Küsitluse tulemused

Konverentsi eel internetis ja konverentsi ajal küsisime, mida mida teha allpool kirjeldatud käsitöölauaga. Graafikus on näha küsitluse tulemused.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on 1985. aastast alates hoiul Kurisoo mõisa käsitöölaud. Laud iseenesest on kehvas seisukorras, lauaplaat on tugevalt kahjustatud, sahtli esikülg põlemisjälgedega ning osaliselt välja lõigatud. Ka laua ajaloost pole palju teada, vaid seda, et laud osteti 1920. aastal mõisavarade oksjonilt.
Eesti mõisaid iseloomustas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul esindusruumide esemerikkus. Iseloomulikuna võis pea igal pool märgata ruumi erinevates osades paiknevaid mööblisaarekesi, mis koosnesid enamasti ümber keskse laua paigutatud istemööblist, kuid nende kõrval paiknes ka veel mitmeid väiksemaid laudu ja postamendilaadseid lauakesi, mis kujundasid interjööri näo.
Näiteks Vana-Antsla mõisa 1867. aasta inventarinimekirjast võime kokku lugeda lausa 64 erinevat lauda. Levinud olid nii suured kui väiksed, ümmarguse kui kandilised, ühe kuni nelja jalaga, klappidega ja klappideta lauad. Ka funktsioone oli mitmeid – suurtest söögilaudadest söögitoas kuni väikeste käsitöölaudadeni salongides.
Küsimus, mis käsitöölauaga seondub, esitati lahenduse leidmiseks hoopiski seoses 27. jaanuaril algava uue konverentsisarjaga „Muskul(A)tuur“, kus käsitletakse viie aasta jooksul muuseumi lihaskonda ehk kõiki muuseumi toimiseks vajalikke tegevusi. 2012. aastal oli konverentsi alapealkirja „Asjade elu“ ning uuriti, kuidas tekivad muuseumisse uued kogud ning kuidas hinnata olemasolevate kogude kultuuriväärtust.