Sisuregister

Sisuregistris on autorid esitatud tähestikulises järjekorras. Sama põhimõte on maksev ka ühe autori eri kirjutiste kohta. Esitatakse järjekorranumber, autori perekonna- ja eesnimi, artikli pealkiri, aastaraamatu köite number ja ilmumisaasta, kirjutise algus- ja lõpplehekülg. Kui kirjutisel on mitu autorit, siis tuuakse kirjutise andmed esimese autori nime juures, teise autori nime juures on viide vastavale järjekorranumbrile. Kui autori nimi on muudetud, on registris varasema nime juures viide.

Aarma, Liivi. Nekrutite käsitöö-, ameti- ja kirjaoskusest Eestimaa kubermangus 19. sajandil. XXXII, 1981, 114–135
Aljas, Agnes. Tööelu Eesti üleminekuühiskonnas Saku õlletehase kontoritöötajate näitel. L, 2007, 107–130
Aljas, Agnes. Valla tähendus selle elanikele Kihelkonna valla näitel. XLVII, 2003, 129–144
Ancītis, Krišjānis, Jansons, Aleksandrs. Mõnest muinas-Läti kohanimest. XXII, 1967, 302–311
Anderson, Walter – vt nr 327
Antik, Richard. Eesti rahvuslik arhiiv-raamatukogu. VI, 1931, 120–154
Ariste, Erna. Hiiumaa luigejahist ja veelindude pettekujudest. IX–X, 1934, 97–101
Ariste, Erna. Kreevinite meeste rõivastusest. XVIII, 1962, 239–243
Ariste, Erna. Lokulaud. VIII, 1934, 1–27
Ariste, Paul. Hiiu penik ~ pennik. IX–X, 1934, 75–80
Ariste, Paul. Lõuna-Eesti villavakmine. XIV, 1939, 57–68
Ariste, Paul. Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest. XVI, 1959, 211–218
Ariste, Paul. Mõni sõna leivudest. XVIII, 1962, 266–275
Ariste, Paul. Talupoegade peremärke XVIIsajandi lõpult allkirjadena kaebusele Pühalepa pastori vastu. XV, 1947, 162–165
Ariste, Paul. Tänapäeva vadjalastest. XVII, 1960, 203–224
Ariste, Paul. Vadjalaste puu- ja metsakultusest. XXX, 1977, 147–156
Arst, Harivald. Linna ja maa vaheliste oluliste erinevuste tasandumisest Eesti NSV-s vaimse kultuuri valdkonnas. XXVIII, 1975, 52–73
Arst, Harivald. Pulmad Rakvere rajooni Eduard Vilde nimelises kolhoosis. XIX, 1964, 20–36
Astel, Eevi. Eesti helmevööd. XXXIII, 1983, 104–106
Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude kasv aastatel 1971–1975. XXXI, 1978, 231–257
Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude kasv aastatel 1976–1980. XXXIV, 1984, 131–135
Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogumistöö vormid. XXIX, 1976, 259–273
Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi koostöö Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumiga. XXXV, 1984, 46–53
Astel, Eevi. Eesti Rahva Muuseumi kogud 1940–1953. XLI, 1996, 41–63
Astel, Eevi. Eesti rahvapärased pastlad XIXsajandil ja XX sajandi algul. XXII, 1967, 188–213
Astel, Eevi. Kangakäärimine Eestis. XXV, 1971, 150–168
Astel, Eevi. Naiste käsitööde aastaringne tsüklilisus (XIX sajand ja XXsajandi algus). XXIII, 1968, 235–255
Astel, Eevi. Telgedel kootud meestevööd. XXXIV, 1984, 40–44
Astel, Eevi. Vöö eestlaste rahvatraditsioonis. XXXII, 1981, 136–145
Aul, Juhan. Antropomeetrilised tunnused ja puberteediiga. XX, 1965, 7–13
Aun, Mare. Etnograafilisi esemeid Mõniste külamuuseumis. XXI, 1966, 249–271
Berg, Eiki. Juutide identiteedist Tartus. XL, 1994, 190–206
Blumfeldt, Evald, Ränk, Gustav. Lisandeid Saaremaa etnograafiale XVII sajandi lõpult. XI, 1937, 14–35
Bobretsova, Aleksandra. Petšora alamjooksu vanausuliste toitumissüsteem ja -traditsioonid. XLV, 2001, 147–169
Butkevičius, Izidorius. Leedu taluelamute kaunistamine. XX, 1965, 209–227
Cimermanis, Saulvedis. Liivi kalurite olme ja kultuuri uurimine Nõukogude Lätis 1970.–1980. aastail (vene keeles). XXXVII, 1989, 77–103
Cimermanis, Saulvedis. Läänemeresoomlaste probleem Nõukogude Läti etnograafide töödes. XXVII, 1973, 219–253
Cimermanis, Saulvedis. Mõningaid läänemeresoome ja läti kultuuri ühisjooni Vidzeme talurahva kodustes tarbeesemetes. XIX, 1964, 167–187
Čivkule, Elga, Jefremova, Lidia, Luts, Arved. Muutused Nõukogude Eesti ja Nõukogude Läti kalurite kalapüügitehnikas, kultuuris ja elus-olus. XX, 1965, 40–49
Ederberg, Ernst. Hiiumaa taluehitused. II, 1926, 69–84
Ederberg, Ernst. Taluehitiste uurimisi Eestis. IV, 1928, 5–13
Eesti Rahva Muuseum a. 1940–1945. XV, 1947, 186–198
Eisen, Matthias Johann. Ebamõrsja. IV, 1928, 78–97
Eisen, Matthias Johann. Jõuluõled. VI, 1931, 67–80
Eisen, Matthias Johann. Karjane. I, 1925, 9–34
Eisen, Matthias Johann. Kosjad. VII, 1932, 1–47
Eisen, Matthias Johann. Pulmamõõk. V, 1929, 5–31
Eisen, Matthias Johann. Rist. II, 1926, 85–102
Eisen, Matthias Johann. Sator-nõiasõnad. IX–X, 1934, 81–96
Eisen, Matthias Johann. Saun ja vihtlemine. VIII, 1934, 28–70
Eisler, Hele. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrgu ja koolide osa etnograafilise materjali kogumisel aastatel 1971–1975. XXXI, 1978, 212–230
Eisler, Hele. Etnograafiamuuseumi koostööst korrespondentide ja koolidega aastatel 1976–1980. XXXV, 1984, 54–62
Eisler, Hele. Korrespondentide osa etnograafilise materjali kogumisel 1973. a. . XXIX, 1976, 274–286
Eisler, Hele, Luts, Arved. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrgu tööst. XXII, 1967, 312–331
Erenberg, Menda. Iisaku kihelkonna venelaste– poluvertsikute – mütoloogilist terminoloogiat. IX–X, 1934, 105–112
Etnograafiamuuseumi korrespondentide nimekiri. XXII, 1967, 332–333
Etnograafiamuuseumile kaastööd saatvate koolide nimekiri. XXII, 1967, 334–337
Feoktistova, Liivia. Külvist Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. . XXXI, 1978, 21–47
Feoktistova, Liivia, Šlõgina, Natalie. Materjale külakehvistu elu-tingimuste kohta XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. XXII, 1967, 101–120
Feoktistova, Liivia – vt ka Kivisaar-Feoktistova, Liivia
59. Fišman, Olga. Tihvini karjalaste uurimisest Venemaa Etnograafiamuuseumis. XLII, 1998, 87–88
Fišman, Olga. Ülem-Volga karjalaste ekspeditsioonide-kogumismatkade ajaloost (vene keeles). XXXIV, 1984, 112–122
Grauberg, Helena. Mängimine ja keskkond. Mälestused lapsepõlve-mängudest 1940.–1950. aastate Tartus. XLVII, 2003, 103–128
Gross, Toomas. Ameerika vallutamine: kohtumise anatoomia. XLII, 1998, 139–154
Grünberg, Kristi, Lõhmus, Mari. „Inimene, keskkond ja mälu“ – distsipliinidevahelisest dialoogist arheoloogia ja etnoloogia kevadkooli põhjal. L, 2007, 199–213
Gustav Kooskora mälestuseks (1907–1985). XXXVII, 1989, 197
Habicht, Tamara. Ehiselementidest eesti taluarhitektuuris. XXIX, 1976, 126–169
Habicht, Tamara. Laudad Kagu-Eestis XIXsajandi teisel poolel ja XX sajandi algul. XXIII, 1968, 55–101
Habicht, Tamara. Materjale elamu ja elamusisustuse kohta Jakob Hurda rahvaluulekogudes. XXXV, 1984, 131–172
Habicht, Tamara. Materjale Pihkva oblasti eesti asukate ehitustest. XXII, 1967, 63–100
Habicht, Tamara. Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel. XVI, 1959, 88–152
Habicht, Tamara. Veiselaut Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. XXVII, 1973, 54–100
Hermann, Laine. Muudatused Tartu käsitöökorralduses 1785. a. linnaseaduse alusel. XXVII, 1973, 170–185
Hinnov, Virve. Eesti Rahva Muuseumi kunstikogu. XXXIV, 1984, 11–28
Hurt, Jakob. Lühike ülevaade õpetaja Jakob Hurda ametiaja üle Otepääl 1872–1880. IX–X, 1934, 123–138
In memoriam. [August Lutsar, Oskar Nõmmela]. XXV, 1971, 245
In memoriam. [Eduard Eik, Aliise Hein, Jaan Kaldma]. XXIV, 1969, 376
In memoriam. [Ernst Raudsepp, Elisabeth Vihvelin, Gustav Vilbaste]. XXII, 1967, 338–340
In memoriam. [Gustav Juurikson, Peeter Heinmaa]. XXVII, 1973, 289
In memoriam. [Jaak Õunapuu, Julius Schvan]. XXIII, 1968, 350
In memoriam. Aino Voolmaa. XLIV, 2000, 307–310
In memoriam. Gustav Ränk. XLII, 1998, 155–160
In memoriam. Hele-Mall Eisler. XXXIX, 1992, 200–201
In memoriam. Jüri Linnus. XLI, 1996, 227–229
In memoriam. Lehti Konsin. XXXVI, 1988, 188–189
In memoriam. Lembit Lepp. XLVI, 2002, 249–250
In memoriam. Marta Mäesalu. XXXVI, 1988, 186–187
In memoriam. Tamara Habicht. XLV, 2001, 254–256
In memoriam. Theodor Saar. XXXVI, 1988, 184–185
In memoriam. Vilve Kalits. XL, 1994, 220–221
Indreko, Richard. Kiviaja võrgujäänuste leid Narvas. VII, 1932, 48–67
Indreko, Richard. Looduse ja maastiku määrav osa Eesti muinasaegsel asustamisel. IX–X, 1934, 113–122
Indreko, Richard. Rangipuud ERM-i kogudes. II, 1926, 129–164
Indreko, Richard. Skulptuur ja ornament Eesti kiviaja luuriistades. VI, 1931, 47–66
Ingi, Dagmar. Vaba aja veetmise võimalustest tootmiskoondise Ookean laevadel 1970–1085. L, 2007, 79–106
Jaagosild, Endla. Eesti kali. XXII, 1967, 240–264
Jaagosild, Endla. Rukki kuivatamine põllul. XXVI, 1972, 95–118
Jaagosild, Endla. Suviteravilja põllul kuivatamisest Eestis. XXVII, 1973, 128–152
Jaagosild, Endla. Teraviljakoristusriistadest Eestis. XXXI, 1978, 48–79
Jaagosild, Endla. Tuulamine Eestis. XXIV, 1969, 126–162
Jaagosild, Endla. Tööga tasumise viisid Eesti külas 20. sajandil. XXXIII, 1983, 140–149
Jaagosild, Endla. Viljakoristustöödega seotud traditsioone ja kombeid Eestis. XXIX, 1976, 29–46
Jaagosild, Endla. Viljalõikustalgud Eestis. XXX, 1977, 47–61
Jaagosild, Endla – vt ka Lõoke, Endla
Jaagosild, Ildike. Etnograafiamuuseumi eseme-kogude täiendamine a. 1966–1970. XXVI, 1972, 276–296
Jaagosild, Ildike. Laudad Lääne-Eestis ja saartel. XXIV, 1969, 163–194
Jaagosild, Ildike. Loomade ajutisest pidamisest rehetoas. XX, 1965, 87–106
Jaagosild, Ildike. Loomade karjatamine Nõukogude Eesti külas. XXI, 1966, 272–295
Jaagosild, Ildike. Rehealune talvise looma-pidamisruumina Lääne-Eestis ja saartel. XXII, 1967, 40–62
Jaagosild, Ildike. Uued esemed Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogudes. XXVII, 1973, 272–288
Jaagosild, Ildike – vt ka Liiv, Ildike
Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 1995.–1997. aastal. XLII, 1998, 243–257
Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 1998. aastal. XLIII, 1999, 251–259
Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 1999. aastal. XLIV, 2000, 297–306
Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 2000. aastal. XLV, 2001, 245–253
Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu I–XLIX (1925–2006) artiklite nimestik. L, 2007, 251–292
Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2001. aastal annetatud raamatud. XLVI, 2002, 241–248
Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2002. aastal annetatud trükised. XLVII, 2003, 299–304
Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2003. aastal annetatud trükised. XLVIII, 2004, 271–281
Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2004. aastal annetatud trükised. XLIX, 2006, 308–315
Jaagosild, Maris. Vahetuse ja annetuste teel saadud kirjandus 1993. XL, 1994, 327–340
Jaagosild, Maris. Vahetuse ja annetuste teel saadud kirjandus 1994. XLI, 1996, 289–301
Jansons, Aleksandrs – vt nr 4
Jefremova, Lidia – vt nr 38
Jetojeva, Zinaida. Vepslaste loomapidamishoone statistiline iseloomustus (vene keeles). XXXI, 1978, 190–211
Joalaid, Marje. Elamuga seotud kombestikust Lõuna-Vepsas. XXX, 1977, 225–241
Johannes Jansi päevaraamat kogumisreisist Muhu saarele 1920. aastal. XLIX, 2006, 221–263
Johannes Rööp (1896–1985). XXXVII, 1989, 198
Jõesalu, Kirsti. Privaatse ja avaliku põimumisest nõukogude eesti eluilmas: postsostsialistlikke vaateid sotsiaalsetele suhetele nõukogude argielus. XLIX, 2006, 91–124
Järs, Anu. Meditsiinist, moraalist ja moest. Pilk supelriietuse vanemale ajaloole. XLVII, 2003, 71–102
Järs, Anu. Moodne supelrand. Pilk tänapäevase supelriietuse kujunemisele. XLVIII, 2004, 135–170
Jääts, Indrek. Maaelu muutumine Oisu piirkonnas Järvamaal (1970.–1990. aastad). XLIV, 2000, 109–134
Jääts, Indrek. Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline (Arvustus. Istoriko-kulturnõi atlas Respubliki Komi. Moskva: Drofa, Dik, 1997). XLIV, 2000, 258–266
Jääts, Indrek. Töö kolhoosis. Oisu piirkond Järvamaal 1940. aastate lõpust 1960. aastate lõpuni. XLVI, 2002, 27–50
Jääts, Liisi – vt nr 407
Jürgenson, Aivar. Kalade kiiluvees. Eestlased Jaapani mere ääres. XLV, 2001, 67–102
Jürgenson, Aivar. Kuhu loksud, Euroopa? VIEuroopa kultuuri kongress Pamplonas 25.–28. oktoobrini 2000. XLV, 2001, 205–209
Jürgenson, Aivar. Mälestuste diskrimineerimisest kultuuri abil (Arvustus. Kultuur ja mälu. Studia ethnologica Tartuensia. 4. Tartu, 2001). XLVI, 2002, 199–204
Jürgenson, Aivar. Seentesse suhtumine meil ja mujal. XLVIII, 2004, 81–108
Jürisson, Virve. Eesti NSV töötajate varusta-tusest kestvuskaupadega. XXXIII, 1983, 5–22
Kaavere, Vello. Karl Ernst v. Baeri vaadetest etnograafiale ja tema osast etnograafilise uurimistöö organiseerimisel. XXXVI, 1988, 156–164
Kaelep, Kairi. Eesti Rahva Muuseum Esimese maailmasõja aastail. XLV, 2001, 11–36
Kaldmaa, Ida. Lõigetega unkalaudadest Eesti taluehitistel. XV, 1947, 118–137
Kalits, Johannes. Rahvussuhete reguleerimisest NSV Liidu uues konstitutsioonis. XXXII, 1981, 7–17
Kalits, Vilve. Kaasaegsete pulmade kujunemisloost. XXIX, 1976, 7–28
Kalits, Vilve. Kihnlaste kalastusest. XVI, 1959, 166–202
Kalits, Vilve. Kihnlaste kiviveost. XVII, 1960, 169–190
Kalits, Vilve. Kihnlaste meresõitudest. XVIII, 1962, 80–98
Kalits, Vilve. Tähtpäevatraditsioonide kujundamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis. XXX, 1977, 250–264
Kalits, Vilve. Töökollektiivide hinnangud töötraditsioonidele. XXXIII, 1983, 23–29
Kaljuvee, Grigori. Eesti rahvapäraseid laste mänguasju. XIX, 1964, 210–237
Kaljuvee, Grigori. Häll. XXII, 1967, 265–301
Kaljuvee, Grigori. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi. XVII, 1960, 234–263
Kalling, Ken. Liikwa laened… õõnistavad meie randa. XLVIII, 2004, 109–134
Kalm, Mart. Anu Kannikese raamat arhitektuuriloolase loetuna (Arvustus. Anu Kannike. Kodukujundus kui kultuuriloomine. Etnoloogiline Tartu-uurimus. Eesti Rahva Muuseumi Sari 4. Tartu). XLVII, 2003, 259–264
Kangilaski, Epp. Kullassepad Lõuna-Eesti linnades 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel. XXIX, 1976, 231–240
Kangilaski, Epp. Sellid Lõuna-Eesti tsunftides 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel. XXVIII, 1975, 210–223
Kangilaski, Epp. Tartu Väikegildi liikmeskonnast 18. saj. lõpul ja 19. saj. esimesel poolel. XXVI, 1972, 191–211
Kangilaski, Epp. Tsunftivälistest käsitöölistest Lõuna-Eesti linnades 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel. XXXIII, 1983, 81–91
Kangilaski, Epp. Vabad inimesed Harjumaal XVIII sajandi keskel. XXIV, 1969, 223–239
Kangilaski, Epp. Õpipoisid Lõuna-Eesti tsunftides 18. ja 19. sajandil. XXVII, 1973, 186–197
Kannike, Anu. Elustiili dokumenteerimine. Kodu kui sümboolne keskkond. XLIII, 1999, 51–69
Kannike, Anu. Rahvakunstist esemeuurimuse taustal. XLI, 1996, 105–128
Kannike, Anu. Rahvakunstist kaasaegse kultuurianalüüsini. XLIV, 2000, 47–58
Kaplinski, Küllike. Sotsioloogia ja keskaegne linnaelanikkond. XXXIII, 1983, 38–55
Karm, Jüri. Fotode säilitamisest. XLIX, 2006, 195–220
Karm, Svetlana. Eesti etnoloogid Udmurtias. Eesti Rahva Muuseumi 1971.–1991. aasta udmurdi ekspeditsioonide päevikute analüüs. XLIX, 2006, 157–194
Karm, Svetlana. Eesti Rahva Muuseumi udmurdi kogud. XLVI, 2002, 121–158
Karu, Ellen. Abiajamine – vana vastastikuse abistamise komme. XVIII, 1962, 276–290
Karu, Ellen. Lääne-Eesti taluelamute arengust XX sajandi algusest tänapäevani. XIX, 1964, 50–75
Karu, Ellen. Rukkipeksust Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. XXVIII, 1975, 92–113
Karu, Ellen. Suviviljapeks Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. XXV, 1971, 185–206
Karu, Lembit. Peeruvalgustus Eesti külas 19. sajandil. XXVIII, 1975, 189–209
Kask, Enn. Aja- ja tööjaotus Võru rajooni maaperedes. XXI, 1966, 206–224
Keskküla, Kaie. Muhu ehted 19.–20. sajandil. XXXIX, 1992, 90–115
Kettunen, Lauri. Vepslaste pulmakommetest. I, 1925, 45–52
Kirme, Kaalu. Eesti suurim kuhiksõle tüüp (setu sõlg). XXXII, 1981, 57–78
Kirme, Kaalu. Eesti tarbekunsti seostest rahvakunstiga (XIX sajandi lõpust kuni 1940. aastani). XXIV, 1969, 41–57
Kivisaar-Feoktistova, Liivia. Eesti äkked. XVI, 1959, 11–67
Kivisaar, Liivia – vt ka Feoktistova, Liivia
Klimova, Galina. Komi mustrilised kudumid (vene keeles). XXX, 1977, 199–224
Kondratjeva, Olga. Mööbel Euroopa rahvaste pulmakombestikus 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. XLIV, 2000, 59–67
Konksi, Karin. Arved Luts ja Nõukogude Eesti kaasaja dokumenteerimine Eesti Rahva Muuseumis. XLVIII, 2004, 13–46
Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1976. aastal. XXXI, 1978, 268–275
Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1977. aastal. XXXII, 1981, 174–182
Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1978. aastal. XXXII, 1981, 183–192
Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1979. aastal. XXXIII, 1983, 156–164
Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1980. aastal. XXXIII, 1983, 165–173
Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1981. aastal. XXXV, 1984, 182–188
Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1982. aastal. XXXV, 1984, 189–195
Konsin, Kalju. Etnograafiamuuseumi massikultuuritööst 1976–1980. XXXIV, 1984, 146–150
Konsin, Kalju. Haapsalu rätikud. XXII, 1967, 172–187
Konsin, Kalju. Hiiu rahvavaibad. XXXIII, 1983, 107–122
Konsin, Kalju. Käsitööliste töötingimustest mõningates Eesti alevites ja väikelinnades. XXIV, 1969, 347–375
Konsin, Kalju. Käsitööringide ja isetegevusliku tarbekunsti näituste osa naiskäsitöö arengus Nõukogude Eestis. XX, 1965, 107–126
Konsin, Kalju. Lahemaa rahvavaibad. XXXV, 1984, 63–69
Konsin, Kalju. Muhu tikitud rahvavaibad. XXXII, 1981, 30–56
Konsin, Kalju. Mõningaid jooni komi rahvakunstist. XXVII, 1973, 198–217
Konsin, Kalju. Naiskäsitöö Võru rajoonis. XXI, 1966, 164–205
Konsin, Kalju. Rahvakunstimeistrite koondis „Uku”. XXVI, 1972, 149–169
Konsin, Kalju. Rahvapäraseid jooni kaas-aegsete linaste kangaste kujunduses. XIX, 1964, 37–49
Konsin, Kalju. Saaremaa naiskäsitööst tänapäeval. XXXVI, 1988, 70–79
Konsin, Kalju. Surguti hantide olme eripära. XXXI, 1978, 149–176
Konsin, Kalju. Udmurdi kudumite eripära. XXX, 1977, 157–222
Konsin, Kalju. Viljandi rajooni rahvakunsti-meistrite tegevusest. XXXVI, 1988, 80–85
Korzjukov, Olimpi. Eesti Riikliku Vabaõhu-muuseumi loomise printsiibid. XX, 1965, 76–81
Kotova, Jevgenia. Volga-Kaama regiooni soome-ugri rahvaste etnograafilised kogud Venemaa Etnograafiamuuseumis. XLII, 1998, 79–86
Krastiņa, Anna. Läti rahvaarhitektuuri uurimisest. XX, 1965, 228–247
Kuigo, Elle. Eesti särkide lõikest XIX sajandil ja XX sajandi algul. XXIII, 1968, 256–288
Kuigo, Elle. Lilltikandist eesti rahvakunstis 19. saj. lõpul ja 20. saj. algu-poolel. XXVI, 1972, 119–148
Kuigo, Elle. Naistesärkide kaunistused Eestis XIX sajandil. XXIV, 1969, 75–125
Kuigo, Elle – vt ka Vunder, Elle
Kuplais, Mārtiņš. Sauna planeeringu omapärast Vidzeme keskosas (vene keeles). XXXIII, 1983, 123–133
Kurrik, Helmi. Eesti pitsid. VI, 1931, 88–119
Kurrik, Helmi. Kama. V, 1929, 170–184
Kurrik, Helmi. Kõlavöö Eestis. VII, 1932, 93–124
Kurrik, Helmi. Näärikroonid. IV, 1928, 57–77
Kurrik, Helmi. Tekstiiltehnilisi haruldusi E. R. Muuseumis. IX–X, 1934, 225–230
Kurrik, Helmi. Villased meestevööd. XI, 1937, 120–147
Kurrik, Helmi. Vorstid. VIII, 1934, 112–154
Kõiva, Mare. Numeraalid. Ühest loitsude alaliigist. XLIII, 1999, 115–132
Kõresaar, Ene. Etnograafilised vööd ja vööde etnograafia (Arvustus. Eevi Astel. Eesti vööd. Tartu: Ilmamaa, 1998). XLIV, 2000, 245–249
Kärner, Aime. Sindi tekstiilitööliste vanemad elamud. Kasarmud. XXIII, 1968, 315–330
Kärner, Aime. Sindi tekstiilitööliste vanemad elamud. Väikemajad. XXVII, 1973, 33–53
Kärner, Aime. Tartu Ülikooli õppejõud Etnograafiamuuseumi kogude täiendajatena. XXXV, 1984, 28–34
Käärik, Henn. Kaasaegse eesti küla monograafilise uurimise programmist. XXXVI, 1988, 7–15
Laakmann, Heinrich. Pärnu linna ümbruse kalapüügikohad. XIV, 1939, 112–119
Laid, Eerik. Mordvalaste etnograafilised ja pool-muinasaegsed sõled. II, 1926, 165–186
Laid, Eerik. Petseri laat etnograafiliselt seisukohalt. XI, 1937, 55–82
Laid, Eerik. „Pirru-Jaak”. IV, 1928, 98–100
Laidre, Margus. Rootsi armee värvatud väeosade rahvuslikust, vanuselisest ja sotsiaalsest koosseisust Liivimaal 17. sajandi lõpul. XXXVII, 1989, 145–166
Leete, Art. Etnoloogiline näidisuurimus (Arvustus. Ene Kõresaar. Vaip– tekki muodi asi. Etnoloogiline esemeuurimus. Studia Ethnologica Tartuensia 2. Tartu ülikooli etnoloogia õppetool. Tartu, 1999). XLV, 2001, 202–204
Leete, Art. Hulk huvitavaid uurimusi rahvapärimusest ja -usust, sealhulgas kolm soome-ugri identiteeti (Arvustus. Studies in Folklore and Popular Religion. Vol. 1. Tartu, 1996; vol. 2, Tartu, 1999; vol. 3. Tartu, 1999). XLIV, 2000, 254–257
Leete, Art. Kultuuri ärakasutamine (ühest suundumusest tänapäevases Euroopa museoloogilises diskussioonis): [Euroopa 3. Etnograafiliste ja Sotsiaalajaloo Muuseumide Suurkonverents, Belgia, Namur, 1999]. XLIII, 1999, 207–214
Leete, Art. Lääne-Siberi taiga- ja tundrainimeste ruumitundmisest seoses orienteerumisviisidega. XLI, 1996, 211–225
Leete, Art. Märkmeid maastikutõlgendamisest põlisrahvastel. XLVI, 2002, 159–182
Leete, Art. Raamat mägieestlastest (Arvustus. Marika Mikkor. Eestlased Musta mere rannikul. Tartu, 1998). XLIII, 1999, 202–206
Leete, Art. Soome-ugri kultuuride etnoloogilise talletamise tänapäevaseid probleeme Eesti Rahva Muuseumis. XLII, 1998, 11–33
Leete, Art. Suur ja väike kultuuriuurimine (Arvustus. Kultuuri mõista püüdes. Trying to Understand Culture. Ajaloo Instituut. Scripta ethnologica 3. Juubelikogumik Dr. habil. Ants Viirese 80. sünnipäevaks. Toim. Terje Anepaio ja Aivar Jürgenson. Tallinn, 1998). XLIV, 2000, 250–253
Leete, Art. Vaateid „Eesti rahvakultuurile” (Arvustus. Eesti rahvakultuur. Koost. ja toim. Ants Viires ja Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998). XLIII, 1999, 187–201
Leinbock, Ferdinand. Eesti Rahva Muuseum 1909–1934. IX–X, 1934, 1–48
Leinbock, Ferdinand. Kabi- ja pottmütsid. I, 1925, 89–103
Leinbock, Ferdinand. Liivlaste kalastusest ja vähipüügist. IV, 1928, 109–151
Leinbock, Ferdinand. Linnumunade korjamisest. VIII, 1934, 155–180
Leinbock, Ferdinand. Puulukud. II, 1926, 48–68
Leinbock, Ferdinand. Uste ja väravate sulused Eestis. V, 1929, 72–140
Leinbock, Ferdinand – vt nr 310
Leinbock, Ferdinand – vt ka Linnus, Ferdinand
Ligi, Herbert. Veoloomadest Eestis feodalismi perioodil. XXIV, 1969, 195–222
Liiv, Ildike. Ühiskarjatamisest Saaremaal. XVIII, 1962, 38–79
Liiv, Ildike – vt ka Jaagosild, Ildike
Linnus, Ferdinand. Eesti vanem mesindus I. Metsamesindus. XII–XIII, 1939, 1–495
Linnus, Ferdinand. Ilmari Manninen. In memoriam. XI, 1937,V–VII
Linnus, Ferdinand – vt ka Leinbock, Ferdinand
Linnus, Jüri. 1810. aasta ankeetvastused Põhja-Eesti talurahva elu-olu kajastajana. XXII, 1967, 121–152
Linnus, Jüri. Aliise Moora ja Etnograafiamuuseum. XXXIV, 1984, 123–126
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1964. ja 1965. aastal. XXI, 1966, 313–331
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1966. aastal. XXII, 1967, 341–347
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1967. aastal. XXIII, 1968, 357–363
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1968. aastal. XXIV, 1969, 383–389
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1969. aastal. XXV, 1971, 246–252
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1970. aastal. XXVI, 1972, 297–306
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1971. aastal. XXVII, 1973, 290–295
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1972. aastal. XXVIII, 1975, 245–253
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1973. aastal. XXIX, 1976, 287–292
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1974. aastal. XXX, 1977, 265–272
Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1975. aastal. XXXI, 1978, 258–267
Linnus, Jüri. Etnograafia Muuseumi teatmematerjali kogudest. XVI, 1959, 300–313
Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi aastaraamatu I–XXX (1925–1977) sisuregister. XXXI, 1978, 276–288
Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrk 1931–1981. XXXVI, 1988, 23–42
Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduskonverentsid 1959–1980. XXXIV, 1984, 136–142
Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduspäevad 1976–1980. XXXIV, 1984, 143–145
Linnus, Jüri. Etnograafiliste esemete hoiustamise põhimõtted Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XX, 1965, 82–86
Linnus, Jüri. Harri Moora ja Etnograafiamuuseum. XXIII, 1968, 351–356
Linnus, Jüri. Helmi Üprus ja Eesti Rahva Muuseum. XXXVI, 1988, 62–69
Linnus, Jüri. Käsitöölised Eesti väikelinnades 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVI, 1972, 170–190
Linnus, Jüri. Käsitöölised Tallinnas 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVII, 1973, 153–169
Linnus, Jüri. Küla sepikojad Eestis. XVIII, 1962, 141–175
Linnus, Jüri. Küla sepikojad Saaremaal. XVII, 1960, 84–104
Linnus, Jüri. Külasepast Eestis. XX, 1965, 127–169
Linnus, Jüri. Lõuna-Eesti maasepad XVIIIsajandil ja XIX sajandi algul. XXII, 1967, 153–171
Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eesti 15. ja 16. sajandi ajalooallikates. XXXII, 1981, 101–113
Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eestis XVIIIsajandi lõpul. XXV, 1971, 207–228
Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Lõuna-Eestis 17. sajandi esimesel poolel. XXXIII, 1983, 92–103
Linnus, Jüri. Maakäsitööliste pere Eestis 18. sajandil. XXIX, 1976, 213–228
Linnus, Jüri. Maakäsitööliste sotsiaalne koosseis Eestis 17. sajandi lõpul. XXXIV, 1984, 68–90
Linnus, Jüri. Põhja-Eesti maasepad XVIII sajandil. XXI, 1966, 296–312
Linnus, Jüri. Sepaameti õppimine Eesti külas XVIII ja XIX sajandil. XXIII, 1968, 175–202
Linnus, Jüri. Sepp eesti rahvatraditsioonis. XX, 1965, 170–183
Linnus, Jüri. Vallasepast Eestis. XIX, 1964, 121–142
Linnus, Jüri. Üliõpilased etnograafilise materjali kogumisel. XXXV, 1984, 35–45
Linnus, Tanel. Kuramaa liivlaste põllundus. XXXIII, 1983, 150–155
Loit, Juuli. Pulmad, varrud ning haigused ja nende ravimine endises Rapla kihelkonnas. XXVIII, 1975, 224–235
Loorits, Oskar. Kujutelmade ja motiivistiku päritolust ja vanadusest. IX–X, 1934, 165–175
Luts, Arved. Abiellumistest Võru rajoonis. XXI, 1966, 225–248
Luts, Arved. Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul. XVI, 1959, 203–210
Luts, Arved. Avanäitusest esimese püsiekspositsioonini. Eesti Rahva Muuseumi näitused 1945–1950. XLV, 2001, 37–66
Luts, Arved. Eesti kalurite ajutised rannaelamud. XXX, 1977, 67–94
Luts, Arved. Eesti põhjarandlaste kartulivedu Soome. XXIII, 1968, 102–133
Luts, Arved. Eesti randlaste kalastusega seotud tavade sotsiaalne funktsioon. XXXI, 1978, 121–148
Luts, Arved. Etnograafiamuuseumi kaasaja uurimise ekspeditsiooni tööst 1962. aastal. XIX, 1964, 243–250
Luts, Arved. Ilmari Manninen Tartu Ülikooli õppejõuna. XLI, 1996, 25–39
Luts, Arved. Kalastusalase materjali kogumine korrespondentide kaasabil. XXXII, 1981, 161–173
Luts, Arved. Märkmeid Audruranna kolhoosi kaluriperede majanduselust. XVIII, 1962, 19–37
Luts, Arved. Rändpüügist Eesti merekalastuses. XVII, 1960, 129–168
Luts, Arved. Soomlaste silgukaubandus Viru rannikul. XXIV, 1969, 288–318
Luts, Arved. Tartu ülikooli üliõpilaste etnograafiaalased tööd 1989–1993. XL, 1994, 207–219
Luts, Arved. Tartu ülikooli üliõpilaste etnograafiaalased tööd. XXXVIII, 1990, 207–223
Luts, Arved. Teel juubelile. Tagasivaade Eesti Rahva Muuseumi 50. aastapäevale ja selle eelloole. XLIII, 1999, 11–49
Luts, Arved. Võrgumajad Eesti mererannikul. XXV, 1971, 22–54
Luts, Arved – vt nr 38, 53
Lõhmus, Mari – vt nr 63
Lõoke, Endla. Kanepitoidud Eestis. XVII, 1960, 191–202
Lõoke, Endla. Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. XVI, 1959, 68–87
Lõoke-Jaagosild, Endla. Rapla rajooni talurahva toidust tänapäeval. XIX, 1964, 7–19
Lõoke, Endla – vt ka Jaagosild, Endla
Manninen, Ilmari. Eesti etnograafilist vanavara välismaa muuseumites. V, 1929, 141–153
Manninen, Ilmari. Eesti rahvariiete ajalugu. III, 1927, 5–485
Manninen, Ilmari. Eesti rahvariiete pildistised välismaa kirjanduses möödunud sajandeil. VII, 1932, 76–92
Manninen, Ilmari. Etnograafilisi märkmeid Eesti Ingerist. IV, 1928, 39–56
Manninen, Ilmari. Kreevini rahvariie ja selle etnograafiline sugulus. I, 1925, 128–133
Manninen, Ilmari. Käänivõrgupüügist Võrtsjärvel. VI, 1931, 41–46
Manninen, Ilmari. Paulaharju pildistised Vene-Ingeri eestlaste ehitistest. VIII, 1934, 90–99
Manninen, Ilmari. Setude ehitused. I, 1925, 53–88;I I, 1926, 103–128
Manninen, Ilmari. Toailustised. XIV, 1939, 90–97
Manninen, Ilmari, Leinbock, Ferdinand. Rahvateaduslikud kogud Eesti Rahva Muuseumis. I, 1925, 134–144
Mark, Julius. Lapi pulmakommetest. IV, 1928, 101–108
Mark, Julius. Tuulilehvik. XI, 1937, 148–159
Mark, Karin. Volga- ja permisoomlaste antropoloogia. XX, 1965, 14–28
Metsallik, Romeo – vt nr 512
Mikkor, Marika. Ersade sünnikombestikust Sabajevo ja Povodimovo külas. XLII, 1998, 53–78
Mikkor, Marika. Kaukaasia eestlaste matuse-kombestikust. XXXIX, 1992, 167–188
Mikkor, Marika. Linnud, loomad, ebaselge päritoluga hääled ja unenäod surmaennetena Kaukaasia eestlastel. XLI, 1996, 167–181
Mikkor, Marika. Muutuvast matusekombestikust linnas ja maal. XLV, 2001, 103–146
Mikkor, Marika. Surmaga seotud tavadest ersamordva külades Sabajevos ja Povodimovos. XL, 1994, 153–189
Mikkor, Marika. Sünnijärgse ajaga seotud toimingutest Kaukaasia eestlastel. XLIII, 1999, 133–170
Minnijahmetova, Tatjana. Surnute auks peetavad rituaalid Kaama-tagustel udmurtidel. XLIV, 2000, 215–226
Moltšanova, Lidia. Valgevene kolhoosnikute kaasaegne elamu. XIX, 1964, 90–101
Moora, Aliise. Etnograafiamuuseumi kogud rahva toidu uurimise alusena. XXVII, 1973, 254–271
Moora, Aliise. Tavandi- ja peotoitudest eesti külas. XXIX, 1976, 47–100
Moora, Aliise – vt nr 328, 329
Moora, Harri. Eesti etnograafia nõukogulikul ülesehitamisel. XV, 1947, 24–35
Moora, Harri. Hõbeaare Pilistverest. I, 1925, 110–117
Moora, Harri. Üks varema raua-aja kalm Põhja-Eestis. II, 1926, 187–200
Moora, Harri, Anderson, Walter. Kohtla rahaleid. I, 1925, 104–109
Moora, Harri, Moora, Aliise. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest. XVII, 1960, 20–83
Moora, Harri, Moora, Aliise. Lisandeid vadjalaste ja isurite etnilisele ajaloole. XIX, 1964, 188–209
Mägi, Jaan. Eesti Rahva Muuseum ja Eesti põllutöömuuseum. IX–X, 1934, 102–104
Mägiste, Julius. Eesti ja kreevinite keelelisist kokkupuuteist. IX–X, 1934, 139–144
Möldre, Leili. Noored ja töökollektiiv. XXXII, 1981, 18–25
Niidu, Vilma. Savinõude valmistamisest Petseri ümbruses. XXXI, 1978, 83–102
Nikitina, Galina. Maa ümberjagamine Udmurdi kogukonnas (vene keeles). XXXVI, 1988, 127–137
NSVL Teaduste Akadeemia Etnograafiainstituudi tööst Suure Isamaasõja aastail. XV, 1947, 175–185
Nõmmela, Marleen. Gustav Ränk 1928. aasta suvel Karjalas: etnograafilise praktika analüüs. L, 2007, 43–78.
Pakosta, Liisa. Lastekasvatuse ideoloogilised ja ühiskondlikud aspektid. 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esikümnete koduse kasvatuse alase kirjanduse põhjal. XLI, 1996, 129–148
Pallo, Sirje. Elu Kabli külas 1998. aastal. XLIV, 2000, 161–194
Palmeos, Paula. Karjala keele uurimisest pärast Teist maailmasõda. XXXIV, 1984, 99–107
Palmeos, Paula. Tänapäeva Valdai karjalastest. XVIII, 1962, 244–265
Peedumäe, Tiia. Kristluse mõjud ja kristlikud tähtpäevad mari rahvakalendris. XLI, 1996, 183–209
Peršits, Abram, Tšeboksarov, Nikolai. Pool sajandit nõukogude etnograafiat. XXIII, 1968, 7–28
Peterson, Aleksei. Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal. XVII, 1960, 264–268
Peterson, Aleksei. Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1959.–1960. aastal. XVIII, 1962, 291–301
Peterson, Aleksei. Asunike elamute ehitamisest kodanlikus Eestis. XX, 1965, 184–208
Peterson, Aleksei. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1963. aastal. XX, 1965, 248–258
Peterson, Aleksei. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail. XVII, 1960, 7–19
Peterson, Aleksei. Eesti nõukogude etnograafia aastail 1940–1965. XXI, 1966, 9–42
Peterson, Aleksei. Eesti rehetoa aknad aastail 1850–1940. XXVII, 1973, 7–26
Peterson, Aleksei. Eesti taluelamu suurus aastail 1920–1940. XXV, 1971, 7–21
Peterson, Aleksei. Etnograafiamuuseumi tegevusest 1961. ja 1962. aastal. XIX, 1964, 251–262
Peterson, Aleksei. Etnograafiline film uurimisdokumendina (vene keeles). XXXIII, 1983, 30–37
Peterson, Aleksei. Kolmveerand sajandit Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi. XXXV, 1984, 7–27
Peterson, Aleksei. Lisandeid läänemeresoome rehe nimetuse uurimisloole. XXX, 1977, 136–146
Peterson, Aleksei. Lisandeid sürjakomi põllunduse ja ehitiste uurimisele. XXXII, 1981, 79–100
Peterson, Aleksei. Lõunavepsa linandusest. XXV, 1971, 169–184
Peterson, Aleksei. Nõukogude Eesti kaasaegne elu-olu etnograafia uurimis-objektina. XVIII, 1962, 7–18
[Peterson, Aleksei]. Olimpi Korzjukov. In memoriam. XXV, 1971, 241–244
Peterson, Aleksei. Rehetoa nimetusest 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. XXVII, 1973, 27–32
Peterson, Aleksei. Rehetoa uksed aastail 1800–1940. XXVIII, 1975, 24–51
Peterson, Aleksei. Rehielamu kambrid 19. sajandil. XXVI, 1972, 7–59
Peterson, Aleksei. Rehielamu köök 19. sajandil. XXVI, 1972, 60–94
Peterson, Aleksei. Rehielamu rehetoa suurusest. XXVIII, 1975, 7–23
Peterson, Aleksei. Rehielamu ruumijaotuse arengu põhijooni XIX ja XXsajandil. XXII, 1967, 7–39
Peterson, Aleksei. Taluarhitektuuri küsimusi (Arvustus. Suitsutare 2. Valitud artiklid 1975–1999. Selected articles 1975–1999. Toimetus: Merike Lang (peatoimetaja), Juta Saron, Maret Tamjärv. Tallinn, 2000). XLV, 2001, 197–201
Peterson, Aleksei. Taluelamu käsitlus eestikeelses perioodikas aastail 1850–1917. XXIII, 1968, 29–54
Peterson, Aleksei. Tööliste eluolu ainese kogumisest ja uurimisest Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XXXVI, 1988, 16–22
Peterson, Aleksei. Tüüpprojektide kasutamisest maaelamuehituses 1953.–1962. aastani. XIX, 1964, 76–89
Peterson, Aleksei. Vepsa ait. XXIV, 1969, 319–334
Peterson, Aleksei. Võru rajooni kaasaegne maaelamu. XXI, 1966, 47–79
Pihlapuu, Laura. Eesti asundus Livoonia Põhja-Kaukaasias. XXVI, 1972, 248–275
Piho, Mare. J. Hurda käsikiri „Setokźstź pühi’ ja tähtpäävä’” etnograafilise allikana. XXXVIII, 1990, 67–85
Piho, Mare. Petserimaa venelaste metallehted (16.–20. sajandil). XLVI, 2002, 101–120
Piho, Mare. Setu naiste metallehted 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani (saksa keeles). XXXIX, 1992, 72–89
Piiri, Reet. Eesti Rahva Muuseum Ilmari Mannineni ajal. XLI, 1996, 11–23
Piiri, Reet. Eesti Rahva Muuseumi sidemed teadusasutustega väljaspool Eestit 1909–1987. XXXVIII, 1990, 170–206
Piiri, Reet. Eesti Rahva Muuseumi talurahvajalanõude kogu. XLVII, 2003, 145–180
Piiri, Reet. Kuidas on Aravetel riides käidud. I. XLIII, 1999, 91–114
Piiri, Reet. Kuidas on Aravetel riides käidud. II. XLIV, 2000, 69–108
Piiri, Reet. Rahvarõivas esinemisrõivana. XXXIX, 1992, 116–137
Piiri, Reet. See varumise harjumus– toidukultuurist nõukogude Eestis. XLIX, 2006, 49–90
Piiri, Reet. Viljandi rajooni maaelanike rõivastusest. XXXVI, 1988, 86–94
Piirimäe, Helmut. Tartu käsitöötsunftid 17. sajandil. XXXIII, 1983, 61–80
Popovics, Tibor Miklós. Russiini puukirikutest. XLII, 1998, 89–96
Pullat, Raimo. Eesti linnarahvastiku etniline koosseis aastail 1917–1940. XXIII, 1968, 331–349
Pullat, Raimo. Eesti linnarahvastiku etniline koosseis XIX sajandil ja XXsaj. algul (kuni 1913). XXV, 1971, 229–240
Pullat, Raimo. Tallinna elanikkonna rahvuslik ja professionaalne koostis XIX sajandi 70.–80-ndail aastail. XXIV, 1969, 272–287
Puss, Hugo. Hiiumaa suurperedest. XXX, 1977, 129–135
Puss, Hugo. Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890–1940. XXVIII, 1975, 74–91
Puss, Hugo. Mis eelnes pakkäkkele Hiiumaal? XXXI, 1978, 80–82
Põldmäe, Rudolf. Eesti rahvaomastest majariistadest. V, 1929, 39–71
Põllo, Helgi. Laiaistmelised kiiktoolid Hiiumaal. XL, 1994, 75–90
Pärdi, Heiki. Abhaasi ANSV Sulevi küla eestlaste elatusaladest 1885–1930. XXXV, 1984, 105–117
Pärdi, Heiki. Eesti Rahva Muuseumi kodumaised esemekogud. ‘Ethnographica’ paikkondlik päritolu. XL, 1994, 11–59
Pärdi, Heiki. „Loomulike vajaduste” rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel. XLVI, 2002, 51–80
Pärdi, Heiki. Muuseum ja tänapäev. Kaasaja dokumenteerimise probleeme kultuuriloomuuseumides. XLIII, 1999, 71–89
Pärdi, Heiki. Mõningaist etnilistest protsessidest koolalaplaste juures 1926–1979. XXXVII, 1989, 22–38
Pärdi, Heiki. Nüüdisaega iseloomustava teatmematerjali kogumistöö vormid Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XXXII, 1981, 26–29
Päss, Elmar. Kalevala laulikuid Soome Rahvusmuuseumis. XI, 1937, 44–54
Päss, Elmar. Lihaheide Eestis. VI, 1931, 5–40
Päss, Elmar. Mardipäeva mängudest. VIII, 1934, 71–89
Päss, Elmar. Peakatted rahvalaulus. IX–X, 1934, 145–164
Raendi, Aili. Eesti põllumeeste seltside näitustest 19. sajandi 70.–80. aastatel. XXVIII, 1975, 117–130
Raendi, Aili. Mõnede hilisemate eesti põllumeeste seltside tegevusest 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. XXVII, 1973, 101–127
Raid, Lembit. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XXVI kongress ideoloogiatöö põhisuundadest. XXXIV, 1984, 7–10
Rattus, Kristel. „Vilde jootraha“: võimuvõitlus ressursside pärast või ideoloogiline konflikt? Sotsiaalne reaalsus meediatekstides. XLVIII, 2004, 171–202
Rattus, Kristel, Jääts, Liisi. Eesti Rahva Muuseumi ühisprojektid looduskaitseorganisatsioonidega: „Traditsioonilised töövõtted internetis“ ja „Karula Rahvuspargi pärandkultuur. Juured ja tänapäev“. XLVIII, 2004, 223–226
Rauba, Monika. Ülevaade Eesti maapoliitikast 20. sajandil. XLVI, 2002, 11–26
Rauba, Monika – vt ka Vestmann, Monika
Reemann, Vaike. Karjala aines Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogudes. XXXIV, 1984, 108–111
Reemann, Vaike. Näitus „Soomeugrilaste rahvakunst” Tallinnas 1989. aastal. XL, 1994, 60–74
Reemann, Vaike. Tähelepanekuid Tihvini karjalaste naiste käsitöödest. XXXV, 1984, 96–104
Reemann, Vaike. Viinapuuväät – maasikakiri. XLVII, 2003, 249–258
Reemann, Vaike. Küübid Eesti Rahva Muuseumi kogudes. L, 2007, 131–158
Reemann, Vaike, Õunapuu, Piret. Kokkuvõte Eesti Rahva Muuseumi 45. konverentsist. XLVIII, 2004, 232–235
Reidla, Jana. Joseph Zmigrodsky (1858–1936) kollektsioon Eesti Rahva Muuseumi fotokogus. XLII, 1998, 117–138
Reio, Juta. Leivaga seotud kombestikust Jakob Hurda rahvaluulekogudes. XXXVIII, 1990, 48–66
Reio, Juta. Viljandi rajooni maaelanike toidumajandusest. XXXVI, 1988, 95–112
Romanova, Galina. Mööblivalmistamine Komis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses (vene keeles). XXXIII, 1983, 134–139
Runnel, Pille. Kultuuri ja tehnoloogiate vahekorrast: Internet kui kultuuritegur. Probleemipüstitus. XLIV, 2000, 13–45
Runnel, Pille. Maailmafilm. Tartu visuaalse kultuuri festival 2005. XLIX, 2006, 264–268
Runnel, Pille. Suvekool rahvaluule ja etnoloogia suundumustest. XLIV, 2000, 267–273
Runnel, Pille. Tartu visuaalse kultuuri päevad Eesti Rahva Muuseumis. XLVIII, 2004, 227–231
Ruus, Maie. Kultuurirevolutsiooni algus Eesti NSV-s 1940.–1941. a. XX, 1977, 7–21
Ruusmann, Reet. Defitsiit kui osa nõukogude-aegsest argielust Eesti NSV-s. XLIX, 2006, 125–156
Ränk, Gustav. Eesti ader. IV, 1928, 19–38
Ränk, Gustav. Eesti küla veevarustusest ja kaevutüüpidest. XI, 1937, 83–119
Ränk, Gustav. Eesti rannarootsi elamu läbi aegade. XLI, 1996, 65–87
Ränk, Gustav. Haruldane kalapüünis. VI, 1931, 81–87
Ränk, Gustav. Härjaike. V, 1929, 154–169
Ränk, Gustav. Kalade säilitamisest ja konservimisest Peipsi ranniku külades. VII, 1932, 68–75
Ränk, Gustav. Kultusekivid haiguste panipaigana. XXXIX, 1992, 156–166
Ränk, Gustav. Materiaalne Peko. IX–X, 1934, 176–203
Ränk, Gustav. Omapärane elamutüüp Eesti Põhjaranniku neemedel. XIV, 1939, 69–89
Ränk, Gustav. Paar algelist kalapüünist Narva jõelt. VIII, 1934, 100–111
Ränk, Gustav – vt nr 32
Saar, Edgar. Handi rahvakultuuri muutumisest 20. sajandil. XLIV, 2000, 195–214
Saar, Edgar. Hõõrdetulest Eestis. XXIX, 1976, 241–247
Saar, Edgar. Põhjahandi naiste nüüdisaegsed rahvarõivad. XXXV, 1984, 82–95
Saar, Edgar. Põhjahandi püstkoda tänapäeval. XLIII, 1999, 171–185
Saar, Edgar. Põhjahantide kodune tarbevara. XLV, 2001, 171–188
Saar, Edgar. Tuletegemine tuleraua, tulekivi ja süütisega. XXVIII, 1975, 167–188
Salu, Edith. Rasedusega seotud uskumused ja kombed eestlastel. XXXVIII, 1990, 105–139
Sannikova, Ariadna. Karjala elamu. XXV, 1971, 87–105
Saron, Juta. Etnograafiamuuseumi osa vabaõhumuuseumi mõtte algatamisel ja elluviimisel. XXXIV, 1984, 29–39
Saron, Juta. Raudkiviehitus Muhu saarel 20. sajandi algupoolel. XXXVI, 1988, 43–61
Sarv, Heno. Hinnang maride, mordvalaste ja udmurtide arvukusele 19. sajandi keskel ja 20. sajandi algul. XL, 1994, 105–152
Sarv, Heno. Muutustest uurali ja teiste keelkondade rahvaste kaasaegses asustuses NSV Liidus (etnodemograafiliste andmete võrdleva analüüsi katse) (vene keeles). XXXVII, 1989, 5–21
Sarv, Heno. Soome-ugri tänapäevaprobleemide kultuurökoloogilised tagamaad. XLII, 1998, 35–52
Sarv, Heno, Vladõkin, Vladimir. Puudesalu tüüpi ohvrikohtadest eestlaste ja volgasoomlaste juures. XXXVI, 1988, 138–155
Saveljeva, Ljudmila. Tikand udmurdi çàð-vöödel (vene keeles). XXXI, 1978, 177–189
Schmiedehelm, Marta. Keskmise rauaaja aareleide Kambjast. IX–X, 1934, 212–224
Schmiedehelm, Marta. Kümme aastat esiajalooliste muististe kaitset. XI, 1937, 1–13
Sepp, Hendrik. Põllumajanduse teoreetiline käsitlus Liivimaal XVII ja XVIII sajandil. IX–X, 1934, 204–211
Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1931/32. a. eest. VIII, 1934, 181–192
Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1932/33. aasta eest (1. IV 32– 31. III 33). IX–X, 1934, 255–267
Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1933/34. aasta eest (1. IV 33– 31. III 34). IX–X, 1934, 268–282
Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1934. /1935. a. eest (1. IV 34– 31. III 35). XI, 1937, 161–177
Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1935. /1936. a. kohta (1. IV 35– 31. III 36). XI, 1937, 178–197
Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1936. /1937. a. kohta (1. IV 36– 31. III 37). XIV, 1939, 121–140
Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1937. /1938. a. kohta (1. IV 37 – 31. III 38). XIV, 1939, 141–158
Siimets, Ülo. Kaks tšuktši lugu. XLIV, 2000, 227–244
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1989. aastal. XL, 1994, 222–236
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1990. aastal. XL, 1994, 237–254
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1992. aastal. XL, 1994, 266–294
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1993. aastal. XL, 1994, 295–326
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1994. aastal. XLI, 1996, 231–257
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1995. aastal. XLI, 1996, 259–288
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1996. aastal. XLII, 1998, 161–199
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1997. aastal. XLII, 1998, 201–242
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1998. aastal. XLIII, 1999, 215–250
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2000. aastal. XLV, 2001, 217–244
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2001. aastal. XLVI, 2002, 205–240
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2002. aastal. XLVII, 2003, 265–298
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2003. aastal. XLVIII, 2004, 236–270
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2004. aastal. XLIX, 2006, 271–307
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2005. aastal. L, 2007, 214–250
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseumi 1999. aasta tööaruanne. XLIV, 2000, 274–296
Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseumi tegevusest 1988. aastal. XXXIX, 1992, 189–197
Sild, Hilja. Gustav Matto ja tema pärand. XXVIII, 1975, 236–244
Sild, Hilja. Kuidas kanti mulgi puusapõlli? XVIII, 1962, 234–238
Sild, Hilja. Linuk ehk sabaga tanu. XXIV, 1969, 58–74
Stepermanis, Marģers. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes (vene keeles). XVII, 1960, 225–233
Šlõgina, Natalie. Etnograafilisi materjale Manasseini revisjonis. XXIV, 1969, 254–271
Šlõgina, Natalia. Ingerisoomlaste pulmakombeist (vene keeles). XXXVII, 1989, 39–76
Šlõgina, Natalie. Rehtedest Eesti NSV-ga külgnevates Vene NFSV rajoonides. XVIII, 1962, 124–140
Šlõgina, Natalia – vt nr 503,504, 505
Zassetskaja, Marina. Germaani rahvaste kogud Venemaa Etnograafiamuuseumis. XLII, 1998, 97–115
Zirk, A. Jooni Võru rajooni majanduse arengust. XXI, 1966, 43–46
Tallgren, Aarne Michaėl. Esiajaloolised eesti asjad Helsingi muuseumis. I, 1925, 35–44
Tammur, Kadri. Korterioludest Tartu linnas aastail 1920–1940. XXXIV, 1984, 51–67
Tammur, Kadri. Tartu elanikkonna etniline struktuur aastail 1920–1940. XXXV, 1984, 173–181
Tampere, Herbert. Eeslaulja ja koor setu rahvalaulude ettekandmisel. IX–X, 1934, 49–74
Tampere, Herbert. Eesti regivärsilise rahvalaulu meloodika stiilitüübid. XX, 1965, 50–66
Tampere, Herbert. Mart Saar kui rahvaviiside koguja. XXIX, 1976, 248–258
Tarvel, Enn. Tartu käsitööst 16. sajandil. XXXIII, 1983, 56–60
Tassa, Aleksander. Friedr. Rob. Faehlmanni tõestatud ja oletatavaid portreid. XIV, 1939, 98–111
Tiik, Leo. Lisandeid Saaremaa taluehitiste uurimise alalt. XXIX, 1976, 170–188
Tiik, Leo. Uusi lisandeid Saaremaa taluehituste uurimise alalt. XXXIV, 1984, 45–50
Tilk, Alo. Eesti suusad. V, 1929, 32–38
Tolstov, Sergei. Etnograafia ja nüüdisaeg. XV, 1947, 11–23
Toom, Inga. Millisel naisel on õigus sünnitada? Pilk 1990. aastate teise poole perekonna-diskursusele Eestis. XLVIII, 2004, 2203–222
Toomas, Merike. Külastajate uuringu tulemustest Eesti Rahva Muuseumis. XLV, 2001, 210–216
Toulouze, Eva. Tartu põhjauuringute koolkond. XLVI, 2002, 183–194
Troska, Gea. Suveköögid Eestis. XXX, 1977, 95–128
Troska, Gea, Šlõgina, Natalia. Eesti külavormide klassifitseerimisest. XXIX, 1976, 101–125
Troska, Gea, Šlõgina, Natalie. Kehvikute asulatest ja elamutest Eesti mandriosas XIX sajandi teisel poolel ja XXsajandi alguses. XIX, 1964, 102–120
Troska, Gea, Šlõgina, Natalie. Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest. XVI, 1959, 153–165
Tšeboksarov, Nikolai – vt nr 342
Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1983. aastal. XXXVI, 1988, 165–175
Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1984. aastal. XXXVI, 1988, 176–183
Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1985. aastal. XXXVII, 1989, 188–196
Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1986. aastal. XXXVIII, 1990, 224–233
Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1987. aastal. XXXVIII, 1990, 234–244
Tuubel, Virve. Eesti Rahva Muuseum 1991. aastal. XL, 1994, 255–265
Tvauri, Andres, Metsallik, Romeo. Tartu pottsepa Johann Rehni töökoja (umbes 1684–1708) toodang. L, 2007, 159–198
Tõnson, Helene. Saunad Eestis. IV, 1928, 14–18
Tõnurist, Igor. Torupill Lääne-Ingeris. XXX, 1977, 242–249
Tõnurist, Igor. Vadjalaste ja isurite kandlest. XXIV, 1969, 335–346
Uibo, Halliki. Talurahva sotsiaalsest struktuurist Polli mõisas 19. sajandi esimesel poolel. XXVI, 1972, 212–226
Uibo, Halliki. Taluteenijate palgaolud Mulgimaal XIX sajandil. XXIV, 1969, 239–253
Uus, Andres. Palkaitade ehitus Misso vallas 20. sajandi alguses. XLVII, 2003, 211–248
Vahtre, Lauri. Eesti rahvakalendri ja kesk-aegsete kirikukalendrite suhetest. XXXVII, 1989, 167–187
Valk, Ülo. Raamat neenetsite konversioonist. XLIX, 2006, 269–270
Vallikivi, Laur. Pilk põhjarahvastele läbi ajaloo (Arvustus. Art Leete. Põhjarahvad antiigist tänapäevani: obiugrilaste ja neenetsite kirjelduste muutumine. Eesti Rahva Muuseumi Sari 3. Tartu, 2000). XLVI, 2002, 195–199
Vassar, Artur. Etnograafilise korjamistöö ülesandeid Nõukogude Eestis. XV, 1947, 166–174
Veidemann, Andra. Maa-alused eesti rahva-meditsiinis. XXXVIII, 1990, 86–104
Vestmann, Monika. Talude taasloomisest Võrumaal etnoloogi pilgu läbi. XLIV, 2000, 135–159
Vestmann, Monika – vt ka Rauba, Monika
Viidalepp, Richard. Eesti külviabinõud ja külvisamm. XV, 1947, 81–117
Viidalepp, Richard. Rahvajuttude tootmismaagilisest funktsioonist. XX, 1965, 67–75
Viidalepp, Richard. Rahvajutustaja rahva hulgas. XVI, 1959, 275–299
Viidebaum, Richard. Jakob Hurda kaastöölistest. IX–X, 1934, 231–254
Viidebaum, Richard – vt ka Viidalepp, Richard
Viikberg, Jüri. Vadjalaste nahaparkimisest. XXXIV, 1984, 91–98
Viires, Ants. 75 aastat Ferdinand Linnuse sünnist. XXIV, 1969, 377–382
Viires, Ants. Aliise Moora tee teaduses. XXXIV, 1984, 127–130
Viires, Ants. Baltikumi rahvaste põllu-majanduslikus transpordis avalduvaist ajaloolis-kultuurilistest suhetest. XX, 1965, 29–39
Viires, Ants. Chr. H. J. Schlegeli „Reisen in mehrere russische Gouvernements” etnograafilise allikana. XVI, 1959, 249–274
Viires, Ants. Eesti taluehitiste uurimisest. XVII, 1960, 105–128
Viires, Ants. Esimene katse eesti taluelamuid parandada. XXV, 1971, 55–86
Viires, Ants. Härjarakend Baltimaades. XXIII, 1968, 134–174
Viires, Ants. Materjale Eesti taluelamute arenemisest XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algupoolel. XVIII, 1962, 99–123
Viires, Ants. Rahvakunsti olemus ja piirid. XXXIX, 1992, 7–22
Viires, Ants. Rahvakunstimeistrid õllekanne valmistamas. XIX, 1964, 143–166
Viires, Ants. Ratsutamine – vana rahvapärane liiklusviis. XV, 1947, 36–80
Vilbaste, Gustav. Taimedega värvimisi Eestis. XIV, 1939, 1–56
Vilbaste, Gustav. Vanade kaartide abi muistsete kultusepaikade kindlakstegemisel. XV, 1947, 157–161
Vilbaste-Vilberg, Gustav. Õnne- ja ennustustaimi. XI, 1937, 36–43
Vilberg, Gustav. Kalapüüdmisest endistel aegadel. I, 1925, 118–127
Vilberg, Gustav – vt ka Vilbaste, Gustav
Viski, Kįroly. Ungari rahvapärane kultuur. II, 1926, 5–47
Vladõkin, Vladimir. Udmurtide agraarkultus (vene keeles). XXXII, 1981, 146–160
Vladõkin, Vladimir – vt nr 448
Volkov, Ivan. Sotsialistlik elulaad (mõiste, uurimisprobleemid). XXXI, 1978, 7–20
Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivaseelikud. XXV, 1971, 106–149
Voolmaa, Aino. Fr. R. Kreutzwaldi käsikiri Virumaa rahvarõivastest. XVI, 1959, 219–248
Voolmaa, Aino. Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. XXIX, 1976, 189–212
Voolmaa, Aino. Materjale rahvarõivaste kohta Jakob Hurda rahvaluulekogudes. XXXVIII, 1990, 9–47
Voolmaa, Aino. Meestepüksid eesti rahvarõivastes. XXX, 1977, 22–46
Voolmaa, Aino. Põll eesti rahvatraditsioonis. XXVIII, 1975, 113–166
Voolmaa, Aino. Rõivastuse areng Sindis, Kilingi-Nõmmel ja Abja-Paluojal ajavahemikus 1890–1940. XXIII, 1968, 289–312
Voolmaa, Aino. Tähelepanekuid vepslaste rõivastusest ja naiste käsitöödest. XXII, 1967, 214–239
Voolmaa, Aino. Täiendavaid andmeid Kirde-Eesti naiste rahvarõivaste kohta. XVIII, 1962, 212–233
Voolmaa, Aino. Võru rajooni maaelanike rõivastus. XXI, 1966, 117–163
Voolmaa, Aino. Õlakatted ehk ülevisked eesti naise rõivastuses. XXXV, 1984, 70–81
Vunder, Elle. Eesti rahvusrõivas – müüt või tegelikkus? XLI, 1996, 89–103
Vunder, Elle. Moderniseerumine ja kultuurimustrite muutused Eestis 19.–20. sajandil. XLVII, 2003, 47–70
Vunder, Elle. Rahvakunsti arengutendentsidest Eestis 20. sajandil. XXXIX, 1992, 23–47
Vunder, Elle – vt ka Kuigo, Elle
Võime, Lembit. Eesti asukate elamu Abhaasias (1885–1930). XXVI, 1972, 227–247
Võti, Tiina. Eesti talupoja toolid. XXXI, 1978, 103–120
Võti, Tiina. Lääne-Eesti saarte õllekannud. XXIII, 1968, 203–234
Võti, Tiina. Muhu kaasaegsest elamusisustusest. XVIII, 1962, 176–211
Võti, Tiina. Samaara kubermangu eestlaste pulmatraditsioonidest. XXXVIII, 1990, 140–154
Võti, Tiina. Samaara kubermangu Novousseni maakonna eesti asukate ehitustest. XXXVII, 1989, 104–131
Võti, Tiina. Samaara kubermangu Novousseni maakonna eesti asustuse kujunemisest (1855–1917). XXXV, 1984, 118–130
Võti, Tiina. Volgamaa eestlaste haridus- ja kultuurielust. XLI, 1996, 149–166
Võti, Tiina. Volgamaa eestlaste naiste käsitöödest. XL, 1994, 91–104
Võti, Tiina. Volgamaa eestlaste toidust. XXXIX, 1992, 138–155
Võti, Tiina. Võru rajooni maaelamute sisustusest. XXI, 1966, 80–116
Värv, Ellen. 20. sajandi jalatsite kogu Eesti Rahva Muuseumis. XLVII, 2003, 181–210
Värv, Ellen. Noored 1950.–1960. aastate Eesti NSV-s. XLIX, 2006, 11–48
Värv, Ellen. Ühest rahvarõivaraamatust (Arvustus. Maret Tamjärv. Eesti rahvarõivad. Estonskii narodnõi kostjum. Tallinn: Kirjastus KPD, 2001). XLV, 2001, 189–196
Värva, Maaja. Eesti koonlalauad. XXXVI, 1988, 113–126
Värva, Maaja. Ratta või ketta motiiv eesti õllekannu käepidemel. XXXIX, 1992, 48–61
Vyšniauskaitė, Angelė. Millega tegelevad leedu etnograafid. XIX, 1964, 238–242
Õnnitleme Aleksei Petersoni. XXXIX, 1992, 199
Õunapuu, Piret. Helmi Reiman-Neggo kui etnograaf. XLVIII, 2004, 47–80
Õunapuu, Piret. Oskar Kallas ja Eesti Rahva Muuseum. XXXVIII, 1990, 155–169
Õunapuu, Piret. Rannarootsi esemed Etnograafiamuuseumi kogudes. XXXVII, 1989, 132–144
Õunapuu, Piret. Skandinaavia mõjutusi Eesti rannikuala talumööblile. XXXIX, 1992, 62–71
Õunapuu, Piret. Tegelaskond, kes kujundas Eesti Rahva Muuseumi. XLVII, 2003, 11–46
Õunapuu, Piret. Ühe rahva kultuuri lõpp etnograafi silmade all. ERMi päästeekspeditsioonid rannarootslaste aladele 1940. aastal. XLVI, 2002, 81–100
Õunapuu, Piret. Eesti Rahva Muuseumi algaastate suurkogumised. L, 2007, 11–42.
Õunapuu, Piret – vt nr 414
Üprus, Helmi. Eesti rahvakunst kunstiajaloo aspektist. XXIV, 1969, 7–40
Üprus, Helmi. Hõbehelmed ja eesti soost ehtemeistrid. XV, 1947, 138–156