Etnograafiliste jooniste kogu

EJ

Etnograafiliste jooniste kogus on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest - joonistatuna nii kunstnike kui kunstiüliõpilaste poolt.

Esimesed joonised visandasid enne I maailmasõda muuseumi kogumismatkadel osalenud Kristjan Raua ja Ants Laikmaa õpilased. Süsteemsemalt hakati 1920. aastatel taluehitusi ühes andmetega kogumisega ka üles joonistama, siingi olid abiks kunstiüliõpilased ja stipendiaadid. Veelgi aktiivsemalt vajas muuseum kunstirahva abi 1950. aastate lõpus, mil kolhoosikorra arenedes mitmed taluhooned hakkasid hävinema - kiiresti tuli neid kirjeldada, pildistada ning plaanistada ja mõõta. Nii sai paberile jäädvustatud paljud talud ühes kõrvalhoonete, õueplaanide, ehitusdetailide ja - konstruktsioonidega. Ka järgnevatel aastatel on muuseumi kunstnike kõrval välitöödel esemeid ning ehitusi üles tähendamas olnud head sõbrad Tartu Kunstikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast. Kunstiüliõpilased Kaljo Põllu ja Kadri Viirese juhendamisel on joonistekokku visandanud tuhandeid jooniseid soome-ugri rahvaste etnograafiast.

Kogutud materjale hoitakse seeriatena mappides. Ühte seeriasse kuuluvad tavaliselt joonised ühelt kogumismatkalt või ühe kunstniku poolt visandatuna. Kartoteegi abil leiab arhiivist sobiva joonise teema, kihelkondliku päritolu või kunstniku järgi.

Näiteid etnograafiliste jooniste kogust:

• Handi lapse kasukas. Kunstnik H. Ojavere, 1979
• Tooma talu elumaja Käina kihelkonnas. Kunstnik N. Espe, 1937
• Tool. Kunstnik A. Enehielm, 1981