulundusühingu vajalikkuses mainekujunduse ja turunduse korraldamiseks ja rahastamiseks.

Lisainfo: Aivi Ross, arenduskoordinaator, telefonil 731 1457 või e-posti aadressil aivi.ross@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ansambel Triskele esitleb ERMi näitusemajas oma kuuendat albumit

2011-10-26

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.

Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.

Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).

Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Aleksei Peterson 80. Eesti ja soome-ugri rahvaste etnograafiast sõnas ja pildis

2011-10-26

Aleksei Petersoni 80. sünnipäeva tähistatakse 28. oktoobril algusega kell 14 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) seminariga „Eesti ja soome-ugri rahvaste etnograafiast sõnas ja pildis. Aleksei Peterson 80“. Seminaril esitletakse ka DVD-d „Eesti etnograafiline film 1. Kaks filmi eesti etnograafiast“.

Aleksei Peterson oli Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1958–1992. Oma järjepidevas uurimistöös tegeles ta eesti ja soome-ugri rahvaste taluarhitektuuri uurimise ja etnograafiaga, aidates oma tööga kaasa soome-ugri rahvaste kultuuripärandi püsimisele ja väärtustamisele.

Seminari avaloengu peab Aleksei Peterson ise, rääkides soomeugrilaste elamute arenguloost. Avaettekandele järgneb ERMi teaduri Piret Õunapuu loeng Aleksei Petersonist kui arhitektuuriuurijast.

Petersoni võib pidada ka Eesti etnograafilise filmi rajaleidjaks, sest just tema initsiatiivil alustati Eesti Rahva Muuseumis 1960. aastate alguses etnograafiliste filmide tootmist. Seega võime A. Petersoni hinnata Euroopa kontekstis üheks uue ajastu visuaalse antropoloogia rajajaks. Tänu Petersoni pealehakkamisele ja energiale on ERMi kogudes mitukümmend tuhat meetrit unikaalset filmimaterjali eesti ja teiste soome-ugri rahvaste rahvakultuurist. Filmideks on sellest materjalist vormistatud vaid väike osa ja seetõttu on see materjal olnud seni praktiliselt tundmatu. Alates 2011. aastast, pärast Eesti Rahvusringhäälingus lõppenud filmikogu digitaliseerimist, on filmimaterjal Eesti Rahva Muuseumi vahendusel kättesaadav.

Eesti Rahva Muuseum esitleb kingitusena oma kauaaegsele direktorile DVD-d „Eesti etnograafiline film 1. Kaks filmi eesti etnograafiast“. Plaadil on esimene muuseumis valminud etnograafiline film „Jääalune kalapüük Audrus“ (1964) ning etnograafiline ülevaatefilm „Eesti küla sajandivahetusel“ (1978).

Eesti Rahva Muuseumi ajaloost on üks kolmandik seotud Aleksei Petersoni nimega. Näitus „Varaaidamees. Aleksei Peterson 80“ ajavahemikul 28.10.2011 – 15.11.2011 annab ülevaate sellesse pikka perioodi mahtunud ettevõtmistest – abiks trükis ilmunud ja käsikirjalised materjalid.

Lisainfo: Indrek Jääts, teadur, e-posti aadressil Indrek.jaats@erm.ee või telefonil 735 0421

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

helikoosolek:tartu vol 18 Hääled Paiva jõe äärest: Marja-Liisa Plats, Patrick McGinley

2011-10-25

26. oktoobril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek, kus tutvustatakse uusi projekte helimaastikult.

18. helikoosoleku külalisteks on kunstnikud ja muusikud Marja-Liisa Plats ja Patrick McGinley. Nad esitlevad projekti ’revenant:paiva’, mis valmis koostöös Portugali kunstnike Luis Costa ja Tiago Carvalhoga 2010. aasta novembris. Projekti toimumispaigaks oli Portugali kirdeosas Paiva jõe ääres asuvas väikeses Nodari külas organisatsiooni Binaural Media korraldatud Paivascapes Festival. Osana laiemast ’revenant:sound’ projektist tegeles ’revenant:paiva’ jõe ääres salvestatud kohaspetsiifiliste heliaktsioonidega, mida esitleti 5 lühifilmina. Helikoosolekul näitavad kunstnikud filme ning tutvustavad ka mõningaid teisi ’revenant:sound’ projekte.

’revenant:sound’ on avatud liikmelisusega kestev projekt, mis keskendub kohaspetsiifilistele akustilistele tegevustele. Nimi tuleneb ruumilise mälu kontseptsioonist või täpsemalt öelduna pikaajalisest liigutustega seotud ruumimälust; koha võimest hoida alal jälgi seal toimunud tegevusest või energiast. Projekt sisaldab nii esinemisi, töötubasid kui väljaandeid, mis uurivad inimeste omavahelist toimimist ja liigutustemälu spetsiifilistes keskkondades. Nende interaktsioonidega jätkuvaks tegelemiseks on ’revenant:sound’ toonud kokku helikunstnikke üle maailma alates 2006. aastast.

Patrick McGinley on Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuse (MOKS) liige ja helikoosolek:tartu peaorganisaator. Ta on heli- ja performance’i-kunstnik ning raadiomees, kes on Eestis tegutsenud 2005. aastast alates. Tema algatusel sündis 2002. aastal Framework Radio, mille saated on olnud eetris paljudes riikides. Patricku tegutsemisvaldkonnaks on välisalvestused ja püüded integreerida ning kokku kõlama panna spetsiifilisi paiku, seal leiduvaid helisid, objekte ja hetki, et luua vahetu ja sisemine side publiku ja koha vahel.

Marja-Liisa Plats on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia eriala ning töötab illustraatorina. Ta on osalenud mitmel grupinäitusel Eestis ja Portugalis. 2010. aastal sai teoks tema esimene isikunäitus koos Anna Hintsiga. 2008–2010 laulis Marja-Liisa vokaalansamblis Vaikuse Koosolek. Eksperimenteerimine häälega on jäänud üheks tema peamiseks huviks. Lasteraamatuid on ta lugenud juba varasest east peale.

Täiendav info:
http://www.revenantsound.net
http://www.binauralmedia.org
http://www.murmerings.com
http://www.frameworkradio.net
http://liiso.planet.ee

Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus vastavalt oma huvidele või tegevustele tegevusi või arutlusteemasid välja pakkuda. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18–20.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva
Muuseum ja Tartu Kultuurkapital.

http://helikoosolek.blogspot.com
http://www.moks.ee
http://www.erm.ee

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 7 350 428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Muuseumid hakkavad tutvustama Eesti filmi ajalugu

2011-10-21

4. ja 18. oktoobril 2011 said maakonnamuuseumide, ERMi ning mitmete Tartu muuseumide muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks Eesti Film 100 teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu.

Õppepäevade tulemusena valmis plaanitud ühe asemel lausa kolm erinevat programmipõhja, mida muuseumipedagoogidel on võimalik muuseumitundide ettevalmistamisel aluseks võtta. Esimene, aktiivset osalust pakkuv haridusprogramm on mõeldud üksikkülastajatele ekspositsioonis pildikeele eripäradesse süvenemiseks. Teine haridusprogramm pakub põhikooli vanema astme õpilastele elamust kinoskäimise kultuuri arengust läbi ajaloo ning kolmas tutvustab gümnaasiumiastmele filmi kui mõjutusvahendit. Õpilastele mõeldud programmid arvestavad riikliku õppekavaga.

Lisaks saadi õppepäevadel ülevaade Eesti mängufilmi ajaloost, dokumentaalfilmitüüpidest ning tutvuti lähemalt viimasel ajal toimunud muutustega üldhariduskoolide õppetöös, koolitundide didaktilise ülesehituse ja õpetajate muuseumiõppega seotud vajadustega.

Muuseumide poolt pakutavate temaatiliste haridusprogrammide nimekirjad lisatakse lisatakse Eesti Film 100 teema-aasta koduleheküljele http://ef100.ee.

Õppeprogrammi lektoritena astusid üles on Tartu Ülikooli filmiajaloo spetsialistid Lauri Kärk ja Aune Unt, üldhariduskoolide osa tutvustas Noored Kooli programmi vilistlane Helen Sabrak. Projekti toetas Hasastmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo: Eva-Kaia Vabamäe, metoodik, telefonil 731 1455 või e-posti aadressil eva-kaia.vabamae(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema võistujoonistamisel!

2011-10-21

Kutsume teid osalema koolidevahelisel võistujoonistamisel, mis toimub 2. detsembril kell 12–18 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Võistujoonistamine leiab aset 16. korda ning toimub traditsiooniliselt Eesti Rahva Muuseumi näitustel. Nagu ikka, selguvad võistluse tulemused samal päeval kohapeal. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERM-i näitustel leiduv ese, muster, pilt vms. Kõik muu pildil kujutatu jääb võistlejate fantaasia hooleks.

Võistujoonistamisele on osalema oodatud kõigi Eesti koolide õpilased. Võistlus toimub kolmes vanuserühmas ja ühest koolist on kooli esindaja kaudu võimalik registreerida igasse vanuserühma kaks õpilast. Osalejate arv on piiratud – kuni 100 joonistajat, sest vaid nii saame tagada, et kõigile soovijaile jagub võistujoonistamise ajal kohti meie näitustel. Sellega seoses tasub meeles pidada, et kohtade täitumisel nimekiri suletakse ning väljajääjad saavad osaleda järgmise aasta võistlusel!

Tartust kaugemal asuvatest koolidest tulijatel soovitame võimaluse korral transpordi osas koopereeruda, et kulusid optimeerida.

Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel ise kaasa võtta. Joonistusalused ja paberid tagab Eesti Rahva Muuseum. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve (st guašše ja akvarellvärve). Muuseumil on igaks juhuks varuks pastelle ja värvipliiatseid.

Eesti Rahva Muuseumi näitustega saab tutvuda alates kella 11-st ning soovi korral osaleda ka giidituuril. Joonistusvõistlus toimub kell 12–14.30 ning tulemused kuulutatakse välja orienteeruvalt kell 17.

Võitjaid ootavad auhinnad ning iga osalejat väike meene.

Osalema ootame õpilasi kolmes vanuserühmas: 1.–4. klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass.

Osalemissoovist palume teatada Eesti Rahva Muuseumisse hiljemalt 29. novembriks.

Registreerimine e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

PS! Kool on registreeritud siis, kui on saanud vastavasisulise vastuse.

Lisainfo telefonil: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 7 350 428 või e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Tartumaa ehtekojas kohtuvad nobedad näpud

2011-10-19

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on 2011. aasta kuulutanud ehteaastaks. 22. oktoobril toimuvad kõigis Eestimaa maakondades kõigile huvilistele avatud ehtekojad. Tartumaa ehtekoda toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kella 11–16.

Kell 11.00 Reet Piiri loeng „Ehted ja ehtimine meie rahvakultuuris“.

Kell 13.00 Virve Tuubeli loeng „Ehted rahvarõivaste juurde“.

Kell 11.30 ja 13.30 algab Angela Söödi juhendamisel messingist vitssõle valmistamise meistrikoda (osalemiseks kindlasti eelnevalt registreeruda, osalemistasu 10 eurot).

Kogu päeva vältel saab vaadata, kuidas

• Evi Taurafeldt koob kirivööd,

• Olev Arumägi valmistab metallketti,

• Maris Raud niplab niplispitsehteid.

Paelte punumise meistrikojas juhendab keerulisemate paelte valmistamist rahvarõivakooli lõpetanud meister Sirje Ots (osalemistasu 3 eurot).

Igal täistunnil algavad töötoad:

• Looduslikest materjalidest ehete töötuba (osalemistasu 1 euro),

• Paberehete töötuba (osalemistasu 1 euro),

• Paelte punumise õpituba (osalemistasu 1 euro),

• Nõelvilditud ehete õpituba (osalemistasu 2 eurot),

• Sõlmitud keede õpituba (osalemistasu u 2 eurot),

• Pärlitega heegeldatud keede õpituba (osalemistasu 2 eurot),

• Peaehte tikkimise õpituba (osalemistasu 3 eurot),

• Rahvuslike helmekeede õpituba (osalemistasu 3 või 5 eurot, sõltuvalt kasutatavast materjalist).

Lisaks:

• Ehtelugude tuba – võimalus rääkida mõnest oma erilisest ehtest ja seda teistelegi näidata!

• Kogu ehtekoja raames on ERMi püsinäituse külastamine tasuta.

• Näitusemaja fuajees saab vaadata ehtenäitust ja osta käsitööehteid. Soovi korral võimalus osta ehtetarvikuid.

• Käsitööloterii!

Registreerumine õpitubadesse ja info Tartumaa ehtekoja kohta: kadri.tomasson@gmail.com või tel 511 3806

Ehtepäeva korraldavad koostöös Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Käsitöö Keskselts, Tartu Käsitööklubi, MTÜ TuleLoo.

Toetavad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

Lisainfo: Virve Tuubel, ERMi giid-metoodik, telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Maailmafilmiõhtul saami kunstilistest ja sõnalistest väljendustest

2011-10-17

19. oktoobril kell 18 saab näha Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maailmafilmiõhtul filmi „Tulehoidjad“ (Firekeepers, rež Rosella Ragazzi 2007, 60 min, Norra).

Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Maailmafilm ootavad saami kultuuri ja muusika huvilisi maailmafilmiõhtule, mis käsitleb tänapäeva saami noorte kunstilisi eneseotsinguid.

ADJÁGAS tähendab saami keeles riiki une ja ärkveloleku vahel. Adjágas on ka muusikaprojekt, mida juhivad kaks noort saami joigujat Sara Marielle Gaup ja Lawra Somby. Lugu põlisrahva seast kaasaegseks muusikuks sirgumise keerukusest ning joiu poliitilisest ja igapäevasest tähendusest. Miks peaks olema vajalik hoida tuld kustumast?

Tromsø ülikooli professori, režissöör Rossella Ragazzi 2007. aastal valminud film „Tulehoidjad“ on osaks suuremast uuringust tänapäeva saami kunstilistest ning sõnalistest väljendustest.

Film on saami ja norra keeles, inglisekeelsete subtiitritega.

Eesti Rahva Muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika“, „Tsitaat“, „Saami trummid kunstiteostena“. Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, püüdes nende vaimuelu kaudu mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

ERMi näitusemaja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11-18.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil siim.angerpikk(at)erm.ee

Eesti- ja Saamimaa kultuuriseoste loeng ERMis

2011-10-17

20. oktoobril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee

Soome-ugri teemaõhtu: ERMi Vepsa-Karjala välitöödest

2011-10-13

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) tutvustatakse 13. oktoobril algusega kell 16.00 sel suvel Vepsamaal ja Karjalas toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ning fotomaterjali ja annavad lühiülevaate etnopoliitilisest olukorrast Karjalas.

11.–22. juunini viibisid ERMi töötajad etnoloogilistel välitöödel kesk- ja põhjavepsa aladel ning Viena- ja Aunuse Karjalas. Ekspeditsiooni peaeesmärgiks oli koguda kaasaegset ja atraktiivset pildimaterjali tulevase soome-ugri rahvaste püsinäituse tarvis. Kokku salvestati umbes 6 tundi liikuvat pilti, tehti paartuhat fotot ning kümmekond intervjuud. Osaleti Vidlas toimunud iga-aastasel vepsa festivalil „Elupuu“, peatuti Äänisjärve äärsetes põhja-vepsa külades, filmiti kalapüüki Haikkolas, saunakütmist Kinnermäel ning karjala pirukate küpsetamist Suurimäki külas. Muidugi ei saadud mööda ka Karjala pealinnast Petrozavodskist.

Välitöödel osalesid: Anu Ansu (fotograaf), Arp Karm (seekord operaatori ülesannetes) ning Svetlana Karm ja Indrek Jääts (teadurid).

Ekspeditsioon toimus koostöös Karjala Riikliku Koduloomuuseumiga. Rahaliselt aitas ettevõtmist Hõimurahvaste Programm.

Lisainfo: Indrek Jääts, ERMi teadur, telefonil 5560 3183 või e-posti aadressil ijaats@gmail.com

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

2011-10-12

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Rohkem infot www.erm.ee

Lisainfo: Tiit Sibul, näituste korraldaja, telefonil 735 0443 või e-posti aadressil tiit.sibul(at)erm.ee

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Kirjasaatjate võrgu tänuüritus ja uute kogumisteemade avaldamine

2011-09-21

Reedel, 23. septembril kl 11–16 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kirjasaatjate päev, kus tehakse kokkuvõtteid lõppenud teatmematerjali kogumise võistlusest, autasustatakse paremaid, tutvustatakse uusi kogumisteemasid, saab arutada tulevikuplaane ning külastada muuseumi kogusid ja näituseid.

Korrespondentide võrk loodi muuseumi juurde 80 aasta eest. Aja jooksul on muuseumiga kaastööd teinud kümned tuhanded vabatahtlikud abilised, kelle jõul ja toel täienevad jõudsasti muuseumi kogud, eeskätt teatmematerjali arhiiv, aga ka foto- ja esemekogu. Kirjasaatjate hoole ja pühendumusega kogutud teadmiste- ja kogemustepagas annab ainest muuseumitöötajatele, teadlastele ja tudengitele nii teadustööks kui näituste valmimiseks. Aga mitte ainult – arhiiviriiulitele talletatud kultuurilugu on jälg tulevikku, mis aitab mõista meie igapäevaelu arengut ning pakub ka harrastusuurijale avastamisrõõmu.

Lõppenud teatmematerjali võistlusele saabus kirjutisi autost, lapsepõlvest, oma rahast, defitsiidist, eluloolistest mälestustest jt teemadest – kokku 276 tööd 188 autorilt. Eesti Rahva Muuseumil on suur rõõm tänada kõiki võistluses osalenuid ja esile tuua parimaid.
Kirjasaatjatel on võimalus osa saada ka nende endi poolt läinud aasta võistlusteemal „Räägime kartulist!“ kogutud materjalist näitusel „Euroopa maitsed“ ning külastada Postimuuseumi.

Kava

11.00–13.00
*Direktori tervitus
*ERMi uue hoone ehitamine ja hetkeseis (Krista Aru)
*Kokkuvõte teatmematerjali kogumise võistlusest (Tiina Tael, Kristel Rattus, Karin Konksi)
*Kirjasaatjate tänamine

13.00–14.00
*Grupipilt (näitusemaja ees)
*Kerge eine näitusemaja kohvikus

14.00–16.00
*Tutvustame näitust „Euroopa maitsed“ näitusemajas
*ERMi Postimuuseumi külastus (Rüütli 15)

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja OÜ Jardin

Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefonil 735 0420 või e-posti aadressil tiina.tael(at)erm.ee

Skulptor Endel Taniloo elulooraamatu esitlus ERMis

2011-09-16

Laupäeval, 24. septembril kl 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.“Monumentalist jumala armust“, lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega.

„Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas räägitakse elust ja kunstist, kividest ja inimestest, musitseerib mitu Taniloode põlvkonda.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revelia.

Lisainfo: Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär, e-posti aadressil sirje.madisson(at)erm.ee või telefonidel 742 1428 , 5804 3394.

Teekond muusa juurde kulgeb läbi lapsepõlve Tartus pärmivabriku kandis, kuldsete lokkide lehvides krutskimehe, kuid usina õpilasena läbi koolide (poistekoolis tuli küll lokid langetada „tulevase hariduse ohvrialtarile“) Tartu Õpetajate Seminaris omandatud algkooliõpetaja kutseni. Kirevad ja tormakad tudengiaastad lükkas elu edasi sõjajärgsesse aega, sest õpingud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Anton Starkopfi käe all (autori sõnul toimus seal tema esmakohtumine Muusaga) katkestas sundmobilisatsioon ja sellele kohe järgnenud aastad sõjavangina Novosibirski laagris. Autor ei jaga oma mälestustes läbielatud õudu, vaid rõõmu leivatükist, leitud sõbrast, võidetud võitlusest ja sellest, et ikka õnnestus jalgele tõusta – surm ei saanud vintskest mehest võitu.
Tagasi kodus, lõpetas Endel Taniloo Tartu Riikliku Kunstiinstituudi eeskujuliku hinde saanud diplomitööga „Naiskorvpallur“ – akt ei tulnud neil aegadel kõne allagi ja sporditemaatika andis võimaluse avada inimkeha olemust. Muusa kutse ei lasknud ühtegi loengut vahele jätta, aga energiat jäi üle ja nii mängis ta Ado Vabbe juhatusel tantsuorkestris kitarri, oli innukas rahvatantsija, edukas vehkleja ja lauatennisist (oskus hästi kaotada sai minu järgmiste võitude eelduseks – lk 65).
Kohe pärast instituudi lõpetamist algas aastakümnetepikkune töö loovkunstnikuna. Raamatust leiab mõnusaid mälestuskilde taieste sünniloost, mõtteid kunstist ja kunstniku missioonist, vanavarahuvist ja sellest, mis juhtub, kui meest puudutab Pegasus.
„Endli ilusad skulptorinnad“, õpilased Tartu Kujutava Kunsti Koolist kirjutavad raamatus: „Meie oleme aastatega vananenud, Endel ei muutu kummalisel kombel üldse – aeg justkui läheks temast suure kaarega mööda. Imetlust väärib tema raugematu energia loomingus. Uusi taieseid tuleb nagu küllusesarvest, juba jälle kuuled, et Endel Taniloo teeb personaalnäitust – ja ikka uutest töödest.“

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Raadile kerkib Muuseum Üheks Päevaks

2011-09-06

Maailm on täis lugusid ja lugudega seotud esemeid. Olgu nendeks aastate jooksul kogutud kollektsioonid, reisilt kaasa toodud mälestusesemed, perekondlikud reliikviad, esimene jalgratas või uusim mobiiltelefon, mis on teile tähenduslikuks saanud. Eesti Rahva Muuseum kutsub üles näitama ühepäevasel väljapanekul olulisi esemeid ja jutustama nende lugusid – mida olete kogunud või miks on mingi ese teile, teie perele või sõpradele tähtsaks saanud.

Ainukordses muuseumis toimub ka kultuuriprogramm, kus esinevad vanu instrumente armastavad muusikud. Vaiko Epliku pillikogu kõlavärve võib kuulda kõigil tema plaatidel; väga pikka aega on Tõnis Mäe saatjaks olnud J. Hermann – üle 90-aastane pianiino. Muusikat leiab aga ootamatutestki paikadest – nii paneb Peeter Rebane Eesti Rahva Muuseumi vaibad laulma.

ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumisse saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.

Üritusele ootame panustama kõiki, kes soovivad anda asjadele võimaluse enda eest kõnelda või kel on mõne eseme kaudu rääkida põnev lugu.

Eriti on oodatud osalema:

•   Kollektsionäärid: võtke kaasa ese, mis on teid kogumisele tõuganud või millel on teie jaoks oluline roll või lugu.
•   Koolid: kutsume lapsi tooma kaasa esemeid, mida nende meelest peaks muuseumis näitama.
•   Maakonnamuuseumid: mis on teie muuseumi ainulaadne eksponaat?

Lisainfo ja eelregistreerimine:
•   Koolidele, üksikosalejatele: Jaanika Jaanits (jaanika.jaanits(at)erm.ee, tel 7350428)
•   Kogujatele: Ülle Jäe (ulle.jae(at)erm.ee, tel 7350407)
•   Maakonnamuuseumid: Eva-Kaia Vabamäe (eva-kaia.vabamae(at)erm.ee , tel 7311455)

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Üle 300 õpilase veedab muuseumiõppepäeva ERMis

2011-09-01

Reedel, 2. septembril toimub ERMis suur koolipäev. Üle 300 õpilase Tartu Forseliuse Gümnaasiumist osaleb muuseumiõppe programmis. 2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.

„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

Lisainfo: Virve Tuubel, giid-metoodik, telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Lugupidamisega

Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448

Mob. 5647 7603
www.erm.ee

ERMi teadur-kuraator Piret Õunapuu kaitses oma doktoritööd

2011-08-30

Uurimistöö eesmärgiks on eelkõige selgitada välja eesti rahva oma muuseumi kujunemise lugu rõhuasetusega muuseumi ja rahva vahelisel suhtel. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) mõtte areng ja teoks saamine peegeldab eesti rahva rahvuseks küpsemise lugu. 1909. aastal ametlikult eluõiguse saanud muuseumi esimese kümnendi jooksul toimus paradigma muutus, kus üksikute haritlaste idealistlikust rahvusromantilisest ideest kujunes välja rahvaga aktiivselt suhtlev laiaulatusliku liikmeskonnaga ja selgete sihtidega mäluasutus. Muuseum konstrueeris väärtustatud mineviku narratiivi, mille kaudu oli võimalik leida oma minevikust seda, mille üle uhke olla ja mille kaudu tõestada, et ka eestlased on kultuurrahvas.

ERMi strateegiad ja praktikad eesmärkide elluviimisel olid suunatud nii muuseumi sisse- kui väljapoole. Esmaoluline tegevussuund muuseumi esimeste aastate jooksul vanavara korjamise ja muuseumile sisu moodustamise näol andis kogu Euroopa kontekstis tähelepanuväärse tulemuse. Muuseumi põhikiri oli sätestanud laiapõhjalised eesmärgid ja kuigi muuseumist kujunes teoreetiliselt juba esimestel aastatel mitmekülgne institutsioon, sai aga praktikas identiteedi alus vanavarast. Tulemuste teaduslikuks läbitöötamiseks puudus veel laiem vaimne potentsiaal, see-eest oli loodud võimalus tulevastele erialateadlastele suurepäraste ja unikaalsete kollektsioonide näol.

Lisainfo: Piret Õunapuu, ERMi teadur-kuraator, e-posti teel piret.ounapuu(at)erm.ee või telefonil 735 0412

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee

Ala, kuhu ehitatakse Eesti Rahva Muuseum, on nõukogudeaegsest reostusest puhas

2011-08-18

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal.

EESTI RAHVA MUUSEUM
PRESSITEADE 17.8.2011

Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat.

Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid, “ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti teel krista.aru(at)erm.ee või telefonil 735 0403

Lugupidamisega
Reimo Rehkli

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
www.erm.ee