Muud trükised

Skulptor Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ annab  nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.“Monumentalist jumala armust“, lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline  kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestikku.

Teekond muusa juurde kulgeb läbi lapsepõlve Tartus pärmivabriku kandis, kuldsete lokkide lehvides krutskimehe, kuid  usina õpilasena läbi koolide (poistekoolis tuli küll lokid langetada „tulevase hariduse ohvrialtarile“) Tartu Õpetajate Seminaris omandatud algkooliõpetaja kutseni. Kirevad ja tormakad tudengiaastad lükkas elu edasi sõjajärgsesse aega, sest õpingud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Anton  Starkopfi  käe all (autori sõnul toimus seal tema esmakohtumine Muusaga) katkestas sundmobilisatsioon ja sellele kohe järgnenud aastad sõjavangina  Novosibirski laagris.  Autor ei jaga oma mälestustes läbielatud õudu, vaid rõõmu leivatükist, leitud sõbrast, võidetud võitlusest ja sellest, et ikka õnnestus jalgele tõusta – surm ei saanud vintskest mehest võitu.

Tagasi kodus, lõpetas Endel Taniloo Tartu Riikliku  Kunstiinstituudi  eeskujuliku hinde saanud diplomitööga „Naiskorvpallur“ – akt ei tulnud neil aegadel kõne allagi ja sporditemaatika andis võimaluse avada inimkeha olemust. Muusa kutse ei lasknud  ühtegi loengut vahele jätta, aga energiat jäi üle ja nii  mängis ta  Ado Vabbe juhatusel tantsuorkestris kitarri, oli innukas rahvatantsija, edukas vehkleja ja lauatennisist (oskus hästi kaotada sai minu järgmiste võitude eelduseks – lk 65).

Kohe pärast instituudi lõpetamist algas  aastakümnetepikkune töö loovkunstnikuna. Raamatust leiab mõnusaid mälestuskilde  taieste sünniloost, mõtteid kunstist ja kunstniku missioonist, vanavarahuvist ja sellest, mis juhtub, kui meest puudutab Pegasus.

Rahvuse diskursuse sisseimbumine ja tarvituselevõtt Venemaal ja Nõukogude Liidus 18. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani

Toimetajad: Indrek Jääts, Erki Tammiksaar

2011. 174 lk, vene keeles

Umbes pooleteist sajandi vältel leidis Venemaal aset oluline muutus. Etnilisusest, millele veel 18. sajandi lõpus erilist tähelepanu ei pööratud, sai 20. sajandi I pooleks kogu ühiskondlikku elu olulisel määral mõjutav tegur. Tegemist oli moderniseerumise ühe tahuga, millele Venemaa kontekstis pole pikemas ajaloolises perspektiivis seni piisavalt tähelepanu pööratud. Kogumiku artiklid on pühendatud selle keerulise ja paljutahulise protsessi mõningatele aspektidele. Uuritakse, millal ja kuidas hakkas etnilisuses võidukäik mõjutama Venemaa ühiskonna erinevaid tahke, eelkõige inimeste identiteeti ja lojaalsusi, impeeriumi konfessionaalset korraldust, teadust, haridust ja administratiivset jaotust. Kuidas reageeris rahvusluse diskursuse sissetungile tsaarivalitsus ning hiljem nõukogude võim – kas sellega püüti lihtsalt kohaneda või üritati seda ka oma huvides ära kasutada?

Õlest vakad ja karbid

Koostaja: Eevi Astel

2007. 28 lk

Eesti Rahva Muuseumi ning Käsitöö Liidu koostöös valminud raamatust saab ülevaate õle kasutamisest rahvakultuuris. Lisaks leiab raamatust muuseumiesemete kirjeldused ja fotod.

Helmekeed

Koostaja: Reet Piiri

2011

Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostöös valminud raamatust saab ülevaate helmekeedest, mida kandis eesti talunaine 18. ja 19. sajandil. Ehted täiendasid eelkõige pidulikku kostüümi, kuid ei puudunud ka argipäeval. Helmekeed on tütarlaste ja naiste rõivakomplektile kenaks täienduseks. Käesolev raamat on mõeldud andmaks ideid, kuidas leida ja sobitada ehteid nii rahvarõivakomplekti kui ka tänapäevaste moerõivaste juurde.

Kasetoht tarbeesemena

Koostaja: Eevi Astel

2010. 32 lk

Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostöös valminud trükis tutvustab igapäevases talumajapidamises tähtsal kohal olnud materjali. Kasetoht oli hinnatud materjal oma kauase säilivuse, tõrvasisalduse ja veekindluse tõttu. Seetõttu leidis toht kui mitmete tarbeesemete valmistamise materjal kõikjal Eesti talurahva elus ulatuslikult kasutust.

Marie Sternfeldt. Ehitusmeistri naine
Tartu ehitusmeistri Wilhelm Sternfeldti abikaasa mälestused 1872–1917

Toimetaja: Mart Siilivask. 2010

See on ühe lihtsa ja ometi erakordse 19. sajandil sündinud eesti naise lugu, kes otsustas oma elusaatuse kirja panna. Marie Sternfeldt, kes oli õppinud ainult kaks talve Viljandi linnakoolis, kirjeldab oma mälestusi hämmastava faktirikkuse ja detailirohkusega. Raamatus jutustatud lugu mõjub kohati üllatavalt aktuaalsena, sisaldades mõndagi olemuslikku nii toonaste kui ka tänaste äri- ja inimsuhete kohta.

Setomaa 2
Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani

Peatoimetaja: Mare Aun. Toimetajad: Heiki Valk, Anti Selart, Anti Lillak. 2009. 480 lk (kaasas ka venekeelne DVD)

Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast.  Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglis-, vene- ja setokeelsed.

Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat

Koostaja: Piret Õunapuu. Kujundaja: Endla Toots. 2009

Raamat annab ülevaate Eesti Rahva Muuseumi tegevusest alates asutamise mõtte tekkimisest 19. sajandil kuni 2009. aastani. Raamatul on kuus autorit, kes käsitlevad erinevaid ajaperioode. Kõiki artikleid ühendav põhiidee on muuseumi suhe rahva ja ühiskonnaga.

Eesti Rahva Muuseumi pildialbum. Die Postkarten des Estnischen Nationalmuseums. Albom otkrõtok Estonskogo nacionalnogo muzeja. The Estonian National Museum in pictures

Koostajad: Indrek Ilomets ja Tiina Tael. Kujundus: Kalle Toompere. 2008. 227 lk

Pildiraamat räägib Eestimaast piltpostkaartidel ja fotodel aastatel 1911–1935. Tegemist on ERMi pildikirjastuse poolt väljaantud postkaartidega, mis tutvustasid muuseumi kogutud vanavara, eestlaste rõivastust, etnograafilisi töövõtteid, igapäevaelu ja kombestikku ning Eestimaa kauneid kohti. Postkaartide autoriteks on fotograafia suurkujude Johannes Pääsukese, Carl Oswald Bulla, Jaan Kristini ja Eduard Sellekese kõrval veel teisigi päevapiltnikke ja vanavarakogujaid.

Krista Aru
Üks kirg, kolm mõõdet

2008. 479 lk

Raamat käsitleb Karl August Hermanni, Jaan Tõnissoni ja Kusta Toomi ajakirjanduslikku tegevust Eesti ajakirjandusloo taustal. Tähelepanu keskpunktis on päevalehe Postimees väljaandja ja toimetaja Jaan Tõnisson, kes oma paljude ametite ja ettevõtmiste juures oli ja jäi eelkõige ajakirjanikuks.

Noorte hääled. Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents. Tartu, 23.-24. aprill 2008. Ettekannete kokkuvõtted

Koostajad: Marleen Nõmmela, Liina Saarlo 2008. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum. 39 lk

Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga. Man with two cameras. 

Koostaja: Jana Reidla. Parandatud ja täiendatud trükk 2012 (1. trükk ilmus 2003)

Trükis on eesti ja inglise keeles

Tartu 2012

Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni. Ta on tuntud ka kui esimene Eesti filmitegija, dokumentalist, kroonik ja mängufilmide tegija. Ta oli otsekui mees kahe maailma vahel, kasutades kiirelt moderniseeruvat tehnoloogilist innovatiivsust kaduva jäädvustamiseks.

Eesti rahvakultuur 19. sajandil.

Koostaja: Virve Tuubel

2. trükk. 2007. 55 lk

ESTICA projekti raames ilmunud kultuuriloo õpik. Väljaanne on mõeldud õppematerjaliks vene õppekeelega koolidele, kuid sobib kasutamiseks ka eesti koolide põhikooliosas. Materjali kinnistamiseks soovitab koostaja külastada Eesti Rahva Muuseumi püsinäitust. Oma teadmiste kontrolliks on muuseumis võimalik täita töövihikut "Rehetare lapsed".
Üleriigiline ajaloo ainenõukogu soovitab raamatut "Eesti rahvakultuur 19. sajandil" kasutada lisamaterjalina ajaloo õpetamisel.

Noorte hääled. Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents. Tartu, 26.-27. aprill 2007. Ettekannete kokkuvõtted

2007. 35 lk

Taskud vööle, kotid kätte rahvariideid kandes

Koostaja: Eevi Astel

2006. 28 lk

Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostöös ilmunud raamat annab ülevaate eesti traditsioonilistest taskutest ja kottidest. Raamatu üks eesmärke on anda infot rahvarõivaste juurde sobivate kottide kohta, et kaasaegsed kotid rahvarõivaste üldilmet ei rikuks. Rohke pildimaterjal pärineb Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

Aleksei Peterson.Udmurdi päevikud. Udmurtjos dorõn tšaklam-gožjamjos

Koostaja: Svetlana Karm. Kaanekujundus: Juri Lobanov. Kujundus: Ivi Tammaru.

2006. 315 lk

Raamatus on avaldatud päevikud, mida pidas Eesti Rahva Muuseumi tollane direktor Aleksei Peterson Udmurdimaal toimunud välitöödel aastail 1977–1989. Kõrvuti eestikeelse tekstiga on tõlge udmurdi keelde.

Mälu paberil. ERMi korrespondentide võrgu 75. aastapäevaks

Koostaja: Tiina Tael

2006. 192 lk

„Mälu paberil” annab ülevaate Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrgu 75-aastasest tegevusest, tutvustab muuseumi teenekamaid kirjasaatjaid ning sisaldab võistlustööde loendit aastatest 1959–2005.

Pulmawärk. Soome-ugri pulmadega seotud esemed Eesti Rahva Muuseumi kogudest

Koostajad: Svetlana Karm, Reet Piiri, Vaike Reemann, Ellen Värv, Piret Õunapuu. Fototööd: Anu Ansu, Arp Karm. Kujundaja: Peeter Paasmäe.

2005. 256 lk

Pulmad on traditsioonilises ühiskonnas inimelu keskne sündmus, pulmatemaatika kaudu avaneb ka soomeugrilaste traditsiooniline kunst eriti säravalt. Esinduslik ja mahukas album sisaldab värvifotosid nii esemetest tervikuna kui ka huvitavamatest detailidest. Fotosid täiendab esemeid muuseumikogudes saatev "legend", mis avab kaasaja lugejale mineviku pulmatraditsiooni. Albumi juhatab sisse ülevaatlik tekst eesti, vene ja inglise keeles.

Põhjapõder arktilises kultuuris.

Koostajad: Art Leete, Liivo Niglas, Anzori Barkalaja.

2001. 149 lk

Ühismonograafiasse on koondatud põhjapõdrateemalised lühiuurimused. Eelkõige on vaatluse all handi ja neenetsi põhjapõdraohverdused (Anzori Barkalaja, Art Leete) ning põhjapõdra koht neenetsi maailmapildis laiemalt (Liivo Niglas).

Kooliteed

Koostajad: Anu Järs ja Ellen Värv.

1999. 249 lk

1995. aastal korraldas Eesti Rahva Muuseum kooliainelise teatmematerjali kogumise võistluse. Kogumikku on valitud sellelt võistluselt kümme lugu, mille autorid on sündinud Eesti Vabariigi ajal (sünniaastad 1918–1934). Lugudes kirjeldatakse eestiaegset kooli ja koolielu, mõned lood ulatuvad järjega sõjaaega ja sõjajärgsetesse aastatesse.

Eesti Rahva Muuseumi värviraamat Pildiküla laste maailm

Koostajad: Diana Grahhina, Merja Kergand Meeskond: Virve Tuubel, Jaanus Sillavere, Kaspar Jassa; pildid joonistas: Merja Kergand

2009

Eesti Rahva Muuseumi värviraamat väikestele lastele. Sisaldab loomade, taimede, kalade jne. pilte.

Ehtimine

Koostaja: Reet Piiri

Raamat tutvustab rahvarõivakostüümi juurde kuuluvaid esemeid, mida eesti talunaine või talumees 19. sajandil enda ehtimiseks kasutas. Vaadeldakse rahvarõivast kui elavat müstilistest mustritest ja värvidest kokkupandud kostüümi, milles iga üksik rõivaese ongi kui ehe. Värvikad lisandid rikastavad tavapärast kostüümi, muutes selle isikupäraseks ja ainulaadseks ning näitavad kandja kohta nii mõndagi: jõukust, käsitööosavust, aga ka seda, kuidas osati rõivaid ja aksessuaare kostüümiks kokku seada, sättides kõrvuti erinevaid värve ja mustreid.