Eesti ja eestlased

Eesti ala esemekogu  vanima osa moodustavad maaleiud (ehted ja rahvarõivaste osad), mis pärinevad 12.-17. sajandist. 20. sajandi alguse ja sõjajärgsed kogumised panid aluse suurtele, rikkaliku paikkondliku eripäraga 18.- 20. sajandi elatusalasid, tarbeesemeid ja rahvakunsti iseloomustavatele kogudele. Suurimad on näiteks vaipade, vööde, ehete, riidekirstude, õllekannude aga ka põllutööriistade alaliikide kogud.

Lisaks eestlastele on kogus ka teiste Eestis elavate rahvaste, eelkõige venelaste, juutide, rannarootslaste esemed.

Kaasajal jätkub kogu täiendamine  prioriteetsetes valdkondades (elulaadi muutus, kodu ja elukoht, kombed ja traditsioonid, osakultuurid,  jm) silmas pidades kolme perioodi (Eesti Vabariik, Nõukogude Eesti ja taasiseseisvunud Eesti Vabariik).

• Tool umbes 1880. aastast (Karksi). \"Tehtud kase käsnast\"
• Juuksuriföön 1930. aastatest (Tartu)
• Pintsak (Tallinn). \"Olin punkar 1981-1988/89. a. Peale seda kandsin punkriietust ainult ansamblis. Pintsakut kandsin umbes 1982-1985.\" Punkarid kandsid liikumise algaastatel just pintsakuid (eriti hinnatud olid triibulised pintsakud, mida aga väga raske hankida oli).
• Kiiktool 20. sajandi algusest (Kärdla)
• Kodarraha. Meister M.W. Brackmann 1785
• Pastlad umbes 1920. aastast (Vormsi).
• Peakate \"sapana\" 20. sajandi algusest (Eesti-Ingeri, Saarküla)
• Plekkkarp 1970. aastatest (Tartu)
• Saapad (Keila). \"Saapad tõi Moskvast vürst Volkonski oma teenijale 1880. aastatel.\"
• Kasukas 20. sajandi algusest (Muhu)