Uurija ja informant
12. aprillil 2006
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu)
ERMi kirjasaatjate võrgu asutamisest möödub 2006. aasta sügisel 75 aastat. Inspireerituna sellest tähtpäevast keskendus konverents uurija ja informandi (uuritava) vastastikuse suhte analüüsile.
Kultuuri- ja sotsiaalteaduslik uurimistöö on suuresti tuginenud ja tugineb jätkuvalt selle suhte käigus/tulemusena saadud ainesele ning loodud tõlgendustele. Samas on muutunud ootused ja hinnangud selle suhte kvaliteedile ning poolte osakaalule selles.
Konverentsil arutleti, millised (tausta)tegurid, miks ja kuidas mõjutavad seda suhet ning vormivad saadud tulemust.
11.00 Avamine
11.10 – 11.40 Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseum) „Koguja traditsioonilises pärimusgrupis – külaline või/ja uurija”
11.50 – 12.10 Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum) „Ühe noormehe "etnograafilised" seiklused Muhus, Jaanis ja mujal 1920. aastal”
12.20 – 12. 40 Svetlana Karm (Eesti Rahva Muuseum) „Välitöö kui kultuuridialoogi tunnistus. Udmurtide ja eestlaste kirjeldused eesti etnoloogide välitööpäevikutes 1971–1991”
12.50 – 14.00 Lõuna
14.00 – 14.20 Lea Altnurme (Tartu Ülikool) „Religioosne elulugu – kuulutus või pihtimus?”
14.30 – 14.50 Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) „Tagasi lapsepõlve – uurijana pärimust koguma. “Oma” kultuuri uurimise plussidest ja miinustest”
15.00 – 15.20 Riina Reinvelt (Eesti Rahva Muuseum) „Kauge ja lähedane Narva. Üliõpilaste välitöökogemus aastatel 2003–2005“
15.30 Kohvipaus
16.00 ERMi 49. aastaraamatu ja ERMi välitööpäevikute sarja esimese raamatu "Vanavara kogumisretkedelt 1. Oskar Kallas" (koostaja Piret Õunapuu, toimetaja Jana Reidla) esitlus
Valminud on järjekordne - 49. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Et teha aastaraamatut pilkupüüdvamaks ning ühtlasi näidata muuseumi fotokogus leiduvaid rikkusi, on värskendatud aastaraamatu kujundust.
Meie tänapäev tunneb kõige erinevates avaldumisvormides aktiivset ja mitmetasandilist huvi nõukogude aja ühiskonna ja kultuuri vastu. Ka ERMi kogumis- ja uurimistöös on lähiminevik juba mõnda aega üks prioriteete, sihikindlamalt on teemaga tegeldud alates 2000. aastast. Seekordse aastaraamatu artikliteosa on suuresti pühendatud argielu protsesside analüüsile nõukogude lähiminevikus. Mitmed artiklid on valminud Tartu Ülikooli etnoloogia õppetooli ja Eesti Rahva Muuseumi ühise ETFi grandi raames. Analüüsitakse noorust (ja noorte elu) Eesti NSVs kahel Teise maailmasõja järgsel aastakümnel. Kirjeldatakse aja- ja töömahukat Nõukogude aja argirutiini osa – igapäevase toidulaua eest hoolitsemist. Analüüsitakse nõukogudeaegseid sotsiaalseid suhteid tööelus, eelkõige seda kuidas kajastuvad tollased suhted tänastes biograafilistes allikates. Põnevat lugemist pakub uurimus defitsiidist ning sellest, milliseid strateegiaid defitsiitse kauba saamiseks kasutati.
Lahatakse ERMi topograafilises arhiivis hoitavaid udmurdi välitööde päevikuid aastatest 1971-1991. Kõigile, kes fotode kogumise või säilitamisega kokku puutuvad, pakub väärtuslikku teavet artikkel fotode säilitamisest.
