Etnograafiline arhiiv

EA

Etnograafilises arhiivis on muuseumitöötajate ja stipendiaatide (ajaloo- ning kunstiüliõpilaste) kogutud kirjalik aines mitmesugustel teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö ja käsitöötehnikad, kombed, toit jne.

Etnograafiliste teemade kõrval on kajastamist leidnud ka kaasaeg. Nii püüti nõukogude aega dokumenteerida juba 1949. aastal äsjaloodud kolhoose uurides. Ulatuslikumalt asuti kaasaegset maaolustikku uurima 1960. aastate alguses, mil jäädvustati Võru rajooni "Linda" ja "Edasi" kolhoosi elu erinevaid tahke. Sarnast ettevõtmist korrati 1978-1982 Viljandi rajooni majandites ning 1983-1986 Aravetes. Tähelepanuta pole jäänud ka väikelinnad ja alevid, siinjuures põhjalikum ja süsteemsem oli Jõgeva linna uurimine aastatel 1987-1992.

Etnograafilises arhiivis leidub materjali kogu Eestist, samuti eesti keelesaartelt Lätist, Siberist ja Kaukaasiast.

Rikkalik on informatsioon teiste soome-ugri rahvaste kohta, sellest annavad tunnistust peaasjalikult nõukogude ajal, kuid ka lähiaastatel kogutud materjalid liivlastest, vadjalastest, vepslastest, isuritest, ingerlastest, karjalastest, Murmanski oblasti laplastest, Taga-Karpaatia ungarlastest, mokšalastest ja ersalastest, maridest, udmurtidest, hantidest ja mansidest.

Kogutud materjale hoitakse köidetes. Ühte köitesse paigutatakse sisult sarnane, ühelt kogumismatkalt või ühel aastal kogutud kirjalik aines. Sobiva materjali leidmist hõlbustavad kartoteegid.

• Etnograafiline kartoteek juhatab etnograafiliste teemade juurde, näiteks ehitused, elamusisustus, rõivastus, meeste ja naiste käsitöö, põllumajandus, kaubandus, toit jne.
• Topograafiline kartoteek esitab andmed koha järgi kihelkondade kaupa.

Näiteid etnograafilisest arhiivist:

• Ferdinand Linnus kirjeldab Põhja-Eesti väravaid, 1927
• Ants Viires kirjeldab puunõude valmistamist Avinurmes, 1947