Eesti keele koolitusseminar

17.–18. novembril toimub koolitusseminar „A-B, hakka pähe! Kui ei hakka, lükkan takka!“, mille eesmärk on analüüsida eesti keele rolli emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel, keskendudes alushariduse keeleõppele. Teist korda toimuval kahepäevasel seminaril esinevad ettekannetega teadlased ja muuseumitöötajad.

Arutletakse keelekasutuse tähenduse ja väärtuse üle ühiskonnas ning käsitletakse kultuuripärandi ja folkloori kasutusvõimalusi keeleõppes. Seminariettekannete ülesanne on analüüsida, mil määral arendatakse eesti keele keskseid väärtusi lasteaia keeleõppes ning milliseid tõhusaid ning lastele meeldivaid viise on selleks kasutatud. Seminari töötubades otsitakse võimalusi alusharidusliku eesti keele õppe atraktiivsuse suurendamiseks.

Seminari korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Emakeele Selts.

Seminari toetavad Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013", Emakeele Selts, Hasartmängumaksu nõukogu, Teaduskeskus AHHAA, ajakiri Täheke, kirjastus Koolibri, AS Ajakirjade kirjastus.

Seminari kava

17.11.2011, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu

• 11:00 Avamine
• 11:30–11:50 Jüri Valge – Meil aiaäärne tänavas ... Emakeeleoskus – tulemusliku identiteedikujunduse eeldus
• 11:50–12:10 Asta Õim – Kujundi roll emakeele omandamisel(pdf, 218 KiB)
• 12:10–12:30 Piret Voolaid – Ussa-pussa, ussa-maru, sina oled mängus karu! Lasteaiapärimuse kogumisvõistlus 2011(pdf, 3.7 MiB)
• 12:30–12:50 Astrid Tuisk – Innovatsioonist ja traditsioonist lastepärimuses(pdf, 1.0 MiB)
• 12:50–13:50 Lõuna
• 13:50–14:10 Eda Kalmre – Hirmust, hirmutamisest ja hirmujuttudest(pdf, 492 KiB)
• 14:10–14:30 Janika Oras – Rahvalaulud väikelastele(pdf, 334 KiB)
• 14:30–14:50 Sofia Joons – Muusika ja keel(pdf, 729 KiB)
• 14:50-15:00 Ilona Martson - Lasteajakiri Täheke õpetaja sõbra ja abilisena: näituse tutvustus(pdf, 6.0 MiB)
• 15:00-15:15 Kohvipaus
• 15:15-16:35 Ekskursioonid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudesse ja elektrooniliste andmebaaside tutvustus: Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv
• 17:00 Teaduskeskuse AHHAA külastus (Sadama 1)

 18.11.2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, J. Kuperjanovi 9

• 9:30–9:50 Piret Voolaid, Astrid Tuisk – Liisklugemised ja lõbusad riimid lastepärimus(pdf, 330 KiB) 
• 9:50–10:10 Kärri Toomeos-Orglaan – Muinasjutud meie ümber(pdf, 1.5 MiB)
• 10:10–10:30 Kristel Rattus, Virve Tuubel – Mis seal aja sees on? Jutustav pedagoogika(pdf, 785 KiB)
• 10:30–10:50 Kohvipaus
• 10:50–12:50 Töötoad
• 12:50–13:50 Lõuna
• 13:50–15:00 Töötoad jätkuvad
• 15:00–16:00 Töötubade kokkuvõtted
• Seminari lõpp 16:00
• 16:00–17:00 Eesti Rahva Muuseumi näituste külastamine giidiga

Töötoad

• 1 – Liisusalmide töötuba Iidu-tiidu, hiiresilmad, meie kassil kriimud silmad
  Piret Voolaid, Astrid Tuisk, Merike Lillo.

Tutvustus

Liisklugemised, laste salmikesed on lõbusad riimid, mida loetakse tavaliselt mängude alguses, kuid sageli ka niisama tuju tõstmiseks. Nende salapärane keel ja neis esinevad absurdsed seosed meeldivad lastele ning aitavad kaasa keelega kohanemisele, lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisele.

Kodune ülesanne

Pange kirja võimalikult palju lasteaias kasutatavaid salmikesi ja keelemänge! Tehke ise paar-kolm liisusalmi, mida saab seminaril osalejatega jagada ja hilisemas lasteaiatöös kasutada.

• 2 – Muinasjutu roll lapse arengus
  Kärri Toomeos-Orglaan, Anne Oona

Tutvustus

Üks koolieelsete lasteasutuste ülesandeid on lapse isiksuse kujundamine sotsiaalsete suhete kaudu. Selleks pakub suurepärast materjali muinasjutužanr, kus head ja halba kujutatakse karakteerselt tegelaste ja nende tegevuse kaudu. Seminari keskmes on küsimus, kuidas muinasjutud aitavad kaasa moraalsete, emotsionaalsete ja sotsiaalsete väärtuste kujundamisele lapse arengus. Tutvustatakse erinevaid muinasjuttude kasutamise võimalusi õppetöös ning arutletakse lapse mõtlemisoskuse arendamise üle nende juttude kaudu.

Kodune ülesanne

Osalejatel tuleb valida üks eesti muinasjutt (imemuinasjutt, loomamuinasjutt või mõni muu) ning analüüsida, milliseid väärtusi see endas kannab ning milliseid erinevaid võimalusi on valitud loo kasutamiseks õppetöös. Valida võib ka mõne probleemse jutu, sest mitte kõik muinasjutud ei lõpe õnnelikult ning mitte kõik väärtused, millest jutustatakse, ei ole positiivsed.

Kodutöö ei eelda kirjalikku ettevalmistust, küll peab olema valmis aktiivseks arutelul osalemiseks.

Valik eesti muinasjutte sisaldavatest väljaannetest:

Eesti muinasjutud. Koost. V. Mälk, I. Sarv ja R. Viidalepp, toim. R. Viidalepp. Tallinn: Eesti Raamat, 1967. Vt ka: http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/

Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutud. Koost. Pille Kippar. Tallinn: Varrak, 1997. Vt ka: http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/

Eesti muinasjutud I:1. Imemuinasjutud. Koost. R. Järv, M. Kaasik, K. Toomeos-Orglaan. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2009.

• 3 – Mis seal aja sees on?
  Virve Tuubel, Kristel Rattus.

Tutvustus

Töötoas soovime anda ideid, kuidas kasutada esemeid aine õpetamisel. Keskendutakse sellele, kuidas meid ümbritsevad esemed panna rääkima lugusid, mis mitmekesistaksid õpetamist ning muudaksid seda huvitamaks. Räägime esemete kasutamisest näitlikustava materjalina, tutvustame, kuidas muuta mineviku kultuurilugu õpilastele huvitavaks esemete funktsiooni avastamise ja mõistmise kaudu, kuidas õpetada lapsi märkama enda ümber füüsilist keskkonda ja selle muutumist ajas. Kui esemeline mälu püsib kultuuris enamasti asjade kasutamise kaudu, siis keel võib kanda mälestusi minevikuinimeste jaoks olulistest, kuid tänaseks oma tähtsuse minetanud asjadest palju kauem. Töötoas saab näpunäiteid ka selle kohta, kuidas võtta vanasõnu ja rahvajutte esemetest lugude jutustamise aineseks. Töötoas teeme praktilisi ülesandeid ja räägime juurde juttu.

Kodune ülesanne

Osalejatel palume kaas võtta üks ese, mis on omaniku jaoks oluline või seotud põneva legendiga ning see lugu või legend enne kirja panna.

Vaata

• 1 Päev
• 2 Päev

Lisainfo

Agnes Aljas
ERMi teadussekretär
7350438
agnes.aljas@erm.ee.