Esileht Teadus ja kogud Väljaanded Muud trükised
|
Skulptor Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.“Monumentalist jumala armust“, lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestikku. Teekond muusa juurde kulgeb läbi lapsepõlve Tartus pärmivabriku kandis, kuldsete lokkide lehvides krutskimehe, kuid usina õpilasena läbi koolide (poistekoolis tuli küll lokid langetada „tulevase hariduse ohvrialtarile“) Tartu Õpetajate Seminaris omandatud algkooliõpetaja kutseni. Kirevad ja tormakad tudengiaastad lükkas elu edasi sõjajärgsesse aega, sest õpingud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Anton Starkopfi käe all (autori sõnul toimus seal tema esmakohtumine Muusaga) katkestas sundmobilisatsioon ja sellele kohe järgnenud aastad sõjavangina Novosibirski laagris. Autor ei jaga oma mälestustes läbielatud õudu, vaid rõõmu leivatükist, leitud sõbrast, võidetud võitlusest ja sellest, et ikka õnnestus jalgele tõusta – surm ei saanud vintskest mehest võitu. Tagasi kodus, lõpetas Endel Taniloo Tartu Riikliku Kunstiinstituudi eeskujuliku hinde saanud diplomitööga „Naiskorvpallur“ – akt ei tulnud neil aegadel kõne allagi ja sporditemaatika andis võimaluse avada inimkeha olemust. Muusa kutse ei lasknud ühtegi loengut vahele jätta, aga energiat jäi üle ja nii mängis ta Ado Vabbe juhatusel tantsuorkestris kitarri, oli innukas rahvatantsija, edukas vehkleja ja lauatennisist (oskus hästi kaotada sai minu järgmiste võitude eelduseks – lk 65). Kohe pärast instituudi lõpetamist algas aastakümnetepikkune töö loovkunstnikuna. Raamatust leiab mõnusaid mälestuskilde taieste sünniloost, mõtteid kunstist ja kunstniku missioonist, vanavarahuvist ja sellest, mis juhtub, kui meest puudutab Pegasus. |
|
Rahvuse diskursuse sisseimbumine ja tarvituselevõtt Venemaal ja Nõukogude Liidus 18. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani
Umbes pooleteist sajandi vältel leidis Venemaal aset oluline muutus. Etnilisusest, millele veel 18. sajandi lõpus erilist tähelepanu ei pööratud, sai 20. sajandi I pooleks kogu ühiskondlikku elu olulisel määral mõjutav tegur. Tegemist oli moderniseerumise ühe tahuga, millele Venemaa kontekstis pole pikemas ajaloolises perspektiivis seni piisavalt tähelepanu pööratud. Kogumiku artiklid on pühendatud selle keerulise ja paljutahulise protsessi mõningatele aspektidele. Uuritakse, millal ja kuidas hakkas etnilisuses võidukäik mõjutama Venemaa ühiskonna erinevaid tahke, eelkõige inimeste identiteeti ja lojaalsusi, impeeriumi konfessionaalset korraldust, teadust, haridust ja administratiivset jaotust. Kuidas reageeris rahvusluse diskursuse sissetungile tsaarivalitsus ning hiljem nõukogude võim – kas sellega püüti lihtsalt kohaneda või üritati seda ka oma huvides ära kasutada? |
|
Õlest vakad ja karbid Koostaja: Eevi Astel 2007. 28 lk Eesti Rahva Muuseumi ning Käsitöö Liidu koostöös valminud raamatust saab ülevaate õle kasutamisest rahvakultuuris. Lisaks leiab raamatust muuseumiesemete kirjeldused ja fotod. |
|
Koostaja: Reet Piiri 2011 Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostöös valminud raamatust saab ülevaate helmekeedest, mida kandis eesti talunaine 18. ja 19. sajandil. Ehted täiendasid eelkõige pidulikku kostüümi, kuid ei puudunud ka argipäeval. Helmekeed on tütarlaste ja naiste rõivakomplektile kenaks täienduseks. Käesolev raamat on mõeldud andmaks ideid, kuidas leida ja sobitada ehteid nii rahvarõivakomplekti kui ka tänapäevaste moerõivaste juurde. |
|
Kasetoht tarbeesemena Koostaja: Eevi Astel
Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostöös valminud trükis tutvustab igapäevases talumajapidamises tähtsal kohal olnud materjali. Kasetoht oli hinnatud materjal oma kauase säilivuse, tõrvasisalduse ja veekindluse tõttu. Seetõttu leidis toht kui mitmete tarbeesemete valmistamise materjal kõikjal Eesti talurahva elus ulatuslikult kasutust. |
|
Marie Sternfeldt. Ehitusmeistri naine
See on ühe lihtsa ja ometi erakordse 19. sajandil sündinud eesti naise lugu, kes otsustas oma elusaatuse kirja panna. Marie Sternfeldt, kes oli õppinud ainult kaks talve Viljandi linnakoolis, kirjeldab oma mälestusi hämmastava faktirikkuse ja detailirohkusega. Raamatus jutustatud lugu mõjub kohati üllatavalt aktuaalsena, sisaldades mõndagi olemuslikku nii toonaste kui ka tänaste äri- ja inimsuhete kohta. |
|
Setomaa 2
Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglis-, vene- ja setokeelsed. |
|
Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat
Raamat annab ülevaate Eesti Rahva Muuseumi tegevusest alates asutamise mõtte tekkimisest 19. sajandil kuni 2009. aastani. Raamatul on kuus autorit, kes käsitlevad erinevaid ajaperioode. Kõiki artikleid ühendav põhiidee on muuseumi suhe rahva ja ühiskonnaga. |
|
Eesti Rahva Muuseumi pildialbum. Die Postkarten des Estnischen Nationalmuseums. Albom otkrõtok Estonskogo nacionalnogo muzeja. The Estonian National Museum in pictures Koostajad: Indrek Ilomets ja Tiina Tael. Kujundus: Kalle Toompere. 2008. 227 lk Pildiraamat räägib Eestimaast piltpostkaartidel ja fotodel aastatel 1911–1935. Tegemist on ERMi pildikirjastuse poolt väljaantud postkaartidega, mis tutvustasid muuseumi kogutud vanavara, eestlaste rõivastust, etnograafilisi töövõtteid, igapäevaelu ja kombestikku ning Eestimaa kauneid kohti. Postkaartide autoriteks on fotograafia suurkujude Johannes Pääsukese, Carl Oswald Bulla, Jaan Kristini ja Eduard Sellekese kõrval veel teisigi päevapiltnikke ja vanavarakogujaid. |
|
Krista Aru
Raamat käsitleb Karl August Hermanni, Jaan Tõnissoni ja Kusta Toomi ajakirjanduslikku tegevust Eesti ajakirjandusloo taustal. Tähelepanu keskpunktis on päevalehe Postimees väljaandja ja toimetaja Jaan Tõnisson, kes oma paljude ametite ja ettevõtmiste juures oli ja jäi eelkõige ajakirjanikuks. |
|
Noorte hääled. Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents. Tartu, 23.-24. aprill 2008. Ettekannete kokkuvõtted
|
|
Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga. Man with two cameras. Koostaja: Jana Reidla. Parandatud ja täiendatud trükk 2012 (1. trükk ilmus 2003) Trükis on eesti ja inglise keeles Tartu 2012 Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni. Ta on tuntud ka kui esimene Eesti filmitegija, dokumentalist, kroonik ja mängufilmide tegija. Ta oli otsekui mees kahe maailma vahel, kasutades kiirelt moderniseeruvat tehnoloogilist innovatiivsust kaduva jäädvustamiseks. |
|
Eesti rahvakultuur 19. sajandil.
2. trükk. 2007. 55 lk ESTICA projekti raames ilmunud kultuuriloo õpik. Väljaanne on mõeldud õppematerjaliks vene õppekeelega koolidele, kuid sobib kasutamiseks ka eesti koolide põhikooliosas. Materjali kinnistamiseks soovitab koostaja külastada Eesti Rahva Muuseumi püsinäitust. Oma teadmiste kontrolliks on muuseumis võimalik täita töövihikut "Rehetare lapsed".
|
|
Noorte hääled. Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents. Tartu, 26.-27. aprill 2007. Ettekannete kokkuvõtted
|
|
Taskud vööle, kotid kätte rahvariideid kandes Koostaja: Eevi Astel 2006. 28 lk Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostöös ilmunud raamat annab ülevaate eesti traditsioonilistest taskutest ja kottidest. Raamatu üks eesmärke on anda infot rahvarõivaste juurde sobivate kottide kohta, et kaasaegsed kotid rahvarõivaste üldilmet ei rikuks. Rohke pildimaterjal pärineb Eesti Rahva Muuseumi kogudest. |
|
Aleksei Peterson.Udmurdi päevikud. Udmurtjos dorõn tšaklam-gožjamjos
2006. 315 lk Raamatus on avaldatud päevikud, mida pidas Eesti Rahva Muuseumi tollane direktor Aleksei Peterson Udmurdimaal toimunud välitöödel aastail 1977–1989. Kõrvuti eestikeelse tekstiga on tõlge udmurdi keelde. |
|
Mälu paberil. ERMi korrespondentide võrgu 75. aastapäevaks
2006. 192 lk „Mälu paberil” annab ülevaate Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrgu 75-aastasest tegevusest, tutvustab muuseumi teenekamaid kirjasaatjaid ning sisaldab võistlustööde loendit aastatest 1959–2005. |
|
Pulmawärk. Soome-ugri pulmadega seotud esemed Eesti Rahva Muuseumi kogudest
2005. 256 lk Pulmad on traditsioonilises ühiskonnas inimelu keskne sündmus, pulmatemaatika kaudu avaneb ka soomeugrilaste traditsiooniline kunst eriti säravalt. Esinduslik ja mahukas album sisaldab värvifotosid nii esemetest tervikuna kui ka huvitavamatest detailidest. Fotosid täiendab esemeid muuseumikogudes saatev "legend", mis avab kaasaja lugejale mineviku pulmatraditsiooni. Albumi juhatab sisse ülevaatlik tekst eesti, vene ja inglise keeles. |
|
Põhjapõder arktilises kultuuris.
2001. 149 lk Ühismonograafiasse on koondatud põhjapõdrateemalised lühiuurimused. Eelkõige on vaatluse all handi ja neenetsi põhjapõdraohverdused (Anzori Barkalaja, Art Leete) ning põhjapõdra koht neenetsi maailmapildis laiemalt (Liivo Niglas). |
|
Kooliteed
1999. 249 lk 1995. aastal korraldas Eesti Rahva Muuseum kooliainelise teatmematerjali kogumise võistluse. Kogumikku on valitud sellelt võistluselt kümme lugu, mille autorid on sündinud Eesti Vabariigi ajal (sünniaastad 1918–1934). Lugudes kirjeldatakse eestiaegset kooli ja koolielu, mõned lood ulatuvad järjega sõjaaega ja sõjajärgsetesse aastatesse. |
|
Eesti Rahva Muuseumi värviraamat Pildiküla laste maailm Koostajad: Diana Grahhina, Merja Kergand Meeskond: Virve Tuubel, Jaanus Sillavere, Kaspar Jassa; pildid joonistas: Merja Kergand 2009 Eesti Rahva Muuseumi värviraamat väikestele lastele. Sisaldab loomade, taimede, kalade jne. pilte. |
|
Ehtimine Koostaja: Reet Piiri Raamat tutvustab rahvarõivakostüümi juurde kuuluvaid esemeid, mida eesti talunaine või talumees 19. sajandil enda ehtimiseks kasutas. Vaadeldakse rahvarõivast kui elavat müstilistest mustritest ja värvidest kokkupandud kostüümi, milles iga üksik rõivaese ongi kui ehe. Värvikad lisandid rikastavad tavapärast kostüümi, muutes selle isikupäraseks ja ainulaadseks ning näitavad kandja kohta nii mõndagi: jõukust, käsitööosavust, aga ka seda, kuidas osati rõivaid ja aksessuaare kostüümiks kokku seada, sättides kõrvuti erinevaid värve ja mustreid. |