Kultuurilooline kogu

Algselt koondati sellesse kogusse mõisa- ja linnakultuuriga seonduvaid esemeid. 1940. aastal lisandusid Eesti Vabariigi likvideeritud organisatsioonide, sõjaväe jm materjalid. Tänapäeval täieneb kogu peamiselt märkide, medalite, vimplite, aukirjade, samuti organisatsioonilise ja ametkondliku tegevusega seotud esemetega.

Kohtla-Järve 1. Keskkooli pioneerimaleva lipp
Laegas. Tartu pottseppade tsunft
Peenraha kott
Kleit 19. sajandist
Album. Eesti Üliõpilaste Seltsi kingitus Jakob Hurdale
Kohtuniku märk. Weike Ullila Kohhus 1806. Kawwila Kihhelkond. Oigust igga ühhele. Armo Keigile. Hõbe
Kann. Rändauhind sõjavägede ülemjuhatajalt kindral-leitnant J. Laidonerilt Soome-Eesti ohvitseride laskevõistlustel sõjapüssist meeskonna kogutulemuse eest 5 korda kaitstuna, alates 1938. Roman Tavasti töökoda. Hõbe
Sakala partisanide rügemendi lipp
II Diviisi külalisraamat. Carl Ungeri töökoda
Kaarditasku 19. sajandi teisest poolest
Eesti Vabariigi prokuröri ametiriietus 1935. aastast. Kuulus prokurör August Viilule, kes selle 1944. aastal Eestist põgenedes kaasa võttis, kuigi ta neid enam kunagi kasutada ei saanud. 1999. aastal annetas A. Viilu tütar esemed Eesti Rahva Muuseumile.